Lääne- ja Ida-Rooma 10.klass Rooma provintsid Idaprovintsid Lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem
valitseja nõuandja, magistraadid viisid ellu keisri otsuseid, senaatroite arv suurenes. Lääneprovintsid : asusid Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Gallias, Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme suurmaapidamine (laialdane ojapidamine) Idaprovintsid: asusid Kreekas, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses; kõneldi kreeka keelt; kõrge kultuur, jõukad linnad; linnad eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse; olid põhiliselt talumajapidamised, orje vähe, vabasid talupoegi rohkem. Rooma ehitised: Colosseum amfitater, seal korraldati gladiaatorite võitlusi ja pidustusi Termid avalikud saunad, millest kujunesid puhkeasutused, pakkusid massaazi, erootilisi teenuseid, seal olid raamatukogud ja
· Lõpetas kodusõjad ja tõi Rooma riigile rahu · Augustuse valitsemisaega peetakse Rooma impeeriumi kulminatsiooniks. Rooma idaprovitnsid ja lääneprovintsid · LÄÄNEPROVINTSID (Lääne-Rooma riik) Käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes Algas linnade allakäik Latifundiumites toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust Soodustati uute linnade teket ja arengut · IDAPROVINTSID (keskuseks Konstantinoopol) Idas oli rohkem linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused Uus Testament levis idas rohkem, kuna peamine kõnekeel oli kreeka keel
Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel. Idaprovintsid Augustuse valitsusaja Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel. Olid kultuuriliselt kõrgelt arenenud. Linnad säilitasid kreekaliku välisilme. Suhtlemiskeeleks oli valdavalt kreeka keel.
kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse, loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse. 11. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia) aga olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, suuremad linnad tekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut. Jõukuselt ning arengutasemelt jäid lääneprovintsid Idamaa omadele alla. Idaprovintsid
23)Valitsemine Itaalias, provintsides "jaga ja valitse" Vabariigi ajal tegid roomlased selget vahet Itaalia ja sellest vljapoole jvate alade ehk provintside valitsemise vahel. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sjajud Rooma ksutusse, kuid makse ei pidanud maksma. Samas silitasid nad ka omavalitsuse. Provintsis aga tuli tasuda maksu, kuna maa oli riigi omand. 24) idaprovintsid, lneprovintsid- vrdlus . Idaprovintsid Kreeka, Vike-Aasia, Sria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel oli kreeka keel. Idaprovintsid olid kogu keisririigi jukamad alad. Linnades silis kreekaprane kultuur.Lneprovintsid Gallia (tnapeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Phja-Aafrika jid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. 25) Rooma igus- miks oluline.
Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele.
Balti aadlikud Vene riigi teenistuses NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena
ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus munitsiipium elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega Idaprovintsid Lääneprovintsid * Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus Britannia * enne roomlaste vallutust kõrgelt * enne roomlaste vallutamist riigi või arenenud tsivilisatsiooniga tsivil tekke staadiumis
altkäemaksu ja pressidest provintsielanikelt raha välja. Mida tähendas ,,jaga ja valitse" põhimõte? ,,Jaga ja valitse" põhimõte tähendas seda, et roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe ning see oli ülemvõimupoliitika. Millised olid ida- ja lääneprovintsid ja mille poolest erines nende areng? lääneprovintsid idaprovintsid -Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja - Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus Britannia olid suuremalt jaolt alles riigi ja olid kõrgete kultuuri, jõukate linnadega tsivilisatsiooni tekke staadiumis. maad. -Suuremad linnad hakkasid tekkima alles - Linnad eksportisid käsitöötooteid, pärast Rooma võimu alla minekut luksuskaupu Itaaliasse ja roomalikkus. Jõukuselt jäid alla Idamaa lääneprovintsidesse.
