Muudatused keskaja sõjaväes Johannes Kaldalu 10c MHG Muutused sõjatehnikas · Piigid · Inglise vibukütid · Hellebard · Koot hellebard · Sadul koot Rüütlivägi · Kohanemine raskustega · Täisraudrüü kasutuselevõtt Strateegia · Jalavägi eespool, taga ratsavägi · Allaandmine polnud tavaliselt kasulik. · Polo
v Talupoegadel puudusid kaitsevahendid ja sõjamehele vajalik väljaõpe. v Ratsa- ja jalaväe relvastus erines kaalu poolest. v Esimesed tulirelvad võeti kasutusele 1320. aastal. v Turvised e. kaitsevahendid olid sammuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Keskaja relvad Ründerelvad Kaitserelvad 1) Oda 1) Kiiver 2) Mõõk 2) Kilp 3) Kirves 3) Rüü 4) Pistoda 5) Sõjahaamer 6) Falkonett 7) Hellebard 8) Morgenstern Relvad ja nende iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). v Ots on tehtud kivis, pronksist või rauast. Mõõk Click icon to v
kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid. Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm. Pilt 1.1 Keskaja rüütli mõõk Pilt 1.2 Katana Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks. Pilt 1.3 Hellebard Teine kirve tüüp oli aga tavaline sõjakirves, neid oli kahte sorti, pikemaid ja lühemaid, lühem nägi välja nagu tavaline tänapäeva üldotstarbeline kirves. Ta oli väike ja käepärane, seda tüüpi kirvest oli kerge ja mugav visata. Sõjakirves on kavandatud täielikult võitluses kasutamiseks, ehk heitmiseks, uimastamiseks ja ka tavaründeks
Godentag on Hollandi tüüpi sõjakirves, kirvetera on lai ja lisaks on olemas peen odaotsaga sarnane asjandus, millega on võimalik torgata. Saksa sõjakirve ülemist otsa kasutatakse torkerelvana. Berdõss on Vene aladelt pärit sõjakirves, püssimeeste relv (oli sihtimisel toeks), lai tera (60-70 cm), varre pikkus 170cm. Ratsaniku sõjakirves on 70 cm varrega, tera ühel pool ja teisel pool teravik, mis on tehtud selleks, et saaks raudrüüst läbi lüüa. Hellebard on jalaväelase relv, ühendab sõjarelva, oda ja sõjavasara konksu elemente, vars 2- 2,5 m ja 8-kandiline, tänapäeval on Vatikani armee relvadeks (paavsti sveitslastest ihukaitsjatel). Sõjavasara puhul eristatakse jalameeste ja ratsaväelaste oma, vasara tald tehtud haraliseks, et läbida raudrüüd, sai kasutada ratsa, vars u.meetripikkune. Sõjanui - kasutati nii löömiseks kui ka viskamiseks. Ogadega sõjanuia vars kuni 2 m pikk, oli kasutusel jalaväes. Morgensternil
Rüütlite kohustused: a) Rüütel pidi olema sõnapidaja. b) Olema tugev ja kaitsma vajadusel väetimaid. c) Pidi hoidma au ja seda endale juurde hankima d) Pidi sõdima. e) Pidi pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Õigus: võis osaleda turniiril. Jahil käia. 3. Relvastus kõrg- ja hiliskeskajal. Lähivõitlusrelvad- piik, oda, mõõk, hellebard, sõjakirved ja nuiad. Laskerelvad- ammud, pikkvibud, püss. Kaitsevarustus- kiiver, kilp, kaitserüü, rõngassärk, raudrüü. Tulirelvade kasutuselevõtt mõjutas oluliselt sõjaväe arengut: a) Raskerelvastusega ratsaväe tähtsus hakkas vähenema, sest ratsanikud ei saanud tulirelvi kasutada. b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused.
tõmbamiseks spetum, runka vahimeeste relvad. Couse meenutab varre otsa pandud kööginuga. Gläve sarnane cousele aga kõrvalharudega, muutub ka paraadrelvaks. Tiroolides kiriku partisanide kaitse üksus, mis tegutseb traditsioonide tänapäevani kannavad partisanesid. HELLEBARD Helm ja bart kirves kiivrite vastu. Kirjalikes allikates ilmub juba 13. saj lõpust aga sellest ajast pole ühtegi arheoloogilist leidu ning esimesed alles 100 aastat hiljem. Klassikaline Hellebard ühendab kolme relva oda, kirvest ja sõjavasara konksu. Konks ilmub Hellebardi külge hiljem. Sveitslaste leiutatud rüütliväe vastu. Saintbachi lahingus edukalt kasutatud 1386. Selle konksuga pole siiski võimalik raudrüütlit sadulast maha tõmmata ja siiski mõeldud tõenäoliselt löömiseks. 15. saj teisel poolel lisanduvad pikad liistud nagu piikidelgi. Hellebardi sisse hakatakse aga tegema igasuguseid auke ja kujundeid. 16. saj
Tallinna Ühisgümnaasium RELVASTUS KESKAJAL Referaat Koostaja: Gerttu Blank Xb klass Juhendaja: Lilian Niitsoo Tallinn 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................... 2 Natukene keskajast...................................................................................................................................... 3 Relvastus keskajal....................................................................................................................................... 3 Ründerelvad................................................................................................................................................. 3 Lähirelvad..............................................................
