Eelkõige peab õpetaja armastama oma tööd ning olema abivalmis. Kui ta teeb midagi, mis talle meeldib ja huvi pakub, siis paistab see ka välja. Õpilastelgi kasvan huvi aine vastu, kui seda antakse huvitavalt. Ta peaks vajaduse korral tegema konsultatsioone õpilastele, kellel on selle ainega raskusi ning neile, kellel on huvi ja tahavad midagi veel lisaks õppida. Kuna kool on peamine õppeasutus ning seal käivad haridust saamas paljud noored inimesed, siis peavad pedagoogid oskama lastega tegeleda. Hindan õpetajaid, kes oskavad õpilastega vabalt ja avameelselt suhelda, kuid on siiski intelligentsed ja enesekindlad. Selliseid õpetajaid asutavad väga eriti nooremad õpilased. Õpetaja, keda mina hindan, on mõistlik. Ta peab aru saama, et õpilastel on veel mitmeid erinevaid ainetunde ning kogu kodu- ja koolitööde hulk on väga suur. Väga hea on tööd teha õpetajatega, kellega saab kokku leppida kodu- või kontroltööde osas.
Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunniajal muude asjadega tegelemist peale õppimise
Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki
mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut see on meeskonnatöö. 2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös. 3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest,
individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted,
Samavanuste seksuaalsed kuriteod Kogu jutt, programmid, käsitlused on arvesse võetud Saksamaa tingimusi. Vabandan, kui mõni sõna või lauseehitus on veidi vormist väljas, sest mitte alati ei leidnud seda kõige sobivamat vastet eesti keeles. Samavanade all mõtlen noori, kes on samaealised. Esimene seksuaalne kogemus noorukieas ei peaks olema seotud seaduserikkumisega, vaid hoopis mõlema nooruki jaoks võiks tegemist olla positiivse kogemusega. Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada.
4) Tuleleekidest ja tahmast on kahjustada saanud keskuses tegutsenud kaupluste ..................................... ja kaup. 5) Munters ei olnud üksi .................................... seda küsimust otsustama ning nad leppisid kokku kohtuda Riias ja seda küsimust veel kord arutada. 6) Kell 21.56 .................................... kiirabibrigaad mehe surma ja helistas kohale Haapsalu matusebüroo auto. 7) Olen seal ise käinud, seal töötavad vastavad pedagoogid ja käib kindel ...................................... , keda toob sageli kohale invabuss. 8) Vene liikumine nõuab Lenini ......................................... likvideerimist. 9) Kui aga maapiirkonnas soovitakse lahkunut tuhastada, tuleb sõita näiteks Jõhvi, kus asub Virumaale lähim ............................................ 10)The Wall Street Journali järgi võib täna oodata rahandusministeeriumi teadet, mille kohaselt on riik valmis .................
Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused
Samas ei saaks sellest ilmselt nagunii eriti asja, sest Eesti laps õpib tasa ja targu ega ole harjunud, kui teda sel ajal segatakse. Tulemuseks on passiivne intellektuaal, kelle teadmised on põhjatud ja faktikogu ilmatu, aga kui küsitakse seisukohta või analüütilist vaatepunkti, siis jääb klassiruumi või veel hullem eluruumi rippuma vaikus. Siinkohal meenub mulle, kuidas Saksamaalt tulnud pedagoogid hakkasid meie koolis eesti õpilastele tunde andma. Algus oli neile sokeeriv. Mõni kandis lausa särki kirjaga ,,Tõstke kätt" ja solvus, nähes eesti õpilaste ükskõiksust. Saksamaal tõepoolest ei ole innovaatilist e-kooli ja paberimajandust leidub seal palju, kuid inimfaktor on määravam ja tänu koostööle sirguvad sealt julged noored. Ma ei taha olla mustvalge, sest mul on suurepärane kogemus paljude eesti pedagoogidega, kuid olen saanud rohkesti
vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, sundasendid. Kas kuvariga töötamine mõjub nägemisele? Pikaajaline kuvariga töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja ebamugavustunnet, ka võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab. Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 1517a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika. Selgus, et viiendas tunnis arvutiga töötavad õppurid kaebasid südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, väsimuse ja silmavalu üle, mõned
VALGUSTUS XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest
näol ning seetõttu kõneluse olemuses ka tõelist tõe tunnetamist kõneluspartneri nõustumise näol. Kõneluses kohtume me teises isikus ehk teises maailmapildis, maailmavaates midagi, mis puudus meis ning kui kõnelus õnnestunud, siis on see meisse jätnud midagi, mis on meid muutnud, ning see sarnaneb omamoodi sõprusega. 5. Esiteks on pedagoogidel raske säilitada kõneoskus kui nad peavad seda tegama suure kuulajaskonna puhul, seetõttu peaks pedagoogid õpetama korraga võimalikult vähe rahvast, et oleks võimalus kõigiga suhelda. Teiseks Peavad pedagoogid enda kohustuseks just rääkida, sest see annab nende arvates kõige paremini teadmisi üle kuulajaskonnale, mis on muidugi ekslik. 6. Läbirääkimiskõneluse eesmärgiks on jõuda kokkuleppele ning selles osalevad mitte rakendatud isikud ise, vaid nad esindavad oma partnerite huve. Kui inimene tajub teist
Kirjutamiseks kasutati kiilikujuliseks vormitud pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskest savist tahvlikesele märke. Sumeri õpilane Tihedat õppimisaega oli palju Koolis käisid vaid jõukatest peredest pärit poisid Lapsed läksid kooli 5.aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul Kokkuvõte Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik Palju õpilasi, kes ei täitnud korraldusi Koolis valmistati ette peamiselt kirjutajaid Kirjaoskusega inimesed olid lugupeetud Haridus Egiptuses Koolid templite juures, õpetajateks preestrid Peamised õpilased ülikote pojad, kuid oli ka lihtrahvast. Tüdrukuid haris ema. Kooli mindi 5.aastaselt, kool lõpetati
Gümnaasiuminoortele võiks anda aimu ka majandusest, mis kindlasti aitaks hiljem eesti majandusele ja ühtlasi ka ühiskonna arengule kaasa. Ühiskonnaõpetust antakse praegustele õpilastele ka väga vähe, kui panna nad juba varakult mõtlema eesti kultuuri hoidmisele, siis oleks eesti ühiskond kindlasti jätkusuutlikum. Koolis annaks korraldada ka eesti keele ja kultuuri hoidmist propageerivaid üritusi. Kuid kogu tööd ei saa pedagoogid ka ära teha, väga palju sõltub noortest endist. Kui lapsed hakkaksid ise huvi tundma eesti kultuuriloo, ajaloo ja ühiskonna hoidmise vastu, oleks effekt palju tugevam, sest õpetajate arvamust väga ei kuulata, aga kui noored korraldaksid ise üritusi ja näitaks üles huvi, hakkaksid ka teised võib- olla hoolima. Eesti ühiskonda aitaks hoida ka see, kui me tooks eesti kultuuri lähedamale Eestis elavatele muulastele
