Referaat aeroobika Tallinn 2008 AEROOBIKA see on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Mõiste aeroobika võttis kasutusele 60 nd...
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" ,
Second level Nikolai Triik Third level Fourth level Fifth level 1884- 1940 Eesti maalikunstnik , graafik ja pedagoog Sümbolism Tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Igor Stravinski portree 1920 Click to edit Master text styles Second level Pablo Picasso Third level Fourth level Fifth level 1881-1973 Elas Prantsusmaal Oli Hispaania kunstnik , kubismi rajaja Tegeles maalikunstiga, tegi
Väide ,,Mida rohkem, seda uhkem" sobib minu meelest ideaalselt kirjeldamaks uhket, suurejoonelist ja rohkete kaunistustega barokkajastut. Kõige parem näide barokkajastu suursugusest muusikast, kunstist ja arhitektuurist ning inimeste liigsest raha pillamisest on Prantsusmaa kuningas Louis XIV ehk Päikesekuningas. Louis XIV valis enda sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib päike rahu ja võimsust ning teisalt jälle kunsti ja kõige loojat. Just seda viimast oli Päikesekuningas oma valitsemisajal Prantsusmaa jaoks. Ta kulutas rohkelt energiat ja aega ning veel rohkem raha erinevatele lõbustustele. Louis XIV eluajal valmis mitmeid uusi losse, millest kõige uhkem ja kuulsam on Versille loss, mis on siiani jäänud üheks Prantsusmaa kuulsaimaks sümboliks. Peale arhitektuuri oli Louis XIV jaoks kindlasti väga tähtis nii enda kui ka oma õukonna lõbustamine.
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas.Ühel päeval ma saan aru ,et Eestile on vaja aidata. Natukene aega mõeldas ma hakkasin kirjutama laulu.See laul rääkis rahust ja armastusest. 1986.aastal sai laul valmis mille nimi oli -Rahu toob õnne-. 1987.aastal olin ma valmis seda laulma,mu sõber Ranold. Ranold filmis seda kuidas ma oma laulu seitan, ma esitasin laulu mahajäetud majas.Kolme päeva pärast see laul hakkas kõlama raadiotes ja tele...
asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni.
17. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? uni 18. Kehata nähtav? vari 19. Teine mees kummalgi pool mäge, aga silmad kumbki ei saa teineteisega kokku? 20. Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda habe enam tuleb tagasi? 21. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? siil mutt ja mulla 22. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha? hunnik 23. Kukub, kukub, aga maha ei kuku? kägu 24. Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse? lammas 25. Tõsta jõuab, visata ei jõua? sulg 26. Kellele antakse tuppa tulles kõige enne kätt? ukse käepide
See kõik põhjustas ühiskonnas murrangu ja tõi ka muutusi inimeste mõttemaailma. Renessanss tähendab Euroopa ajaloos kultuurilist ja vaimset murrangut ning uut maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning geograafilised teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin
MÕISTATUSED METS- LINNUD LOODUS KOOL LOOMAD 1 1 1 1 2 2 2 2 5 5 5 5 10 10 10 10 MÕISTATUS 1- 1 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1-1 KARU ALGUS MÕISTATUS 1- 2 KUHJA LUUAKSE, AGA KUHJA LOOJAT EI NÄE? VASTUS VASTUS 1- 2 MUTT JA MUTIMULLAHUNNIK ALGUS MÕISTATUS 1- 5 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHEKSA MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1- 5 HUNT ALGUS MÕISTATUS 1- 10 SILE KUI SIID, OKKALINE KUI OHAKAS, ÜMMARGUNE KUI KERA? VASTUS VASTUS 1- 10 SIIL ALGUS MÕISTATUS 2-1 KUKUB, AGA MAHA EI KUKU? VASTUS VASTUS 2- 1 KÄGU ALGUS MÕISTATUS 2- 2
esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest ja seetõttu me osaliselt teamegi ajaloost nii palju. Maailma ajaloos püüdsid Vana-Kreeka filosoofid esimesena seletada asju looduslike põhjuste järgi. Nad olid üks esimestest, kes said aru, et asjad ei toimu
