● moodustas I triumviraadi ● vallutas Gallia, esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada ● Egiptuse troonile Kleopatra ● alustas kodusõda, hiljem kuulutas ennast diktaatorik Kuidas jäi ajalukku? ● uus kalender, Caesari sünnikuu juulikuuks ● hea väejuht, lõi endale sõjaväe ● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha ● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Keiser Octavianus Augustus ● Gaius Octavius Thurinus ● 23. september 63 eKr-19. august 14 pKr ● esimene Rooma keiser ● auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast ● võttis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus ● lisanimi Augustus Kuidas jäi ajalukku? ● 40 aastat isevalitseja ● 34-aastaselt ainuvalitsejaks ● impeerium ● II triumviraat ● 27 eKr Pax Romana ● esimene alaline sõjavägi Roomas Kuidas jäi ajalukku? ● “Leidis Rooma eest tellistest
üleliigse uhkuseajamise. Seadus määras kindlaks, kui palju võis kodanik kulutada toitudele ja missugust kallihinnalist rõivast ei tohtinud ta kanda. Kaubanduse edendamiseks võttis ta tarvitusele kallihinnalise kuldraha, kuna seni tarvitati ainult hõberahasid. U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Keiser Octavianus Augustus Gaius Ocatvius Thurinus elas 23. september 63 eKr- 19. august 14 pKr. Gaius Octavius oli esimene Rooma keiser. Ta oli pärit auväärsest, kuid silmapaistmatust perekonnast. Kui Octaviuse isa ära suri, lapsendas Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe enda pärijaks. Peale seda võttis Gaius Octavius enda nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Hiljem sai ta lisanime “Augustus“ (auväärne).
Rooma keisririik Alicia Tsingisser KeiserCaesari nimest tulnud valitseja tiitel Vabariigi lõpp *Caesari surm ei päästnud Rooma vabariiki *Caesari poolehoidjad olid Antonius ja Octavianus *30eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints
Vabariigi lõpp Peale Caesari surma läks võim Antoniusele ja Octavianusele. Uued võimumehe jagasid riigi omavahel: Antonius hakkas valitsema Idamaades ja Octavianus riigi läänepoolsetel aladel. Peagi läksid Antonius ja Octavianus tülli. Kumbki valmistus võitluseks. Taasalanud kodusõjas sai otsustavaks Aktioni merelahing Kreeka rannikul. Aastal 30 eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast.
a. eKr. senati istungil senaatoritest vandenõulaste poolt. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat-Antonius ja Octavianus, nemad samuti jagasid riiki. Antoniusele läks Rooma läänepool ja Octavianusele idapool. Kuna Antonius abiellus Egiptuse valitsejannaga, sai ta sealt rahalist toetust. Kuid kahe valitseja vahel tekkis kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa. Ta põgenes koos Kleopatraga ning nad mõlemad tapsid end. Peagi vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik (30 a. eKr - 235 pKr) Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ka koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus eelkõige riigisisele korrale. Ta suutis lepitada ainuvalitsusega peaaegu kogu lihtrahva ja enamiku ülikkonnast. Peale Augustuse surma olid inimesed juba harjunud ainuvalitsusega
rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada. Viis läbi kalendrireformi kehtestati Juliuse kalender, mindi üle päikeseaastale 365 päevaga ja iga nelja aasta järel liigaasta · 44 eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt senati istungil. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat Antonius valitses riigi idapoolseid alasid ja Octavianus valitses riigi läänepoolseid alasid. Kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antonius sai lüüa · 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse seda sündmust loetakse Rooma vabariigi lõpuks; Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus · Vabariigi languse põhjused - Talupoegade laostumine, laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid - Vabadel talupoegadel põhineva sõjaväe lõpp palgaarmee, Proletaare hakati värbama
Augustus (23. september 63 eKr - 19. august 14 pKr) Augustus ; hiljem Octavianus. Oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri loomulikku surma. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta 27 eKr.
Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu PõhjaAafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. ROOMA KEISRIRIIGI TÄHTSAMAD VALLUTAJAD · Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) · Marcus Antonius · Octavianus Augustus (23. september 63 eKr 19. august 14 pKr) · Marcus Aurelius · Constantinus Suur · Julianus Apostata · Theodosius I Suur Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.
q Ta sündis aastal 69 eKr, Aleksandrias. q Ema oli Egiptuse päritoluga, isa soovis, et Kleopatra valitseks Egiptust koos noorema vennaga. Kleopatra Miks on ta tähtis ajaloos? Egiptuses toimus ülestõus Kleopatra ja Caesari vastu. Aleksandria linn oli mässulisete käes. Ülestõus suudeti maha suruda. Pärast Caesari surma toimus kodusõda Kleopata, Antoniuse ja Octavianuse vahel. Viimase lahingu võitis Octavianus. Ülestõus Egiptuse vastu Mässulised püüdsid vallutada kuningalossi. Selle takistamiseks lasi Caesar kogu laevastiku põlema panna. Puhkenud tulekahjus hävis Museioni raamatukogu, koos hindamatute teostega. Peagi saabus Caesarile abivägi ja ülestõus suruti maha.
Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks 44. aastal eKr tapeti ta senati istungi Vallutati suur osa Suurbritanniast. ajal. Traianus (98 117) - Rooma impeeriumi võimsuse haripunkt Võimule Antonius (ida) ja Octavianus (lääs). vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Antonius abiellus Kleopatraga (Egiptuse valitsejanna) ja sai talt rahalist tuge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku Rooma Octavianus Antonius - saab lüüa, tegid Kleopatraga Egiptuses enesetapu. rahu (pax Romana).
vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Järgnevalt kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi ("kolme mehe liit"). Pärast kolme mehe sõjaretki puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Taaspuhkenud kodusõdades tõuid esile kaks senist Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus. Antoniusst toetas seejuures Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatra. Antonius sai Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse kus ta tappis end koos Kleopatraga. Rooma vabariigi lõpuks nim. Seda, kui Octavianus hõivas aastal 30eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Ülevaade varase keisririigi ajaloost (30. a eKr 3. Sajandi algus pKr) Octavianus võttis endale peale võimule tulekud nimeks Augustus ("auväärne")
-2. saj eKr · Teine Puunia sõda 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal. 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel võimuvõitluses Caesari ja Pompeiuse vahel jäi peale Caesar, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks Caesari surma järel jagasid riigi Antonius ja Octavianus. 0 eKr kogu võim Octavianuse käes = vabariigi lõpp 5) 30 eKr-235 pKr varane keisririik Octavianus võttis lisanime Augustus - esimene keiser keiser Traianuse ajal 1.-2. saj vahetusel riik võimsuse tipul
vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla. Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus. Tema valitsusajal oli rahuperiood ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele, vabariigi pooldajate hulk jäi tema valitsusajal aina vähemaks ning pärast Augustuse surma olid enamik juba ainuvalitsuse omaks võtnud
Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga. Kuid varsti puhkes ka Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa ja Antonius põgenes Egiptusesse, kus nii tema kui ka Kleopatra ennast tapsid. Seejärel vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Seda sõndmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. · Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus ja tema ainuvalitsus tõi pika rahuperioodi, koos sellega majanduse õitsengu. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid lähikondsete ja Rooma ülikkonna vastu ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena
Väepealike tähtsus suurenes. Peagi tõusid esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu ühtseks juhtimiseks. 49. puhkes tüli nende vahel, Pompeius tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44. tapsid vandenõulased Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat: Antonius (ida), Octavianus (lääs). Antonius abiellus Kleopatraga, saades seega ka Egiptuselt rahalist toetust, 31. sai Antoniuse laevastik Octavianuselt lüüa. 30. vallutas Octavianus Egiptuse, ühendades kõik vahemere maad -Varane keiserriik 30 eKr-235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (30 eKr-14pKr). Oskas lepitada ainuvalitsejaga lihtrahva ja enamiku ühiskonnast. Keiser Nero(54-68), tappis oma naise, ema ja senaatorid samuti pani linna põlema. Traianuse valitusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimuse tipu. Etruskid ja Rooma riigi algus -Etruskid Itaalias elas palju rahvaid, 2 at. Itaaliasse rännanud itaalikud. Loodeosas elasid etruskid,