väga midagi, siis ta ka üritab õppida, et jõuda oma eesmärgini. Nii saavad vanemad oma võsukesi kergelt kontrolli all hoida., kuni lõpus pubekal närv üle viskab ja üldse kodust ära jookseb, arvates, et ta pole mingi ori ja ei pea kellegile alluma. Aga kui see kõik välja kannatada, ja oma vanemate tahmise järgi tegutseda, mis pole tegelikult üldse nii hull, ollakse kõige viimases koolistaadiumis üliõnnelikud ja tänulikud oma vanematele. Õpetaja Õpetaja Pedagoogid võimutsevad omavahel selle abil, kes on kõrgemal positsioonil. Samal ametikohal olevad õpetajate suhtes mängib rolli ka see, kaua ollakse ühes koolis õpetaja olnud. Veidikene on ju vahet, kas õpetaja on siin olnd 30 aastat, või alles 2 aastat. Õpetaja Lapsevanem Õpetajad ja lapsevanemad saavad enamasti hästi läbi. Kui just koolis ei toimu terroriseerimist ja laps pidevalt ei kaeba, et õpetajad liiga teevad. Suhtutakse inimlikult ja
individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted,
Faust elu mõtte otsinguil KOOSTAJA: KÄDI PIHOLAAN X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte
toetub bluus'i heliredelile. Jazz'ile on iseloomulikeks erinevad sünkoogid, swing ja muidugi ka improvisatsioon. Jazz on selline muusikastiil, mida ei saa täpselt noodistada. Inimesed, kellele see muusika ei meeldinud hakkasid seda tol ajal maha tegema ja ütlesid, et see muusika on keelatu (tänu zz- idele). See aga ei kõigutanud eriti inimesi ja seetõttu 60 Ameerika osariiki keelustasid jazzi tegemise ja selle kuulamise. Uue muusikastiili vastasteks olid eelkõige vaimulikud, pedagoogid ja lapsevanemad. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Öeldi, et ''Elu rütm on jazz'i rütm.'' Hiljem hakati jazz'i seostama erinevate lõbuasutustege, eelkõige bordellidega. Seejärel hakati kõiki jazz'i keskusi sulgema kuni viimseni. Kuid see kõik, mis jazz'i vastu tehti ja korraldati ei kõigutanud selle stiili loojaid ja austajaid
Ka inimesed on kelladest sõltuvuses. Selle pisikese esemekese järgi keerleb kogu maailm! Kool algab kell kaheksa hilineda pole lubatud, sest õpetajatel on eeldus, et kõikidel on kellad kodus. Neid, kes eelistavad loodusrütmi järgida ja sisse magada, saadab suur pahandus. Ometigi on just nendel õigus, sest nemad pole vajunud aja sõltuvusse. Nad korraldavad ise oma elu, hoolimata kellade võimust. Neil on õigus, kuid kahjuks ei mõista seda paljud pedagoogid, kes on juba langenud aja orjusesse. Neid, kes tunnetavad loodusrütme, on praegu vähemuses, kuid inimõigused kasvavad. Olen kindel, et paarikümne aasta pärast saavad kiita just need õpilased, kes magavad tundidesse sisse, sest nad on kuulanud looduse hääli ja ületanud kellade võimu inimelu üle siis on nad võitjad! Aeg aitab meil luua ühtsust, kuid samas kaotame me vabaduse. Loodustunded uinuvad ja
luksuslikult elada ning lubada endale kõike, selleks nad näiteks võtavad krediidilaenu, sms laene ning laristavad seda, kuidas hing ihkab ning ei mõtle sellele, et võiks parem koolis saada paremat haridust ning minna edasi õppima, et hiljem teenida ise raha ja endale midagi lubada. Kõige targemad eeskujud meie elus on õpetajad, sest koolis õppides õpetavad nemad meid ning oma tarkusest lähtudes me saame teha oma elus otsuseid, sest pedagoogid aitavad saavutada meil haritust. Arvan, et paljud on kuulanud õpetajate sõna, kes on andnud meile ideid, sest nemad on elus rohkem kogenenumad ning haritumad. Kui kindlasti peame me ise ka selleks midagi tegema, et olla tubli ja haritud inimene, peaks olema mingisugune kindel alus millele toetuda ning tavaliselt on selleks meie vanemad või lähis keskkond kellega me suhtleme. Meie kõige tähtsam eeskuju, siin ilmas on meie vanemad, sest nemad ümbritsevad
Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord Kes peavad osalema õppenõukogu tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor.