Rohkete kaunistustega, uhket ja suurejoonelist barokkajastut sobib ideaalselt kirjeldada väitega ,,Mida rohkem, seda uhkem''. Prantsusmaa kuningas Louis XIV, samuti tuntud kui Päikesekuningas, on minu arvates kõige parem näide barokkajastu kunstist, arhitektuurist, suursugusest muusikast ning inimeste liigsest raha laristamisest. Louis XIV valis oma võimu sümboliks päikese, sest ühelt poolt sümboliseerib see rahu ja kunsti, teiselt poolt aga taevakeha kui kõige elava loojat. Prantsusmaa jaoks oli ta eelkõige looja, sest liitis riigi ühtseks. Kuninga eluajal ehitati palju losse, millest kõige kuulsam ja uhkem on Versailles' loss, mis rajati Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitis on jäänud tänase päevani Prantsusmaa üheks kuulsaimaks arhitektuuri mälestiseks. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Ta kujundas oma päeva kindla korra järgi, kus iga tema toiming oli nagu tseremoonia
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt
Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja
Kuulsad Prantsuse kokad Auguste Escoffier 1846- 1935 · Ta alustas kokkamist 13-aastasena. · Maailma tippkokandus teab teda kui esimest a ´la carte`i menüü loojat, söögikaartide uuendajat, professionaalse köögikorralduse organiseerijat ning kokaameti maine arendajat. · Ta viljeles kokakunstistiili, mis kannab nime haute cuisine ehk fine dining. · 1897 vallandati ta Savoy Hotellist, kuna teda süüdistati 3400 £ väärtuses veinide ja muude alkohoolsete jookide kadumisega. · Seejärel asutas ta koos hotellipidaja César Ritziga mitmeid restorane hotellidesse. · 1913 sai ta tööd Kaiser Wilhelm II juures laeval.
Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku üldiseloomustus kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike ususõjad Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke,
Franz Schubert, ,,Lõpetamata sümfoonia" 5. Mille poolest on prantsuse helilooja H. Berlioz muusikalukku läinud lisaks sellele, et ta oli tuntud helilooja? Uuendaja 19. saj orkestrimuusikas, nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanija. Anis välja orkestratsiooniõpiku. Suurendas sümfooniaorkestri koosseisu: võttis kasutusele ohtralt löökpille 6. Nimeta suurim viiulivirtuoos 19. sajandil. Niccolo Paganii 7. Nimeta 2 kuulsamat pianisti ja klaverimuusika loojat 19. sajandil. 1) Fryderyk Chopin 2) Ferenc Liszt 8. Mida tähendab mõiste ,,programmiline muusika"? Programmiline muusika muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri 9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja
juurde. Siin lükkab Charon inimesi oma paadist Hadese sügavikku ning Dante Põrgust tuttava põrguliku kohtumõistja Minose ette. Minosel on eeslikõrvad , ta nägu on maalitud õukondlase Biagio da Cesena järgi, kes pani pahaks fresko alastifiguure. Michelangelo maalis oma autoportree nahale, mida hoiab käes märter Püha Bartholomeus. Taevasse tõusvate õiglaste ja põrgusse langevate patuste kehad moodustavad pärja. Kogu maiste olendite maailma loojat Jumalat, kujutas Michelangelo kui kunstnikku, kui inimliku loomingujõu kõrgeimat kehastust.
VOODOO Kõigepealt Voodoo on religioon mis on pärit Aafrikast. See on valitsev usk Haiti. Voodoo tähendab tõlkes ,,Jumalat" või ,,Loojat". Voodoos eksisteerib ainult 1 jumal. Paljud tava-ja kirjeldused Voodoo veendumuste võib tunduda meile nagu päevakorras ebausk, aga siis, kujutage ette, uskumused kristlus inimestele, kes ei tea sellest midagi. Voodoo on maailma vanim religioon ja see on kindlasti üks neist, mida ka meil sobiks tundma õppida, eriti sellepärast, et meie senine teadmistepagas selles osas pärineb vaid Hollywoodi filmidest. Paljud inimesed peavad voodoo süngete nõidade tegevuseks, kes valmistavad zombisid, torkavad oma vaenlasi kujutavatele nukkudele nõelu kõhtu ja saadavad inimestele kurje needusi. See arvamus on tekkinud eelkõige meil senini liikunud Hollywoodi filmide põhjal, kus voodoo sellisena kujutatakse. Tegelikult aga on voodoo religioon, kus usklikud austavad ...
