välja. 11. Mis on kõige keelerikkamad keelkonnad (kirjuta 4) maailmas, märgi ka ära, mitu keelt neis on. (4p) Läänemeresoome- 7 keelt, Volga-4 keelt, Samojeedi-6 keelt, Soome-Permi-4 keelt. 12. Kui palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? (1p) u 400 k eelt. 13. Uuri tabelit nr 1 lk 55 ja loe kõrvale teksti ning vasta järgmistele küsimustele: (2p) a) Mis meetodiga on määratud Uurali rahvaste algkodu? Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks.
• Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami Rootsis ning terisaami
61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 aastat tagasi ja see jagunes kaheks algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. URAALI KEELTE LEVIKUALA JA JAGUNEMINE UURALI ALGKODU • Et täpsemalt määrata Uurali rahvaste algkodu on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. • Meetod seisneb selles, et keeltest leitakse neid taime- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkeelest. Ning siis kantakse kaardile nende liikide ajaloolise leviku piirkonnad. • Mõjukaim meetodist on Pèter Hajdù hüpotees, mis sündis viie erineva puu põhjal. PÈTER HAJDÙ HÜPOTEES • Eesti keeles on kuuse ja nulu
7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10. Kus asus veini valmistamise algkodu? Veini valmistamise algkodu asus Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, kus metsiku viinamarja levik teeb selle võimalikuks. 11. Mis jook oli Malvaasia? Malvaasia oli magus Kreeka vein. 12. Kes lõpetas 19. sajandi teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise 'kuldajastu' lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. 13. Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid?
7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? Inglismaal pruuliti kolme sorti õlut: 1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. 2) kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3) lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Õllele annab punaka värvitooni liht-naistepuna. 10. Kus asus veini valmistamise algkodu? Veini valmistamise algkodu asus Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, kus metsiku viinamarja levik teeb selle võimalikuks. 11. Mis jook oli Malvaasia? Malvaasia oli magus Kreeka vein. 12. Kes lõpetas 19. sajandi teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise 'kuldajastu' lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. 13. Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid?
e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest algkeelest, vaid on aja jooksul tiheda kontakti tõttu sarnaseks muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle erinevaks muutunud h) lingvistilise paleontoloogia meetod – meetod keelkonna algkodu tuvastamiseks, mis põhineb taime- ja loomaliike tähistavate sõnade võrdlusel sugulaskeeltes 3. Nimeta vähemalt 4 keele funktsiooni. Info edastamine, emotsioonide väljendamine, mõtlemisvahend, suhete kindlustaja ja hoidja 4. Millal tekkis inimkeel? Polügeneesi teooria järgi tekkis keel 40 000-50 000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria järgi aga 120 000-150 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond?
suuremad. LÄÄNEMERESOOME dena kasutada. soome SOOMESAAMI karjala vepsa Uurali algkodu SOOMEVOLGA saami keeled Uurali keelte ja rahvaste algkodu on otsitud Uurali piirkon- mokša
aasta seisuga Toodang, Riik tonnides Osakaal,% Hiina 14 341 075 37,5 India 7 168 000 18,8 Nigeeria 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 Myanmar 1 000 000 2,6 Indoneesia 773 797 2,0 Senegal 731 210 1,9 Sudaan 716 000 1,9 Argentina 625 349 1,6 Vietnam 533 800 1,4 Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Tänan tähelepanueest
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina)
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kauba...
heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Mille järgi tunneme ära mongoliidid? Üldiselt on neile iseloomulik: - väike kasv;
Kunda kultuuri kandjate keelest on eesti keeles säilinud arvukalt sõnu. Algasukate keelt peetakse üheks protoeuroopa keeltest ning seostatakse Kunda kultuuri rahva keelega. Tööriistad Tulekindel kvarts - väikesed tööriistad (kõõvitsad,nooleotsad) Kristalne kivim - suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) Luust ja sarvest - töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) Päritolu Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Läänemeresoome rahvas ja keel kujunes välja alles pronksiaja lõpuks. Tänan kuulamast! KAS ON KÜSIMUSI?
Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11. Kes oli (on) veinijumal? - Dionysos 12.Mis jook on Malvasia? - Kreeka vein mis on magus 13. Kes lõpetas 19. saj teisel poolele Euroopa veinitootmise kuldajastu? - Viinapuutäi 14. Kuidas Muinas-Eestis meskiti linnaseid? - Kuumaks aetud kividega 15. Mis pühad kandsid meil nimetust - Õllepühad? - Jõulud, aga ka pulmad ja matused 16. Mitu õllesorti tunti meil AD1777? - 4 (lauaõlu, pudeliõlu, toobiõlu, jääkeldriõlu) 17. Mis aias kasvab humal? - Tapuaias 18
Kammkeraamika kultuur- savinõude välispinda kaunistati kammi taolise riistaga,enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega eesti aladele. Matmiskombed- surnuid sängitati asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla,lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid Kõrge kunstitase-vooliti kujukesi,mida kasutati ehetena,teisest küljest oletatakse,et omaaegsed elanikud arvasid kujukestel olevat ka maagilisi omadusi. Soomeugrilaste algkodu-keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. Venekirveste kultuuriks- Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad. 3 Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks. Maaviljelus-karjakasvatuse kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudel. Varane metalliaeg- ühuselt pronksiaega ja varast rauaaega
Eesti kromaatiline kannel ja John Cage Kannelt on mängitud juba paar tuhat aastat tagasi. Siis oli see kui harrastuspill ja mängiti ainult rahvamuusikat. Võimalusi oli vähe, sest vanim kandletüüp oli 5-6 keelne pill, mida tundsid lisaks eestlastele ka meie naaberrahvad: soomlased, lätlased, leedulased ja loodevenelased. Kandle algkodu ei teata. Arhailine kannel oli Eestis kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani, tänapäeval on taas väikekannelde taassünd. Suviti toimuvad mitmel pool Eestis väikekandle ehitamise kursused, kus on võimalik pill endale ise valmistada ning antakse ka mänguõpetust. Nüüd on väikekandle õpetus ka tulnud ka algklassidesse, kus on muusikatunni kõrval ka selle pilli õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19.sajand hakkas kannel muutuma. Keeli hakati juurde lisama. Ka pilli ehitus muutus kui
alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Vene riigi teke- slaavlaste algkodu ja kolm haru Tänapäeva Valgevene, Ukraina ja Poola aladel. Idaslaavlased, lääneslaavlased, lõunaslaavlased Rjurik - Varjaagidepealik, kes 862. aastal tuli võimule Novgorodi linnas Oleg - Rjuriki kaaskondlane, ks vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir - 988. aastal lasi end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis Jaroslav Tark - vallutas 1030. aastal Tartu, rajas eestlaste linnuse asemele oma kindluse ja nõudis
rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Nende ümarat nägu kaitseb külma eest nahaalune rasvakiht. Kitsad silma ja nahavolt silmalaugudel annavad tunnistust kohastumisest lumekiirguse ja vingete tuultega. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Europiidid Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on
Bütsantsis oli varakeskaja kultuur kõrgemal tasemel kui lääne-euroopas, sest lääneeuroopa antiikkultuur suuresti hävis rahvasterändamise tõttu, germaani hõimudele polnud see väärtus ja nad purustasid selle. Ikonoklastid ütlesid, et ikooni austamine läheb vastuollu Piibliga. Idas oli see põhilisem, sest ka islamis samalaadne keeld ja nad said sealt mõjutusi. IDASLAAVLASED Sarnaselt germaanlastele on samuti indoeurooplased, nagu germaanlaste puhulgi saab välja tuua algkodu. Germaanlaste algkodu asus Reini ja Doonau vahel, slaavaste algkodu asus Mustast merest loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal. Väljarändamine hakkas slaavlastel sajand hiljem kui germaanlaste puhul, seega viiendal sajandil. Põhjused, miks välja rännati on sarnased: kliima jahenemine ja rahvaarvu kasv. Alt kodust liiguti kõigepealt läände, neid tuntakse veneedide nime all, hiljem kujunesid nendest välja lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakkid)
vastutasuna ära valmiva kauna pehme osa; koristamisel tulevad välja paljad kiulise kestaga kaunad. Kuigi maapähk- lid säilivad kauntes paremini, eelistatakse maailmaturul transpordimahu vähendamise eesmär- gil lüdituid maapähkleid. Maapähkli algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Kultuuristamist alustati Pe- ruus 2000 aastat tagasi. Päritolumaaks peetakse siiski Aasiat: pärast Ameerika avastamist jõu- dis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda Siim Krull lk nr 1 23. veebruar 2008. a juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähk- liks nimetati.
vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud. Karolingide renesanss kultuuri edenemine, ilmalikud õppeasutused, hariti järeltulijaid roomlaste moodi, kloostrite areng. Slaavlaste algkodu dnepri ja dnestri vaheline ala. Vana- Vene riik loodi 882 kui suri Rjuriku, Oleg koondas hõimud ja vallutas Kiievi. Jaroslav Tark sidemed ulatusid lääne euroopasse, sest tütred abiellusid ungari, norra, prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seadustekogu nimega vene õigus. Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir. Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt ristima. Kirjaoskuse levik. Võeti bulgaariast üle kirillitsa
Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad.
Vähe keeli aga polaarjoone taga. 9. Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled? Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad Uurali, indoeuroopa ja Afroaasia keelkonda. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Siin on palju väikeseid riike ning sellest tulenevalt palju väikesi riigikeeli. Kuna kõik need on euroopa ametlikud keeled on kõik väiksed ja suured keeled võrdsed. 11. Miks on Uurali keelte ja rahvaste algkodu otsitud Uurali piirkonnast? Sest samojeedi keelte põhiline levikuala jääb sellest itta ja soome-ugri keelte levikuala läände.
nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu. MAAPÄHKLI PÄRITOLU Maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne- https://pahklid.ee/wp- Aafrikasse. 17
Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. Indo-Eurooplased-Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd- karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid-Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr
põhjakäärimismeetodit. 8) Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? 1)ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. Humalat hakati ale´i panema alles 19. sajandil; 2)kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3)lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9) Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna jne. 10) Kus asus veini valmistamise algkodu? Mesopotaamiat, praegust Põhja-Iraani ala. 11) Mis jook on Malvaasia? Magus Kreeka vein. 12) Kes lõpetas 19. saj teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise ,,kuldaeg" lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13) Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega.
grammatiliste sarnasuste alusel. Keelte genealoogiline liigitus selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Sugulaskeel keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt. On lubatud vaid hargnemine. Ühel keelel on alati üks esivanem. Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks.
Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr, Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr, Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)". Vana teooria Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma peamiselt lääne poole ja umbes 5000 aastat tagasi jõuti siia Läänemere kallastele. Uus teooria Teooria vaimne isa on Turu ülikooli foneetikaprofessor Kalevi Wiik. Tema
Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti
1) ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. Humalat hakati ale´i panema alles 19. sajandil; 2) kanget õlut (nn. „beer´i”) ja 3) lahjat õlut nimega „two-penny”. Neile lisandus 1720-ndail aastail veel neljaski : porter (kandja). 20.sajandi algul hakati tootma uut porteri sorti nimega stout, mis tõlkes tähendab tihket ja kanget. 9. Mis taim(ed) annab õllele punaka värvitooni? Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna. 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? Esimesed kaudsed tõendid veini valmistamisest (potikillud) pärinevad 6000 aastat e. Kr. Kaukaasia mägede piirkonnast, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladelt, kus metsiku viinamarja (Vitis vinifera) levik tegi selle võimalikuks. Esimesed kindlad tõendid veini olemasolu kohta pärinevad aga Mesopotaamiast, praeguse Põhja-Iraani alalt. Sellest lähtudes ollakse üldiselt arvamusel, et veini valmistamine algas Kaukaasiast. 11. Kes oli (on) veinijumal? Veinijumal oli (on) Dionysos
