kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349) - Kahe tõe teooria Aquino Thomas (1225- 1274) - Peateos ,,Teoloogia summa". Katoliiklasest skolastik ja teoloog, katoliku pühak. Aquino Thomas (1225- 1274) Pierre Abelard (1079- 1142) Katoliiklasest skolastik ja Töötas välja kontseptualismi teoloog, katoliku pühak Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_filosoofia http://et.wikipedia.org/wiki/Patristika http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre_Abélard http://et.wikipedia.org/wiki/Albertus_Magnus http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst http://et.wikipedia.org/wiki/Nominalism http://et
Muusika- kirikus lauldi palju Kes käisid ülikoolis? Tulevased preestrid ja mungad. Mida õpiti ülikoolis? Õigusteadust, arstiteadust, usuteadust. Kuidas õpiti ülikoolis? Peeti loenguid ning dispuute. Mis oli skolastika? /A.Thomas/ Keskaegne filosoofia. A.Thomas oli selle aja kuulsaim skolastik. Mis oli alkeemia? Teadusharu, mille eesmärk oli valmistada Tarkade kivi. Mis oli katedraal? Peakirik ehk toomkirik. Iseloomustage gooti ja romaani stiili? /ajastu, tunnused/ Gooti: XIII-XIV sajandil. Tunnusteks on teravkaar, kõrgemad tornid, avaramad aknad, saledamad sambad. Romaani: XI- XIII
7) Muusika Õppevormid : 1) Loeng 2) Dispuut NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT · SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID · KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS · KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. Kooli haridus : · ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES · EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI · KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES · SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS · TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD · FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE
Eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 29. Mis oli gild? 1p Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses ja ühendas oma liikmeid 30. -Mis oli skraa? 1p Skraa on iga tsunfti põhikiri 31. -Kes oli skolastik keskaegsel Liivimaal? 1p Skolastik toomhärrast toomkapiitli (toomkooli toomkorikute juurest) juhataja 32. -Kuidas püüti kirikut reformeerida 15.-16. sajandil? 2p 15. saj. Reformipüüdlused püüdsid tuua uuendusi kirikusse(emakeelsed jutlused). 16. saj. algatas Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas ja Hohannes Zyvel visitatsiooni ehk kirikukatsumise korra, samuti korraldas sinode maarahva õpitamiseks. Olid olemas ka materjalid katekismuse õpetamiseks eesti keeles.
Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes teeb esimese sammu. Jumal tegi inimese ja siis pani meile ideed pähe. Objektiivne olemine on kõrgem kui subjektiivne olemine.
usuteaduskonnas. - Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis. - Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas. · Trükikunst: - Trükikunsti leiutajaks Euroopas on 15.sajandil Johann Gutenberg Saksamaal, kes 1456 trükkis esimese raamatuna Piibli. - Trükikunsti levimise tulemusena hakkasid raamatud (mida varem paljundati käsitsi kloostrites) odavnema ja need muutusid üha suuremale ringile kättesaadavaks. Trükikunst võimaldas olemasolevaid teadmisi üha suuremal hulgal tirazeerida, tõi kaasa teadmiste kiirema
Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, vanne, milles Jumal annab oma sõna ja sellega annab meile armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril
ÜLIÕPILASED * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. ARSTITEADUS KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD TOOMKIRIKUD EHK
Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ta leidis et pühakiri ja Kreeka filosoofide vaated poledi vastuolus, sest üks on usutõde ja teised teaduslikud tõed. Katoliku lorok kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. *Muud teadused Lisaks tegeldi ka astroloogia, eht tähtede järgi ennustamisega. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkade kivi , mis pidi teised metallid kullaks muutma
ta isiklikult vabaks ning seal ei ,,kuulunud'' talupoeg kellelegi, kelle põldudel ja majapidamises ta pidi töötama. TEADUS JA ÜLIKOOLID KESKAJAL Õpik " Inimene,ühiskond, kultuur keskaeg" lk 180-187 1. Mis oli järgmiste koolide õpetuse eesmärk: 1) Kloostrikool 2) Põhikool 3) Abakusekool 2. Võrrelge keskaegset ja tänapäeva ülikooli, leidke sarnasused ja erisused. 3. Millega tegeles skolastika? Kes oli tuntuim skolastik? 4. Millised olid teadmised: 1) Astronoomias 2) geograafias
* ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT • SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. • ARSTITEADUS ARHITEKTUUR
Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud. Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet
7. Ülikoolid ja skolastika Esimene ülikool oli Bologna ülikool Bolognas. Loodi 1119. aastal. Õppekeel: ladina keel. Teaduskonnad: arstiteaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond (usuteadusk. oli kõige tähtsam). Kõik pidid läbima nn. „vabade kunstide “ teaduskonna. Õppetöö vormid: loeng ja dispuut. Skolastika – filosoofiliste õpetuste kogum, mille usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Ta väitis, et inimmõistus saab aru usutõdedest. Tema kõige tähtsam teos oli „Summa Theologiae“. 8. Frangi riik Merovingide ajastu – väljapaistvaim isik oli Chlodovech. Võttis vastu ristiusu. Pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja saali õigus. 7. saj. alates valitsesid Frangi riigis majordoomused. Tema järeltulija (Pippini) Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas ratsaväge ja aadliseisust.
inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks. Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks.
üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavstlus ristisõja ideed kasutama feodaaltsivilisatsiooni-siselt, nii oma usuliste kui ka poliitiliste vaendalste vastu. Paavstikuuria lootis ristisõdadest topeltkasu: ristisõjad pidi suurendama paavsti autoriteeti ning suunama krislikust maailmast ja seega ka
...............LK 10 Koolide tekkimine linnades Feodaalvõimu tugipunktidena kujunesid Eestis välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid siinmail tekkisid suuremais linnades piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare Lääne piiskopkonnaks. Piiskoppide kõrval juhtisid ja korraldasid kirikuelu toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist (toom)skolastik, pidi kapiitli siseste ülesannete kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli rektori ja (nende olemasolu korral) talle alluvate õpetajate hooleks. Esimesed toomkoolid Esimesena mainitakse toomskolastiku olemasolu ja toomkooli asutamist Eestis 1251 aastal Pärnus
Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles. Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks.Selle põhieesmärk oli Jumala tundmaõppimine. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka teoseid.Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõeks pidamised ei langenud aga alati sugugi kokku. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas, kes kuulutati pärast surma pühakuks. Lisaks skolastikale tegeleti keskajal astroloogiaga. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkadekivi, mis pidi muutma metalle kullaks. Arstiteaduse arengut pidurdas keeld laipu lahata. Nii ei saanud arstid inimkeha tundma õppida. Keskaja kõige olulisemad ehitised olid kirikud. Need olid uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks ta lähedust
Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli ,,Summa Theologiae" 2. Milliseid mungaordusid oli keskajal (õp lk 174-177)? Oli Frantsisklaste ordu, Dominiiklaste ordu ja Tsisterlaste ordu, kerjusmungaordud 3. Millist ajaperioodi mõisteti varauusaja all? Varauusaja all mõisteti hilist keskaeg (u 1500 a) kuni revolutsioonide ajastu alguseni (u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16.saj (kõige varem Itaalias), kiriku osatähtus oli endiselt suur. Olid
3) pidulike jumalateenistuste e missade läbiviimine (liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa) 4) sekkusid ka järjest rohkem ilmalikku ellu, et saada tulu (isiklikud mõisad ja majad linnas, ametid mitmes kapiitlis korraga, eetika rikkumine) * Tartu toomhärrad (vt GTR EA I osa lk 42) Praost – juhatas piiskopkonna majanduselu, valitses vara ja juhatas kapiitli istungeid Dekaan – valvas distsipliini üle, hoolitses statuudist kinnipidamise üle Skolastik- organiseeris toomkiriku juures noorte õpetamist ja kasvatamist; juhtis toomkooli; Tihti ka õigusnõuniku (sündiku), sekretäri, raamatukoguhoidja arhivaari kohustused Kantor- organiseeris ja juhtis rituaale ja liturgiaid (missa muusikalis-sõnaline osa) Järelevaataja- tagas jumalateenistuse esmavajadused: uste avamine ja sulgemine, valgustus, kellalöögid Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest Lihttoomhärrad-