Kas ma õpin või käin koolis? "Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina,.." ütleb laulusalm. Sellele vastukaaluks seletavad pedagoogid aga igal võimalusel, et õppides saab targaks. Mida siis uskuma peab? Kas tuleks kuulata õpetajaid, kes üritavad pahatihti tulemusetult, kuid siiski iga hinnaga lapsi koolis käima ja õppima saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata
Me oleme astunud nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeteks, võtnud kasutusele ühisraha Euro ning meil on võimalus reisida Euroopa Liidu piires viisavabalt. Nüüdseks on eestlased juba Euroopa ühisrahaga harjunud. Euro tulek tegi küll tunduvamalt lihtsamaks rahvusvaheliste arvelduste tegemise, kuid tavainimese elu muutub järk-järgult vaid kallimaks. Samal ajal, kui hinnad tõusevad, säilitavad palgad oma ,,endise kuju". Ega siis ilma asjata streikinud hiljuti meie koolide pedagoogid, kes riigi poolt omale määratud palka naeruväärseks pidasid. Hetkel on kõigi tähelepanu juba mitmendat nädalat kestval arstide streigil. Pikad ravijärjekorrad vaid venivad ning vastu võetakse enamasti vaid hädavajalikku ravi vajavaid patsiente. Teleintervjuudes räägivad kirurgid, kuidas edasi lükatakse kõik operatsioonid, mis mõjutavad vaid inimese elukvaliteeti. Näiteks veenilaiendite kõrvaldamine või silmade laseroperatsioonid.
Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva
Suhtle lapsega toetavalt, kuid autoriteetselt. Anna juhiseid kindla ja rahuliku häälega (tähelepanu võitmiseks võib isegi vaiksemalt rääkida). Kui laps ei reageeri korraldustele, tuleb rääkida tema käitumise tagajärgedest, teha kokkuleppeid. Kasuta pigem positiivset premeerimist kui negatiivset karistamist. [4] Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö. Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem nad sekkuvad, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus. Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas.
Et aga hea sõpruse aluseks on ühised huvid ja/või mõtlemisviis, siis püüavad sõbrad kas muuta või lähendada enda maailmapilti üksteise omale. Nõnda ongi väikestviisi õpetajateks ka meie sõbrad ja tuttavad, kes võivad meid nii halvale kui ka heale poole kallutada. Unustada ei tohiks ka tõeliselt tarkasid eeskujusid, inimesi, kes voolivad meie arusaamist ümbritsevast ja aitavad meil saavutada haritust õpetajaid. Minu jaoks on pedagoogid tähtsad inimesed, kelle sõnu ja tegemisi võtan igati arvesse, sest nemad on minust mitmeid kordi kogenumad ja haritumad. Mainimata on veel aga kõige tähtsam eeskuju perekond. Ema, isa, õed, vennad on need inimesed, kes on meid sünnist saati ümbritsenud, meid toetanud, kiitnud, laitnud, armastanud ja ka karistanud. Kõikide mainitud tegurite tõttu on minu pereliikmed just need, kelle nõu ja abi hindan kõige rohkem ning kelle eeskujust mul on väga palju õppida. Pere
nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena: - Tegevust, mida laps demonstreerib. - Tingimusi, milles ta seda demonstreerib. - Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada:
nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel sõnastamine neid arusaamu vaevalt muudab. Mitmed autorid soovitavad kirjeldada eeldatavaid õpitulemusi hinnatava käitumisena: - Tegevust, mida laps demonstreerib. - Tingimusi, milles ta seda demonstreerib. - Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada:
Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile
Maailmas on väga palju erinevaid koole. Kõik õppeasutused erinevad üksteisest õpilaste arvu, kooli suuruse, jõukuse, kallaku jne poolest. Nende esipärasid võikski jääda üles lugema. Kuid samamoodi, nagu on koolide vahelisi erinevusi, on ka sarnasusi. Igas koolis on pedagoogid, õpilased, lauad, toolid, õppevahendid ja loomulikult sisekorraeeskirjad. Sisekorraeeskirjade hulka kuuluvad lisaks kõigele ka seadused, mis kaitsevad õpilast ( ja ka õpetajat) koolivägivalla eest. Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes
eraldumiseks. Oma ala. Isiklik riietekapp, käterätik, padi, õppevahendite korv, värvipõll jm. Vastutuse võtmine. Kohustus andma vastutust tagajärgede eest (Anton 2007:28-29). Keskkond on elav, muutuv süsteem. Keskkond räägib Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud) Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria) Visuaalne keskkond (mida näevad lapsevanemad) Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna. Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängija õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala
Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel. Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid. Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored poisid kodudest 7-aastaselt ning läksid üle riiklikule kasvatusele, kus tegelesid iga päev füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed täisväärtuslikeks kodanikeks
§9 Põhipuhkus (1) Põhipuhkuse kestvus on 28 kalendripäeva (2) Pikendatud põhipuhkust antakse: 1) Alaealistele 35 kalendripäeva 2) Isikutele kellele on määratud töövõimetus pension või rahva pension 35 kalendri päeva 3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikule 35 kalendri päeva 4) Lasteasutuste, lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, õpetajad, õppejõud, teadustöötajad, pedagoogid 56 kalendripäeva §10 lisapuhkus (1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel kes töötavad: 1) Allmaa töödel 2) Tervist kahjustavatel töödel 3) Eri iseloomuga töödel §13 Puhkuse andmine 1-sel tööaastal (1) Töötaja, kes on 1-sel tööaastal töödanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkus antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega.
Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni.
Ta kontrollis õpilaste kirjalikke ülesandeid ja koduseid suulisi õppetükke. Õpetaja funktsioonid: abi, nõuanne, ravi, sümboliseeris õpilastele teadmisi ja mõistust. Õpetaja peab järgima seadust, distsipliini ning vaid osaliselt ja ettevaatlikult kasutama isiklikku aktiivsust.. Sellist inimest peeti kultuurseks. Mis puutub distsipliini, siis õpetaja ilma kepita hakkama ei saanud. Küllap õpilasi ka kiideti, kuid sumeri pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise ja vea puhul. Üldkokkuvõttes oli sumeri kool küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, distsipliin väga karm. Seetõttu leidus palju õpilasi, kes koolist püüdsid jalga lasta ja korraldusi ei täitnud. Koolides valmistatigi ette peamiselt kirjutajaid, kes asusid tööle kas preestrite või ülikute juures. Kirjaoskusega inimesed olid ühiskonnas lugupeetud ja tähtsal positsioonil. Egiptus
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana. Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Minul kahjuks puuduvad kogemused ja kokkupuuted erivajadusega lastega. Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel.
Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel, usutavasti hiljemgi, tuli laste kehalist karistamist ette ka koolis.Lapseea iseärasuste ignoreerimist ja laste räiget ekspluateerimist hakati kritiseerima ning nende õigustele tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20.sajandi viimastel dekaadidel hoogustus oluliselt laste väärkohtlemise ennetamine.Kuigi laste väärkohtlemine on olnud igipõline, hakati seda sotsiaalseks probleemiks pidama ja teaduslike meetoditega uurima 20.sajandil. Füüsilise väärkohtlemise teaduslik uurimine
(FILOSOOFILINE ANTROPOLOOGIA), isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis) Kasvatus on sugupõlvede vaheline interaktsioon Kasvatus: pikaajaline, eluaegne, inimese pidev mõjutamine, terviklik, taustal hariduse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. Koolitus: organiseeritud, süstemaatiline, kindlatele eesmärkidele suunatud, perioodiline, on algus-lõpp, koolitusi annavad professionaalsed pedagoogid. KASVATAJA TEGEVUS Tavaliselt peetakse kasvatajaks mingit konkreetset inimest, aga mõnikord peetakse kasvatuse all silmas mingit ,,tahku" nt loodus, keskkond, kool jne. Kasvataja on iga inimene, kes püüab eesmärgipäraselt soodustada teise inimese arengut. ,,Kui kasvataja peab end meistriks, kes jagab oma täiuslikest oskustest ande enda jalge ees istuvatele õpilastele, ei pruugi see pilt iseloomustada kaugeltki
selgeks kooliaja jooksul, osa viiplevatest kurtidest on võimelised õppima ka sõnu hääldama arusaadavalt, teine variant on suult lugemine. Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed oma lapsega tegelemisel, samuti spetsialistide kaasamine lapse õpetamisse. Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi. Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest.
