Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Katoliikluse sakramendid on rituaalsed toimingud mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente oli 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja vaimulikuks pühitsemine. Viis esimest olid hädavajalikud et saavutada õndsus, kaks viimast (abiellumine ja vaimulikuks astumine) vabatahtlikud. IDAKIRIK LÄÄNEKIRIK Pühavaim lähtub isast ja pojast Põhavaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk viie sõrmega Ristimärk kolme sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes
maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist, põllumaj/alepõllundus, drusiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine,
stabiilne võimusüsteem Miks paavsti võim tugevnes? Paavst Gregorius Suure tegevus, keisrivõimu nõrgenemine Lääne- Roomas, paavstide tihe liit Frangi valitsejatega Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. Skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast *püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega *ristimärk 3 sõrmega
Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat. Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos?Islami rajaja, sai Allahilt ilmutuse
Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik, kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III
otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval.
GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall)
Testamendi lugusid ( Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskelkannelit mängimas); väga leinud oli üles tõstetud kätega inimene-palvetaja; inimesi kujutamisel on jätkatud Rooma traditsioone; arenes reljeefikunst nt sarkofaagidel(ainult rikastel), vormilt sarnased Rooma omaga, kuid sisult religioossed; Skulptuurist rääkida ei saa kuna see varakristlikus kunstis puudub-vanad paganlikud jumalad olid keelatud, uuetega poldud harjutud. 4. Idakirik e. bütsants 395 a. jaguns rooma impeerium kaheks: lääne-rooma ja ida-rooma. Ida-roomat kutsuti bütsantsiks ja ka selle keskus oli bütsantsis (praegune istmbul); keeleks oli kreeka keel; levitati usku ida-euroopas, aasias ja aafrikas. Peamised vastuolud olid läänega piibli tõlgendamisel ja mõjusfääride jagamisel. Bütsantis kirikud olid tentraalehitised-põhiplaani äärmised punktid olid keskpunktist ühe kaugusel-ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreekarist
(toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali
rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast, *ristimärk 5 sõrmega *püha vaim lähtub vaid isast *ristimärk 3ga *armulaual said ilmalikud vaid leiba(hapendamata leiba) *armulaual said kõik nii veini kui leiba(hapendatud)
mõned asusid väljaspool linna. Kaupmeeste seas oli palju jõukaid inimesi, kes said ka riigiametnikeks. Nende kõrval oli ka vaeseid kaupmehi, kes rändasid linnast linna ja laadalt laadale. Kirik ja usuelu kirik oli keisrivõimu all, keiser võis Konstantinoopoli patriarhi vallandada ja tema valimiselgi oli viimane sõna keisril. Vaeste ja haigete eest hoolitsemine oli kiriku ülesanne. Suurenesid erinevused ida- ja läänekirikuvahel. Põhiline tüli oli sellest, et idakirik tunnistas, et Püha Vaim lähtus Isast, läänekirik aga uskus, et see lähtus Isast ja Pojast. Kirik lõhenes lõplikult siis kui paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. Läänekirik ehk roomakatoliku kirik ja idakirik ehk kreekakatoliku kirik eh ortodoksi kirik. Haridus ja vaimuelu kanti edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofiat. Hakati õpetama grammatikat, retoorikat, õigusteadust, filosoofiat. Talupojad olid kirjaoskamatud, kui linnades
muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. 3 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU Tähtpäev: Madisepäev 24. veebruaril Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest
Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6
benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: LäänekirikIdakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast*püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba*armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib*hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega*ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles*teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel
Kihistunud-vaimulikud, aadelikud ja talupojad, hiljem linnakodanikud Kirjaoskajaid oli väga vähe. Gregoriuse laul e gregoriuse koraal · Nim. Saanud paavt Gregorius Suure järgi. · Üldnimetus lauldud laulud · Vaba meetriumiga, rütm, tekib loo käigus, sõnade rütmist Katoliku kirik- läänekirik Katoliku kiriku liturgia Katolik ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud "lääne" kultuuri rohkem kui idakirik · Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord. · Tunnipalavus-8 korda päevas peetav lihtne palvus · Missa-igapäevane peamine jumalateenistus. Missa jaguneb kaheks osaks: · Ordinaarium-muutumatu tekst: koosneb 5 osast: kyrie eleison - issand, halasta; gloria in exceisis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum- usun ainsasse jumalasse santus/benedictus-püha/kiidetud olgu Agnus dei- jumal · Proprium-muutumatud tekstid.