· Kunstide teaduskond · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Õppetöö toimus ladina keeles.Peeti loenguid ja dispuute. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Tavaliselt kestis õppeaeg kaks aastat. Skolastika Nii nimetatakse keskaegset filosoofiat. Eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid selleks suure hoolega piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Katoliku kirik kuulutas ta hiljem pühakuks ja tema õpetlased ainuõigeks. Muud teadused keskajal Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga selle eesmärgiks oli valmistada tarkade kivi, mis pidi võimaldama teisi metalle kulaks muuta; arstiteadusega Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Kõige tähtsamad olid piiskoplikud
· ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja). Ta hukati süüdistatuna riigireetmises. Viimane ja kõige kuulsam teos ,, Filosoofia lohutus", selle kirjutas ta vangis. Ainult Jumal võib inimesele anda tõelise õnne Boethiuse meelest. Skolastik õpetlane ( ristiusu põhimõtteid tuleb seletada mõistuse abil) Boethius oli viimane roomlane ja esimene skolastik. Loeng 27.09.2012 1933 Adolf Hitler tuli võimule Anselm (1033 -1109) Sündis Aostas , Itaalias. Anselm oli benediktlaste ordu abt ( mungakloostri ülem). Inglismaal Canterburys oli peapiiskop 1093 1109 aastani. ( Kunigate William II ja Henry I ajal). ,,Mõistuslikusele püüdleva usu meetod" Peateosed: · Monoloog · Vestlus · Miks Jumal sai inimeseks
Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik. Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka jumalasõna kuulutada ja sel viisil inimeste haritust tõsta. Ordumungad muutusid omamoodi rahvaõpetajateks. 1 Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks)
Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud.Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda.Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum,
Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas mõistusetõdede ja jumalike põhitõdede vahekorda. Pärast surma kuulutati pühakuks ja tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon- oli vastu omaaegsetele skolastikutele, mille tulemusel ta vangi määrati, püstitas seiskoha, et loodust tuleb tundma õppida katsete ja vaatluste abil, Jeanne d´Arc- talutüdruk, kes määrati FRA vägede eesotsa aidates prantslasi Saja-aastases
Soodus asend kaubateede võrgus Hansa Liit Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 1346 Tallina, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi-kaubanduse laokohaõigus Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid
parandama. Ta vahetas oma uhed riided kerjuserüü vastu ja kulutas kogu raha edaspidi kiriku heaks. Jan Hus Ta oli Praha ülikooli usuteadus profesor. Tema meelest oli kirik liiga rikas, kirikumad ülemäära suured ja vaimlikud elasid lubamatult luksulikult. Ta põletati tuleriidal, sest jõtu järeldusele et ta on ketser, aasta oli siis 1415. Ta ei pidanud ka seda õigeks et tema kodumaal Tsehhis valitsesid saklased. Aquino Thomas Oli kuulsaim skolastik, oli Pariisi ülikooli professor, lisaks sellele ka dominiiklane. Ta leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi õieti vastuolus, sest üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad aga teaduslikest kõrgemal ja neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. Dante Keskaja kuulsaim poeet, ta oli itaallane. Elas aastail 1265-1321. Ta võttis aktiivselt
* On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest. * Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest. *Augino Thomas skolastik, samal arusaamal. ,,Inimesel on mõistusepärane toimimine, ainult neil saab olla moraal." I. Kant. ,,Kuni on inimesed, seni on moraal." * Tagajärg. * Määrab, kas õige või väär. * Teleoloogilised eetikateooriad uurivad eesmärki, tagajärge. * Tuntuim utilitalism. Rajajaks J. Benthaus, edasiviija J. S. Mill. * Põhieesmärgiks muuta maailma paremaks kohaks. Moraalsus on saada häid tagajärgi sõltumata kavatsustest.