Vibukaare tõmbejõud oli ligikaudu 60 kg. Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast. Pistoda muutus 14. saj. populaarseks , sest seda võis kergesti plaatide vahele torgata ja nii vastase surmata. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: Lühike vars - mõõk, pistoda (võib öelda ka käepidemega relvad) Keskmine vars - kirves, vasar, nui : Varre pikkus kuni 1m. Pikk vars - Oda, Hellebard, Piik : Varre pikkus kuni 2 meetrit. Kaugrelvad jaotatakse ka kolmeks. Viskerelvad - Ling, Viskeoda Mehaanilised laskerelvad - Vibu, Amb Tulirelvad - Püssid, Suurtükid. Kirjeldatud relvade rohkus näitab selgelt, et rüütlil oli tõepoolest vaja relvakandjat. Et erinevad relvad olid kasulikumad erinevate kaitserüüde vastu, siis pidi rüütel tõenäoliselt relvi ka vahetama: korraga lahingus kanda kilpi, oda, mõõka (võib-olla isegi mitut erinevat), kirvest, nuia, jne. on
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Soomusrüüd, rõngassärgid (valge mantli ja ordu embleemiga), plaatvestid, liigesekaitsmed, 15.saj alguses täisraudrüü Kahekäemõõgad, sõjakirved, vasarad, sõjanuiad, tapperid, 14.saj alguses tulirelvad Linnused, piiramistornid, piiramismasinad, taraan e rammpalk, keev tõrv, sulapigi, Raskeratsavägi: 8.-9.saj Frangi riigis pistodad, nuiad vasarad kirved, sõjaratsu + kannupoisid, kilbikanjad, vibumehed * auväärne joonrivi Jalavägi: inglaste pikkvibud, sveitslaste hellebard (tera, lapats, konks) ja piik (5m oda) 80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna
ratsarüütlite vägi. Inglased suutsid aga oma rohkete vibuküttidega, pikkade vibudega, lasta 10-12 noolt minutis. Paljud Prantsuse rüütlid ja nende hobused said rünnakutel noolte läbi surma või vigastada ning inglased saavutasid hiilgava võidu. Prantslased olevat kaotanud 1500 rüütlit. 14. sajandil tõusid osavate võitlejatena esile ka Sveitsi jalaväelased. Eriti efektiivseks osutus sealsete käsitööliste ja talupoegade leiutatud hellebard. Selle teravikuga sai torgata kui odaga, labaosaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Nii suutsid sveitslased rüütlite raskeratsaväge mitmes lahingus võita. Kaspar Kuldkepp 11 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL 15. sajandi II poolel hakkas Sveitsi maakaitsevägi lahingus kasutama seninsest pikemaid odasid ja tihedaid jalaväekolonne
RÜÜTLIL · pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või nui; kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne. · Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis. JALAVÄGI · 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene. 13. saj lõpus pikkvibu. (Inglismaa kasutuses) 14. saj Sveitsi jalaväelased hellebard, piik ehk pikkoda. PALGASÕJAVÄE SÜND · Rüütlite kokkukutsumine võttis aega, distsiplineerimatud, sõdimise asemel maksti raha. Vaesunud rüütlid, ei osanud peale sõdimise midagi muud. · Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes vibud, suurtükid, püssid. 20. LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR · Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast
aadlid on pärimisõigusega vasallid, kes jagunesid kõrg ja alamaadliteks 2. Aadlilinnused - 2 funktsioon: kaitsefunktsioon esindusfunktsioon 3. Relvastus §19 - Pikkade käistega raudrüü, soomuskindad ja kingad, teraskiiver, peakott, kaheteraline mõõk, pistoda, sadula küljes piik, kolmnurkne kilp, soomusrüüpeal mantel, hobusel terasega kaetud sadul, sadula küljes sõjanui, HELLEBARD 4. Feodaalide tegevus - Sõjad - Pidustused 8liigsöömine, - joomine) - Meelelahutus - Jaht - Turniirid rüütlite sõjaline võistlus jõu ja osavuse alal 5. Rüütlite kasvatus 7 a. paaz 15 a. kannupoiss u.18 21 löödi rüütliks PAAZ kõrgemalseisva feodaali juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist, relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms)
4. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. a. Palgasõjaväe eelised: · Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. · Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. b. Muutused sõjatehnikas: · Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. · Sveitsi jalaväelaste hellebard ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata. · 4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse. · Esimesed tulirelvad XIV saj. püssid ja suurtükid. c. Rüütliratsaväe tähtsuse langus: · Täisraudrüü kasutuselevõtt XV sajandil muutus rüütli raskemaks ja kohmakamaks. · Piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudsüü siiski kaitset. 5. Saja-aastane sõda (1337-1453) a
