Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja
Telemachos Odysseuse poeg Kangelane määrab ise oma saatuse, eirates keelde, eksides ühiskonnanormide vastu Ei tunne kodu ära ja teda ei tunta unistused ei kattu reaalsusega Amm tunneb O-se ära ta jalgu pestes arm Mees oma naise pulmas veresaun Muinasjutuline lõpp: kuri saab karistada, hea pääseb võidule Lootosesööjate maa (lootose sööja kaotab mälu) Tuultejumal Aiolose saar (paun teekonda takistavate tuultega) Laistrügoonide saar (sarnased kükloopidele) Surnuteriik (Agamemnon, Achilleus,Teireisias) Heliose karjad (meeste kaotus tormis) Faiaakide maa (loo jutustamine)
Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste isa Odin, kes valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Teda peeti kaupmeeste ja sõdalaste kaitsjaks.Kõrgelt austatud oli ka vasaraga relvastatud piksejumal Thor. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika-Valhallasse, kus nad veedavad aega vaheldumisi võideldes ja pidutsedes. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas ees sünge surnuteriik, kus valitses nälg ja kurbus. Kuna maismaaliikus oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, kasutati peamiste ühendusteedena veekogusid. Peagi söendati ette võtta ka pikemaid merereise. Võõrsile siirduvate salkade etteotsa asusid ülikud. Laevad olid suhteliselt
Kaosest sündis Maa Gaia ja Allmaailm Tartaros. Olümpose jumalad Zeus- peajumal, jumalate ja inimeste isa, käsutas piksenooli Hera- Zeusi õde, 3 abikaasa, veisesilmne, kaitseb abielu, Rhea tütar Gaia- maajumalanna, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ema Athena- tark linnade kaitsja, sündis Zeusi peast Themis- Zeusi 2 naine, seadusejumalanna, naiste võim matriarhaadi ajal Aphrodite- armastusjumalanna, merevahust sündinud, Zeusi ja Dione tütar, Erose ema Hades- surnuteriik, allmaailma ennast tähistas Hermes- jumalate käskjalg, sidepidaja elavate ja surnute riigi vahel, kõige nutikam jumal Apollon- valgusjumal, ennustamisjumal, Zeusi ja Leto poeg Artemis- neitsilik jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde Poseidon- mere- ja veekogudejumal, Zeusi vend Müüt erinevate inimpõlvede kohta Prometheus kinkis inimestele tule, kuid see õnne ei toonud. Zeus hävitas nad, saates maa peale veeuputuse, andis armu ainult Deukalionile ja Pyrrhale
Surma nägemise motiiv viitab surma kui surnut ennast - hinge lahkumist kehast. 14. Elu pärast surma. Lahkunud lähevad surnuteriiki, kuhugi kaugele vee taha. Muinaseestlaste teadvuses surnu on jatkanud oma elu lihtsalt oma uues kodus, st hauas, hiies, kalmistul. Surnute hinged siirduvad kalmistu puisse, kividesse jms, kujunevad hiiepuud, millel erilised võimed. Mõiste manalane tähendab ilmselt maa-alust. Germaanlaste eeskujul on ka meil kujunenud riigi-idee; jumalateriik, hiiduderiik, surnuteriik jne, millest viimast nimetatakse ka toonela riigiks. Tooni mõistet võib käsitleda jällegi, kui surnu isikut. Surnu elu on samasugune kui maine, toimetused samasugused. Eesti algupärase surnuteusu kujutelmade ainsaks primaarseks lähtekohaks on surnu ise oma hinge, laiba ja asukohaga. Surnutes peituva jõu häsaohtlikkus kohustab elavaid hoolekandele surnu heaolu eest. Kujuneb surnutekultus, matussööming, surnute mälestamine hingedepäeval
· Hator - nõid-jumalanna ja muusikajumalanna, kes toitis oma piimaga tulevast vaaraod · Bes ta kaitses egiptlasi igapäeva elus · Thot - tarkuse- ja kuujumal · Thueris kaitses lapseootel naisi · Bastet ja Sekhmet - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna · Sobek kaitses magevett, järvi, jõgesid ja soid ja oli ka viljakusjumal · Ptah käsitööliste ja kullasseppade jumal · Selkis kaitses inimesi mürgihaavade eest ja ravis neid Surnuteriik Egiptlased uskusid, et elu jätkub ka pärast surma, surnuteriigis, mida valitseb jumal Osiris. Surnute kohtus kaaluti inimese süda sulgkerge Maatiga. Kohtumõistja on Osiris 42 jumalaga. Kohtukirjutaja oli Thot ning kohtuteener oli saakalipäine Anubis. Viimased olid ka kaalujad. Inimese süda ei tohi olla Maatist raskem. Süda oli egiptlaste arvates tahte ja intellekti asupaik. Inimese saatuse määravad ära seitse Hathoorit. Inimese pahateod olid kirja pandud surnute raamatusse