,,Pax Romana" ehk Rooma rahu oli loosungiks , mis ühendas orjandusliku ühiskonna eri rühmitused. Kõige aktiivsemad Octavianuse vaenlased olid kodusõdades hukkunud. Caesari- vastaste rühmituste ellujäänud liikmed olid poliitiliselt nõrgestatud ja demoraliseeritud. Oma positsiooni säilitamiseks olid nad valmis Octavianust toetama või vähemalt temaga kokku leppima. Inimestele tulid kõikide nende sõdade ja segaduste kõrvalt meeldeõnnelikud rahuajad ja esivanemate lihtne elu. Octavianus arvestas kõikide nende meeleoludega ning lubas inimestele et on saabunud rahuajad ja alanud tagasipöördumine vana-rooma heade tavade juurde. Ühe esimese sammuna restaureeris Octavianus vanu templeid ja pühitses sisse uusi. (Maskin, 1962, 291) Alates 31. eKr. Valiti Octavianus igaks aastaks konsuliks. 29. a. Sai Octavianus tsensorivolitused, mille alusel ta aastail 29-28 uue senatiliikmete nimekirja koostas. Samuti viis ta läbi Rooma
väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49 eKr puhkes nende vahel kodusõda. Otsustav lahing peeti Kreekas, Pompeius kaotas, põgenes, kuid tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. 44 eKr ta tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt. Jällegi tõusis võimule 2 meest Antonius ja Octavianus (lõpp anus tähendas poega, Octavianus oli Caesari lapsendatud poeg). Nad jagasid omavahel Rooma riigi. Antonius valitses idapoolsete alade üle (ja abiellus Kleopatraga). Octavianus valitses läänepoolsetel aladel. Nende vahel puhkes kodusõda. Antonius kaotas, põgenes Egiptusesse ning tema ja Kleopatra võtsid endalt elu. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma keisritest
Prantsusmaa). 49. a eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, kus Pompeius sai lüüa ning Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Suurem osa polnud temaga rahul ning 44. a eKr tapeti Caesar senati istungi ajal. o Augustus tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Pühendus riigi sisemisele korrastamisele. ehk teise nimega Octavianus (Gaius Julius Caesar Octavianus). Oli lapsendatud Caesari poolt ning oli Caesari pooldaja. Octavianus tõusis võimule pärast Caesari surma (koos Antoniusega) ning valitses Rooma riigi läänepoolsete osade üle. Peagi puhkes Antoniuse ja Caesari vahel kodusõda, mille Octavianus võitis. 30. a eKr vallutas Ocatvianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla <- seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks
Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne". Valitses 30 eKr 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9. Colosseum - Rooma suurim amfiteater 10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi
valdused Väike-aasias · Kodusõdade periood- Vabariigi langus - vabakutselist vägi asendati palgasõduritega, kodusõjad, senati võim vähenes, jätkusid vallutussõjad Esile tõusid Pompeius ja Caesar ühtne riigi juhtimine --- Konflikt Pompeius jäi alla, põgenes, tapeti. Caesar tõusis ainuvalitsejaks tapeti, kuna aristokraaatia polnud ainuvalitsemisega nõus Antonius ja Octavianus tõusid võimule - jagasid kaheks: Octavianus lääne; Augustus ida Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, Kodusõda Antonius ja Octavianuse vahel, Antonius sai lüüa, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, tapsid ennast. Octavianus vallutas Egiptuse, ühendas kõik Vahemeremaad oma võimu alla. · Varajane keisririik Octavianus aunimi Augustus(auväärne) Oli hea valitseja, tõi pika rahuperioodi, korrastas riiki sisemiselt,
puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Nii sai Caesarist riigi ainuvalitseja, peale seda laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega ja 44 aasta eKr tapeti Caesar senati istungi ajal. Peale seda puhkesid taas kodusõjad, mille esile tõusid kaks senist Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Kui nad olid koos ühiselt võidelnud, puhkesid nad omavahel tülli. Antonius toetas Kleopatrat. Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku läheduses suures merelahingus Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes seejärel Egiptusse, kus ta tappis end koos Kleopatraga. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Just seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
· Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud. · Senati võim vähenes. · Pompeius ja Caesar. · 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44.a tapeti Caesar. · Antonius(ida) ja Octavianus(lääs) · 31. Antonius sai lüüa, 30 enesetapp. · Octavianus ühendas kõik sh. Egiptus Vabariigi lõpp. Varane keiririik(30eKr-235pKr) · Octavianusest sai Augustus(30-14). Rahu ja majanduse õitseaeg. · Nero(54-68) julm valitseja. Suur tulekahju. I saj pKr Suurbritannia vallutus. · Traianus(98-117) Daakia ja Mesipotaamia. Põhjapiir mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma rahu. · II saj lõpp ja III algus olukord halvenes, välisvaenlased ja kodusõjad. Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon.