25) Mis juhtus SBR-is 1066.a.? 26) Mis on kateeder ja toomkapiitel? 27) Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? 28) Nimeta 7 sakramenti. · Ristimine · Leeritamine · Armulaud · Pihtimine · Viimne võidmine · Abielu sõlmimine · Pühasse seisusse pühitsemine 29) Mille poolest erineb läänekirik idakirikust? LÄÄNEKIRIK-paavst IDAKIRIK- pathriarh *pühavaim lähtub isast ja pojast *pühavaim lähtub ainult isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *arvulaual said kõik nii leiba kui veini *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk viie sõrmega *ristimärk kolme sõrmega *teenindus ladina keeles *teenindus lubatud kohalikes keeltes *vaimulike vallalisus *vallalisus ainult munkadel
Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks.Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse.Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil. Pühale Mattiasele on pühendatud Harju- Madise kirik. Apostel Matteus Matteus sündis Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega. Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud
Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Kuid Rooma riigi lõhenemine 395. a. Tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks Idakirik (Bütsants) oma tugeva keskvõimuga on tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest Seevade läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud. Lääne-Rooma Ida-Rooma Jumal Jumal Kirik Keiser Keiser/kuningas Kirik Rahvas Rahvas Keskaeg Jaguneb: varajane keskaeg (5.-11.saj.) kõrg- e
kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast mitte isast ja pojast, Idakirikus armulaual vein ja hapendatud leib (Läänekirikus ainult hapendamata leib), Idakirikus ristimärk 3 mitte 5 sõrmega ja teenistus kohalikes keeltes (Läänekirikus ladina keeles), Idakirikus vallalisus munkadel (läänekirikus vaimulike vallalisus (tsölibaat)). 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos
· Patt oli mäss Jumala vastu mässav ingel Lucifer heideti taevast alla, temast sai põrgu peremees saatan · Saatan ahvatles esimesi inimesi karistuseks saadeti Aadam ja Eeva paradiisist välja · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu · Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimkonna patte lunastama usu keskmes Püha Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) 12) Millistel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe ehk miks lahknesid lääne- ja idakirik? · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta
Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba,
Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba,
Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. Toomas 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu). Idakirik pühitseb ta surmapäevana 6. oktoobrit, Süürias jm aga 3. juulit. Inglismaal on talle pühendatud 46 kirikut. Tahma-Toomas, Must-Toomas Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma- Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade
o teatud ametikohtade kandjad 5.Katoliku kirik ja paavstivõim 1054.a. viskasid rooma paavst ja konstantinoopoli patriarh üksteist kirikust välja(skisma) 1)läänekirik: · jumalateenistuse keel: ladina · tsölibaat kõigil vaimulikel · püha vaim lähtub isast ja pojast · armulaual said ilmalikud ainult hapendamata leiba · ristimärk 5 sõrmega 2)idakirik: · jumalateenistuse keel. Kohalik · tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast · armulaual said kõik veini ja hapendatud leiba · ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli: · paavst nõudis, et keiser loobuks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas
tegelesid, mis oli rüütliturniir? Rüütel ehk sõdur, kes hakkasid õppima 7 aastaselt, tegelesid maa ala kaitsmisega. 23. Millega tegeleti keskaegses linnas, kes seal elasid? Tegeleti käsitöö, kaubandusega. Seal elasid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, orjad jt. 24. Suur kirikulõhe. Millal, olemus, tulemus. Mille poolest kirikud hakkasid teineteisest erinema, nimeta 3 erinevust. Toimus 1054. aastal. Olemus: Rooma paavst tahtis võimu ja Idakirik samuti ning nende vahel tekkis riid, mille käigus tekkis mitu haru. Tulemus: Uued harud nagu katoliiklik ja õigeusu kirikud. 3 erinevust: ühel juhiks paavst teisel patriarh, ristimärgid, kirikute ehitus. 25. Kiriku ülesehitus keskajal- paavst, piiskop, preester, toomkirik ehk katedraal, piiskopkonnad. Ülesehitus on paavst ja patriarh Paavst ehk katoliku kiriku kõrgeim juht Piiskop oli piiskopkonnajuht Preester on abivaimulik Toomkirik ehk katedraal oli piiskopkonna peakirik
*paranes suhtlemine teiste maadega *soodustas kultuuri arengut Austasid loodusjõude, surnud esivanemaid, majavaime. Lagunemine *tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni *uue rändrahva polovetside rüüsteretked Ristiusu kirik: a) katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast *püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega *ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles *teenistus oli lubatud kohalikus keeles
13. Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris? Õp. 170 14. Sakramendid õp. 169 15. Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi: haridus õp. 180, kirjasõna, teadus õp. 186, hoolekanne 16. Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus? Tooge kolm näidet kumbagi kohta. Tv. 39 Läänekirik (Rooma) Katoliku kirik * kirikupea- paavst * jumalateenistuse keel- ladina keel * Pühavaim- lähtub nii Isast kui Pojast Idakirik e (Kreeka) katoliku kirik [õigeusu kirik] * kirikupea- patriarh * jumalateenistuse keel- kohalikud keeled * Pühavaim- lähtub Isast 17. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? Tooge igast valdkonnast üks näide: majandus- majanduskeskused, veini valmistamine ja õlle pruulimine, põllusaadused. haridus- kloostrikoolid, toomkoolid. õp. 180 kultuur- aniikteoste ümberkirjutamine, raamatukogud, näitemängud. õp.166 18 Miks tekkisid keskajal linnad? Nimetage kolm eeldust
Ristiusk ja Kirik I 1. Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis. Patused seevastu piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus. Oma patte sai lunastada ka puhatustules. 2. Millitel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe eks miks lahknesid lääne- ja idakirik? Kas tegemist oli paratamatusega? · Tekkisid pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhivahel (ehk lääne ja ida veahel). Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte. Lääne Euroopas oli oma keiser ja kiriklikud sidemed nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Tekkis vaidlus, millest lähtub Püha Vaim. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn Suur
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud
Tema elutöö: Summa Theologica (teoloogia kokkuvõte), sellele tugineb katoliiklus tänini. KÜSIMUSED 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kaks leeri, katolikukirik ehk läänekirik ja õigeusukirik ehk idakirik, on ka tänapäeval. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea: paavst, range ülesehitus 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. romaani: ümarkaar, paksud müürid, kitsad ning väikesed uksed ja aknad gooti: energiline, kõrgustesse püüdlev üldilme, sambad, kaared, võlvid, vitraažaknad (Pariisi Jumalaema kirik, katedraalid Reimsis
aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris). *Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto. Püha-Rooma keiser oli Saksa-Rooma keisritiitel. *Paavst oli kõige kõrgem vaimulik, kogu Kristliku maailma juht. *1054.a oli kirikulõhe. Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik) ja idakirik (õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol). *Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu.
• Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehitus. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. GOOTI STIIL - teravkaarsed aknad - roosaknad - põhiplaaniks ladina rist - kaks suurt torni peafassaadi kõrval
Armastusena. Viimne ehk Püha Õhtusöömaaeg on kõige viimane söömaaeg, mille Jeesus pidas koos oma jüngritega enne oma surma. ,,...karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?" / 1. KORINTLASTELE 10:16 Leib ja vein olid iga söömaaja tavaline osa. Paasapühadel pidi leib olema hapendamata. Kuna Paasapühi seostatakse viimse õhtusöömaajaga, kasutatakse Läänekirikus õhukesi hapendamata leibasid. Idakirik ei tunnista seda traditsiooni, sest Uues Testamendis ei ole juttu hapendamata leibadest. Euharistia, seda nimetatakse ka missaohvriks või armulauaks, on rituaal, kus usklikud võtavad viimse õhtusöömaaja leiba ja veini, mille kaudu Jeesus tõotas olla nendega aegade lõpuni. Jeesus löödi risti väljaspool Jeruusalemma piire paasapühade ajal enne sabatipäeva. Ta sattus vastuollu templi võimukandjatega , kes uskusid , et kõiki Jumala poolt
Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu. TOOMAS 1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu). Idakirik pühitseb ta surmapäevana 6. oktoobrit, Süürias jm aga 3. juulit. Inglismaal on talle pühendatud 46 kirikut. TAHMA-TOOMAS ja MUST- TOOMAS Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja
Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusu kirik Õigeusu kirik ehk ortodoksi kirik on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile. Juba palju varem, 5. sajandil, olid eraldunud vanad oriendikirikud, kes tunnistasid üksnes kolme esimese oikumeenilise kirikukogu otsuseid, ning Assüüria Idakirik (Assüüria Õigeusu kirik). Pärast suurt kirikulõhet 1054. aastal kujunes Konstantinoopoli patriarhist õigeusu kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".. Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus
kindlustada; suur armee; hea maksusüsteem) Riigi hiigelaeg oli keiser Justinianuse (VI saj) kui ka keiser Basileios II valitsusajal. Neil perioodidel kujutas Bütsants Vahemere piirkonna suurvõimu, õitses kultuur ja kaubandus. Bütsantsi valitses piiramatu võimuga keiser, kellele allusid ametnikkond ja armee. Ka Bütsantsi patriarh oli kindlalt allutatud keisrile ning kreekakatoliku kirik oli muudetud riigiaparaadi osaks. Seetõttu ja teoloogilistest vaidlustest tulenevalt kaugenes idakirik üha enam lääne katoliiklusest. Keisririigile said saatuslikuks moslemitest türklaste vallutused Väike-Aasias, need kulmineerusid 1453 Konstantinoopoli vallutamise ja Bütsantsi hävitamisega. Bütsantsi mõjusfääri kuulusid nii Balkani slaavlased kui ka IX sajandil tekkinud Vana- Vene riik. Viimane oli kujunenud viikingite kaubandustegevuse tulemusena, mistõttu skandinaavlased moodustasid noore riigi ülemkihi. X sajandi lõpul võeti Bütsantsist vastu ristiusk
püüdes kinnistada ühtset õpetust. Rooma riigi lõplik lõhenemine tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise tekkis ida- ja läänekristlus Idakristlus tekkis Bütsansi Läänekristlus kujunes riigis, keiser sai kirikupeaks, laguneva Lääne-Rooma riigi kirik seoti riigivõimuga, aladel. Seal ei tekkinud pikka mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks. aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, Idakirik on konservatiivsena kuid iseseisvaks. säilitanud oma liturgias ja Läänekirik on aegade jooksul muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel
- Avalik lahkulöömine oli 1054.a kuna peeti Ristisõdu, mille eesmärk oli vabastada nö püha maa Islami võimualt. Kõige hullem oli neljas ristisõda, mis hävitas Konstitinoopolise aastal 1204.a. - Pärast lahku löömist hakkas idapool tegema missioni tööd slaavlaste juures. Kiriku keeleks oli muinas bulgaaria keel. Keskus oli Konsitinoopol. Tänapäeval on keskus Konstitinoopolis ja Moskvas. Ida kirik kasutab vanimat kristluse pärandit. Idakirik ehk ortodoksi ehk õigeusu kirik (keskused Aleksandria, Kontsitinoopol ja Antiookia, Jerusalemma ja tähtsamad Serbia, Rumeenia, Bulgaaria). Õigeusu kirik ei tunnista Rooma paavsti. ... Ikoonid paigutatakse ikonataasi. Lääs ehk katolitlikus Ida ehk õigeusk Oluline pääemine, patu tasu ja karistus Oluline Kolmainsus, kristlus. Rõhk kloostrielus
laulmine. hümnoodia hümnide, uute luuletekstide laulmine. responsooriumi laulmine kaunistatud stiilis improvisatsiooniline Gregoriuse laulu tüüp. antifooniline laulmine vastulaulmine 3. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal? Iseloomusta võrdlevalt lane- ja idakristluse poliitilisi tagamaid ja mõju kultuurile. Idakristlus: kirik muutus iseseisvamaks, kuid nõrgemaks. Muutus rohkem, kui idakirik. Ladina keel. Läänekristlus: kirik on väga tihedalt riigivõimuga seotud ning on muutunud tähtsamaks ja tugevamaks. 4. Lõpeta laused. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimesteks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust, kelle õpetus on sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse
keisrite võimu all. Kiriku tugevdamise eest astusid välja Cluny kloostri mungad. Skisma kreeka kl- lõhe Idakiriku ja läänekiriku areng oli kulgenud erinevates suundades. Varakeskajal, hoolimata mõningatest erinevustest, püsisid suhted kahe kiriku vahel head. Oluline erinevus kahe kiriku vahel oli ka suhe ilmaliku võimuga. Kui läänekatoliku kirik ei soovinud alluda keisrile, ei olnud sobilik alluda ka idakirikule. Tugevnes püüd allutada idakirik paavstile. 1054. aastal olid erimeelsused kasvanud nii suureks, et paavst ja patriarh panid vastastikku üksteist kirikuvande alla. Investituuritüli 1075-1077 Investituur on sündmus, millega senjöör annab vasallile üle maatüki ehk sisuliselt läänisuhte sõlmimine. Piiskoppide ja vaimulike puhul tähendas see nende ametisse nimetamist. Alates Otto I olid seda teinud keisrid, mis häiris paavsti. Avalik tüli puhkes 1075. aastal. Keisriks oli Heinrich IV ja paavstiks Gregorius VII
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid
tekkisid, kuidas need teineteisest erinesid. Konstantinoopoli Patriarh Rooma paavst pidas ennast kõigi kristlaste peaks. Konstantinoopoli piiskop ehk patriarh pidas ennast Konstantinoopoli peapiiskopiks. Problemaatilised erinevused olid ka usuküsimustes. Erinevuste tõttu usuküsimustes viskasid vastastikku teineteist Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kirikust välja aastal 1054. Sellest arenes välja kaks suunda katoliku kirik läänes ning õigeusu kirik idas. Idakirik : 1) Peeti tähtsaks ikoone. 2) Püha Vaim lähtub Isast(Jumalast). 3) Ei kehtinud vaimulike abielukeeld. 4) Patriarh ei saavutanud kunagi sõltumatust ilmalikult võimust. Läänekirik : 1) Ikoonid olid välistatud vastuolus Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst saavutas sõltumatuse ilmalikult võimust. 16. Linnade areng ja kasv kõrgkeskajal. Olulisimad keskaegsed linnad. Linnade arengu
Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik, paavst ametis 2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega. Suunatud Jeruusalemma ja usustada paganarahvad. Rekangista tagasivallutus. Pürenee ps. võidetakse tagasi araablaste islamiusuliste käest Hispaania. Ilmaliku ja vaimulike vaheline võitlus. Tekivad keskaegsed linnad. Linnad koondavad inimesi kes tegelevad kaubanduse ja käsitööga. Linnades õitseb