Jan Hus: Praha ülikooli usuteaduse proffessor. Ta meelest oli kirik liiga rikas, kirikumaad liiga suured, vaimulikud elasid lubamatult luksuslikku, pahelist elu. Katoliku kirik kuulutas ta ketseriks. Konstanzis suleti ta vangikongi, nõuti, et ta oma seisukohtadest loobuks. Ta ei nõustunud. 1415a. mõisteti surma. Ta surm põhjustas Tsehhis pahameele. Prahas puhkes ülestõus, katoliku vaimulikud ja rikkad saksa kaupmehed aeti linnast välja. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi vastuolus, üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas ta õpetuse ainuõigeks ja tema pühakuks. Dante: Keskaja kuulsaimaks poeet. Võttis osa Firenza poliitilisest elust. Ta peateos on ,,Jumalik komöödia". Hugues Capet: Kapetingide suguvõsa esindaja
Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides, ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnakirikul kaitsepühak. Keskajal Eestis ei osanud rahvas peamiselt lugeda ega kirjutada. Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud,
piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel toomkapiitel oli iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga 3 katedraali ehk toomkirikut tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne) ladina keel, teoloogia, filosoofia, muusika tallinnas konflikt dominiiklastega (kerjusmungaordu liikmed) dominiiklased asutasid koole jne lõpuks jätkasid tegevust samaviisi neile meeldis koole asutada, inimesi õpetada kirikukihelonnad muinaskihelkondade alusel jaotati väiksemaks
Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14.s 1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite aj ordu tegevuse. 1309 – algas paavstide nn Avignoni vangipõlv (kuni 1378). 15.s 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli; Osmani riigi kiire aj laienemine. 16
astronoomia ja muusika. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. See tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Üldlevinud arvamuse kohaselt oli kõik tarkus autoriteetide teostes juba kirjas, see tuli lihtsalt üles leida ja lahti seletada. Pühakirja ja antiikõpetuse ehk usu tõdede ja mõistuse tõdede ühitamisest sai üks skolastika peamisi probleeme. Kuulsamad teadlased: Aquino Thomas: teoloog ja skolastik, seletas jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon- frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. (Ptolemaios- astroloog, kes uskus, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis). Al-Idris- geograaf, valmistas maailmakaardi aastal 1154
enda kätte haarata. 5. Reformatsioon ja vaimuelu · Piiskopid, kes olid sageli võõramaalased, vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. · Toomkapiitel piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus. · Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks. · Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks. · Missa jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel
juhtumiks, kuid mõned reeglid siiski eksisteerivad. Vooruslik inimene näeb tõde. vooruslikuks saamine võtab aega. Vooruse-eetika Vaimulikud tõlkisid antiikirjanduse ja ka tugev kristlik keskajal eetika, mis tugines piiblile. Augustinus: Arvab, et pühakirjas on kõik olemas, tuleb ainult õigesti tõlgendada. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik- kodustas Aristotelese filosoofia kristlusesse. 7 voorust vs 7 surmapattu 4 loomulikku voorust e. kardinaalsed voorused: 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õiglus need on loomupäraselt, aga on ka kolm kristlikku voorust, mis on Jumala antud: 1. usk 2. lootus
haridusele. 2. KOOLID KESKAJAL Koolid tekkisid vajadusest valmistada ette vaimulikke. Esialgu usaldati vaimulike harimine hellenistlike humanitaarkoolide kätte, kuid kirikuisade töö tulemusena muutus haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus koosnes kõige elementaarsematest teadmistest, õpetaja andis edasi vaid seda, mida ise teadis. Karolingide kool on mõeldud enamasti tulevastele kleerikutele ja munkadele. Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see võis kesta 28 aasta vanuseni, mil sai spetsialiseeruda teoloogia või õiguse õpingutele. Karolingide ajal kujuneb katedraalikoolist välja hilisem lääne haridussüsteem.
14. Kas Jumala etteteadmine ja inimese vaba tahe on Boethiuse meelest vastuolus? V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles? V: skolastika on kristlikku õpetust ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt käsitlev koolkond; schola on kool ladina keeles 20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte? V: ,,Kõik õnn, olgu meeldiv või vastumeelne on mõeldud headele autasuks või korralekutsumiseks ning kurjadele karistuseks või paranduseks". Seepärast oleme nõus, et õnn on alati õiglane või kasulik, ning seega on iga õnn hea."
grammatika-kirjutamine retoorika-kõnekunst dialektika-arutluskunst Ülemaste e. nelik aritmeetika-arvutamisõpetus geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru astronoomia-täheteadus muusika-hõlmas ka kirjandust. 21. Keskaegne haridus olulisemad nimed: Aquino Thomas, Roger Bacon, Al Idrisi. Kes nad olid ja mida õpetasid. Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika, mis erines kloostrikooli teoloogiast.) Roger Bacon Samuti tuntud skolastik Al Idrisi Araabia kartograaf, väidetavalt prohvet Muammadi järeltulija. 22. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad Monoteism usk ühte ainsasse jumalasse koraan islamiusuliste püharaamat Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna. Allah on islamiusuliste ainujumal.
