kõrgemale seadusandjale. Preetor- neid oli8. Nad järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsam ül oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Diktaator määrati ameteisse konsulite ja senati kokkuleppel, vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Kuid prst ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama. Senat- aristokraatlik vanamate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Vabariigi hiilgeajal koosnes 300 liikmest ehk senaatorist. Sinna kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Lääneprovints- põhja-aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erand oli Põhja-
Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule.
3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele.
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid
antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega. · Kui varem põhimõte, et võim pärineb Jumalalt ja antud valitsejaile, siis nüüd arusaam, et võimu allikaks on rahvas. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 (Itaalia) · 1945-1956 (Ungari) · 1970. ate keskpaik (1974 Portugalis
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr
Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline: Senat ja Esindajatekoda o Senat: osariikide esindajatest, iga osariik valis 2 senaatorit esindasid osariigi huve o Esindajatekoda: liikmed valiti vastavalt osariigi rahvaarvule, parteipoliitilisel printsiibil o Mõlemal kojal võrdsed õigused USA põhiseadus. President Täitis riigipea ja valitsusjuhi rolli Nimetas ametisse valitsuse, oli selle juht Valiti kodanike poolt 4 aastaks Parteid 18. saj lõpp 19. saj algul Sisepoliitikat kujundas kahe partei
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks
Kaheteistkümne tahvli seadused. 450 aastat eKr, patriitside ja plebeide võistluse tippajal,pandi kirja Rooma esimesed seadused. Seadused olid üsna karmid. Hiljem muudeti seadused ära. Riik,Õigus,Armee. Rooma rahva ehk Rooma kodanikkonna moodustasid patriitsid ja plebeid. Selleks ajas olid plebeid saanud patriitsidega võrdeid õigusi. Kuid riigikord oli ikka aristokratlik. Magistraadid (riigiametnikud) nad juhtisid riiki ja neid valiti igal aastal. Senat aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Nobiliteet Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p'rinesid magistraadid ja senaatorid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada.
Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5
karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. 6) Rooma- kuningriik, vabariik, keisririik Kuningriik(753-509eKr)- 1 kuningas Romulus rajas linna(21. Aprill 753) ja valitsusorganid(senat, foorum). Algab Rooma laienemine sh Sabiinitaride röövimine. Kokku 7 kuningat. Viimane kuningas Targuinius Superbus(ülbe) pagandatakse ja algab vabariik. Rex- kuningas, segina- kuninganna. Vabariik(509-30eKr)- Rooma laieneb üle Apeniini ps- alistatakse etruskid, gallid põhjas ja kreeklased lõunas. 3- 2 saj eKr kolmas Puunia sõda. Pärast kuninga (535 eKr509 eKr), Tarquinius
ROOMA RIIK LK 150-157, 164-169 1. Mille poolest erines riigivalitsemine Rooma varases keisririigis võrreldes vabariigi ajaga? Ametnikud ei juhtinud enam riiki, selleks oli keiser. Ametnikud tegid otsuseid keisri järgi, nad viisid ellu keisri otsuseid. Neil oli võimalik poliitilist karjääri teha. Senat senatist sai valitseja nõuandja. Kui kuulusid senatisse, oli võimalus sul poliitilist karjääri teha. Tähtis roll poliitilises elus. Rahvakoosolek loobuti mõne aja pärast rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Kodanikkond see kasvas keisririigi ajal üha enam. Mida enam kodanikkond kasvas, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Provintsid seal suurenes võimalus, et ülikkond saab osa võtta riigi juhtimisest.
2. Rooma ajaloo etapid Kuningate aeg Roomas 753-509a eKr Kokku valitses seitse kuningat. Viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. eKr Rooma kuningavõim kukutati. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema. Varajane vabariik 509-265 eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud, kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega.
