VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr. Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid. Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus...
Kutsuti ka Antheiaks (õis) Sündis merevahust Hermes Rooma mütoloogias Mercurius Zeusi poeg Teekäijate- ja kaupmeestejumal Jumalate sõnatooja Peamiseks tunnuseks tiivulised sandaalid Artemis Rooma mütoloogias Diana Zeusi tütar Apolloni õde Jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos Rooma mütoloogias Vulcanus Hera poeg Tule- ja sepatöödejumal Erinevused egiptuse jumalatega Egiptuse jumalaid kujutati tihti loomadena, kas loomade peaga, kehaga jne. Olümpose jumalatel olid inimekehad, kuid nad suutsid muutuda loomadeks (Zeus) Kuigi jumalad olid samad, tähendasid ja valisesid samu asju, olid igal maal eri nimed, millega jumalusi kutsuti. Egiptuse jumalad Amon, Hator, Hnum Anubis, Horos, Iris Apis, Maat, Min Atum, Month, Nut Geb, Osiris, Seth Thot, Ra Võrdlus Norra jumalatega samal ajal
Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas päikesepaisteline ja kuiv talv , aga vihmane ja tuuline. Kolmest küljest piirab Kreekat meri. A)Balkan:Lõuna-Euroopas Vahemere põhjakaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval Kreeka. B)Peloponne...
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama
Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid? Peeti usupidustusi, Kreekas olid pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas (oraaklid). Jumalatega suheldi preestrite kaudu. 9. Kreeka jumalad? Zeus- peajumal Ateena- sõjajumalanna Hera- abielude kaitsja Apollon- valguse-, luule- ja muusikajumal Poseidon- merejumal Artemis- jahijumalanna
oli pull ja jahijumal oli kits. Inimese konseptsioon Meie teada puudub hetiitidel lugu inimeste loomise kohta aga pole põhjust arvata, et sellist müüti pole olemas. Inimesed koosnesid kahest põhiomadusest: keha ja hing.Kui arvati, et kuningas ja teised kuninglikust soost inimesed veedavad ülejäänud aja pärast surma jumalate seltsis, siis tavainimesed veedavad selle maailma lõpuni hingena allilmas. Palvetajate kohta teatakse niipalju, et inimesed tundsid jumalatega väga suurt lähedust, tehes neile austusavaldusi teenrite rollis.On ka teada, et nende usus oli olemas ka patt.Tihtipeale kasutati jumalatega rääkimiseks ka vahendajaid(jumalatega rääkijaid). Kultused ja festivalid Hetiidid korraldasid igapäevalisi kultuslikke rituaale, kus jumalatele toodi süüa ja juua.Usuti et jumalad elavad templites, kus oli neile asetatud ka magamiskoht. Korraldati ka väiksemaid ja suuremaid igakuiseid või iga-aastaseid festivale.Nendel
Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu ning soetades kalleid aut...
1.Nimeta muistseid riike , kus muusikakultuur oli kõrgelt arenenud Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas 2.Millise sajandiga võib tähistada Vanaaja algust ning mis sellega seostub? Vanaaeg algas umbes 10. sajandil eKr. kui kuningas Taavet rajas juudi templimuusika. 3.Kuidas suhtuti muusikasse ja muusikuisse Vanaajal? Muusikat peeti jumaliku algega ja sellele omistati võlujõudu. Muusikuid austati väga, sest neid arvati olevat jumalatega ühenduses. 4.Mida tähistasid mõisted MUUSIK ning MUSIKE vanaajal ? Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamiselt mehed.
KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide
mille ehitamiseks pidi koondama meeletult tööjõudu ja suuri ehitustöid kordineerima. Kindlasti on ka suur tähtsus asustuste tekkimisel usk jumatesse või taevasse,kuna oma edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki ja kui jumalad ühtesid soosivad hakkavad ka teised jumalate poole vaatama.Kuna kõrgkihi arust soosisid jumalad neid rohkem siis nad ka võtsid endale õigusi läbi viia usulisi talitusi ja rääkida jumalatega kogu kogukonna eest.Ning on olnud juhuseid kus juhid on hakanud endid isegi jumalatega samastama. Kuna esmaste tsivilisatsioonidega koos tekkis ka kiri ja ajalugu peale kirja tekkimist on hoopis selgem siis nimetatakse seda aega mil tekkisid tsivilisatsioonid ka esiaja e. Muinasaja lõpuks ja koos tsivilisatsioonide algas ajalooline aeg,millest esimeste tsivilisatsioonide aega nimetatakse vanaajaks,mis algas mesopotaamias ja egiptuses.
loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna olemust. Võiks siis öelda, et müütiline mõtlemine pole üldse mõtlemine nii nagu meie seda sõna mõistame, see on see, mis on kogu aeg meie ümber, midagi müstilist, mille on loonud meie esivanemad. Müütiline mõtlemine näeb maailma tervikuna, sellel on oma eesmärk rõhutada iga inimese seost päritolumüüdiga ühiste jumalatega, esiisadega ja rituaalitavadega. Filosoofilise mõtlemise tunnusteks on kriitiline mõtlemine, loogilisus, hoiakud, normid ja eetika. Selle alla kuuluvad ka metafüüsiline mõtlemine ning sokraatiline mõtlemine. Metafüüsilises mõtlemises usutakse üldistesse seaduspärasustesse, mitte aga individuaalsetesse tahtmistesse. Usutakse, et kuskil on tõde. Asja omadusi seletatakse asja olemusega. Sokraatilises mõtlemises aga tahetakse tõeni jõuda läbi kahekõneliste otsingute,
aastat. Tempel-usu ja võimu sümbol ( Egiptus) Tempel-usu ja võimu sümbol oli riigiti erinev. Arutleksin just Egitptusest. Oma asendi tõttu oli rändrahvaste eest kaitstud ja rünnakute eest, olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid väga kaua. Egiptuses oli ainuvalitseja ehk Vaarao. Egiptuse kunst pidi näitama siis Vaarao suurust ja kõikvõimsust. Kunst oli seotud hauataguse maailma ja jumalatega. Egiptlased uskusid ,et maalid või esemed olid rituaalidega abiks hauataguse elul ja hetkelisel elul. See ka suur põhjus miks Egiptlaste kunst püsis muutumatult mitu tuhat aastat. Senini leiab Egiptusest palju vana aja maalinguid ja esemeid mis on säilinud. Egiptlased palsameerisid surnuid, ehtisid kirste, ja lisasid kirstu sisse maalinguid. Rikastel olid eriti ära ehitud kirstud. Egiptuse suurimateks kunstiteosteks on kindlasti püramiidid. Küljed olid kaetud lihvitud plaatidega.
Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares(sõjajumal, kreeklased ei armastanud teda); Athena(sõjajumalanna); Hephaistos(tulejumal); Apollon(kunstide kaitsejumal); Artemis(jahijumalanna Mandri-Kreekas, viljakuse kehastus Väike-Aasias); Aphrodite(ilu- ja armastusjumalanna); Hermes(käskjalg);
Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik Athena Minerva; täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks - Parthenoseks Aphrodite Venus; armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar
Muutus ka sõjaväekorraldus, kui ennem olid riiki kaitsnud kodanikud siis nüüd palgati palgasõdurid, seepärast loodi eelnevast erinevalt ka sõjaväeasulad. Kirjanduses: teater kaotas tähtsuse ning esiplaale kerkis luule, poeedid. Teaduses eriharude eraldumine. Teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu. Viimasena mainiksin muutust religioonis, nimelt esmatähtsateks tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veidi muutus ka kreeka panteon ning ka omajumalaid samastati võõraste jumalatega. Muutused ja reformid, mida läbi viidi olid ääretult laialdased. Milline oli sellel perioodil ühiskonnakorraldus ning kas tollel ajal oli hea elada? Ega tegelikult ei olnud sealne elu just inimestel kuigi vaba, kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad ? monarhid, kelle võim oli piiramatu
ning asus ise maailma valitsema. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised. Sellistena olid nad enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks
3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? a) b) c) 4.Millised elanike kihid olid Spartas? Iseloomusta igaühte. a) b) c) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? Selgita nende põhiolemust. a) b) c) 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi? Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? 2.Leidke Kreeka jumalate vasteid Mesopotaamia ja Egiptuse panteonist. Kumma maa jumalatega võib leida rohkem sarnasust? Jumala Kreeka Egiptus Mesopotaamia ,,iseloomustus" õ lk 111 õ lk 41 õ lk 59 Jumalate isa Peajumal Tormi-,vihma- ja piksejumal Päikesejumal Viljakuse- ja viljajumal Allmaailma valitseja 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? 6
Hiljem kujunesid kõige tähtsamaks inimesetaolised jumalad . Egiptlased usukusid , et nende valitseja vaarao on samuti jumal . Usuti , et elu jätkub ka pärast surma . Sellepärast hakati laipu palsameerima . Palsameeritud keha tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega . Hauakambrite seintele maaliti pildid , et luua hingele meeldiv keskkond . VAARAOD Vaaraod olid samuti nagu jumalad . Neile omastati ainuõigus teiste jumalatega suhelda . Nad võisid kuulutada oma liitlasteks erinevaid jumalaid , kes olid seotud tema dünastia päritolu või poliitilisete huvidega . Samas pidi vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid . PÜRAMIIDID Vaarao jumalikust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal . Vaarao mastaba ehitati kõrgem , aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema . Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini .
Mesopotaamias oli kiilkiri ( u 600 märki). Kirjamärke raiuti algul kivisse, hiljem vajutati kiilukujulise templiga või tõmmati krihvliga pehmesse savipinda, mis seejärel põletati. Kirja loeti ülevalt alla, hiljem vasakult paremale. Jumalaid kujutati ette inimestesarnasena. Jumalate elupaik oli taevas. Inimesed suhtlesid jumalatega läbi preestrite. Igale jumalale oli pühendatud tsikuraat. Tähtsaim jumal oli Enil ( tuule,tormi vihmajumal). Istar ilu, armastuse ja sõjajumalanna. Pärast surma ootab sünge ja rõõmutu põli. Astroloogia ennustamine Astronoomia täheteadus Eepos "Gilgames". Tublid matemaatikud kell ja ring!
traditsioon, tähtsal kohal olid ka kirjandus ja teatrikunst. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Tempel seisis tavaliselt astmeliselt
on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Mööda siledaks lihvitud kiviplaate sai vaarao samuti taevani tõusta. 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik? VanaEgiptuses peeti väga oluliseks keha säilitamist pärast inimese surma. Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist. Arvatakse, et mumifitseerimise kunst ei ole tulnud üleöö, selleks on kulunud mitmeid generatsioone. 6. Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi
Viljelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd 1. Millises maailma piirkonnas sai alguse põlluharimine? Miks just seal? Põlluharimine sai alguse kusagil Lähis-Idas, kuna kliima oli seal soe ning natuke niiskem. Süüria, Väike-Aasia, Iraani vööndis sadas palju ja viljakasvatamiseks soodsad tingimused 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik...
* rituaalsue vahendusel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Oma rituaalid on vihma väljakutsumiseks,jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks * sümbolism kuulub ühe või teise tseremoonia juurde, kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides. Iseloomusta eskimode muusikat(laulu) *enim levinud on tantsulaulud, laulavad mehed ja naised *rituaalsed samaanilaulud, kui suheldakse jumalatega ja palutakse abi *tseremoniaalsed laulud, kindlate tähtpäevade ja sündmustega seoses *nalja ja lastelaulud ning mängulaulud Milliste Euroopa rahvaste mjutusel on kujunenud EuroAmeerika muusika? *britid *prantslased *iirlased ja sotlased Nimeta EuroAmeerika peamised rahvamuusika stiilid *ballaadid *mereteemalised laulud *kauboilaulud *hillibilly muusikastiil
Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seotud vaimude ja jumalatega. Teispoolsus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Ohverdati, et saada ühendust Fifth level
võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta
Tantaal Tantaali avastajaks on Anders Ekeberg. Ta nimetas selle Tantalose järgi tantaaliks. Legend räägib, et Zeusi poeg, rikas Väike-Aasia kuningas Tantalos oli jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluor...
