1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7
Feodaalkord Pt. 11 Kujunemine Maaühiskonna kujunemine naturaalmajandus Karl Martelli reform sissetulek sõjameestele riigi haldussüsteem Pärusvaldused Olulisemad mõisted feood domeen feodaal senjöör vasall sunnismaine pärisori feodaalne killustatus Minu vasalli vasall ei ole minu vasall aadel = rüütel = II seisus
Kas linnaõhk tegi vabaks ? Kui talupoja elatavas linna linnaõigustes oli sätestatud, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks, siis võib öelda et jah linnaõhk tegi vabaks. Muidugi selline asi polnud igas linnaõiguses sätestatud. Nendes linnades, kus see oli võimalik, sai talupoeg tõesti vabaks. Kuid linnas elades pidi ta ikkagi edasi töötama, sest maaisandale oli vaja makse maksta. See sätestus linnaõiguses oligi tõenäoliselt selle tagamõttega tehtud, et linna koliks rohkem talupoegi, kes loodavad vabaks saada. Pakkumine oli ahvatlev, seega kolis linna neid palju
Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale. *Pärisori - sunnismaine talupoeg *Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud ilma loata elupaika vahetada. K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest. Mõisamajandus 2 peamist süsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. *Rendihärrus Kogu Feodaalimaa oli vläja renditud talupoegadele kes maksid kasutamise eest renti. Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem
haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult 51. VAIMULIK - inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega 52. ILMALIK - tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi 53. NATURAALMAJANDUS - majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe 54. SUNNISMAINE PÄRISORI - talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada 55. KOORMIS - kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks LOONUSRENT - koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga MÕIS - feodaali majapidamine MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega KAHEVÄLJASÜSTEEM - põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal
Gild kaupmeeste ühendus Suurgild abielus kaupmehed Mustpeade vennaskond vallalised kaupmehed Tsunft käsitööliste selts (ühe eriala inimesed) Hansa Liit Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Madalmaad, P-Saksa ja Liivimaa kaupmeeste ühendus Kunda kultuur tekkis 11 tuh a. tagasi. Tulekivist tööriistad ja kammkeraamika Kammkeraamika kultuur kiviajal. Kammitaoline muster 14 tuh a eKr. Ohverdamine head suhted kõrgemate jõududega Sunnismaine (ori) puudus maa ja vabadus, puudus liikumisvabadus KULTUUR KESKAJAL Isik Eriala Tähtsamad tööd H.Carvel Kloostriülem Asustas dominiiklaste kloostri ja esimese raamatukogu S.Wanradt Niguliste kirikuõpetaja Koostar luterliku katekismuse
võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus-
isalt pojale edasi pärandasid turniir spordi või mängu suurema hulga osalistega võistlus trubaduur keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see
8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24
sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus 1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle
5) käsitöömeistri õpilane- õpipoiss 6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus? moodustasid enamiku linna kogunikkonna; 3. Mis oli linnaõigus, kellelt saadi, kuidas see aitas kaasa linnaelanike juurdevoolule? Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule? Kaubanduse arenguga kaasnes ka nõudlus metallraha järele(kaubalaeva vaustamine ja lahtiostmine)- aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud vaid raha laenamisele. 5. Tooge välja 4 erisust, mille poolest erines linn külast! *linnad kujunesid veekogu lähedale, küla põllumaade lähedal
Pearahamaks Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal. Maksu ei pidanud tasuma aadlikud, vaimulikud, õpetlased ja riigiametnikud Pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule ning pidi tema heaks tegema teotööd, maksma andamit, temaga võis teha tehinguid maast lahus, oli sunnismaine. Valgustussajand - 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu. Talurahva olukord pärast Põhjasõda. 1696. aasta majandusreglemant jäi küll kehtima ka peale Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon. Enamus talupoegadest muutusid sellega seoses pärisorjadeks