2 Rooma suutis kaitsta oma kodanikke välisvaenlase vastu ning Rooma enda vallutusi allutatute poolt aktsepteeriti laialdaselt. Kehtestatud oli Rooma rahu (pax Romana) ja sobilike tegurite koosmõjul riigi majandus õitses.3 Rooma ühiskond jagunes mõisnikkonnaks (patriitsid) ja rahvaks (plebeid). Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul ning keisririigi ajal keisrist), kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust (Senat) ning üldkoosolekust. Sõjaohu korral võis määrata ametisse kuni kuueks kuuks ainuvalitseja volitustega diktaatori, kuni sõjaohu möödumiseni. 5.saj tekkis tsensori amet - tsensor kontrollis endiste ametnike senatisse vastuvõtmisel nende moraalset palet. Preetori ametiaeg oli üks aasta. Ametisse astudes avaldas ta oma edikti, kus ta avaldas need hagitüübid, mida ta kavatses rakendada.4 1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 228
surematutele jumalatele: pärineb ju Anca Marciast Marciuste kuningate sugu, Juliuste suguvõsa aga, kuhu meie perekond kuuluub, pärineb jumalanna Veenusest endast. Seepärast ongi meie suguvõsa ümbritsetud puutumatusega nagu kuningad, kes on kõigist inimestest võimsamad ja harda austusega , sarnaselt jumalatele, kelle ees painutavad pea ka kuningad" Kahjuks aga ei ela kuningad igavesti ning samal aastal, mil senat ta eluaegseks diktaatoriks kuulutas, G.J.Caesar mõrvati. Lapsepõlv ja isiklik elu Gaius Julius Caesar sündis 12.juulil 100a .eKr Rooma vanimas linnaosas Suburas, elava liiklusega uulitsas, mis ulatus Kapitooliumist Mons Esquilinuseni. Caesari isa suri 85. Aastal eKr Pisa preetorina. Riigiameteis ta pretuurist kaugemale ei jõudnud ning ta isiku kohta puuduvad väidetavalt igasugused andmed. Caesari emast Aureliast on veidi rohkem infot teada. Ta
6. Kes kodanikest olid vabastatud sõjaväekohustusest? Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Itaalia on tuletatud läbi itaalikute, 1 Itaalia põlisrahavastest (rändasid sisse 2000 a eKr). c) latiinid (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Ladina keel on tuletatud latiinikutest, itaalikute hõim, Latiinide sõda d) senat riiginõukogu, enne pidid olema magistraadid ehk riigiametnikud e) klient - vaene kodanik; sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud.
nekropol ld k "surnute linn", etruskide matusepaigad patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kellel olid kliendid; andis kasutada maad patriits muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane; R vab alguses kuulus kogu võim neile plebei V-R lihtrahva liige; R vab alguses olid nad riigivõimust eemale jäetud, kuid aja jooksul said nad patriitsidega võrdsed õigused rahvatribuun V-R riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, 10 senat aristokraatlik vanemate nõukogu, mis juhtis Rooma riigi poliitikat, sõjandust ja rahaasju konsul R vab kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti 2, peamine ül oli R sõjaväe juhtimine "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus
ka jõukatest plebeidest. · 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all · Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel III II saj eKr Kartaago valdused läksid Roomale · 146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka · 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele roomlaste esimene valdus Aasias · 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus · 49 eKr tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks senat nimetas ta eluaegseks diktaatoriks, rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada. Viis läbi kalendrireformi kehtestati Juliuse kalender, mindi üle päikeseaastale 365 päevaga ja iga nelja aasta järel liigaasta · 44 eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt senati istungil. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat
kandis koormisi, hääletas patrooni soovi järgi. Rikad roomlased olid seadusest, kujunes tohutu seaduste kogum; õigust tuli mõista mitte ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele. kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduste järgi, välditi liigselt Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat karme karistusi. Hakati tähelepanu pöörama seaduste aristokraatia; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel ühtlustamisele, kerkisid esile juristid; nendest seadustest lähtuti koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani.