läbilaskvaid rõngassärke. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati sinna peale pikk valge mantel. Kasutati põlve ja küünarnuki kaitsmeid. 14 sajandil leiutati tulirelvad. 3. 6 Linnuste ja linnade piiramine Rüütli vägi 8-9 sajandil kujunes peamiseks väeliigiks raskeratsavägi. Kuna relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel muretsema endale mitu hobust ja võtma kaasa abilisi. Jalavägi 14ndal sajandil tõusid esile Sveitsi jalaväelased, kelle relvaks oli hellebard, millega sai torgata labaosaga lüüa nagu kirvega ja konksuga sai rüütleid hobuse pealt maha tõmmata. 15Ndal sajandil teisel poolel hakkasid sveitslased kasutama pikkoda ehk piiki. Palgasõjaväe sünd Rüütlite kokkukutsumine võttis alati palju aega ja rüütlid olid sageli distsiplineerimatud. Mitmed aadlikud eelistasid sõjakäigule minemise asemel hoopis senjöörile raha maksta, mille eest hakati palkama sõdureid. 2.7 Linnade teke & kultuur
Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. Sveitsi jalaväelaste hellebard ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata. 4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse. Esimesed tulirelvad XIV saj. püssid ja suurtükid. Rüütliratsaväe tähtsuse langus: Täisraudrüü kasutuselevõtt XV sajandil muutus rüütli raskemaks ja kohmakamaks. Piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudsüü siiski kaitset. Saja-aastane sõda (1337-1453) Põhjused:
Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. Sveitsi jalaväelaste hellebard ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata. 4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse. Esimesed tulirelvad XIV saj. püssid ja suurtükid. Rüütliratsaväe tähtsuse langus: Täisraudrüü kasutuselevõtt XV sajandil muutus rüütli raskemaks ja kohmakamaks. Piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudsüü siiski kaitset. Saja-aastane sõda (1337-1453) Põhjused:
Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt. Šveitsi jalaväelaste hellebard – ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata. 4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse. Esimesed tulirelvad XIV saj. – püssid ja suurtükid. Rüütliratsaväe tähtsuse langus: Täisraudrüü kasutuselevõtt XV sajandil muutus rüütli raskemaks ja kohmakamaks. Piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudsüü siiski kaitset. Saja-aastane sõda (1337-1453) Põhjused:
1358 zakerii talupoegade ülestõus 1381 Wat Tyler'i ülestõus Inglismaal ülestõusude tulemus: pärisorjuse kaotamine majandus ja linnaelu elavnes taas XIV saj lõpus hakkab tekkima kapitalistlik tootmine üleminek palgatööle = kapitalismi algus: põhiklassid: kodanlus neile kuuluvad tootmisvahendid proletariaat e töölisklass müüvad oma tööjõudu panganduse kujunemine XIII saj hakati kasutama palgasõjaväge muutused sõjanduses: tõuseb jalaväe osatähtsus vibukütid, hellebard, piigid võeti kasutusele tulirelvad püssid + suurtükid Saja-aastane sõda (1337-1453): Edward III päris Prantsusmaa trooni prantsuse aadel ei olnud sellega pärii lahingud: Cerecy ja Poitere's lahing prantslased said lüüa (1346 müüs Taani Eesti Saksamaale) 1415 algas inglaste uus pealetung Henry V juhtimisel liitlaseks on Burgundia hertsog vallutati Pariis, Orleans'i piiramine 1429 määras kuningas Jeanne d'Arci armee etteotsa
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
«Sadtilataskutes on laetud püstolid.» Bazin ohkas. «Rahustuge ometi, isand Bazin,» ütles d'Artagnan. «Taevariiki on võimalik jõuda igasuguses olukorras.» 297 «Härra oli juba nii hea teoloog,» ütles Bazin peaaegu nuttes. «Temast oleks saanud piiskop, võib-olla isegi kardinal.» «Kuule, mu armas Bazin, mõtle natuke järele. Ütle, palun, mis kasu on olla vaimulik? Sõjast sa sellega ei pääse, sa tead väga hästi, et kardinal läheb lahingusse esimesena, kiiver peas ja hellebard käes. Ja härra de Nogaret de la Valette, mis ütled sa tema kohta? Ka tema. on kardinal. Küsi tema teenrilt, kui sageli on ta tema haavade jaoks lõuendit puruks käristanud.» «Ma tean, härra,» ohkas Bazin, «tänapäeval on kõik maailmas pahupidi pööratud.» Vahepeal olid mõlemad noormehed koos vaese teenriga hoovi jõudnud. «Hoia jalust, Bazin,» ütles Aramis. Aramis hüppas tavalise kergusega nõtkelt sadulasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