ülemvõim Rooma paavstil. Idas omas enam autoriteeti Konstantinoopoli patriarh, kuigi mitmed patriarhaadid olid iseseisvad. Ajapikku kujunesid lahknevused õpetuses ja usutoimingute praktikas. Läänekirikus olid enam tähelepanu all isikukesksed küsimused nagu patt, karistus, tasu ja pääsemine. Idas arutleti rohkem kolmainsuse ja Kristuse olemuse üle. Lõplik lahkulöömine toimus 1054. aastal. Ületamatuks osutus vaidlusküsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast, nagu väitis idakirik, või nii Isast kui Pojast, nagu kinnitas läänekirik. Kui varem oli kristlikku kirikut nimetatud k a t o l i i k l i k u k s ( kr. K. Catholikos - üleüldine) õ i g e u s u k i r i k u k s, siis jagunemisel jäi läänekiriku kohta kasutatavaks nime esimene, idakirikule aga teine pool. 1453. aastal langes Bütsants türklaste võimu alla ning loovutas juhtpositsiooni õigeusklikus maailmas Venemaale. Viimane püsis sellel kuni bolsevike võimuletulekuni 1917
Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4. sajandil, kui kristlus sai Rooma riigi ametlikuks usuks. Idakirik jäi alates 395. aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust. GREGOORIUSE LAUL Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4 sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat ja türklased purustasid selle lõplikult alles 1453. aastaks. Riigi toel säilitas
saj keskpaiku olukord muutus. Paavstid hakkasid vaidlustama keisrite legitiimsust. Murrangu alguseks võib pidada Cluny-liikumist, mis seadis programmiks vaimuliku võimu vabastamise ilmaliku eeskoste all. Võideldi tsölibaadi eest ja simoonia vastu. 1059 muudeti paavstide määramise kord, valida sai nüüdsest kiriklik kolleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. 1054 toimus kristliku kiriku lõhenemine ida- ja läänekirikuks. Vaidluse põhjuseks oli püha vaimu lähtumine (idakirik uskus et isast, läänekirik isast ja pojast). Paavsti võimu asus tugevdama Gregorius VII (1073 – 1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keisritega vägikaikavedamine sai alguse investituuritüliga (vaimulike ametisse nimetamine). Gregorius VII vastaseks kujunes Heinrich IV (1054 – 1106). Konflikti värvikamaks hetkes tuleb pidada Canossa patukahetsust 1077. 11
muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Autor: ,,Minu peres tehakse jõulupuu kolmekuningapäevaks ehetest paljaks ja viiakse see suurele lõkkeplatsile, et kõik lähikonna inimeste jõulukuused seal koos põletada." 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU
· Katholikos kr.k. üleüldine, kõikehõlmav. · Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. b. Ida- ja lääne kiriku erinevused: · Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. · Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. · Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes: LÄÄNEKIRIK IDAKIRIK Vaimulike vallalisus (tsölibaaat). Preestrite abielu oli tavapärane, Püha vaim lähtub isast ja pojast. vallalisus vaid munkadel. Armulaual said ilmalikud vaid leiba. Püha vaim lähtub isast. Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui Teenistus ladina keeles. veini. Ristimärk 3 sõrmega.
Seal elasid kreeklasid, juudid ja bulgaarlased. B oli keisririik. Valitseja=basileus, tema käes piiramatu võim. Konst. Patriarh allus keisrile, sest keiser nim. Ametisse patriarhi ja piiskopid. Krik oli allutatud ilmalikule võimule. Iseloomulik ülim tsentraliseeritud kõik oli allutatud ühtsele juhtimisele. Otsustati pealinnas keisri poolt. 1054 toimus krikulõhe, paavst ja patriarh panid üksteisi vande alla Läänekirik Idakirik Pühavaim lähtub isast ja pojast Lähtub ainult isast Ikoone polnud Oli Ristimärk 5 sõrmega 3 sõrmega Armulaual said ilmalikut inimesed ainult Said leiba ja veini armulaua leiba Teenistud ld.k Kohalikus keeles Vaimulikud tsölibaadis Ainult mungad/nunnad tsölivbaadis 9
Nad võtsid üle õigeusu, slaavitähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik. Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia. - Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid, karolingid, karolingide renesanss, Verduni kokkulepe
annaabi.ee 