Neid kahte õpetust üritati omavahel ka kokku sobitada.( Aava 2003:25) Skolastikud, keskaja filosoofid, sidusid avalikud väitlused filosoofiliste ja teoloogiliste probleemidega. Skolastikud uurisid hoolega nii piiblit kui ka Vana-Kreeka õpetlaste teoseid. Eriti kõrgelt hindasid nad Aristotelest, kuna ta oli loogiline ja mõistuspärane. Kreeka filosoofide vaated ja piibli tõekspidamised aga ei langenud kokku.(Aava 2003:25) Kuulsam skolastik on Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas leidis ,et piibli ja kreeka filosoofide vaated polegi õieti vastuolus, sest üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Kuna usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, pole neid vaja põhjendada.( Aava 2003: 26) Dispuudid olid väga olulisel kohal nii keskaja kui ka renessansiajastu ülikoolides. Oxfordi dispuute moraalifilosoofia, tsiviilõiguse ja loodusteaduste teemadel käis kuulamas ka näiteks Elisabeth 1
Piiskopkondade keskustes toomikirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Kõrgemad vaimulikud: toomhärrad, nad pidasid jumalateenistusi, osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli Toomkapiitel koosneb 12 toomhärrast, peamine ül. Piiskopi valimine, piiskopi kõrval iseseisev üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid piiskoppidega hariduse eliidi, neist enamik oli õppinud ülikoolis Toomkool juhatas üks toomhärradest skolastik Kirikukihelkonnad: e. territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal ühel oma kaitsepühak. Piiskopkonnad jagunevad kihelkondadeks. Jumalateenistusi e. missa peeti ladina keeles, ühe osana võis olla rahvakeelne jutlus. Kogukonnapreester pidi oskama lugeda ja tähtsamaid palveid tundma. Mõned suhtlesid tõlgi vahendusel. Vaimulikkonna probleemid: ordu ja piiskoppide võimuvõitlus
· Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. · Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. 3. Skolastika keskaegne filosoofia. a. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. b. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: · Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. · Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. c. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): · "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" · "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" · Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. d. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane · Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel.
mälu (memoria); tunnetus(intelligentia); armastus (amor). Inimene on loodud jumalat kui kõrgemat väärtust armastav. Nimetab kolme tõetasandit: igavesed jumalast ehk ideed; asjade (niivõrd tõesed, kui palju langeb kokku jumalikega); mõtlemise ja väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus. 2. G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid. 20-selt doktorikraad juuras. 29 arendas diferentsiaalja integraalarvutuse. Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa mõtteid sündis kirjavahetuse teel. Üle 15 000 kirja. Suur unistus ühendada kõik kristlikud kirikud üheks Issanda kirikuks. Unistas Euroopa kristlike riikide ühendusest. Metropoliit diplomaatide seltsis. Suur panus filosoofia ajaloos. Kaasaegse loogika rajaja
valimisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval isesesiev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomahärrad moodustasid koos piiskopidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest vähemalt 15.-16. sajandil oli enamus neist õppinud mõnes LääneEuroopa ülikoolis, see aga polnud teiste seisuste ja ameti puhul tavaline. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest skolastik. Õppetöö ladina keeles. Lisaks laulmisele, usule ja ladina keelele õpetati pisut matemaatikat. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Jumalateenistusi peeti ladina keelsetena, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi kogudusepreestrilt ei eeldatud, piisas vaid lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmisest. Preester pidi õpetama: meie isa palvet