Keskaja võrdlus tänapäevaga. Keskaega teame kui pimedat ajajärku, mil inimestele suruti peale usku ja kirik omas meeletut võimu. Renessansi aja mõtlejad vaatasid sellele perioodile kui vahepealsele, kus midagi tähtsat ei saavutatud. See nimi ongi ajajärgule külge jäänud, kuid tagasi vaadates näeme, et vaimuelu pidev areng toimus kogu ajaloo vältel. Millised vaimuelu erinevused on tänapäeva inimestel keskaja inimesega? Tänapäeva inimesed ei suuda ka parema tahtmise juures mõista keskaja inimesi, kuna meie psüühika erineb nende omast täielikult. Keskaja inimene elas vaimse müüdi maailmas. Kui tänapäeval üritatakse kõigele, mis vähegi ebaloomulik näib leida mingi teaduslik seletus, siis keskajal usuti jumalikku algesse. Mõeldes tänapäeva inimesele, kas kardame me tulevikku sama palju kui kartis seda keskaja inimene? Ei, ma arvan, et mitte, paljude jaoks ei oma tähtsust nn. viimne kohtupäev, mil...
vaadelda subjekti enda sünnitistena. Samuti on mõlema arvates ka Jumal olemas. Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju midagi ei eksisteeriks, sest Jumal tajub kõiki asju, seega hoiab Jumal kõike toimumas. Ning ta pooldas Jumala olemasolu veel sellepärast, et meie taju selgus ja ennustatavus näitavad, et need peavad olema antud.
Ühe eksemplari igast seeriast jätab Nerva alati endale. Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat. Nerva töid toodetakse mitme alltöövõtja abil ning müügitegevuses on abiks nii produtsent kui teised töötajad. Nerval valmib aastas 30-40 graafikateose seeriat. Paar tosinat tööd on müüdud ka oksjonitel. Nerval on olnud üle 64 kunstinäituse nii Eestis, Lätis, Soomes kui ka Suurbritannias. Hetkel on püsinäitused Tartus Kohvik DuNord-is ja Restoran DuNord-is ning lisaks on nähtav isiknäitus ,,Puu taga" Estonia Kontserdisaali jalutusruumis.
1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja
(talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard WAGNER (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893). SAJANDIVAHETUSE naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 1924). EESTI OOPER Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võib lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902)
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel.
Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Looming Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, loojat. kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Portreed Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911 1912 Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 19111912 Konrad
Autori arvates võib olla üks peamisi erinevuse põhjusi selles, et küsitluse täitmisel oli vastajatel aega hoolikalt mõelda vastuste üle, aga blogides on ülesriputatud emotsioon kohene ja vahetu. Küsitluses ja ilukirjanduses mainiti rahulolu all kõige rohkem sööki. Blogides peeti oluliseks enda välimust, et see oleks kaunis ja hoolitsetud. Lisaks mainiti hobide all muusikat ja kirjutati ka raamatutest. Blogides toodi välja kõige rohkem "Videviku" sarja raamatuid. Uurimistöö loojat üllatas, et nimetati kirjandusteoseid kuna tavaliselt on tänapäeva noortel sellest ükskõik. Vähe räägiti suhetest tüdruk- ja poiss-sõpradega. Ilmselt on need isiklikud teemad ja ei peeta vajalikuks nendest teistega rääkida. Kohustuset vabadus on peamiselt seotud kooliga. Meeldib kui jäävad tunnid või tööd ära ja on nädalavahetus või vaheaeg. Põhjuseks on see, et saab puhata ning kauem magada. Ilukirjanduses nendele tähelepanu ei pööratud.
uusimate saavutustega, eriti füüsikas. Meie püüdlustes teadmiste poole on tõrvikukandjateks kujunenud teadlased." Tegu ei ole esimese korraga, kui on kuulutatud filosoofia lõppu, kuid sellel korral on väitjaks üks tunnustatumaid füüsikuid, Stephen Hawking. Raamatus on kuus põhiküsimust: 1) kuidas mõista meid ümbritsevat maailma, 2) kuidas mõista reaalsuse olemust, 3) kas universumil on vaja loojat, 4) miks midagi üldse on olemas, 5) miks meie oleme olemas ja 6) miks on olemas just sellised seaduspärad, mitte teistsugused. Neli neist on selgelt filosoofilised, kuid on näidatud, et ka füüsika on võimeline sellistele küsimustele rahuldavalt vastama. Varsti andis neile vastulause semiootik Umberto Eco: ,,Füüsikud võivad küll filosoofia surnuks kuulutada, kuid nemadki ei saa vältida küsimust omaenda meetodite filosoofilise aluse kohta."