b. Viikingite usund: · Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. · Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. · Thor vasaratega relvastatud piksejumal. · Frej viljakusejumal. · Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). · Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). · Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. · Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. · Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. c. Viikingikultuur: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. · Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele
• Püramiidid olid ühed 7. maailmaimest Püramiide oli 3 tüüpi • Astmikpüramiidid • Murdpüramiidid • Harilikud püramiidid Arvatakse, et püramiidide idee tuli mastabadest 11.09.14 Mastaba- piklikud, langus seintega kivikambrid. Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik. Vanariigi ajal hakati ka templeid tegema. Alguses olid nn orutemplid, mis koosnes sammashoovist ja ainult valituile määratud ruumidest. Sammaskojast viis kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Keskmise riigi ajal suuri püramiide enam ei tehtud, levinud olid kaljuhauad Kuulsaimad on Benihassan. Sissekäigule anti tavaliselt fassadi kuju.Hakati järjekindlalt kasutama sambaid. Arvatakse, et sambaidee tuli Egiptusest
Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas. Kreeklased võtsid oraaklite (eriti Delfi) ennustust väga tõsiselt, nende õigsuses ei kaheldud. Kreeklased pidasid surma kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatuks lõpuks, millele järgneb otsatu olesklemine sünges teispoolsuses Hadese riigis. Kreeklased ei loonud endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid.
Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Ülemistes sfäärides asus taevas An (An ongi see kaar) koos teiste jumalustega, kellest tähtsaimad päikesejumal Utu ja kuujumal Su'en (kaare all). Maapinnal elasid inimesed, jumalused ja olendid, kõige aktiivsemaks käsitöö, tarkuse ja Abzu (vasak tiss) jumal Enki (see joon seal on KI) ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Maapinna all surnuteriik Kur (nö parem tiss), kus tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal koos kaaskonnaga. 15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Gilgames, Vanem Edda, Äiö Põhipunkte P. Espaki loengust (1) · Sumeri loomismüüt: maailma loomine taeva ja maa suguühte läbi · Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad
Neid paiku (aga ka sealseid ennustajaid) nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk- Kreekas. Kreeklased võtsid oraaklite (eriti Delfi) ennustust väga tõsiselt, nende õigsuses ei kaheldud. Kreeklased pidasid surma kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatuks lõpuks, millele järgneb otsatu olesklemine sünges teispoolsuses Hadese riigis. Kreeklased ei loonud endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka tähestik
Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone? Straussi põhimõtte järgi põhineb müüdiline mõtlemine alati opositioonide tundmisel, müüdi eesmärk on anda loogiline mudel, mis oleks võimeline ületama vasturääkivust. Proppi arvates 27. Kõrvuta sumeri ja muinaspõhja arusaamu teispoolsusest. Sumeri teispoolsus tähendas kahte allmaailma: Kur (surnuteriik, mis asus maapinna all ja mida valitsesid Nergal ja Ereskigal. Surnuteriigi jumalaks sai pärast surma ka Gilgames. Kuri siseneti maapinnas oleva avause kaudu) ja Apzu (veemaailm, sealt said alguse kõik veekogud. See oli kunstide ja maagiliste saladuste läte, kus elas jumal Enki. Öösiti läks ka päikesejumal Utu sinna.) Muinaspõhjas oli samuti kaks teispoolsust: Valhalla (sinna läksid langenud sõdalased) ning Niflheimr (jäine allmaailm, mida valitses Loki tütar Hel
Kuulsaim oli jumal Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas. Kreeklased võtsid oraaklite (eriti Delfi) ennustust väga tõsiselt, nende õigsuses ei kaheldud. Kreeklased pidasid surma kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatuks lõpuks, millele järgneb otsatu olesklemine sünges teispoolsuses Hadese riigis. Et tähelepanu vääris vaid elu, siis ei loonud kreeklased endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teis- te eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid.