Kui inimene sünnib, siis sünnihetkest saadik on tal olemas kindlad tagatised. Sellest töötatakse välja inimõigused. Nt õigus elule, vabadusele jne. Aristoteles ütleb: ,,Iga asi, mis eksisteerib on lahutamatult oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole ta püüdleb." Iga asi saab olla täiuslik siis, kui ta liigub selle sihi poole, teeb seda, milleks on ta loodud. Inimese kõrgeim siht on elada vastavalt mõistusele. Keskaegne filosoof Aquino Thomas, tuntuim skolastik. Tõi sisse kristliku teooria kuna Jumal on inimesse pannud püüdluse hea poole, siis sellest tulenevalt peaks me valima hea tegemise ja kurja vältimise. Igas olendis on olemas ka teine eesmärk enesesäilitus, ellujäämine. Looduses kõrgeimaks sihiks on inimese ellujäämine. Looma elu säilitamine ei saa olla olulisem kui inimelu oma. Samas on olemas kõigis ka seksuaalne tung, õpetada enda järeltulijaid. Need viitavad üldisele heale
Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond. Kui see oli läbitud, sai valida kolme vahel: õigusteaduskond, usuteaduskond ja arstiteaduskond. Doktor oli meistri osas. Bakalaurused olid alama astme läbinud. Õpipoisid olid sellid. Ülikooli juhtis rektor. Dispuut vaidlus. Ülikoolidesse said minna ainult poisid. Üliõpilased rändasid ühest kohast teise. Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Eesmärk oli õppida hästi jumalat tundma. Kõige tuntum skolastik oli Aquino Thomas. Tähtis teadusharu oli alkeemia. Taheti luua tarkade kivi (selle abil saab muuta metalli kullaks), elueliksiiri (annab igavese elu) ja universaalset lahustit (lahustab kõik ained). 24) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst Keskajal olid gooti ja romaani stiil. Romaani stiil on ümar, paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiil on teravatipuline, kasutati ka kivinikerdisi. Katedraal on mingi piirkonna peakirik. Katedraali sissekäigu ehk portaali kohal on roosaken
Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor. ( doktor ) Dispuut- õppimine läbi vaidluse. Sarnaselt sellidele rändasid ka üliõpilased erinevates ülikoolides. Skolastika keskaja filosoofia, mis püüdis seletada Jumalat Mõistuse abil. ( tegelesid Jumalatõestusega ) Kõige tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Alkeemia ( teadusharu ) püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi pidi muutma metalli kullaks 2) elueliksiir aitab luua maapealse igavese elu ( see näitas, et pandi rõhku elule maapeal , mitte paradiisile peale surma ) 3) universaalne lahusti lahus mis lahustab kõik teised ained. Pilet 5. 1) Feodaalkord
sündimata laste tapmine oli hirmus patt. Abort oli keelatud. Kõigil hingedel oli õigus elule. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt
Laste, nii juhuslike, ebaseaduslike kui ka veel sündimata laste tapmine oli hirmus patt. Abort oli keelatud. Kõigil hingedel oli õigus elule. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid.
Iga inimene pidi pihtima minimaalselt kolm korda aastas, vastasel juhul heideti ta kirikust välja. Pihile järgnes andeks andmine ehk absolutsioon. Kirik tegeles aktiivselt ka indulgentside müügiga, mille ostmine siiski ei tähendanud pattude kustutamist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. Sakramentidest tähtsaim oli endiselt armulaud. Õpetust, mis selgitab veini ja leiva saamist Jeesuse vereks ja ihuks, nimetatakse transsubstantsiooniõpetuseks. 13. sajandil paneb skolastik Petrus Lombardus paika seitse püha sakramenti, mis küll kinnitatakse alles 16. sajandil, abielusakrament lisati 19. sajandil. Kolm sakramenti armulaud, ristimine ja viimne võidmine olid ühekordse iseloomuga ja jääva mõjuga. Alates 12. sajandist jõuab lõpule rüütliseisuse väljakujunemine, puhkeb õide linnakultuur ja kaubandus, tekib uus sotsiaalne grupp linnaelanikud. Esiplaanil on kristlik au ja valmidus Kristuse eest surma minna. Rüütlid olid rahva seas väga
Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
muusika. Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
annaabi.ee 