Üks inimene võib sealt välja lugeda kogu maailma tarkuse, kui samas mõni teine ei suuda seda sama üldse mõista. Autoril on oma teost kirjutades võim panna meid nägema kõiki neid ilusaid ja koledaid asju meie ümber. Lisaks on raamatusse peidetud kirjaniku poolt ta eelistused. Raamatutes peitub palju huvitavaid ja põnevaid elutarkusi, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega pealkirjast välja lugeda. Eelkõige peegeldab raamat tema loojat, kirjanikku, kes paneb sellesse oma hinge ning tükikese oma elustki. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" on kujutatud Vargamäe talu peremehe igapäeva elu, selle ilu ja valu. Ka autor ise on kasvanud talus üles. Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja. Minu jaoks siiani loetud raamatutest
PILT: Giclée-graafikas "Tõmbame uttu!" (2014) Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end naivistiks ei pea. Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat PILT: Giclée-graafikas "Trummi löömine" (2004) Nerva ,,Nokklooma pilt" Selle pildiga näitab kunstnik kui vähe on inimesel õnneks vaja. Kahe jala ja kahe silmaga olend kujutab inimest, kes vaatab seinal olevat nokklooma pilti. Pilt on maalitud rõõmsates värvides, mis viitab sellele, et selle pildiga on soovitud edasi anda head ja rõõmsat tuju. Samuti on näha laest rippuvat lampi, mis annab toale valguse aga muud toas ei ole
(sealjuures on kirjanikul võimalik keelt kogeda vaid ühest nurgast (millest omakorda sõltub stiil)). Tema loodud tekst ei saa olla kunagi ainulaadne, sest sõnad (keele vahendid), mida ta teksti loomiseks kasutab, on alati olemas olnud, seega kirjanik ei saa kunagi olla autor (Looja) ise. Autor on nagu igavesti kättesaamatu, teda polegi olemas. See "universum" on tekkinud keskkonna tegurite, inimkonna arengu jms tegurite tõttu. Ei ole olemas ühte ja ainsat loojat. "Keeluniversum" ise on looja - loob ennast järjepidevalt, lõpmatuseni, lõpmatult, protsessile (arenemisele) aitavad kaasa ka vahendajad ise? Kuigi kirjapandud tekst on näiliselt muutumatu, on see pidevas arenemises, kuna sõnade enda tähendus on pidevas muutuses (näiteks teksti lugejad mõistavad kirja pandud sõnu teisiti, mis võibki muuta teksti tähendust). Ka selle tõttu ei saa teksti tagant autorit leida. Mida suurem on kirjaniku sõnavara, seda enam on tal võimalus erinevaid
Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. Areng Ajaga muutusid ta tööd ekspressiivsemaks, loomingulisus tuleb hästi välja graafilistes töödes. Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekus taotlus varasemate portreede loojat. Lemmikud Kunstniku lemmikmotiiviks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid kaharate puudega esipinnal. Eriline koht Triigi maastike hulgas kuulub talvistele Tartu vaadetele.
olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias. Hinduism usutakse, et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega ning usutakse ka hingede ümbersündi. iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed) Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste. Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia. Oluline on ohverdamine. Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu. Kristlus kristlased usuvad ühte Jumalasse(Jeesus Kristus), kes lõi maailma ja inimesed, et viimased oleksid temaga erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja
arvutid, hoidku jumal selle eest, eales viirustega ei nakatuks. Kindlasti mingil määral on see nii, kuid kas see ka üdini tõele vastab, ei oska ilmselt keegi ühest vastust anda. Ohtudest ning pahatahtlikest inimestest hoolimata võib internet olla ka hea kui osata teatud reeglitest kinni pidada. On ju päris sageli võimalik lugeda Delfi naisteka rubriigist, kuidas jälle kaks internetis tutvunud inimest on abiellunud ja tänavad südamest mõne suure interneti-suhtluskeskkonna loojat. Veel sagedasemad on pealiskaudsed suhted Rate.ee kasutajate seas ja esmakordne kohtumine Viru Keskuses oma kauaaegsete (3 päeva tagasi avastatud) südamesõpradega. Noored väidavad väga tihti, et on leidnud selle õige ja armastavad teda kogu südamest. Tänu internetile saavad noored kiiremini suureks. Kogu info igast maailma otsast jõuab meieni sekunditega. Elutempo on niivõrd kiire, et kogetakse kõik läbi nii
.. Reinkarnatsioon toimib... Oehh, sõnad saavad otsa! Soovitan kõigil lugeda ja... suured tänud autorile juba selle eest, et ta olemas on ja ameerikalikku elu meie raamatukokku toob! :) Allikas: Eesti Päevaleht 5.02.2010 Heiki Vilepi raamat „Hirm” rakendab ilukirjanduses ja mängufilmides sugugi mitte vähelevinud ideed, mida meile viimasel ajal eksporditud kunstiteostes arendavad sedavõrd erinevad autorid nagu Terry Gilliam või Miguel de Unamuno. Väljamõeldud maailma loojat võib kergesti tabada hirm, et tema enda eksistents pole tegelaste omast ehedam. Sarnased on lood ka Vilepi raamatu peategelase, luuserikalduvustega literaadi Ericuga ning tolle kirjutatava jutu peategelase Harryga, kelle fantaasiaviljad omakorda kõigi ülejäänute elu keeruliseks muudavad. Allikas: Postimees 04.02.2010 Olavi Ruitlane kirjutas “Naise”, Merca lõi “Mehe”. Nende hea tuttav Heiki Vilep sai trüklast kätte oma raamatu “Hirm”. Kas selles on juttu naisest ja mehest
Nimetatud seltsi eesmärk oli luua kogukond, mis arendaks vaimu uurimist ja kus arutataks individuaalselt kui ka üheskoos vaimuteadust. Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat pealkirjaga ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel". See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele. 2.3 Rudolf Steiner'i pedagoogilised vaated Rudolf Steinerit teatakse eelkõige kui waldorfpedagoogika loojat. Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng. Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele. Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika, kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu õppeprotsessile lähenetakse loovalt ja väga looduslähedaselt.
peab plahvatusel (siinkohal Suurel Paugul) olema Alustaja. Einsteini ,,ülim mõistuslik jõud" pole siiski Piibli Jumal. Ta oli küll veendunud, et mõistuslik ja loov Jumal on universumi loonud, aga eitas ta Jumala isiksuslikkust. On toodud välja ka teooria, et universum on võnkuv massiga kehad tõmbuvad üksteise poole. Suure Paugu teooriale on ka vastuseis, et seda pole kunagi juhtunud (Eric Lerner). Väidetakse, et pole olemas olnud mingit Suurt Pauku ega ka Loojat mitte. Füüsikaseadusi ei tunnistata ja seega ei saa füüsilises maailmas millegi olemasolus kindel olla. Piiblis väidetakse ühemõtteliselt, et aeg on lõplik, et ajal on algus, et Jumal lõi aja. Küsimus on tihti selles, et kui Jumal meid lõi, kes siis Jumala lõi. Väidetavalt varisevad kõik teooriad Jumala olemasolu kohta kokku, kui esitada kolm tõsist küsimust: kust Jumal tuli, kus Jumal enne universumi olemasolu oli ja kus Jumal loomist õppis