b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse senjöör kinnitas linnaõiguse seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama, moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks,
feodaalid ja talupojad. Et muinasajal puudus talupoegade seisund, siis oli esialgu nende õiguslik olukord küllaltki hea. Tunnistati nende vabadust ja õigusi, kuid aja möödudes langes nende seisus suhteliselt madalale. Üks peamine sündmus, mille tagajärjel halvenes talupoegade olukord, oli kindlasti Jüriöö ülestõus. Hakati laialdaselt karistama talurahvast ning talupoegade õigustega arvestati nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Sisuliselt kehtestati sunnismaine pärisorjus, mis tähendas seda , et neid ei tohtinud müüa. Talupojad olid need, kes harisid maad, mis kuulusid feodaalidele ning sellega hoidsid viimased end üleval. Sõnakuulmatuse korral said nad karistada, tihti ka füüsiliselt. Küll aga võis olla neil oma majapidamine ning pere. Soodsamas olukorras olid aga talupojad, kes olid nn vabad. Nendel ei olnud nii palju kohustusi ning võisid asuda ka elama mujale. teo hulk hakkas kiiresti suurenema
erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. Linnaelanikud allusid kohtumõistmisele. Rae ülesanded Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks. Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega. Hoolitsemine kirikute ja koolide eest. Hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest,
koerad, merisead ja biisampardid. Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati ka riideid ja muid esemeid. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured ja lihavad liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. Impeeriumi valitsemine Valitsejaks keiser, kellele allus palju ametnikke. Majanduselu algraku moodustas sunnismaine külakogukond. Impeeriumi valitseti karmilt: Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks (istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid.) Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. (Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud.) Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes
Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, st ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg pidi harima mõisa põlde, millelt kogutud saak kuulus feodaalile
Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Sunnismaisus - talupoegade kinnistatus maa külge, pärisorjuse põhitunnuseid. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Eestis sai sunnismaisus valdavaks 16. saj I poolel, kaotati 1816. a. Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama
erinevat häälikupikkusastet (välted). · Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand. · Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks. · Tekkimise põhjus on, et oldi sunnismaine ja suheldi vähe. Tekkisid kohalikud keeled ehk murrakud. · Tänapäeval liigitatakse traditsioonilisi murdeid kolme rühma: 1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre. 2) lõuna-eesti murderühm: mulgi-, tartu-, setu- ja võrumurre. 3) kirderanniku murre: rannamurre · Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel. · Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks
mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega.
Tänu sellele pöörati ka rohkem tähelepanu eesti keelsete trükiste väljaandmisele. Valitsemine Muinasaja algul ei ole mingit konkreetset Mitmeid erinevad valitsejad, kus valitsemist, aga arvata võib, et koos eestlasest, kui algsest vabatalupojast sai elanud inimestest olid juhid ikka lõpuks sunnismaine pärisori. Linna füüsiliselt tugevamad ja targemad. kodanikud ja feodaalid olid sakslased Muinasaja lõpu poole tekkisid juba küla ning eestlased olid talupojad. Põlisrahvas vanemad ja rikkamad, keda järgiti. oli sunnitud elama kõik maal ja ülemkihist eraldi.
10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus, kodukariõigus, reformatsioon, toomkapiitel, missa, kabel, pildirüüste, skraa. · Hinnus kindla suurusega andam; · Kümnis protsentuaalne andam; · Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga; · Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.