Antonius vs Octavius (Caesari pooldajad) Antonius sai merelahingus Octaviuselt lüüa ja sooritas koos Kleopatraga enesetapu. Octavius ühendas kõik vahemeremaad oma võimu alla ja vallutas Egiptuse. Vabariigi lõpp 30eKr, kui Octaviusest sai esimene keiser IDA JA LÄÄNEPROVINTSIDE ERINEVUSED: 395 pKr jaotatakse Rooma keisririik kaheks LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Gallia, Britannia, Hispaania, Illüüria Makedoonia, Kreeka, Süüria, Egiptus ----- Muistne kultuur Suuremad linnad tekkisid alles Rooma Jõukad linnad riigi ajal Jäid arengutasemelt Roomale alla Arenenud majandus Kõrgelt arenenud kultuur Ladina keel Kreeka keel
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur
Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. Loobuti rahvakoosolekutest. Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3. Provintsid Provintside valitsemise taktika oli ,,Jaga ja valitse". Provintse oli kaks, mis omakorda jagunesid provintsideks. Idaprovintsid ja Lääneprovintsid. Idaprovintsid: Lääneprovintsid o Süüria, Hispaania, o Väike-Aasia, Gallia o Egiptus; Põhja-Aafrika o Kreeka Britannia Rooma õigus: Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale
ITAALIAS 1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks 2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse VÄLJASPOOL ITAALIAT 1) provints > vallutatud maa Itaaliast väljas > elanikud maksavad makse > asehaldur > linnades säilis oma valitsus 9) Rooma kodakondsuse jagamine: Kõik Itaalia elanikud said Rooma kodanikeks. 10) Provints on vallutatud maa Itaaliast väljas: idaprovintsid ja lääneprovintsid. 11) Plebeide õigused 1) Rahvatribuun kaitses plebeide huve. 2) 12 tahvli seadused – rooma esimesed seadused, mis olid plebeidele üsnagi karmid. 3) Nobiliteet – „suursugune“ kitsas ring patriitse ja tuntumaid plebeide perekondi, kellel pärines põlvest põlve riigiametnikke ja senaatoreid. 12) Res Publica (ühiskondlik asi): 1) Magistraadid ehk riigiametnikud, valiti üheks aastaks ja neid oli korraga vähemalt kaks.
-pealtnäha oli riigikorraldus endine -mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokku kutsumisest -riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nimetati keisriks -valitsejal oli korraga mitu ametit -senatist sai keisririigi ajal valitseja, nõuandja ja magistraadid -vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust 5. Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kõneldi kreeka keelt, pisut ka ladina keelt Arengutase Olid enne roomlaste vallutamist pmst alles Olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega, riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (erand Rooma võimu all püsisid need maad
Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad. Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla
vaesed kergerelvastusega jalaväes. Äärmiselt vaesed ilma maata kodanikud olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles (järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid Rooma kodanike hulka kuulusid nad siiski. III Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel lk. 153 oleva sinise teksti alusel Idaprovintsid Augustuse valitsusaja Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel. Olid kultuuriliselt kõrgelt arenenud. Linnad säilitasid kreekaliku välisilme. Suhtlemiskeeleks oli valdavalt kreeka keel.
b) Foorum koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis. d) Akvedukt - Sillataoline veejuhe, millega Rooma vett juhiti. e) Term - kümblusasutus, avalik saun. f) Colosseum - g) gladiaator 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid asukoht keel Itaalia ja ladina kreeka arengutase Mitte arenenud arenenud peamine tööjõud orjad väiketalupojad
Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul, alates 5. sajandi 12 tahvli seadustest, ja lähtusid eelkõige varem asetleidnud juhtumitest. Rooma õigus põhines eelkõige praktilisel kogemusel. Vabariigi lõpul ja eriti keisririigi algul hakati õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama. Moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juridiline terminoloogia. Roomlased panid seega aluse õigusteadusele. Rooma provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel oli kreeka keel. Idaprovintsid olid kogu keisririigi jõukamad alad. Linnades säilis kreekapärane kultuur. Ladina keel levis vähe, olles kasutusel vaid riigivalitsemises ja õigusemõistmises. Lääneprovintsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla
d) Akvedukt-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed e) Termid- avalikud saunud või nn spaad f) Colosseum-amfiteater, sai nime nero kolossi järgi g) Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, vahest elu ja surma peale. 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid asukoht Gallia, britannia, hispaania Kreeka, väikeaasia, süüria ja põhjaaafrika ja egiptus keel Ladina/itaalia kreeka arengutase Nõrg. arenenud arenenenum peamine tööjõud orjad väiketalupojad
Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad roomaliku ilmega ja polnud nii arenenud; põllumajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik
ükskõik millise riigiorgani otsusele. Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatroite hulka kuulusid tugevad magistraadid.Ametis olid nad eluaeg. Juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Idaprovintsid kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike-aasia, Süüria ja Egiptus. Need provintsid eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika,Hispaania,Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme.
Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid Rooma seaduandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur
vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike- Keel Ladina keel Kreeka keel
vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike- Keel Ladina keel Kreeka keel
Seadused kuj. pika aja vältel, lähtusid pretsedentidest - varem aset leidnud juhtum. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal hakati õigusalast materjali süstematiseerima, ühtlustama. Roomlased panid aluse ÕIGUSTEADUSELE. Vallutatud alad ajaloolt, ühiskonna arengult, kultuuritasemelt erinevad. Roomlased ei surunud peale oma kultuuri, toimus ainult siis kui provintsid ise soovisid. Poliitikas vajalik ladina keel ja rooma tavade tundmine - romaniseerumine. Jagunesid kahte rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) ja lääneprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika). Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine. Lääneprovintsid jäid arengutasemelt Roomale alla (vaid Põhja- Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel. Ulatuslik romaniseerumine.
princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus) kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääneprovintsid (Põhja- Aafrika,Hispaania,Gallia,Britannia) olid riigi ja tsiv. tekke staadiumis, va rikast ja kõrgelt arenenud kultuuriga Põhja-Aafrika;tekkinud linnad jäid Idamaa linnadele alla;üh säilitas põllumajandusliku ilme
Augustuse ajast koosnes 25 leegionist, sõjaväkke hakati värbama ka provintside elanikke. VARAJASE KEISRIRIIGI VALITSEMINE Tegelik võim kuulus nüüd ühele inimesele.Senat ja magistraadid jäid küll alles, ent neil ei olnud enam sellist võimu nagu varem. ROOMA PROVINTSID Roomlaste vallutatud maad. Roomlased ei surunud oma kultuuri provintsidele peale, vaid seal levis see nii nagu provintsielanikud seda vastus võtsid. Provintsid jagunesid kahte rühma: ida-ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus)-muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad.Väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika)-jäid arengutasemelt Roomale alla. Peamine keel ladina keel. Põllumajanduslik iseloom. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. ,,TSIRKUST JA LEIBA"
selleks ei saanud ta mitte midagi teha . Majandus ,kui selline, hakkas samuti keisrite ajajärgul oma tähtsust kaotama . Kuna iga provints oli üldiselt iseseisev hakkas domineerima naturaalmajandus , mis vähendas nii eksportkaubandust kui importkaubandust . See tõi kaasa ka linnade allakäigu, kuna oluliseks sai tarbiv majandus . Majandus sõltus suuresti ka asukohast ja selle provintsi valitsejast . Näiteks idaprovintsid , kuhu kuulusid eeskätt Kreeka , Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kultuursemad ja jõukama ning aktiivsema majanduseluga kui lääneprovintsid . Selle põhjustas provintside tsivilisatsiooni staadium sel ajal, kui nad Rooma võimule allutati . Minu arvates on see igati loogiline , et olulisemaks sai naturaalmajandus . Arvan seda seetõttu , et kuna linnad olid nii suured siis tihti provintside kõrgkultuurile ja tihedatele majandussidemetele ei olnud võimalik
· Jeesust peeti Jumala pojaks ja messiaks · U 6-4 saj eKr olevat sündinud Petlemmas Jeesus · U 30-aastaselt hakkas mööda maad rändama kood 12 jüngriga · U 33-aastaselt löödi juudi ülikute nõudmisel Jeruusalemmas Kolgata mäel risti · 3 päeva hiljem olevat surnust üles tõusnud, kohtunud mitmete inimestega ja viimaks kehaliselt taevasse läinud. · Varajane areng: · Kreeka keeles (idaprovintsid) hakati Jeesust kutsuma Kristuseks (,,Salvitud") · Algul ootasid Kristuse järgijad peatsed jumalariigi saabumist maa peale (maailmalõppu), hiljem hakati uskuma, et see on taevane paradiis, kuhu lähevad usklike hinged peale surma · Hakkasid levitama oma usku ka mittejuutide seas · Juudid pidasid nende usku valeks ja kiusasid kristlasi tagant · Roomlased suhtusid esialgu sallivalt
Triumviraat kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Mariuse sõjaväereform ta palkas proletaare teenistusse. Antonius Vana-Rooma poliitik ja väejuht Octavianus Esimene Rooma keiser Caesar Vana-Rooma väejuht ja poliitik Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt Roomale alla Rooma ühiskonnas seisused : · Senaatorid Töötasid Rooma kõrgeimates riigiametites. · Ratsanikseisus Rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. Tegelesid kaubandusega
Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · loobuti rahvakoosolekutest · juhtime koondus valitseja kätte · riigijuht käsutas kõiki Rooma vägesid · senatist sai keisri nõuandja ning magstraadid viisid ellu keisri otsuseid · rahvaarv kasvas Põhimõte "jaga ja valitse" · ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid · Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia. Britannia · olid riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, va Põhja-Aafrika, mis oli Kartaago