inimesed rohkem hindama. Mõtle sellele, et lesid kuumal suvepäeval ja vaatad pilvi -- kord on taevas veidrad loomad ja kord inimeste kujud. Eriti huvitav oleks pilvi vaadata kellegagi koos, sest harva näevad kaks inimest samu kujundeid. Seal, kus sina näed tüdrukut, näeb teine ükssarvikut. See pole vaid pilvedega nii. Üks vaatab öösel taevasse, et uurida kaugeid galaktikaid, teine otsib vilkuvate täppide seast ohtlikke lennumasinaid, kolmas kiidab universumi loojat imelise vaate eest. Iga päev paneb imestama, kui erinevalt võivad inimesed samu sündmusi või asjaolusid tõlgendada. Me mõtleme erinevalt ja käitume erinevalt. Mina arvan, et mitte kellegil pole õigus öelda mida ja kuidas, keegi midagi tegema peaks. Konrad Adenauer on kord öelnud: "Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." Ma arvan, et tema öeldud lauses peitub tõde, sina oled üks 7 miljardist, see
teatud teemade, väljendite või väljendusviiside vältimises, püüdes mõtte otsese väljaütlemise asemel kasutada ridade vahelt ütlemist jne.(2) Internetitsensuuri positiivsed küljed Väga mitmed leheküljed on blokeeritud selle eesmärgiga, et takistada tasulise tarkvara, filmide, mängude jms vahetamist internetis ilma kopeerimisõigusteta. Olen ka ise pigem piraatluse vastu, kuna leian, et kui näiteks mäng meeldib, siis toeta mängu loojat ning osta see. Ka inimesed, kes laevad üles piraatmaterjale, ütlevad tavaliselt ise: " If you like it, then buy it" Kuid liigne lehekülgede kinnipanemine on mulle vastumeelne. Näiteks Megaupload, mis oma põhikirjas rõhutas, et inimesed, kes laevad üles materjale, peavad veenduma, et neil on nende jagamiseks kõik õigused olemas. Seega minu arvamus on see, et selle lehe sulgemine oli ülekohtune. Väga palju oli seal ka ju vabavara ja sellist failivahetust, mis oli seaduslik.
aastast mitmes üldhariduskoolis. Aastast 1916 oli ta Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. !919-1920 oli ta Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja. Aastatel 1926-1928 oli ta Tallinnas vabakunstnik. 1928 asus ta tagasi Tartusse “Pallasesse” - esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. LISA: Ants Laikmaa: 1903. Aastal kolis ta Tallinna ja asutas Ants Laikmaa ateljeekooli. Paari nädalaga kasvas tema õpilaste arv ligi 20-ni ja sama aasta lõpus korraldas ta Provintsiaalmuuseumis oma õpilaste tööde näituse. Tema korraldatud oli I Eesti kunsti ülevaatenäitus 1906. Aastal. 1907. aastal osales ta Eesti Kunstiseltsi loomises ja samal aastal ka Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutamises. 1913-1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja
mitmetähenduslikkust. Tihti kasutatakse sõnasõnalist tõlget selleks, et näidata mingi piltliku või erilise väljendi algupärast struktuuri: "Munamägi", literally "egg-hill". Reaalune tõlge on tavaliselt luuleteose sõnasõnaline või toortõlge. Kellegi teise tehtud reaalust tõlget kasutavad luule tõlkijad sageli abivahendina lõpliku tõlke tegemiseks. Tõlkijaks nimetatakse sellisel juhul ikkagi lõpliku teksti loojat. Reaaluse tõlke kasutamisel pruugi tõlkija mõnikord isegi algteksti keelt osata. Proosatõlge on luuleteose tõlge proosasse. Proosatõlget kasutatakse parema tähendussamasuse saavutamiseks. Keerulisse või raskesti kasutatavasse luulevormi tõlkides võib tõlgitavas keeles tulla puudus vormi sobivast adekvaatsest sõnavarast. Luuletõlke puhul püütakse enamasti leida samasugune või lähedane luulevorm (värsimõõt, riimid jne)
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides.
4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka Judaism TaNaH ehk Vana Testament Kristlus Piibel: Vana ja Uus Testament Islam Koraan 5. Selgita järgmiste jumalate, isikute ja nähtuste tähendust. (10p) Jumal / isik / nähtus Selgitus Brahma Hinduismi üks kolmest tähtsamast jumalast, nimi tähendab loojat. Visnu Samuti üks hinduismi kolmest tähtsamast jumalast, nimi tähendab hävitajat. Siva Ka hinduismi üks kolmest tähsamast jumalast, nimi tähendab kõike taastavat jõudu. Budd(h)a Buddha (563-483 e.Kr.) ehk ärganu-virgunu on budaismi rajaja, tähistab budismis teadvuse kõige kõrgema seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimest.