Paljud autorid (kunstnikud, kirjanikud jt) läksid välismaale, sest siin kiusati neid taga ja ei avaldatud nende teoseid (tsensuur). Selgub, et eestlastel polnudki erilisi valikuid, vaid sundolukord : sõdida rindel vene vägede koosseisus sakslaste vastu või vastupidi, aidata põhjanaabreid soomlasi ja enda riiki või siis sootuks pageda, kuniks eluolu paraneb. Kuivõrd oli 19.sajand pöördeline etapp talurahva elus? Eestlane (Eesti talupoeg) oli enne olnud sunnismaine pärisori. Mõisnik võis teda oma äranägemise järgi osta, müüa, vahetada ja kinkida. Sunnismaisel talupojal polnud sõnaõigust, tal polnud ei maad ega midagi ta tegi mõisa jaoks tööd ja polnud niiöelda mittekeegi. 19.sajandil aga olukord muutus. Pärisorjuse kaotamine oli õhus juba Rootsi aja lõpul. Ometi alles 1802.a Eestimaal ja 1804.a Liivimaal vastuvõetud talurahvaseadustega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus,
Sajandil inglased. Läänes Piirasid Venemaad Rootsi, Poola ja Türgi. 17. Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku. Suuremate tulekahjude korral langesid tuleroaks terved linnaosad, sest majad olid puust. Tänavad olid kevadel ja sügisel porised, Suvel aga tolmused, sest tänavasillutist polnud. Venemaa Erinevused Prantsusmaaga(Lääne-Euroopaga): 1. Seisused puudusid 2. Rahvas oli sunnismaine 3. Linlastel polnud omavalitsust ega õigusi 4. Kõik oli allutatud täielikult tsaari võimule Romanovite Dünastia sai alguse 1613. Aastal 15 aastase Mihhail Romanoviga ja see kestis 1917. Aastani. Vanausulised Kui M. Romanov muutis kirikukombeid, siis endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. Euroopa 17.-18. Sajandi Sõdades Koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu.
vakuraamat, kuhu hakati arvestust pidama talupoegade koormiste üle. Teiseks uuenduseks oli adramaarevisjon, mis oli töövõimeliste talupoegade loendus ja seda korraldati iga seitsme kuni kaheksa aasta järel. Adramaarevisjone korraldati kuna mõisnikud pidid riigile makse maksma talupoegade töö kasutamise eest. Eesti talurahvast aga ei suudetud ikkagi pärisorjusest vabastada vaatamata keskvõimu püüetele. Mõisnike vastuseis oli suur ja tegelikkuses toimus vastupidine protsess- sunnismaine talupoeg allutati mõisahärra, politsei ja kohtu võimule. Aga talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. Eestlastest talupoegade olukord paranes korraks alles 1696. aastal kui avaldati Liivimaa majandusreglement selle järgi piirati kodanikuõigust ja keelati taluperemeeste karistamine, fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning talupoegi ei tohtinud müüa ilma maata. Aga antud uuendused puudutasid ainult
Maksud ja koormised oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad.
14. Millisena kirjeldati talurahva seisundit a) 1668. aastal välja antud Liivimaa kindralkuberner Clas Totti maapolitseikorralduses; b) 1739. aastal avaldatud Roseni deklaratsioonis-talupoeg ja tema vara kuulus mõisnikule. Maa kuulus mõisnikule ja talupoja koormised, millel polnud suuruse piiri. Talupoja kohtuvõim kuulus rüütelkonnale. Mõlemad kinnitavad pärisorjust. Pärisorja varandus kuulub mõisnikule, ta pidi kandma koormisi, mis polnud seadustega piiratud. Ta oli sunnismaine e. ei võinud lahkuda ilma mõisniku loata oma maatükilt. Kohtuvõim pärisorja üle kuulus rüütelkonnale. 15. Mil moel üritati Liivimaal talupoegade olukorda parandada 1765. aasta positiivsete määrustega? V:Liivimaa talupoegadel võis olla vara. Koormiste hulka ja kodukariõigust piirati. Talupojad võisid mõisnikud kohtusse kaevata. 16. Miks oli Eesti talupoegadel algul raske luterlikku õpetust mõista ja seda järgida? Sest see oli neile võõras keeles. 17
· Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti 8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · - 9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist? · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele 10) Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel
See koosnes vaid linastest pükstest ja särgist ning villasest kuuest. Talupoja igapäevaelu koosnes peamiselt tööst. Kuna keskajal oli valitsevaks naturaalmajandus ning kõik vajalik valmistati enamasti ise, siis oli talupoegadel käedjalad tööd täis. Koos külarahvaga künti ja külvati põldudel, tehti heina sisse ning koristati saaki. Talupoja maailmapilt ning silmaring polnud tol ajal väga lai. Nad mõtlesid enamasti emastele vajadustele ning igapäevaelule. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, see tähendas, et ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupojal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi ja ta sõtlus feodaalist. Feodaal oli keskajal läänimaa saaja, kes vastutasuk kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Nad jagunesid ühiskonnas veel omakorda tähtsuse järgi
Maaisanda ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid elanike õigused ja kohustused. Väiksed linnad jäid senjööri kindla võimu ja kaitse alla, kuna ei saanud oma turvalisust tagada. 22. Mida kujutas endast linnaõigus? Missugune linnaõigus kehtis keskaegses Tallinnas? Õigusnormid. Tallinnas levis Lübecki õigus. 23. Mida tähendas ,,linnaõhk teeb vabaks"? Miks soosis linnavõim talupoegade linna pagemist? Aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu. 24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad?