Muusika VanaKreekas. Antiikmuusika hiilgeaeg oli 5.4.ndal sajandil e.Kr VanaKreekas Kreeklaste arvates oli muusika jumalatega seotud (nt. Valguse ja tõejumal Apollon). Apollon oli muusade kaitsja ja tema pilliks oli lüüra. Kreeklased õppisid kõik muusikat ja mängisid pille. Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks
Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Keraamika Vanimad IV aastatuhandest Nõud keerulise geomeetriaga Hilisem keraamika jutustava sisuga figuurid
Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT. Tsikuraat on astmeline massiivsetest tüvipüramiididest valmistatud ehitis. Kõrgematele astmetele viisid kaldtrepid. Tavaliselt oli tsikuraat 30-40 meetrit kõrge. Tsikuraat oli koht jumalatele- sinna `'mäele'' minnes sai minna inimene kohtuda jumalatega ja vastupidi. Teine tuntud ehitustüüp Mesopotaamiast on valitseja palee. See oli kõrgemale astmele rajatud ja võis koosneda kuni mitmesajast siseõuele koonduvast ruumist. Väljastpoolt paistis valitseja palee massiivse ja ilma akendeta telliskivilossina. Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel poolel seisid tiibadega härjad. Siseruumide kaarlagesid kaunistasid reljeefid, mis jutustasid mingit lugu (lahingut nt).
Nüüd olid Kronos ja Rhea maailma valitsev paar. Rhea sünnitas esimesed Olümpose jumalad. Kronos kartis sama saatust, mis oli Uranosel. Sellepärast neelas ta oma viis last alla. Kuuenda lapse asemel ulatas Rhea riidesse mähitud kivi. Kronos neelas selle alla. Jumal, kes jäi ellu, oli Zeus. Teda varjati Kronose eest. Okeanos ja tema tütar aitasid valmistada joogi, mis ajas Kronose oksele. Olümposel kindlustasid end Zeus ja jumalad. Hiljem puhkes titaanidel võitlus Olümpose jumalatega, keda juhtis Zeus ja kelle liitlased olid sajakäelised koletised.. See kestis 9 aastat. Titaanid kaotasid ja heideti Tartarosse. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Elukoht musaion. Kreeka mütoloogias on pillid/muusika tähtsal kohal. 3 tähtsat pilli: lüüra, paani flööt ja kitara. Kalliope poeg Orpheus mängis kitarat. Erato oli armastusluule muusa.
KUUBA 15 sajandil saabus Kuuba saarele Christoph Columbus ning Kuubast sai ligi neljaks sajandiks Hispaania koloonia. MAMBO · Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika mõjutusi. · Algul oli mambol rituaalne sisu: mambo-trummide vahendusel suhtlesid inimesed jumalatega, kusjuures trumme oli palju ja igaühel neist mängiti oma rütmi. · Mambo kujunes välja iseseisva tantsuna 1940. aastatel. TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus, mille rütmika meenutab boolerot · Boleroost aeglasem · Keerulised sammud RUMBA · Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. TUNNUSED: · kirglik () · aeglases tempos. · 4/4 -taktimõõdus tants. · tantsijad selles tantsus peaks
toimus ka selle Kultuuirikeskused- kohandamine kreeklaste Pergamon, Aleksandria, keelele Museion Religioon Palvetamine Suurenes isiklik kontakt Mütoloogia jumalatega Austus Kreeklaste poolt Vähenes mütoloogia roll ainult Kreeka jumalate usutalitluses suhtes kuni Vanade Kreeka jumalate hellenismiperioodini kõrvale kerkisid Idamaade
· Inimestest eristas neid eelkõige vägi ja surematus · Tähtsaimaid jumalaid kujutati ette suure, aeg-ajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mis ajgunes kahte suurde põlvkonda: Zeus ja tema õed-vennad, ning Zeusi lapsed · Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda igal pool Jumalatega suhtlemine · Jumalatega suhelda võis iga inimene · Ametis olid ka preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid olid templi teenrid, temalt nõuti rituaalset puhtust, ta pidi olema kehaliselt tugev ja terve ning elama karsket elu Jumalaga seotud kohad · Templid, mille juures paiknevatel altaritel toodi ohvreid jumalatele. Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar
6. Meng Ze soovitused - "Õige tegu asub lähedal asuvas, aga kõik püüavad seda kaugel asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koaan probleem ; mondo - kahekõne 9. 3 jooga tähendust, 4 jooga liiki tähendused: 1)tee, mida käiakse enda sees; 2)ike(rakend) ; 3)ühendus jumalatega. liigid: karma, bhakti radza, mantra 10. Hinduismi jumalad - Isvara(peajumal, kujuteldamatu) ; Brahma(looja); Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11. Loomujooned Indias: 1)radzas-erutatus, ärevus ; 2)tamas-uimasus, tuimus; 3)satva- tasakaal, harmoonia Kastid indias: brahman(preester); ksatria(võitleja); vaisja(käsitööline, kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13
Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur. Eestlased uskusid muinasajal, et kõik elusolendid omavad peale keha veel erilist väga või jõudu. Pühadeks paikadeks kujunesid ohvripaigad hiied või üksikud puud, Hiiepuu alune, allikad, kivid, mäed... Ohverdamine on andide toomine heatahtlikkuse saavutamiseks (et jumalatega hästi läbi saada). Targad ehk nõiad olid inimesed, kes oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Nad pidid ka ise selleks omama erilist väge. Pühaks päevaks oli neljapäev.