vabariik alles. Paraku läks hoopis teisiti ... Algas kodusõda Caesari pooldajate (Octavianus, Antonius) ja vastaste (Brutus, Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. See tähendas vabariigi peatset hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust. Kleopatra Antiikne münt Kleopatra kujutisega Bareljeef kujutab Kleopatrat Egiptuse valitsjana Octavianus ja Marcus Antonius Rooma kodusõja võitsid Caesari pooldajad Octavianus ja Marcus Antonius. Pärast kättemaksu Caesari tapjatele sai noorest Octavianusest aastal 42 eKr Rooma riigi lääneosa valitseja, tema vanem sõber Marcus Antonius vastutas idaprovintside eest. Mehed olid seotud ka perekondlikult: Antonius oli 40. a eKr abiellunud Octavianuse õe Octaviaga. Marcus Antonius, Caesari truu kaaskondlane, kes pärast tema surma võimule tuleb Marcus Antonius seriaalis ,,Rooma"
koosnes umbes 300 liikmest. Ametis olid nad koguelu. Senat juhtis riiki. Sõjavägi vabariigi ajal Varase vabariigi ajal koosnes sõjavägi vaid kodanikest. Hiljem asendati see elukutselise palgaväega. Tekkisid kodusõjad populaarsete väepealikute vahel jaa riigi asju otsustasid enamasti võimsad väepealikud. Senati võim vähenes. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine ja esimene keiser Kuna palgasõdurid ei allunud enam senatile vaid oma sõjapealikule, siis toimusid kodusõjad. Octavianus võttis endale Augustuse nime ja kehtestas riigis ainuvõimu ajades Antoniuse riigist minema. Algas keisririigi aeg. Esimeseks keisriks sai Augustus (octavianus) Institutsioonid ja võimu teostamine Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt kutsuti keisriks
Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. 2. Rooma õigus- tähendas seda, et riiki juhiti avalikult ja õiglaslikult. Inimesed, kes olid elanud Roomas kutsuti kodanikkudeks ning neil kõigil olid võrdsed õigused. Kõiki koheldi võrdselt. Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale. Preetor- neid oli8. Nad järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid
*133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar, * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks (44eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt), *Võimule tõusid Antonius ja Octavianus, *30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. 5)Varane keisririik 30 eKr-235 pKr - *Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, * 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, *I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, *Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, *II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad
Kartaagoga kestis alles, kui Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole. Sealsetest hellenistlikest suurriikidest langes esimesena tema löögi alla Makedoonia. Aastal 149 eKr saavutas Rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja liidendas seejärel nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Caesar, Antonius ja Octavianus Pärast Itaalia liitlaslinnade ülestõusu Rooma vastu kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi (,,kolme mehe liit"). Pompeius oli saanud kuulsaks vallutustega Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). Pärast seda kui Crassus oli Aasias sõjakäigul langenud, puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma
otsstasid nüüd enamasti võimsad väepealikud. Peagi tõusid võimsaimate riigimeeste ja väepealikena esile POMPEIUS JA CAESAR, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49a. eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius sai lüüa, põgenes, kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, suurem osa arisokraatiast polnud ainuvalitsusega rahul, 44a.eKr tapeti Caeser. Võimule tõusid Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel pooleks. Antonius abiellus Kleopatraga, sai toetust Egiptusest. 30.aastal eKr vallutas Ocatvianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. -- Varane keisririik aastatel 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ning majanduse õitsengu. Agustus pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Vabariigi pooldajate hulk vähenes. Kui
sõduriteks. Kodusõjad: Algul võitlesid omavahel Marius ja Sulla. Edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Kerkis esile kolm võimsat riigimeest - Crassus, Pompeius ja Caesar. Moodustati triumviraad.Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Nobiliteedid polnud rahul senati võimu langusega ja senaatoritest vandenõulased tapsid Caesari istungi ajal. Uute kodusõdade ajal tõusid esile 2 Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Antoniust toetas hellenistliku riigi valitsejanna Kleopatra. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse , liitis selle Roomaga ja ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp.
Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid
tapeti Caesar · Võimule tõusid Caesari pooldajad- Antonius( valitses läänepoolsete alade üle)ja Octavianus(idapoolsed alad).Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, sai Egiptusest rahalist tuge. · Octavianuse ja Antoniuse vahel puhkes kodusõda, 31 a eKr sai Antoniuse laevastik lüüa, Antonius põgenes Egiptusesse, kus ta tappis ennast koos Kleopatraga · 30 a eKr vallutas Octavianus Egpituse ning omas seega kõiki Vahemere maid oma ainuvalitsuse all, seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks Varajane keisririik 30 a eKr- 235 a pKr · Octavianus võttis oma aunimeks Augustus ( ladina keeles ,,auväärne"), valitses 30 a eKr- 14 a pKr, tõi pikaajalise rahuperioodi ja majandusliku õitsengu, oli tasakaalukas ja järjekindel valitseja. Augustus mõjutas lihtrahvast ja enamikku ülikkonnast
See tähendas üleminekut päikesekalendrile, aastas 365 päeva, iga 4 aasta tagant oli 1 lisapäevaga aasta. Caesari kalender oli kasutusel enam kui 1500 aastat ja täna tuntakse seda nn vana kalendri ehk Juliuse kalendri nimetuse all. 5) Caesar oli osav kirjamees. 44. aastal Caesar mõrvati. Tema tapjateks olid mõned Senati liikmed. Aastail 44-30 eKr koondus Roomas võim kahe mehe kätte Caesari sõber Marcus Antonius ja Caesari kasupoeg Octavianus. Üsna pea puhkes nende vahel järjekordne kodusõda, mille 30. a eKr võitis Octavianus. Just temast saigi Rooma esimene keiser nime all Augustus (valitses aastail 30 eKr 14 p Kr) Nii algas Rooma riigi ajaloos uus etapp KEISRIRIIGI AEG. NB! Antoniuse ja Octavianuse kodusõjas osales ka Egiptuse viimane kuninganna KLEOPATRA. Kuna ta oli kaotaja poolel, sooritas naine 30. a eKr enesetapu.
Caesar tungis oma vägedega Galliast Itaaliasse ja Pompeius suundus Rooma riigi idapoolsetele aladele ustavaid vägesid koguma. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ehk tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.Suur osa Rooma aristokraatiast polnud sellega rahul ja 44.a eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi oma vahel: Octavianus valitses Rooma riigi läänepoolsete ja Antonius idapoolsete osade üle. Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatraga ja sai Egiptuselt rahalist tuge. Peagi puhkes Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. 31a eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka rannikuvetes lüüa, nad põgenesid Kleopatraga Egiptusesse, kus nad mõlemad ennast tapsid. 30a eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas
4-korruseline Caracalla termid Avalikud saunad 212-216 aastatel Pesemine, suplemine, füüsilised harjutused, puhkamine Keisrite võitlus, et oma alamatele meeldida. Millegi lõpp on uue algus 1. saj eKr Rooma vabariigi aeg lõppes Põhjused: kodusõjad (Crassus, Pompeius, Caesar) Alguse sai Rooma keisririik Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik Lääne-Rooma keisririik Octavianus 1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Senati tiitlid Octavianusele: tribuun, konsul, ülempreester ja Augustus- auväärne. Alamkeiser- Julius Caesar Iseloomustus: julge, tark, ei sallinud sõdu. Rahu- ja majandusliku arengu periood Impeeriumi lagunemine Suur rahvasterändamine 451. hunnide sissetung Reini jõe poolt Kasutatud allikad:
· 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus. · Laienemine ida suunas 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike-Aasia. · Kodusõjad väepealike vahel Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega. · 44 eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine Antonius ja Octavianus Caesari pooldajad, kes alustasid omavahelist võimuvõitlust. · 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu. · Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. c. Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) · Octavianus Augustuse aeg (30 eKr14pKr) pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai
RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar). Sulla suri, 2 läksid tülli ja puhkes uus kodusõda, mille võitis Caesar ja haaras natukeseks ajaks võimu. Ta alistas roomale Gallia alad ja tungis Britanniasse. Ta mõrvati, peale mida tema kasupoeg OCTAVIANUS ja ANTONIUS tapsid kõik tema mõrvarid. ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid.
Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68 (Augustus, Tiberius , Caligula, Claudius, Nero) Pärast Nero surma puhkes kodusõda · Flaviuste dünastia · Antoniuste dünastia · Severuste Dünastia Kõige suuremat ulatust omas Rooma Trianuse ajal (2. saj) Pax Romana Rooma rahu Piirikindlustused ehk lime'id
22) Kristluse pühakirja kujunemine ja sisu. 23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga? 24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal? 25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele
Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitlilist rivaali. Vesi uuristab kivisse augu tilkhaaval ja aastal 85 e. Kr. tehtigi see linn maatasa. ÜL 4 Kes olid ja millega läksid ajalukku järgmised isikud: Romulus Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja. Julius Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. Gaius Octavianus Samas selgus, et Caesar oli testamendiga lapsendanud ja oma peamiseks pärijaks kuulutanud õetütre poja, suhteliselt tagasihoidlikust plebeisuguvõsast pärit 19-aastase Gaius Octaviuse, kes nüüdsest sai tuntuks Gaius Julius Caesar Octavianuse nime all. Titus Livius Ajaloolane, Livius kirjutas Rooma ajaloo. Selles ajaloos võttis ta endale ülesandeks ülistada vana vabariiklikku Roomat. Maecenas - Keiser ja ta lähikondsed soosisid kirjanikke ja õpetlasi. Eriti tuntuks on saanud
Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus 'endistviisi', kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle. Senat oli nüüd nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisrid püüdsid senatiga hästi läbi saada(autoriteetsed mehed ju), seega senatil ka tähtis roll
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta
Senati osatähtsus hakkas vähenema ning populaarseks said hoopis väepealikud, kes tahtsid hiljem võimu haarata ning nende vahel puhkesid kodusõjad. Esile kerkisid kolm võimsat meest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar, kes moodustasid triumviraadi, kuid peale Crassuse surma puhkes ülejäänute vahel kodusõda. Caesar purustas Pompeiuse väe ning Pompeius tapeti ja Caesarist sai diktaator, kes aga tapeti 44. aastal eKr senati istungi ajal. Nüüd kerkisid esile Antonius ja Octavianus. Antoniuse laevastik sai 31. aastal eKr Octavianuselt lüüa ning Antonius põgenes Egiptusesse ning tappis end koos Kleopatraga ning 30. aastal eKr liitis Octavianus Egiptuse Roomaga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Seda sündmust saab pidada Rooma vabariigi lõpuks.
265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega. Senati võim vähenesid, riiku juhtisid peamiselt suured väepealikud. 30 aastal eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla, seda loetagi Rooma vabariigi lõpuks. Varajane keisririik 30eKr 235pKr Octavianus võttis endale aunime Augustus. Tema vailitsemisaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majandusliku õitsengu. Traianudse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. II saj
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus. Senat valitsev riiginõukogu; u 3000 liiget (senaatorit); kujundas sise- ja välispol., juhtis sõjandust ja rahaasju;tegelikult juhtis Senat riiki. Nobiliteet kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe
germaanlasi. moodustasid jala- Nimetas ametisse Leegionide suurust ja ratsaväe. Tekkis leegionide juhid. vähendati. palgasõjavägi. Palgasõjavägi. Kuulsaid riigi- Romulus, Caesar-kuulus Keiser Augustus Diocletanius- kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad. Rooma Caesari kasupoeg, aastakümneid Panus Rooma viimane ainuvalitsejaks. sai 27. eKr eluks kestnud kuningas Aristokraatidele ei ajaks absoluutse segadused, Tarquinius. meeldinud, tapeti võimu. kaasnesid senati istungil. põhjalikud
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uks...
• Augustus oli esimene Rooma keiser Elukäik • Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks • Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis
Riigijuhtideks tõusid Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid omavahel liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Aasta hiljem toimus Kreekas otsustav lahing, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ja hiljem tapeti. Caesar sai rooma riigi ainuvalitsejaks. Aristokraadid polnud ainuvalitsejaga rahul ja 44. aastal tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule said Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel Octavianus valitses riigi läänepoolsete ja Antonius idapoolsete alade üle. Peagi puhkes nende vahel kodusõda, Octavianus võitis, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis seal end koos Kleopatraga. Aastal 30. eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. VIII. Varajane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr. Pärast Octavainust valitses Nero, kes
Antonius nimetati jumal Dionysos-Osirise maiseks kehastuseks ning Kleopatrast sai jumalatar Isis. Neil sündis veel ka poeg, Ptolemaius Philadelphus. Mida aeg edasi, seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat armastas. Kuid selle tõttu unustas ta Rooma. Roomas aga oldi tema peale vihased, sest selle asemel, et riigiasjadega tegeleda, pööras ta kogu oma tähelepanu vaid oma naisele ja lastele. 7 4. SURM 31 eKr ühendasid Marcus Antonius ja Kleopatra jõud, et alistada Octavianus. Toimus võimas Aktioni merelahing. Lahingus saatis edu kord üht, kord teist poolt, kui äkki mingil arusaamatul põhjusel (mõne allika kohaselt mäss, teiste järgi käskude valestimõistmine) tõmbus Antonius lahingust tagasi, purjetas avamerele Kleopatra laevadele järele ja saatis teda Egiptusesse. Antoniust informeeriti vale infoga, talle öeldi, et Kleopatra on surnud. Kuuldes uudisest otsustas Antonius teha enesetapu ning torkas endale mõõga rindu. Kleopatra mõistis, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