Igaüks pidi täitma sõjaväekohustust ning varustus selleks tuli muretseda endal. Nii klassifitseeriti ka väeüksused: ratsaväes või jalaväes. Vaeseimad olid sellest kohustusest priid (ainus varandus neil olid lapsed: proles proletariaat). Roomlaste maailmavaade kujunes läbi elu: tähtsaks peeti kodumaa-armastust, traditsioone ning riigivõimu austamist; hiljem ka vaprust, enesedistsipliini ning kohustuste täitmist. ROOMA VABARIIK Daatum: 510-30 eKr Vabariigi ajal valitseid senat, mille kõrgeimad liikmed olid 2 konsulit. Vabariigi algusaastatel ei paistnud Rooma eriti silma, kuid 5. saj lõpuks oli see Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatult tungisid 378. a-l sisse gallid. Lunaraha eest saadi vabadus. Mõni aeg hiljem mingi sõjaretkele samniitide vastu, kus lõppkokkuvõttes oldi edukad: aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid usutavasti kuulsatest esiisadest põlvnevad Rooma elanikud. Neile kuulusid
½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik. f) Rahvatribuunid (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 – 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade
koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. 2. Nimtage kaks Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud. 2) Igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 3. Nimetage kaks Rooma vabariigi valitsemise sarnasust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Olid rahvakoosolekud 2) Oli senat. 4. Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel. a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse
(spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve) Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld ning plebeidel võimaldadi pääseda kõigisse riigiametitesse, samuti jagati neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Institutsioonid ja võimu teostamine Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid - ja vanemate nõukogu senat. Sinna said vaid rikkad ja tuntud. Seal oli ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, sai lihtrahvas siiski ka rahvakoosolekutel sõna sekka öelda. Magistraadid jagunesid: Konsuliteks neid oli 2. Kõrgemad magistraadid. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preestoriteks neid oli 8. Võisid vajadusel konsulit asendada. Tähtsaim ülesanne korraldada õigusmõistmist. Tsensoriteks valiti endiste konsulite seast viieks aastaks. Ül kodanike loendus
Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud.
Krono: Aristokr riigikord, R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1
2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma riigi laienemine: 3. Rooma ajalooperioodid ja suurkujud igast perioodist: Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Lisaks senaatoritele juhtisid Rooma vabariigi elu kaks konsulit. Nende peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge võitluses vaenlaste vastu. 5. Milliste sündmustega lõppes vabariik ja sai alguse keisririik ? Caesari ja Pompeiuse lahkarvamuste pärast algasid kodusõjad. Need lõppesid Caesari võiduga ja senat andis talle diktaatori ameti. 6. Eluolu Rooma riigis: Perekonnaelus oli tähtsaimal kohal pereisa
Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis
Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada.
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väga kuulus oli keiser Nero
Puunia sõjad- 3 Rooma ja Kartaago vahelist sõda, milles kumbki taotles ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega.Roomlased vallutasid 210 eKr Hispaania ja lõid Zama juures Aafrikas Hannibali. Kartaago kaotas välisvaldused ja laevastiku. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega. Senat- Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Kartaago- on foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas. Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruuria- on vanaaja maakond Kesk-Itaalias, Tiberi ja Arno jõe vahel. Nime on Etruuria saanud etruskide järgi, kes seda 8.3. sajandil eKr asustasid.
Rooma keisririik I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks:
1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks. 1740 & 1741 Paleepöörded venemaal. Jelizaveta Petrovna - valitses Vene keisririigi 20 aastat. 1761 - aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III
piirkond sai nimeks Etruuria . foorum turuplats Roomas , mis rajati pärast küngastevahelise soo kuivendamist . patriits rooma riigi kodanik , kes võis astuda riigi ameteisse ja pääseda senatisse . pleibei kõige arvukam ja vaesem osa rooma riigi elanikest , kes moodustasid suurema osa rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid .
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli
saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 - Venemaa Keisririigi Valitsev Senat Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institustioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Peeter I ajal ( aastatel 1710-1725) kirjutati palju varasemaid ajaloosündmusi ümber, mis hõlmas Venemaad 17
Rooma oli vabariik. 2) Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1799. aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks, kuid Napoleoni autoriteet rahva hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse
Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes.
Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Sätestati põhimõte, et kui mingile alale on asunud vähemalt 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi. Esimeseks presidendiks valiti 1789.a. Geroge Washington, kes oli sellel kohal kaks neljaaastast ametiaega. Uus pealinn Washington. Seadusandlik võim Kongress koosneb Senat ja esindajate koda hääletab seadusi, hääletab riigieelarvet valged kinnisvaraomanikud Täidesaatev võim USA president + valitsus valitakse 4 aastaks rakendab seadusi, juhib sõjaväge valijamehed, mis moodustuvad valgetest kinnisvaraomanikest Kohtu võim Ülemkohus 9 eluks ajaks nimetatud kohtunikku kontrollib presidenti, õiguslik järelvalve NB! Valimisõigust polnud naistel, mustanahalistel, indiaanlastel, mitteomanikel 2
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda.
PROPAGANDA: masside mõj, Goebless natsi saksa prop.minister-õpetatud printsiip-meie ja nemad(negat) vastandamine. nt. Bushi ''Kurjuse telg'' terroristid. *kõlavad sõnad hüüdlased: demok, väärikus, vendlus, vabadus...). Eesmärk: panna uskuma, kuidagi moodi käituma v teatuid asju ostma. PARLAMENT: 1) 2kojaline parlam- SB- ülemkoda (lordide koda-veto õigus esindajate koja üle) ja alamkoda ( esinda.koda-õige poliitika); USA- Parlam= kongress (ülemkoda on senat (35 liiget), alamkoda esind.koda (100). Senat valit regionaaltasandil (igast osariigist 2 saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2) 1kojaline- Est; 1938 muudeti Est parlam 1kojaliseks, enne 2 (Riigi Nõu- ja Riigi Volikogu- halb). RIIGIKOGU: 101-liikm, jag koalitsioon ja oposits. Koal- erakonnad, kes kuuluv valitsusse (IRL, Reform, Sots.dem); Opos- Erakond Eestimaa Rohelised, Keske, Rahvaliit.
SOOME PÄRAST I MAAILMASÕDA ISESEISVUMINE 6. detsembril 1917 iseseisvus Soome. Välisriigid nõustusid tunnustama Soome iseseisvust alles siis, kui seda on teinud Nõukogude valitsus. Senat esitas Nõukogude Venemaale palve tunnustada Soome iseseisvust, mida Lenin 31. detsembril 1917 ka tegi. Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku
alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid
Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja astuda ning roomlased said õhutada pingeid oma alluvate vahel.
2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane Rahvatribuun- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse mis kahjustas plebeide huve
Etruskid olid kõige võimsam rahvas, kes elas Itaalia põhjaosas ja tundsid huvi Rooma, kui kaubanduskeskuse vastu. 3 viimast kuningat olid Etruskite soost, seega allutati Rooma Etruskite võimule. Aastal 510 eKs puhkes aga kuninga vastu ülestõus, niiet too pidi maapakku minema. Peale seda hakati kuninga asemel igal aastal valima riigiametnikke, millega oli kuningate aeg läbi ja algas vabariigi periood. VABARIIGI AEG Aastal 510 kehtestati Roomas vabariik ja riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid kaks konsulit. Vabariigi aeg jaguneb: 1. 510-265 eKr Gallide sissetung 387 eKr, keda Rooma pidi tagasi tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1
Kliendilt oodati NT: sõjakäikudel osale mist, positiivse reklaami tege mine. Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik. Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati. Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid
ning riigipea kõrval on kongress, võim suurem kui riigieelarve) koostab tasakaalustavad mis koosneb kahest presidentaalses valitsus ja saadab kõrgemat võimu, kojast alamkoda e riigis. selle parlamendile vahendid, esindajate koda ning Seadusandliku ja menetlemiseks. vastastikku sõltuvus? ülemkoda e senat. täidesaatva võimu Valitsusele President ja autonoomia umbusaldust kongress kontrollivad teineteise suhtes on hääletades peavad teineteist ning küllaltki suur, kuid saadikud arvestama presidendi ja tugevam positsioon ka võimalusega, et
annaabi.ee 