tle. Rahvastiku liigset juurdekasvu v lditakse laste suremuse abil. surmaj rgsusele ei pratud suurt t helepanu pragmaatilisus jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse h sti kombetalitlused olid seotud ennustamisega Indoeuroopa rahvad : Hetiidid ja P rsia suurriik Indoeurooplaste algkodu paiknes ilmselt IdaEuroopa vi Kasahstani stepivndis.III / II aastatuhandel eKr algas nende r nne uutele aladele: umbes 2000 a. eKr r ndasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad ja V ikeAasia hetiidid umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud)
territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Kaasa pandi kas nuga või mõni muu tööriist, samuti lisati ka ehteid. Kammkeraamika kultuuri levik ja päritolu Kammkeraaika kultuuri muistiseid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Sellele kultuurile lähedasi arheoloogilisi kultuure leiab ka veel ida pool kuni Uuraliteni. Neid seostatakse varaste (varajaste?) soome-ugri hõimudega. Keeleteadlaste andmeil asub nende algkodu kuskil Kaama ja Uurali mägede vahel. Kammkeraamika kultuuri elanike ei saa samas veel pidada eestlasteks. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. Jõudsid Eestisse veel omakorda uued hõimud. Neil olid kasutusel venet ehk paati meenutavad hästi lihvitud kivist kirved ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetataksegi seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Nendele iseloomulikuks olid ka nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed
Uurali keelkond Portugali Üldandmed: Hispaania - keelkonnas on umbes 23 keelt Prantsuse - umbes 23 milj kõnelejat (ungari, soome, eesti, modva) Itaalia Rumeeni Uurali algkodu: - Uurali piirkonnas. - määramiseks on kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. Lingvistilise paleontoloogia meetod: -leitakse taime ja looma nimesid tähistavad sõnad keeltest, mis pärinevad algkeelest - sõnadele tuleb juurde bioloogia - sõnade levikuala uuritakse metsade järgi. Algkeel: - ühisuurali sõnu on umbes 200, neist 109 on eesti k olemas Ühisuurali alla kuuluvad: kehaosad, sugulussuhted, loomade, taimede ja loodusnähtuste
elule. Babüloni linna ehitusimed · Istari väravad - jumalanna Istarile pühendatud väravad Uus-Babüloonias, mis olid valmistatud sinistest glasuuritud tellistest. · Babüloni rippaiad - üks vanaaja seitsmest maailmaimest, ehitati Nebukadnetsar II käsul naise palvel kunstlik mägi koos roheliste aedadega. · Peajumal Mardukile pühendatud tempel - Indoeurooplased Indoeurooplaste algkodu, kuhu liikuma hakati · Algkodu on Musta mere ja Kaspia mere ,,kohal" Hetiitide tähtsus ajaloos · Olid ühendajaks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel, olid esimesed rauakasutajad ning eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid. Pärsia riik · Kujunes suurriigiks 6. saj-ks eKr, vallutades Mesopotaamia, Egiptuse ja India alad. Kyros II - oli peamine riigipiiride laiendaja Dareios I - riigi ,,korrastaja" Xerxes - Kreeka-Pärsia sõdade algataja
10saj. Kun taavet rajas iisraeli riigi ühendades palstiina oma võimule. Lõhenes iisraeliks ja juudaks. 8 saj. Assüürlased vallutasid iisraeli, rahvas küüditati. 6 saj. Paabeli vangipõlv. Uusbabüloonia vallutas juuda riigi. 539 ekr pärsia vallutusega saavad juudalased koju. Monoteismi kujunemine Ainujumalakultus, prohvetidusukuulutajad preestrite ja kohalike jumalate vastu. Pärsia võimu ajal juutide hulgas ainujumalakultus. Indoeurooplaste riigid Algkodu ja laialiränneMusta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. Rändkarjakasvatus, põlluharmine Laialiränne2000ekr lahkusid, indiasse, iraani, v.aasiasse, euroopasse Hetiidi impeerium Loodusja tegevusalad stepp, mida piirasid mäed: rikkad loodusvarad(puit, kivi, raud, kuld), karjakasvatus, põlluharimine, käsitöö Uuendused esimesed rauasulatajad 1300ekr(tööriistad, relvad), hobune ja kodaratega ratas, sõjakaarik
Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretada siledama pinnaga sorte. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g.. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Virsiku algkodu on Hiina, kus vanades ürikutes mainitakse virsikut juba 2000 aastat e.m.a. Ostmine Valminud virsiku mahlasus ja õrnus, ei võimalda pikka transporti ega säilitamist, mistõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Toatemperatuuril viljad küll järelvalmivad, kuid jäävad looduslikes tingimustes küpsenutest kaugele maha. Valida mahlased postakad viljad, mille pind on kahjustuste ja pigistamisjälgeteta, kuna soojas ruumis arenevad neist lühikese aja jooksul tumedad laigud. Säilitamine
Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu. Meie ajaarvamise 13. sajandil, kui eestlased olid juba aastatuhandeid olnud põldurid, alistati nad indoeuroopakeelsete vallutajate, täpsemalt germaanikeelsete professionaalsete röövratsanike poolt. Germaani ratsaröövlite eliit ja nende kannul saabunud muud germaani asjamehed moodustasid Eestis siis ja hiljem ainult tühise vähemuse elanikkonnast. Nad olid seisusevahedega lahutatud eesti talupoegadest ja jäid elitaarselt germaanikeelseteks. Neil
Valgel kohviõiel on viis õielehte ja lõhn, mis meenutab jasmiini. Õite eluiga on ainult 2 - 3 päeva. Kohvi marjad on kirsisuurused ja esmalt rohelised, muutudes hiljem tumepunaseks. Valmimine võtab 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt ja sel võivad samaaegselt olla õied ja eri arengujärgus marjad. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi Celsiust, seega on kohvipuu troopiline taim. Pole juhus, et kohv ja inimene edenevad hästi samal temperatuuril, meie algkodu on sama Aafrika. On võimalik, et Eeva ja tema kaaslased (2,5 miljonit aastat tagasi) mugisid enda rõõmuks kohviube. Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. See vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib eksisteerida kui elujõuline vanur.
mõjutada. Keele algust näeb ta onomatopoeetilistes sõnades, mingi keele sõnavara kajastab ta meelest rahva arenemistaset, ajalugu ja keskkonda, kus viibitakse. Märgib, et laensõnade abil on võimalik keelt rikastada. (Ariste 1973:18-19) 1838. aasta juunis ilmus gümnaasiumi abiturientide mälestusvihikus Wiedemanni uurimus soome-ugri keelte alal. Ta toob selles esile 14 ühist tüpoloogiajoont soome-ugri ja altai keelte vahel. Nende keelte ühine algkodu oli tema järeldustel Aasias. 3 Järgmine kirjutis rääkis sellest, kuidas uuskreeka keel on arenenud vanakreeka keelest, milline osa on olnud ladina keelel ja teistel keeltel. Aastal 1852 ilmus Wiedemanni mahukas Läänemeremaade taimestikku kirjeldav teatmik, milles on kirjeldatud taimede levikut, kasutatavust ja kasulikkust.
patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal.ISLAM-Prohvet Muhamed(570-632)-kirjaoskamatu kaupmees Mekast,kuulutas suuliselt,610-esimene ilmutus,622põgenemine Mekast-moslemite
Bütsantsi õpetlastel on olnud oluline roll VanaKreeka ajaloos. Bütsantsi kunstis ja arhidektuuris ühinesid ühelt poolt muistse Kreeka ja Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti Pärsia traditsioonid. Büntsantsi lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid. Kasutati palju ikoone ja mosaiiktehnikat. Bütsantsis oli ristiusk. (lk 5051) 7. IdaSlaavlased Slaavlaste ehk tänapäeva venelaste, tsehhide poolakate ja teiste esivanemate algkodu paiknes arvatavasti praeguste Poole ja Ungari aladel. Slaavlasi nimetati esimakordselt Rooma ajaloolaste poolt. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Idaslaavlased olid sageli sõjajalal Bütsantsiga. Sageli tuli neil võidelda ka Musta mere põhjaranniku aladel asuvate rändrahvastega. Samal ajal hakkasid idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine
Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead
ainsaks kohaks, kust nomaadid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 eKr. VT KIRJUTAMISE SEOS AJALOOGA Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka. Tuntumatest rahvastest kuuluvad sinna veel araablased, assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased. Üldnimetuse on nad saanud piiblitegelase Noa poja Semi järgi, kellest nad arvasid endid põlvnevat. Juutide algkodu asub Araabia poolsaarel. Aastatel 2000-1200 eKr rändasid nad karjakasvatajatena Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Arvatavasti pärinevad selle ajastu algusest 1. Moosese raamatu esiisade pärimuste juured. Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse uue riigi (1670- 1200 eKr) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil eKr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2
Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keksaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi 1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust Rooma impeeriumi aladele. Germaanlaste algkodu paiknes piirkonnas, mis ulatus Skandinaaviast Musta mereni. Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid)
4. Viikingid (6 p.) a) Selgita mõisted: · Viiking -skandinaavia sõdalane · Normann -lääne euroopa viiking · Varjaag -venemaal olevad viikingid a) Kirjelda viikingiretki ja nende tagajärgi: Mööda lääneteed Mööda idateed b) Uute maade avastamine: · Usa · Island · Gröönimaa 5. Koosta lühikokkuvõte Suurbritannia rahvaste kujunemisest (4 p.) a) Keldid: Algkodu tänapäeva Prantsusmaa ja saksa alad, liiksuid britanniasse omavahelise hõimutülide ja germaanlaste survel b) Rooma vallutus: Roomlased purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints. Ehitati Hadrianuse vall, et kaitsta end sotlaste eest. c) Germaanlaste vallutused: 7 saj. Alguseks hävitati keldid. Tekkisid keldi keeled, iseseisvuse säilitasid Sotimaa, walesi ja iirimaa keldid. d) Nermandlaste vallutus:
Mehed maeti vasakule ja naised paremale küljele. Eestlaste etogenees eestlaste päritolu ja kujunemine seda saab uurida geneetika (kuigi sellest ajast luustikke vähe säilinud), arheoloogia (mingis mõttes, aga sellest ei piisa), antropoloogia, keeleteadus (selle seisukohti saab kasutada, leides suguluskeeli, nende jagunemisi, aga need andmed pole täpselt dateeritavad). Eestlaste etogeneesi vanem teooria keelepuuteooria hakkas kujunema 19.saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes Uuralites, sealt liigutigi eeskätt läänepoole, mõned ka ida poole. Põhimõtteliselt see teooria seostab eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri rahvastega, kui siinsetel aladel hakkas see kultuur levima oli see seotud sisserändega Eestisse, sest kammkeraamikale sarnaseid kultuure on leitud ka Eesti alade suhtes ida poolt
2500 aastat e.Kr. A. Kriiska 1999 3.3.Nöörkeraamika kultuuri päritolu Nöörkeraamika kultuuride päritolu on veel segane. Tavaliselt seostatakse neid indoeurooplaste esivanemate sisserände või ka suurte mõjudega. Tähele on pandud, et kogu levikualal on nöörkeraamika kultuurid üksteisele sarnased, ent neil aladel varem olnud kultuuridest üsna erinevad. Seega on oletatud, et nöörkeraamika kultuuridel on olnud mingi ühine algkodu. Pakutud on Musta mere põhjaranniku steppe aga ka Visla ja Reini vahelist ala. Tegelikult pole seni leitud kindlaid märke suuremast sisserändest nöörkeraamika kultuuride alale ning kultuuride levikut seletatakse pigem rahvalt rahvale levinud mõjutustega, mida ilmselt toetasid mõned sisserändajad. Sarnane võis olla nöörkeraamika kultuuri jõudmine Kesk- Euroopast otse või Baltimaade kaudu ka Eestisse. Uus esialgu selgelt omapärane
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.)
kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Jahti peeti odade ja vibudega, kala püüti ahingute, harpuunide ja ka algsete võrkudega. Oletatakse et hoone tüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Algkodu oli neil kindlasti väljaspool Eesti piire. Nad said tulla ainult idast või lõunast, kuna mujal oli sellel ajal jää ja hiljem meri. 3. Võrrelda Kunda kultuuri, kammkeraamikakultuuri ja venekirveskultuuri (oskused, elamud, keel, tööriistad, päritolu) Kunda kultuur- enamjaolt küttisid, oskasid valmistada tööriistu. Elasid püstkodades. Ei ole teada mis keelt nad kõnelesid. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja ka puust. Päritolu väljaspool Eestit
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg 1. Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. a. Algkodu: · Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. · Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. · Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. b. Ühiskonnakorraldus: · Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. · Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed).
annaabi.ee 