Looduses elavad haldjad/jumalused. Haldjad on kohakaitsevaimud, loodusvaimud veehaldjad ehk näkid. Näkil on ka teisi nimetusi, näiteks vesihaldjas, merehaldjas, järve-, jõe- või kaevuhaldjas. Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks, näiteks kaevuvaim, merevaim, veevaim. Veel võib nimetada maahaldjad ja metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem. eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem.) panteoni (Panteon: jumalaile pühendatud tempel) sarnased loodusjõud, mida austakse/kummardatakse näiteks pühad hiiepuud ja ohvrikivid. Arvan, et Eesti loodusfilosoofia on omamoodi kultuur, mida võib vaadelda inimeste ja keskkonna (ka eluruumi) seostena, sh: loodus, kodu, pere, kool, tehnoloogia, meedia, majandus, poliitika jm. End eestlaseks pidavad inimesed võiksid kodu,
oma mängulist lapse tasandit. Huumor ja naljad, üllatused, uuel kombel tegemised, rõõmus meel, ootamatud lahendused, luba eksida ning vigu teha aitavad kaasa loova õhkkonna tekkimisele. Juhtimiskonsultant Duane Smelser, keda toetavad mitmed teaduslikud uuringud, väidab, et inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid tulemusi. Väidetakse, et naer on lühim distants kahe inimese vahel - juhid, kes seda teavad, kasutavad naeru kui meeskonna loojat. Naeru ja mängulisuse kohta loova juhi meeskonnas saab tuua kohe paar näidet. Leslie Yerkes, ühe Clevelandis asuva konsultatsioonifirma asutaja, toob näite, kus aiatarbeid müüval firmal oli kiiresti vaja pakkida 20 kasti linnubasseine. Traditsiooniline lähenemine oleks olnud anda ühele inimesel käsk see töö ära teha, see aga oleks selles töötajas tõenäoliselt tekitanud suhtumise: ,,Ülemus ei salli mind - ta annab alati sellised igavad ülesanded mulle." Loov
dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest Kõik kolm veedausundit näevad maailma tsüklilisena, ei ole ühte loojat ega loomist ega ka viimset kohtupäeva Inimese puhul on tsüklilisus reinkarnatsioonis (klassikalises hinduismis 84 000 korda) Sellest reinkarnatsioonist tuleb vabaneda, hinduismis on see moksha ja budismis nirvaana; nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda
Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-1583 Liivi sõda. Vene riigi tsaarix sai Ivan 4. Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud. Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus. Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix. Maine elu pidi olema nauditav. Hakati hindama inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut. Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte. Kujunes välja Itaalias, tähtsaimax keskusex oli Firenze. Rikkad perekonnad rajasid linnadesse paleesid näidates nii oma jõukust. Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" .Giovanni Boccaccio- Kuulsaim teos ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla. Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija
rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13. sajandil) provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja ja helilooja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures armastuse käsitlus oli kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki: 1) õrnõhkav rüütliluule
Tööhulka, mida on vaja mingi hüve valmistamiseks, mõisteti kui selle hüve loomulikku väärtust. (Müürsepp, 2012) Tööväärtusteooria on majanduse väärtusteooria, mis väidab, et kauba või teenuse majandusliku väärtuse määrab kogu selle tootmiseks vajalik tööjõud, mitte kaubast või teenusest saadud kasu või heameel. (Labor theory of value, 2015) 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine Tööväärtusteooria on arenenud sajandeid. Sellel ei olnud kindlat loojat, vaid paljud erinevad mõtlejad jõudsid samale seisukohale iseseisvalt. Üheks neist on peetud Aristotelest. Aristoteles täheldas, et kauba väärtust ei määra tööjõu oskused, vaid tööoskuste väärtuse määravad hüved, mida nad turul valdavad. Ta väitis, et väärtus ei ole loodud üksnes tööjõukulust. Märkides, et tööoskus on vajalik, kuid mitte määrav väärtus, selgitab Aristoteles, et nii kasulikkus kui tööjõu oskused on asjakohased määramaks vahetuste väärtusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