Sumerite kirjandusest rääkides ei saa mööda minna kohtu protokollidest, mis aitavad mõista sumerite elu. Protokollid kandsid siukesi pealkirju nagu: Temalt varastati lehm. Võttis riided laenuks ja ei toonud tagasi. Kohtu all kahe palmi pärast. Sumerite maailmapilt Taevas (3), taevane ookean, maine ookean, taevavall, maise ookeani sügavus ja põhi, maa(ülemine maa), maa(allmaariik), õhtu(lääs) loojangu mäed, hommik(ida). Tõusu mõed, sellise müüri ja palee surnuteriik Sisse juhtaus renessanssi Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest renaissance- taassünd. Laiemas mõttes tähendab rs uute väärtuste ja uue mõtteviisi tekkimist. Sellel ajal tõusis uuesti ausisse antiikkunst. Oluliseks peeti ka loodus teadusi. Alguse sai renessanss Itaalias 14. sajand ja sealt laienes see edasi teistesse euroopa riikidesse. Oluliseks peeti humanismi. Ja neid teadlasi kunstnikke ja
Tähtsamaid asju otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid suurtel koosolekutel tingidel. Konungid kerkisid üles lihtbondide seast. Viikingid austasid ka jumalaid. Tähtsam neist oli Odin. Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi. Kuna skandinaavia loodus oli karm ja maastik kaljune, ei olnud seal võimalik põldu harida. Skandinaavia maid ümbritses meri ja viikingid olid head meresõitjad. Nende laevad olid väikesed, kuid kiired ja madalad. Seetõttu said nad ka mööda jõgesid sisemaale tungida. Puri oli tavaliselt triibulise mustriga. Laeva otsas oli lohepea, mis ajas vaenlasele juba kaugelt hirmu nahka.
Sajandil peeti eluhoonete asukoha valikul oluliseks ka allika olemasolu, et puhas vesi oleks alati käepärast · On tähelepanuväärne, et Lõuna-Eesti murrete ,,läte" olnud kasutusel ka kaevu läheduses. Eesti ohvrikivid · Kivisid austatakse vastavalt rahvakalendri tähtpäevale · Tuuakse ande ning isegi riietatakse · Kiviringid-labürindid kannavad endas maagilist väge Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine · Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm(istu), mis asub teispool vett · Kalmistu kui surnute ,,küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi- esimesena maetu Kalmed ja surnutekultus · Kommunikatsioonifunktsioon · Surnuu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus · Nn axis mundi pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas · Ohvririituse paik · Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis
mingi kõrgem koht), loevad muistendit, et kuidas mägi tekkis või mingi koobas või allikas osutab maagilisele väravale Pühad hiied pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb hingeolend"; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi esimesena maetu Soome-Ugri usundid II : Ab ovo - kõik sai alguse munast Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast Tsirgupäev 9.märts õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal
Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis vaimulik tegevust.
Nad vallutasid Kiievi. Samuti rajasid nad Taani riigi. 9.sajandi lõpuks oli Taani riigi koosseisus Norra&Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Viikingitel oli ruunikivi. Nende tähemärgid olid ruunid. USK viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad on Thor (Taara) ja Odin. Valhalla koht, kuhu viikingid läksid pärast surma. Aga sinna läksid nad siis, kui nad olid langenud sõjas. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. 8) Bütsants püsimajäämise põhjused, Justinianuse valitsusaeg, välisvaenlased 3. sajandil jagati Rooma keisririik Ida- ja lääne riigiks. Suure rahvaste rändamise järel jäi alles ida riik, mida hakati kutsuma Bütsantsiks. See tuli nimest Byzantion. Selle pealinn oli Konstantinoopol ( tänapäeval Istanbul ). Bütsantsi riigis kõneldi kreeka keelt. Ida Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne Rooma.
Allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada ning nende hingeõhk võib olla mürgine. Osiris (lk 763) - on Vana-Egiptuse viljakuse ja taimeriigi jumal (andis inimestele veini ja vilja), hauataguse maailma jumal ning kohtumõistja surnute üle. Võis olla inimpäine jäär. Esindas jõe loovat ning toitvat väge. Tema värvid on valge muumiasidemed;must surnuteriik ;roheline - ülestõusmine, taaselustumine. "Osirise väljad" - surnute riik, kus õiglased surnud künnavad, külvavad ja koguvad saaki. Osiriseks muutusid kõik surnud (algselt ainult vaaraod) ja said sel viisil surematuks. Niuded (lk 705) - allosa keha piirkond vöökohast allpool, peensoole allosa. Odraiva (lk 707) odratera; Odraivaks nimetatakse silmalau serva higi- ja rasunäärmete
THOR oli Odini poeg. Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR Odini poeg HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste. Nornid perekondadevälised saatusejumalannad Viikingite religioon Hiiud, LOKI kuri ja kaval olend MIDGARDRI-madu ja hunt FENRIR halvad inimestele ja jumalatele HEL - surnuteriik ALFID neutraalsed haldjad Olulisel kohal olid ka surnud esivanemad. Jumalaid austati vabas looduses aga ka kultusepaikades Taanis Lejres ning Rootsis Uppsalas. Viikingiaeg - religioon Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi: Lejres 99 inimest, 99 hobust jne. Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend. Surnukehad riputati hiide. Konkreetseid templeid leitud ei ole. Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias
Kivid paiknevad kõige rohkem Lääne-Eestis. Kivid on kohad, kus käiakse siis kui on mingi tervise häda, jäetakse ande. Seotud palju viljakusmaagijaga. Kive on väga palju erinevaid. Ühel on lohkusid uuristatud, mis võivad olla viljakuse maagiaga seotud, või siis kui inimene suri, siis jäeti sinna auk. Hiiumaa uus kiviring Neid on laotud enne teist maailma sõda. Kannavad endast maagilist jõudu ja väge. Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teisel pool vett. Põhja kaarest tulevad haigused ja hädad. Kalmistu kui surnute „küla“ – elavate ja surnute kohtumispaik Hiis – 1) vanim taastatav tähendus on surnute austamise koht 2) looduslik pühakoht, kus võib asuda „halb hingeolend“ 3) soome-ugri rahvaste erineva tähenduse.... Kalmed ja surnutekultus Kommunikatsioonifunktsioon Surnu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus
Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid ootas aga sünge surnuteriik. Viikingite võõrsile siirduvate laevade juhtideks asusid ülikud. Laevad, millel nad purjetasid olid väikesed kiired ja madala süvisega. Tänu sellele said nad sõita ka läbi madalaid jõgesid. Laevad liikusid põhiliselt tänu raapurjele, kuid tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aerude mõjul. Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad mujal kasudega maha. Nende vastu võidelda oli väga raske
Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor vasaratega relvastatud piksejumal. Frej viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur: Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest).
Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor vasaratega relvastatud piksejumal. Frej viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur: Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest).
Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin – jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor – vasaratega relvastatud piksejumal. Frej – viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine – surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla – lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine – kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur: Ruunikiri – viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid – haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest).
Vahel on allikal sakraalhoone, mis on ettenähtud supluseks allikas või on allikas piiratud aedikuga Allikavesi = elus vesi, ei jäätu ka talvel Allikavee austamise kombed erinevad suplemine lubatud/keelatud, lubatud vaid ühe kindla anumaga vee võtmine jms. nt. Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas) Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas Usk vee tervendavasse võimesse 5. Sünni ja surmaga seotud uskumused: Surnuteriik ja selle asukad mandala, põhjala, kalm(istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute 'küla' ning elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik; kalmon kirdi on esimesena maetu ning tema tagab rahu ning suhtluse surnute ja elavate vahel Esialgu oli hiis surnute austamise koht Kalmistul käimise funktsioon on kommunikatsioon surnutega (kommunikatsiooni funktsioon) Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust
annaabi.ee 