Tavaliselt oli palgatud sulane, kes käis mõisas teotööd tegemas. Tuli maksta veel loonusrenti (Liivimaa kubermangus 1/4 teravilja saagist; Eestimaa kubermangu saagist 1/8). Peamiselt kasvatati tervilja (rukis, oder). Teravili andis kuskil 3-4 seemet tagasi (osa tuli jätta alles järgmiseks aastaks külvamiseks). Eesti aladelt viidi välja teravilja ka Rootsi. Eestit nimetati Rootsi viljaaidaks. Erinevalt Rootsi aladest, E ja L kubermangus olid talupojad pärisorjad (sunnismaine, kuulub mõisnikele). See määrati ära E 1645. aastal Bxenstierna ? uuendatud maakorraldus. L 1668 a võeti vastu, 1667 hakkas kehtima (Totte? uus maakorraldus). See sisaldas, et talupoja üle kehtib nii politseivõim kui mõisniku kohtuvõim. Politseivõimu teostas aadlik, kes oli määratud adrakohtunikuks. Reduktsioon- riigi poolt kingitud annetatud maade tagasivõtmine. Rootsi riik oli kinkinud palju maid ära, selle tõttu riigikassa sissetulekud vähenesid. Rootsi kuningas Karl 11
Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus ustavust ning senjöör andis talle lääni. Kas sunnismaine talupoeg = pärisorjaga? Jah, et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega. Ka eesti ala talupoegadest said pärisorjad. Islami usu rajaja, ainujumal ja pühakiri.: jumal on Allahh, usu rajaja Muhamed, põhakiri- Koraan 5 põhiomadust, mis on moslemite elukorralduse aluseks:
Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust Aeg Võim Õiguslik Õigused Kohustused Märkmed seisund Kroonumõisates- Lõpus toimub 17. sajand Rootsi Pärisori päritav kasva- Sunnismaine, reduktsioon- saab tamis õigus; kandevõimelised vabaks, tulevad mõisarentniku koormised õigused, koormised peale kaebamine Mõisategu, 18
Riigi osad olid nõrgalt seotud 13. Lääni- ehk feodaalsuhete olemus väljakujunemise põhjused ja eeldus. Professionaalsete ratsavägede tekkimine, kellele maksti teenistuse eest maaga Vajadus luua stabiilne võimusüsteem, et tagada riigi kaitsmine 14. Talupojad keskaja erinevatel perioodidel. Varane keskaeg- talupojad rentisid feodaalilt maad ja pidid täitma selle eest koormisi, olema sunnismaine ja pärisori. 15. Aadliku ja talupoegade eluolu võrdlus. Aadlikud Talupojad Elupaik Elasid maal linnustes, Elasid külas taludes, väikerüütlitel olid talumajad ehitati tornlinnused, rikastel olid käepärastest
meelelahutus 18. Kiire linnastumise põhjused. Vabrikud vajasid suurt hulka töökäsi. 19. Selgita: pärisorjus, sunnismaisus, tööstuslik pööre, manufaktuur, vabrik, kapital, kapitalist, proletariaat, aktisa, börs, aktsiaselts, monopol, kapitalism, turumajandus, industrialiseerimine, industriaalühiskond, kerge- ja rasketööstus, linnastumine. Pärisorjus- Talupoja sõltuvus mõisnikust, mis tähendas, et talupoeg pidi töötama mõisniku põllul (teotöö) ja maksma makse, ta oli sunnismaine. Sunnismaisus- Keeld talupojal kodukohast lahkuda. tööstuslik pööre-Üleminek käsitöölt masinatööle, mis tähendas, et manufaktuurid ja käsitööliste töökohad asendati vabrikutega. Manufaktuur- Ettevõte, kus tehti tööd käsitsi, kasutati palgatööjõudu ja omanik juhtis ettevõtet. Vabrik- ettevõte, kus tehti tööd masinatega, oli tööjaotus ja ei olnud vaja pikaajalist väljaõpet. Kapital- raha+masinad+hooned+tooraine kapitalist- ettevõtte omanik proletariaat-
Kordamine: Eesti XVIII sajandil. 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Põhijooned: kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused; kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja ...
