Kui ta teeb midagi, mis talle meeldib ja huvi pakub, siis paistab see ka välja. Õpilastelgi kasvan huvi aine vastu, kui seda antakse huvitavalt. Ta peaks vajaduse korral tegema konsultatsioone õpilastele, kellel on selle ainega raskusi ning neile, kellel on huvi ja tahavad midagi veel lisaks õppida. Kuna kool on peamine õppeasutus ning seal käivad haridust saamas paljud noored inimesed, siis peavad pedagoogid oskama lastega tegeleda. Hindan õpetajaid, kes oskavad õpilastega vabalt ja avameelselt suhelda, kuid on siiski intelligentsed ja enesekindlad. Selliseid õpetajaid asutavad väga eriti nooremad õpilased. Õpetaja, keda mina hindan, on mõistlik. Ta peab aru saama, et õpilastel on veel mitmeid erinevaid ainetunde ning kogu kodu- ja koolitööde hulk on väga suur. Väga hea on tööd teha õpetajatega, kellega saab kokku leppida kodu- või kontroltööde osas....
Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan...
Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunniajal muude asjadega tegelemist peale õppimise...
Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und...
Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus 1. Haridus a. Koolid poistele alates 7. eluaastast. · Lugemine ja kirjutamine · Muusika · Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). · Gümnastika sportlikud harjutused. b. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. c. Rikastes peredes: · Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) · Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. d. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. 2. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. a. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr:...
aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid , näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile...
aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid , näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile...
Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest...
§9 Põhipuhkus (1) Põhipuhkuse kestvus on 28 kalendripäeva (2) Pikendatud põhipuhkust antakse: 1) Alaealistele 35 kalendripäeva 2) Isikutele kellele on määratud töövõimetus pension või rahva pension 35 kalendri päeva 3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikule 35 kalendri päeva 4) Lasteasutuste, lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, õpetajad, õppejõud, teadustöötajad, pedagoogid 56 kalendripäeva §10 lisapuhkus (1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel kes töötavad: 1) Allmaa töödel 2) Tervist kahjustavatel töödel 3) Eri iseloomuga töödel §13 Puhkuse andmine 1-sel tööaastal (1) Töötaja, kes on 1-sel tööaastal töödanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkus antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega....
Nõnda ongi väikestviisi õpetajateks ka meie sõbrad ja tuttavad, kes võivad meid nii halvale kui ka heale poole kallutada. Unustada ei tohiks ka tõeliselt tarkasid eeskujusid, inimesi, kes voolivad meie arusaamist ümbritsevast ja aitavad meil saavutada haritust õpetajaid. Minu jaoks on pedagoogid tähtsad inimesed, kelle sõnu ja tegemisi võtan igati arvesse, sest nemad on minust mitmeid kordi kogenumad ja haritumad. Mainimata on veel aga kõige tähtsam eeskuju perekond. Ema, isa, õed, vennad on need inimesed, kes on meid sünnist saati ümbritsenud, meid toetanud, kiitnud, laitnud, armastanud ja ka karistanud. Kõikide mainitud tegurite tõttu on minu pereliikmed just need, kelle nõu ja abi hindan kõige rohkem ning kelle eeskujust mul on väga palju õppida. Pere...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
korral ja ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks Hüvitatakse kas: rahas lisatasu mitte vähem kui 50% palgamäärast puhkepäevadel ja 2kordne palk riiklikel pühadel vaba aja andmisega Mall Gramberg Puhkuse kestus ja liigid Põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Pikendatud puhkus: alaealised, osaliselt töövõimetud isikud, ametnikud 35 kalendripäeva, Pedagoogid kuni 56 kalendripäeva (loetelu kinnitab valitsus) Lisapuhkust 314 kalendripäeva antakse allmaa, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel töötavatele isikutele Mall Gramberg Puhkuse andmise kord Puhkust antakse tööaastate eest vastavalt puhkuste ajakavale. Teatud juhtudel on töötajatel õigus nõuda puhkust endale sobival ajal (rasedal, alaealistel, lapsevanematel lapse koolivaheajal jt)...
Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad 9 riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära,...
1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks....
seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
KASVATUS KOLLEKTIIVIS. Mis on kasvatus ? Lapse areng on seotud tema eksisteerimisega inimkonnas. See on protsess, mis kulgeb indiviidi teatud algseisundist lõppseisundi suunas ja mille eesmärgiks on kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine(Wilenius 1992). Ümbruse osavõttu lapse kasvamisest ja arengust nimetatakse kasvatuseks(Harva 1963) Õpetades ja kasvatades lapsi lasteaias, peavad pedagoogid meeles pidama, et lapsel on neli põhilist kasvuala, mis arengu käigus vajavad tähelepanu ja hoolt: emotsionaalne, sotsiaalne, intellektuaalne ja füüsiline areng. Rõhutades ainult üht neist, tekitame tasakaalutuse kogu arengus. - Emotsionaalne areng raskused emotsionaalse arengu valdkonnas avalduvad lapse tundeelu ja käitumise küpsematuses. Laps väljendab tunnete kõige algelisemaid vorme. Domineerida võivad agressiivsed reaktsioonid: löömine, tõukamine, jonnihood, karjumine...
Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE...............................................................................................................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. M...
Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. (http://www.ut...
KOKKUVÕTE Iga laps, kes maailma sünnib, saab kaasa "oma kaasavara", milleks on · ARENGUEELDUSED esivanematelt · UURIMISE JA AVASTAMISE TUNG; · Arengu SOODUSAEGADE RIDA, mis on omavahel kindlal viisil seotud. Need on asjad, mida kasvatajad muuta ei saa. Iga laps on eriline, ainukordne. Samas sünnib laps KASVUKESKKONDA · Mis võib olla arenguks soodne · Võib arengut pidurdada · Võib arengut pärssida Pedagoogid ja vanemad, kes lapsega tegelevad tema sünnist alates kuni isiksuse küpsemiseni peavad hoolitsema selle eest, et see kasvukeskkond, kuhu iga konkreetne laps on sündinud, oleks võimalikult soodne tema igakülgseks arenguks. Teades seda, kuhu peaks laps oma arengus jõudma, millised on lapse vajadused, kuidas neid rahuldada nii, et nende kaudu ja abil areneks emotsionaalselt, intellektuaalselt ja füüsiliselt küps isiksus, on pedagoogil oluliselt lihtsam organiseerida oma igapäevast tööd...