1.Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunst? Arhailine -600-480 eKr. Klassikaline 480-323 eKr Hellenistlik 323-30pKr. 2.Vanakreeka stiili ja millest on tulnud nende nimed? Dooria(hõim) joonia(maakond ,hõim), korintose (koht) 3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uu...
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
TAOISM TAOISM Vana-Hiinast Üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline Hiina kultuur & ühiskond rajaneb Peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks TAOISM Laoz ja Zuangzi peetakse taoismi rajajateks Levinud praegustel Hiina aladel; mõjutanud ka naabermaade kultuuri (Korea, Jaapn, Kagu-Aasia) Alates 1960 muutus populaarseks läänemaailmas TAOISM Ususüsteem paljude jumalatega Jumalaid nähakse kui surematuid Kaugeim eesmärk on surematus Tegeleb looduse vaatluse ja selle Tao tundmaõppimisega Keskmeks on Tao Tao (või dao) Taoismi põhimõiste Tähendab teed (kuid ka toimimisviisi, eluseadust jpm) Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu, kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Öeldakse, et on lihtsam rääkida sellest, mis Tao ei ole Ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele
Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega. Keeleajaloo näide: Laensõna ürg-indoeuroopa keelest ca 5000 - 4000 a tagasi: taevas < deiwos Siit ka ürg-indoeuroopa ülijumala nimi Dyaus. Läänemere-soome omasõnad taeva kohta: juma, ilma 2. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) – paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Henoteism (kr. henos üks + theos) on vaheaste teel ainujumalausundile Näide: El – läänesemiidi taevajumal, esimene teiste jumalate seas > Jahve – judaismi ainujumal 3. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) – ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus. Võimalikud vaated religiooni päritolust: Leiutis – jumal on välja mõeldud Avastus – jumala olemasolu on avastatud
Egiptuses polnud orjadel mingeid õigusi- nad olid täielikult oma omaniku käsutada, kuid Mesopotaamias olid sõltumatud talupojad, kellel olid ka omad õigused ning nad moodustasid sõjaväes koos kästitöölistega jalaväe. Egiptuse perekonnas olid mehel ja naisel võrdsed õigused, seevastu Mesopotaamias oli mehel piiramatu võim ning ta võis abielluda ka mitme naisega. Egiptuse ühiskonna kõrgeim isik oli vaarao, keda võrdsustati jumalaga. Mesopotaamias aga kedagi jumalatega ei võrdsustatud, kuid usuti, et kuningad on jumalate esindajad. Siiski oli mõlemas tsivilisatsioonis kungingas kõrgel kohal- kungingas oli nii sõjaväe ülem kui ka seadusteandja. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias anti haridust. Koolid asusid mõlemas tsivilisatsioonis templite lähedal, aga õppeained erinesid väikesel määral, sest näiteks Egiptuses õpetati arstiteadust, kuid Mesopotaamias seda ei tehtud. Mesopotaamias oli kirjaoskus rohkem levinud kui Egiptuses ning Mesopotaamias
Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2. Mastaba-...
Medusa maharaiutud peast hüppasid välja hiiglane Chrysaor ja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Oma abikaasa vahekorrast Phorkyse ja Hekate tütre Skyllaga sai Amphitrite aga teada. Ta valas maagilisi vedelikke Skylla kümblusbasseini, mille tagajärjel neiu muutus möirgavaks koletiseks kaheteistkümne jala, koerapeade ja sabaga, kes oli ohtlik kõigile meresõitjatele. Kuna Poseidon oli väga võimukas ja ettearvamatu tekkis tal koguaeg konflikte teiste jumalatega. Poseidon oli väga oluline tegelane vana-kreeka mütoloogias. Teda austati väga ja talle ehitati mitmeid templeid, et ära hoida torme merel. (Poseidon) Hades Hades on samuti üks Kronose ja Rhea lastest. Hades sai pärast maadejagamist endale allilma. Hadesel oli võlukiiver mis tegi tema nähtamatuks ja sõna ,,hades" tähendabki kreeka keeles nähtamatu
maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli tugevalt kihistunud, linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega, kuningatele allusid preestrid. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kaupmehed, käsitöölised. Olid ka orjad. Mehed olid tähtsal kohal ühiskonnas. Maksevahendiks olid kakaooad. Inkade riik oli totalitaarne, elasid külades või suurtes kivist linnades, iga inimene oli ühiskonna täisväärtuslik liige, neil puudus raha ning alaline sõjavägi, linnad olid kaitstud müüridega. Neil oli kolm keeldu ära valeta, vassi ega laiskle.