Veel traagilisem on asi siis, kui peale enda elu võtab ta ka teiste inimeste elud. Selle näiteks võib tuua koolitulistamise Soomes. Alates keskkoolist muutub hariduse omandamine pigem võimaluseks ennast täiendada, sest keskkool on juba vabatahtlik ja sinna lähevad õppima vaid need, kes soovivad elus edasi jõuda. Mõned neist teavad ka juba seda, kelleks nad tulevikus saada tahavad. Gümnaasiumis saavad õpetajad ka oma teadmisi paremini edasi anda, sest pedagoogid ei pea enam täitma kasvataja ülesandeid ning saavad pühenduda aine õpetamisele. Kui gümnaasium võib mõne õpilase jaoks olla veel kohustus, siis ülikool seda kindlasti enam ei ole. Kõrgkool on ainult enesetäiendamine ja erialaste oskuste omandamise koht. Ühtlasi on ülikool ka võimalus saada tulevikus parem töökoht. Üliõpilase motivatsioon õppida on tavaliselt kõrge, sest kõrgkoolist välja kukkuda on üsna lihtne. Sellepärast õpitakse hoolega ning nähakse vaeva.
Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 1
Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub tutvusuuringute, igapäevase õppetöö, konsultatsioonide kaudu logopeedi ja psühholoogiga, juhtumi analüüsi koosolekute, õpetajatevaheliste kogemusevahetuste ja arenguvestluste kaudu. Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid või korraldatakse diferentseeritud õpet.
Järelikult see õpetaja võttis endale vabaduse tähtsustada füüsilist tegutsemist mitte teooriat. Oluline on ka õpetaja ja õpilase vaheline suhtlemisestiil. Õpetaja peab oskama klassi endale allutada. Alati ei saa olla karm, vahel peab ka järele andma. Omast kogemusest tean, et meie koolis suhtuti paremini õpetajatesse, kes pigem ei olnud niivõrd karmid ja nõudlikud ning kes oskasid oma ainet huvitavalt esitleda. Need pedagoogid oskasid läheneda huvitavatest külgedest ja kasutada erinevaid metoodikaid oma aine õpetamisel. Samas need õpetajad olid ka justkui sõbrad, ajasid niisama juttu ja suhtlesid ka muudel teemadel kui tema aine. Metoodika on iga õpetaja enda valik. Valikuid on selles vallas palju, nt loeng, probleemõpe, avastusõpe, kogemusõpe, rollimäng, grupitööd, diskussioon, praktika ...(1) Igale klassile sobivad erinevad õppemeetodid. Õpetaja peab õppetööle lähenema mitmekülgselt, et lastes
tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse
töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. Põhipuhkus Põhipuhkuse kestus peab olema töölepingus kindlaksmääratud ning tavaliselt on see 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkust saavad: 1. alaealised töötajad - 35 kalendripäeva; 2. isikud, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension - 35 kalendripäeva; 3. riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud - 35 kalendripäeva; 4. pedagoogid ning teadustöötajad kuni 56 kalendripäeva; 5. raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistid kuni 56 kalendripäeva. Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Maksud Tulumaks - Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist)
lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Kooli õppenõukogu pädevus&tegutsemise kord e Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord Millised üld? Oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine ja juhtimine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine; õpilastele tugi ja mõjutusmeetmete rakendamine, üld seoses õpilase õpingute jätkamise ja kooli lõpetamisega. Kes osalevad tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälteenamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Õpetajakutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused?
Sissejuhatus Koolieelne aeg on lapse arengus nii vaimses kui ka füüsilises mõttes väga tähtis. Sel perioodil toetab lapse arengut lapsekeskne õppimisviis, kus laps osaleb nii indiviidina kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002). Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning avaldab mõju nii mõtlemise, loovuse, empaatiatunde, mälu kui ka tahteomaduste arendamisele (Muldma, 2008). 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast
o Sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Lasteaiakasvatus waldorfpedagoogikas peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Reggio Emilia pedagoogika- see on linna Itaalias. Eestvedaja oli Loris Malaguzzi. Seda on nimetatud ka saja keele pedagoogikaks. Reggio Emilia (asukoht Itaalias) põhimõtted: o kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon – lapsed, vanemad, pedagoogid; o pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend; o pidev teooria ja praktika katsetamine, pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel on oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada ja selleks laps konstrueerib ise aktiivselt oma teadmisi. Meetodilised tegevused Reggio Emilias: o rühm kui töökoda vajalike vahenditega avastamiseks, loomiseks, kõik on
annaabi.ee 