24. teoorjus – ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. raad - ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija.
mustanahalised) 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle – Jüri kirikuõpetaja, kelle täielik piibli tõlge ilmus 1739.aastal. G. Browne – kindralkuberner, kes avaldas oma patentidega nn positiivsed määrused ja ka koolikorralduse kava. (1765) 12. Selgita: Pärisori – talupoeg, kes kuulus mõisnikule ja pidi tegema tema heaks teotööd ja maksma andamit. Teda võis müüa maast lahus. Ta oli sunnismaine. Valgustussajand – 18.sajand, mil mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teadmiste tähtsust ning astusid välja pärisorjuse vastu; tekkisid filosoofilised õpetused riikide valitsemisest, mis esimest korda rõhutasid, et valitseja peab arvestama oma rahva tahtega.
töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44. jalategu teotöö mõisapõllul ilma oma abivahenditeta (mõisarakendiga). tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Ühesõnaga talupojast sai mõisniku omand. 47. adra- e haagikohtunik ajas taga põgenenuid talupoegi (keskajal) 48
kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua,kelle rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet
tapmine kriminaalkuritegu, kahjustatakse kellegi teise vara. Müüt, et isandal absoluutne voli on seega vale. Orjade hind sõltus_ kui tugev on Rooma oma agressioonis. 3. sajandil hakkas see vaibuma pluss barbarite sissetung (neid rakendati orjadena) orje hakati väärtustama seda rohkem, mida vähem orje oli turul. Nt keisrite kaitsevad seadused. Orjuse taandumisega on seostatud kolonnaadi institutsiooni. 23.09.09. 16.Mis on kolonaat? Colonus (mitmuses coloni) ehk asukas, talupoeg. Sunnismaine rentnik, väikepõllupidaja. Alates 3. sajandist Rooma impeeriumis, väike põllupidajate kiht. Mõisnikud vähendasid enda haritavat põldu, jagasid väike rendikohtadeks. Neid said vabad talupojad, orjad. Koloonid esmalt vaba talupojad, kelle õiguslik seisund alates 3. sajandist muutus pidevalt halvemaks. Kuni 5.6. sajandini koloonid pigem vabad, mis siis, et seisund halvenes. Tehti vahet koloonide ja orjade vahel aga samas ka koloonide ja vabatalupoegade vahel. Koloonidel
Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine. Tekkis aga rahulolematus, sest talupojad lootsid maad tagasi saada. *Talurahvas vabanes mõisa kontrolli ja valitsemise alt järk-järgult. 19. saj algul loodi nt vallakohus ja tekkis olukord, kus valda ei valitsenud mõis vaid mõis ja talupojad koos. Esimesed vallakohtud rajati juba 18 saj lõpupool, et aidata mõisnikku õigusemõistmisel. 1816-1819 a seaduste järgi pidi talurahva pärisorjusest vabastamine
seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühiskonnas maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal), siis senjöör kehtestas linnale tihti linnaõiguse, mis määras, kuidas linn peaks oma elu korraldama. Üheks tähtsamaks linnaõiguseks on minu arvates see, et aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks see tagas elanike juurdevoolu maapiirkonnast. Suhted maaisandate ja linnade vahel varieerusid eri kohtades erinevalt väikelinnad jäid senjööridele, sest neil polnud endal võimalusi turvalisuse tagamiseks. Suurlinnad aga kuulutasid enda senjööris kuninga ning neist said ka pealinnad (nt. London, Pariis), mis tagas suure kasu. Linnad, kes tahtsid oma õiguste eest võidelda, moodustasid tihti liite tähtsaim Lombardia linnade liit