*et need sarnanesid inimestega ja *mis toimus nende elus *ja et neil olid probleemid nagu inimestel *nende välimusest 4. homerose isik .. tema kohta puudusid juba antiikajal usaldusväärsed eluloolised andmed .. kujutati pimeda raugana .. aga täpsemalt lik 13 teine lõik 5. "ilias"- räägib trooja linna elust ja kuidas trooja hobune linna tooakse ja sõjast. "odüsseia"- Sellest et kuningas odüsseus tuleb tagasi trooja sõjast ja ei saa koju minna kuna on jumalatega tülis 6. seda ma päris hästi ei tea aga peaks olema lk 22 -24 .. seal on see sappho jne 7.lk 27 hakkab see teema .. see on selline päriiis pikk 8.achilleuse kand- inimese nõrk koht .. tuli sellest et kunagi tema ema hoidis sealt kinni kui kastis teda jõkke ja see jäi ta ainukeseks nõrgaks kohaks, tüliõun-seda ma ei teaja ei leia .. trooja hobune - tähendab täielikku hävingut mingile asjale .. ja pead ka teadma seda et
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud
esimene maailma valitseja Uranos valas, kui poeg Kronos ta kastreeris. · Erinnüsed on igivanad jumalused ajast, mil õikuskord kippus piirduma perekonnaga ning veritasu oli ainus õigusemõistmise vorm. · Tegevus: Kui keegi jäi mõrva või vägivalla eest karistuseta võis kindel olla, et Erinneüsed rebivad ta surnuks. Harpüiad Tantalos · Lüüdia kuningas · Surelik, kes suhtles ja sõi jumalatega Olümpose mäel · Üritas oma poega jumalatele sööta · Rääkis jumalate saladusi välja · Varastas jumalate tagant · Karistuseks igavese nälja ja janu needus. Pelops · Tantalose poeg · Taaselustatakse (jumalad panid ta kokku) · Elevandiluust õlaga · Kaitsejumalaks Poseidon · Maetud Olümpias · Naiseks sai kuningatütre Hippodameia Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://et.wikipedia
Athena. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Samuti on Ateena kaitsejumalanna. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Maal jutustab loo Athenast ja Arachnest. Sarnaselt teiste jumalatega ei sallinud ka Athena inimeste häbematut käitumist. Athena hindas ja innustas inimeste taibukust kõikidest Olümpose jumalatest kõige rohkem, ometi ei uskunud ta oma kõrvu, kuuldes oma õpilast Arachnet kiitlemas, et viimasel on Athenaga võrdeslt osavad käed. Athena tahtis teada, kui kaugele noor naine oma kudumisoskuse kiitmisega on valmis minema, ja otsustas Arachnet vanaks naiseks maskeerununa külastada
Millist Kreeka jumalat vajab Eesti Gustav Adolfi Gümnaasium 10.C Nagu me kõik teame, sõltub töö tulemus suuresti tegijatest ning sellest, kui hästi nad kokku sobivad. Samamoodi on lugu ka jumalatega. Parima resultaadi saab koostööd tehes, sest keegi ei saa olla kõiges ühtmoodi hea. Eestil oleks vaja minu arvates kõige enam kodurahu jumalannat Hestiat, peajumalat Zeusi ja tarkuse jumalannat Athenat. Tarkuse jumalannat oleks meil eelkõige vaja, sest eestlasi on võrreldes suurte rahvustega kahjuks äärmiselt vähe ja sellepärast ei saa me endale lubada rumal olemist nagu ameeriklased. Mõelge ise millises olukorras oleks Eesti siis, kui 78% eestlastest ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
