Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus munitsiipium elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega Idaprovintsid Lääneprovintsid * Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus Britannia * enne roomlaste vallutust kõrgelt * enne roomlaste vallutamist riigi või arenenud tsivilisatsiooniga tsivil tekke staadiumis...
jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
-pealtnäha oli riigikorraldus endine -mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokku kutsumisest -riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nimetati keisriks -valitsejal oli korraga mitu ametit -senatist sai keisririigi ajal valitseja, nõuandja ja magistraadid -vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust 5. Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kõneldi kreeka keelt, pisut ka ladina keelt Arengutase Olid enne roomlaste vallutamist pmst alles Olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega, riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (erand Rooma võimu all püsisid need maad...
Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, võitis kodusõja ning kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks Antonius - Vana-Rooma poliitik ja väejuht, võitis kodusõja Augustuse ja Kleopatra vastu, Vahemeri sai Rooma sisemereks Octavianus e Augustus esimene Rooma keiser, põgenes Egiptusesse pärast kodusõda Antoniuse vastu Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahe rühma: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamiseks keeleks oli Kreeka keel. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel. Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega. Ainult Kartaagos oli foiniiklaste päritoluga kõrgkultuur. §25 Perekond ja kasvatus Rooma perekond familia oli mehekeskne...
· Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist. · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata. b. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel: Mahajäänud lääneprovintsid Arenenud idaprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, P-Aafrika) (Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus) Latifundiumid orjatööl põhinevad Majanduslikult jõukas. suurmaavaldused. Kõrge kultuur. Suurlinnad alles tekkimas. Kreeka keel. Ladina keel, millest kujunesid romaani Suured linnad. keeled. Ülekaalus väiketalud. 4. Rooma õigus a. Rooma, kui õigusriik kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k...
See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad. Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe...
pika aja vältel, lähtusid pretsedentidest - varem aset leidnud juhtum. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal hakati õigusalast materjali süstematiseerima, ühtlustama. Roomlased panid aluse ÕIGUSTEADUSELE. Vallutatud alad ajaloolt, ühiskonna arengult, kultuuritasemelt erinevad. Roomlased ei surunud peale oma kultuuri, toimus ainult siis kui provintsid ise soovisid. Poliitikas vajalik ladina keel ja rooma tavade tundmine - romaniseerumine. Jagunesid kahte rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) ja lääneprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika). Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine. Lääneprovintsid jäid arengutasemelt Roomale alla (vaid Põhja- Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel. Ulatuslik romaniseerumine....
See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad. Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide...
Korraga mitu ametit. Rahvatribuun, provintside asevalitseja, vetoõigus jms. Princeps kõige auväärsem senaator. Imepraator provintside asevalitseja. Ametlik nimi Imperator Caesar Augustus oli Caesari kasulaps. · Senat kui nõuandja. Magistraadid otsuste elluviijad. · Senaatorite ja kodanikkonna arvu kasv. · Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Provintsid: · ,,Jaga ja valitse" · Idaprovintsid : Süüria, Väike-Aasia, Egiptus; Kreeka. Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad vabad. Kreeka keel. Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Britannia. Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad sõltuvad. Ladina keel. · Kolooniad ja munitsiipiumid. Munitsiipiumid elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus. Rooma õigus: · Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all....
Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
Peamine väe üksus oli leegion. 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne. Enda sõjaväe laagrid kindlustasid nad palkseintega ja muld vallidega. Regulaar vägi koosnes 25 leegionist mis asusid riigi piiridel. Eesmärgiks oli vallutuste asemel riigi kaitse. Rooma provintsid 1. idaprovintsid kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus. Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all. Seal olid kõige jõukamad alad. Kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis seal kandis vähe. See oli kasutusel ainult riigivalitsemises ja õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud. 2. lääneprovintid seisused 1. Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi...
3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud...
Antoniuse armee sai hävitavalt lüüa ning ta ise tappis end koos Kleopatraga. Octavianus võttis Rooma võimu alla ka Egiptuse. · Octavianus e Augustus - tema valitsemisajal hakkas majandus õitsema. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes viis järk-järgult ellu oma plaanid ning hoidis ka rahvaga häid sidemeid. · Idaprovintsid - muistse kultuuri, jõukade linnade ja arenenud majandusega maa. Kreeka kultuur oli väga suur mõjutaja. · Lääneprovintsid - jäid arengutasemelt Roomale alla. Roomlased etendasid kultuuritooja rolli. Vahemerest eemal oli läänepiirkondades põllumajanduslik iseloom. Ühiskond ja elu · Perekond ja kasvatus - perekonnapea oli mees ja talle kuulus piiramatu võim. Lapsed õppisid isa käe all. Algul hariti...
Vana Rooma Kettli Arand 10D Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu 2009 Kaksikvennad Romulus ja Remus olid pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma...
Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse. Sinna määras senat valitsema asehaldur, kes kogus makse, pidi kaitsma välisvaenlaste eest ning hoidma ära kohalikud vastuhakud. 10) Idaprovintsid olid Rooma tulekul juba väga kõrgelt arenenud ning jõukad maad. Idaprovintsid eksportisid erinevaid luksuskaupe Lääne-provintsidesse kui ka Itaaliasse. Kõneldi peamiselt kreeka keelt. Vähe ladina keelt. Lääneprovintsid olid Rooma väe tulekul alles riigi ja tsivilisatsiooni koidul. Erandiks oli Kartaago. Vähe linnu. Rooma keel. Põllumajanduslik üldilme. 11) Keda kaitses seadus ? Kõiki. Kuidas olid õigused tagatud...
sajandi 12 tahvli seadustest, ja lähtusid eelkõige varem asetleidnud juhtumitest. Rooma õigus põhines eelkõige praktilisel kogemusel. Vabariigi lõpul ja eriti keisririigi algul hakati õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama. Moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juridiline terminoloogia. Roomlased panid seega aluse õigusteadusele. Rooma provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel oli kreeka keel. Idaprovintsid olid kogu keisririigi jõukamad alad. Linnades säilis kreekapärane kultuur. Ladina keel levis vähe, olles kasutusel vaid riigivalitsemises ja õigusemõistmises. Lääneprovintsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla...
jagunesid provintsid kahte suurde rühma : idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid , kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba...
Armee- vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid - kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri...
Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...