Linnaelanikul seda võimalust polnud. 2. Linnas oli linnaõigus, st kõik seadused olid kirja ja igaüks 2. Kõigil oli oma majapidamine (ka kõige vaesemal talupojal), oli teadis neid seadusi. Maal elati maaisanda suva ja tujude järgi. elamiseks ruumi ja avarust (loodus ümberringi). Puudused: Puudused: 1. Vaestel polnud oma kodu, elati ja tehti tööd teenijatena 1. Talupojal oli küll kodu, aga ta oli sunnismaine (omal vabal rikkamate juures. tahtel kodukohta vahetada ei saanud). 2. Elati kitsastes oludes, majad väga lähestikku. 2. Sõjaseisukorral kaitsetud, neil ei olnud kodu ümber kaitsemüüre, nagu linnas. 9. Võrdle naturaalmajandust ja rahamajandust. (tv lk 40) Naturaalmajandus Rahamajandus 1
ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse · Gildide ja tsunftide siseasju otsustasid tsunftimeistrid · Erialaühenduste põhikiri keelas tsunfti mittekuulujatel tootmise, reguleeris kvaliteeti ja hinda · 22.3 · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · 22.3 · Inglismaal ja Prantsusmaal kuulutasid linnad senjööriks kuninga, et vabaneda feodaalide võimu alt · Itaalia linnad sõlmisid omavahel liidu ja paavsti toetusega kuulutasid Püha Rooma keisritele sõja 14.sajandiks sõltumatud linnriigid · Sveitsis linnade liit mägilastega
Talupojad ja mõisamajandus Võib öelda, et talupoeg oli pärisori, kes kasutas feodaali maad ning kandis selle eest koormisi (loonusrent). Talupoeg pidi osa oma saagist andma maaomanikule. Peale koormise võis olla ka raharent ehk pidi maksma maaomanikule raha. Raha sai maksta alles siis, kui tekkis turg ja kindel ostjaskond. Ülejäänud toodang müüdi linnainimestele. 10-11 sajand. Talupoja kohustuseks võis olla ka teotöö ehk ta pidi käima mõisa põlde üles harimas. Talupoeg oli sunnismaine - elukoha vahetamine ilma feodaali loata oli keelatud. Feodaal võis talupoega müüa, osta, vahetada, karistada (kohut mõista). Keskajal oli tegemist kahte liiki mõisamajandusega: · Rendihärrus - Kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks
Teoorjus- Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adramaa- Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 1adramaa=1adraga haritav maa=u 10 ha Lembitu- Lihula vanem, kes hukkus Madisepäeva lahingus 21.september 1217a. Kaupo- liivlaste vanem Piiskop Albert- Bremeni toomhärra, kellel õnnestus eestlased pärast Meinhardi ja Bertholdi katseid ära ristida, Riia linn ja Alberti kirik Riiasse asutada, kuhu ta koondas ristisõdijaid
aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud. 15. sajandil sai alguse ka talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid 16. sajandi algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Sunnismaisus muudeti samal ajal üldiseks, mis võttis ära nende liikumisvabaduse elukoha valimiseks- sunnismaine talupoeg tohtis elukohta vahetada vaid feodaali loal. 1558. 1583. aastail toimunud Liivi sõda tõi talurahvale ainult kannatusi ja lisakoormisi. Rahvas pidi maksma erakordseid makse selle jaoks, et oleks palka maksta palgasõduritele, samas värvati sõjaväkke ka talumehi. Külad olid sõja eest kaitsetud. Sõja lõpptulemusena läks Põhja- ja Lääne-Eesti Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu.
kvaliteedile, määrasid hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Need, kes ühingutesse ei kuulunud, jäid sageli kodanike hulgast välja. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele(kuningale, suur-või väikefeodaalile). Senjöör kehtestas sageli linnale linnaõiguse(seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas), kuna tal oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linnaõigus nägi ka ette, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur
annaabi.ee 