3. Miks oli ,,jaga ja valitse" (divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik? Peeti iga vastasega eraldi läbirääkimisi ja kehtestati neile erinevaid sõltuvustingimusi, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid. 4. Täida tabel Rooma provintside kohta. Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania Põhja-Aafrika Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel ladina kreeka Arengutase Jäid arengutasemelt alla idaprovintsile (va. Muistse kultuuri jõukate linnad ja arenenud Kartaago) majandusega ( juba enne rooma vallutusi)
Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur(endine magistraat)-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli
Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist) Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad Seega jagunesid provintsid kahte suurde rühma: ida- ja lääneprovintsid. Idaprovintsid lääneprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus ja Britannia Kõige jõukamad alad Ei olnud nii jõukad Kõneldakse kreeka keelt Suuremad linnad tekkisid alles Ladina keelt suhteliselt vähe peale Rooma võimu alla (kasutati ainult riigivalitsemises minekut
vastu minna, seega puhkesid sellise muutuse tõttu kodusõjad. 3. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga rahvaga eraldi kokkuleppe. Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. 4. Idaprovintsid Lääneprovintsid Kõrge kultuur Riigi ja tsivilisatsiooni tekke Jõukad linnad staadiumis Eksportisid käsitöötooteid ja Suuremad linnad tekkisid luksuskaupu nii Itaaliasse kui pärast Rooma võimu alla ka lääneprovintsidesse minemist Kõneldi kreeka keelt, ladina Roomalikud linnad
rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse. Sinna määras senat valitsema asehaldur, kes kogus makse, pidi kaitsma välisvaenlaste eest ning hoidma ära kohalikud vastuhakud. 10) Idaprovintsid olid Rooma tulekul juba väga kõrgelt arenenud ning jõukad maad. Idaprovintsid eksportisid erinevaid luksuskaupe Lääne-provintsidesse kui ka Itaaliasse. Kõneldi peamiselt kreeka keelt. Vähe ladina keelt. Lääneprovintsid olid Rooma väe tulekul alles riigi ja tsivilisatsiooni koidul. Erandiks oli Kartaago. Vähe linnu. Rooma keel. Põllumajanduslik üldilme. 11) Keda kaitses seadus ? Kõiki. Kuidas olid õigused tagatud
Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad üihseld Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Samas ei seganud roomlased end tavaliselt allutatut riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid sedavõrd, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Itaalia ja provintsid Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike - Aasia Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Ladina keel lelvis idaprovintsides suhteliselt vähe - seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Peamine keel oli kreeka keel.
pooleks aastaks Jaga ja valitse põhimõte roomlased tegelesid kõigi riikide probleemide ja kokkulepetega eraldi, et vältida nende ühist vastuseisu Rooma riigile Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Rooma õigus- Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID Kreeka, väike aasia, süüria ja egiptus Põhja aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Juba enne roomlasi kõrge kultuuri ja jõukade Enne roomlasi alles tsivilisatsiooni tekke linnadega maad staadiumis (erand põhja aafrika) Rooma võimu all kõige jõukamad alad Linnad jäid jõukuselt ja arengult idale alla keisririigis, kõneldi peamiselt kreeka keelt
Kirjandus, filosoofia. 4. Üldine elulaad linnriiklus, viinamarja kasvatus. ,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem. Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad : P-Ameerika, Hispaania, Gallia, Alad : Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Britannia Arengutase : Kõrge kultuur ja jõukad Arengutase : Riik ja tsivilisatsioon tekke linnad(juba enne Rooma vallutusi) staadiumis. Erand P-Aafrika- rikas ja kõrgelt Linnad : Rooma võimu all keisriri jõukamad. arenenud. Eksport käsitöö. Linnad : Tekkisid peale Rooma võimu alla Keel : Kreeka keel
väejuht sõjameesste seas 5) Ka sina, Brutus hea sõber on reetnud (caesar bestule brutusele enne tema mõrvamist kuna brutus reetis ta) 6) Jaga ja valitse kodanikele tuleb pakkuda midagi, mis neile meeldib, et nad ei tõstaks mässu 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr, rooma linna asutamisest 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 1) Idaprovintsid olid jõukad, lääneprovintsid alles riigija tsivilisatsiooni alguses 2) lääne algusest peale roomalik, idal mõjutusi mujalt 3)läänes arenenud põlluharimine, idas eksporditi käsitööd, luksuskaupu 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser Justaniuse poolt seadused, määrasid riigikorra ja kohtupidamise, need olid seadusega kindlaks määratud, kõigi suhtes kehtis seaduse ülimlikkus, kõik olid
Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476
● Riigi tegelik valitsemine keisri käes ● Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma provintside aristokraatia esindajaid ○ Suurenesid ülikkonna võimalused riigi juhtimises ● Kodakondsuse eelised kadusid ● Võidetud rahvastega seoti eraldi kokkulepped ○ Ei sekkutud riigikorraldusse (usku, õigusesse, keelt) ● Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia
taastada. · Augustuse valitsemine Kaotati rahavakoosolekud Keisri tiitel piiramatu võim, ka magistraatode otsuste üle Kuna senati tegevus võis siiski keisri tegevust takistada püüdsid keisrid senatiga läbi saada Kodanikkond kasvas kodanike õigusi jagati kõigile meestele(seetõttu muutus kodaniku tiitel tähtsusetuks) Senaatoriteks tõusid ka Itaalia linnad ja ka provintside esindajad · Ida- ja lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid kõrge kultuuritasemega juba enne Rooma vallutusi Olid kõige jõukamad alad keisririigist Eksporditi käsitöötooteid, luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Kreeka keel Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia olid enne Rooma vallutusi riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumist. Erandiks oli Põhja-Aafrika, mis oli juba Kartaago hiilgeaegadest rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa.
repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp: 395 lagunes kaheks Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik Lääne-Rooma (lääneprovintsid) valdkond Ida-Rooma (idaprovintsid) Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus vähenes aina (taudid, väike sündivus) kiiresti ka pärast taude Seoses riigi allakäiguga hakkas Kaubandus Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega kiratsema. levinud vaid arenenud vahenduskaubandus, tänu väga
*valitses asehaldur kaitse välisvaenlaste vastu, rahutuste mahasurumine, ülemkohtunik, maksukoguja *kohalikest aristokraatidest omavalitsus *III sajandil said kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks · Lääneprovintsid *Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia *enne roomlasi tsivilisatsiooni tekke staadiumis *linnu vähe *põllumajanduslik üldilme · Idaprovintsid *Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus *kõrge kultuur, jõukad linnad *eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse *kõneldi peamiselt kreeka keeles · Sõjaväekorraldus *peamine väeüksus leegion - umbes 5000 meest *koosnes raskerelvastusega jalaväelastest *rivistuti malelaua ruutudena asetatud allüksustena *lisaks ratsavägi ja laevastik · Rooma õigus *riik toimus seaduslikul alusel
Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Magistraadiks olemine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse. Senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama. Jagati kodakondsust. Kodakondsus anti kõigile vabadele meestele. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 13) Lääne-Rooma & Ida-Rooma Need erinesid üksteised majanduse, üh arengu ja kultuuritaseme poolest. Idaprovintsid : Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega. Rooma võimu all püsisin kõige jõukamatena. Eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu, suheldi Kreeka keeles. Lääneprovintsid: P-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. Jõukuselt ja arengult jäid idale alla. Linnu vähe, põllumajanduslik üldilme. 14) Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus - Enamus elanikke talupojad. Linn ja maapiirkond olid tihedalt seotud
ja Bulgaariat, kogu sellel maa-alal kehtis rooma rahu, rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Imperaator-Käskija Keiser-ainuvalitseja, tuleb Caesari nimest. Leegion-peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest. Õigusteaduse sünd-tekkisid seadustekogumid ja rooma oli õigusriik, tekkis juriidiline terminoloogia. Seega tuli õigusteadus. Romaniseerumine-roomapärastumine, poliitilise karjääri tehes oli vaja tunda ladina keele ja rooma tavade head tundmist. Idaprovintsid- sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid Rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsid- Põhja- aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. Suuremaid linnu ei olnud ja jäid idale alla, säilitati põllumajandust. Latifundium- suurmajapidamine. 7.Hiline Rooma keisririik: 3saj olid Rooma impeeriumis kriisid, mida iseloomustasid verised riigipöörded. Sõdurkeisrite ajajärk- Lihtsõdurina alustanud mehed said väepealikeks, nad oli sõjaväelaste
Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik.
annaabi.ee 
