geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riigiaparaat, eriline teenistusastmete tabel *tugev
Ida-Rooma keisririik Õpik lk. 13-21 Miks jäi Ida-Rooma püsima? · Soodsam geograafiline asend. · Rohkem ressursse. · Vabasid talupoegi oli orjadest rohkem, mis tagas riigile parema sissetuleku kui ka rahva lojaalsuse. · Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge. · Õitsvad linnad. Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared
keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser.
keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser.
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6
vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad
vastu. 1204. a vallutati Konstantinoopol Lääne-Eur vägede poolt, Bütsants lääne feodaalide võimuses. 1261. a taastas Bütsantsi keiser oma võimu, mitte aga hiilgust. *Türgi riik -14. saj tugevnes Osmani dünastia all. Osmanid laiendasid oma võimu Väike- Aasiast ka Balkani ps, piirasid Konstantinoopoli. ! 1253. a vallutati Konsta ja Bütsantsi riigile tuli LÕPP. Riigikorraldus · Keiser e basileus piiramatu võimuga. Pidas end kogu Rooma impeeriumi valitsejaks. * Algul tiitel mittepäritav, al 11.saj muutus päritavaks. * Keisrile allus ristiusu kirik, nimetas ametisse Konstantinoopoli patriatrhi, kinnitas ametisse piiskopi. * Konflikt: Bütsantsi keiser arvas ka, et Rooma paavst peaks talle alluma. · Senat keisrile nõu andmiseks, aristoraatlik nõukogu · Ametkonnad mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad, keisrile alluvad
· Sariaat?islami seadus, lähtub koraanist, hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab, suur tähelepanu ka perekonnale ja naise olukorrale · Koraan?araablaste püha raamat islami usu kohta · Dzihaad?püüdlikkus, mida hakati mõistma eeskätt püha sõjana islami eest ja muu- usuliste vastu · Mosee?islamisusuliste palvetamise ja püha paik · Medres?kõrgemad koolid araabia riigis · Basileus? bütsantsi riigipea tiitel · Konstantinoopoli patriarh?bütsansti riigi kõrgeim kirikutegelane · Druziina?idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti isiklikus teenistuses olev väesalk. · Suurvürst?valitseja tiitel vana-vene riigis eha vana-vene riigi valitseja
meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või
maksumaksjaid ja sõjamehi ja õigeusu kirik, sest nõnda said uusi koguduseliikmeid ja munki. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, aga kui selline ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Alates 1095. aastast lubati orjadel kristlikult abielluda, luua oma pere ja omada vara ning keelati vabade inimeste orjaks muutmine. (Palamets 1991: 14-15). Keiser Bütsantsi keiser ehk basileus oli üks väheseid välitsejaid ajaloos, kellele kuulus suur võim ja hiilgav aupaiste. Keisrit ei nimetatud küll jumalaks, aga siiski toonitati, et tegemist on jumala enda poolt valitud isikuga. Piltidel oli keisri pea ümber pühapaiste ja keisri tiitlile tuli lisada sõna ,,päike``. Keisri troon oli kahe istekohaga üks keisri ja teine Kristuse jaoks. Ametlikes paberites mainis keiser ennast ainult mitmuses. Veel toonitati väsimatult seda, et basileus on kõigile oma
paavstile. Niisiis siirdus ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhameedlasi, nüüd hoopis Konstantinoopoli alla. Retke juhtisid kulisside tagant Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Innocentius III, kel igalühel olid Bütsantsi ründamiseks omad põhjused. Isaak II Angelos sai Bütsantsi võimu tagasi, süvenesid basileuse vastased meeleavaldamised, 1024. aastal toimus pealepööre, basileus tapeti. Lääne-kristlased vallutasid Konstantinoopoli ja teisi provintse ning lõid Ladina kuningriigi. Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses
3. Välisvaenlaste sissetungid - Bulgaaria 7-11. sajand - araablased 7.-11. sajand - viikingid ja Kiievi-Vene 9.-10. sajand - ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054 - türklased- seldzukid 11.sajand (vallutavad Väike-Aasia ps, asuvad elama, Bütsantsile jääb vaid Konstantinoopol+Balkani ps) - ristisõdijad vallutavad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. - osmanid 14. sajand 4. Bütsantsi juhtimine - keiser ehk basileus oli piiramatu võimuga valitseja, kuulub sõjaväeline, seadusandlik ja kohtuvõim - riiginõukogu ehk senat, koosneb aristokraatidest, võib keisrile nõu anda - keiser määras endale järeltulija ise, alates 11. sajandist võim isalt pojale - keisrile allus ka kirik (määras ametisse vaimulikke, käsutas kiriku varasid) ja selle pea Konstantinoopoli patriarh - riiklik hoolekandesüsteem: haiglad, vanade-ja vaestekodud
langetasid kõige tähtsamad otsused. Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Neil oli suur võim ümbruskonna elanike üle, kuid Sparta kodanikke endid oli kõige vähem. geruusia ehk vanemate nõukogu koosne 30-st üle 60-aastased spartalasest, kes andsid kuningatele nõu. Kogu valitsemist ja ühiskonnakorda kontrollisid viis efoori, kes kontrollisid ka kuningate tegevust. Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid). Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses.
edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see, et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi
Katoliiklus Usk, keskaja tunnus, ideoloogia Hunnid - Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud Vandaalid - Idagermaani hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos Keldid - Kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas Goodid - Idagermaani hõim, kes elas algusaegadel Wisla jõe suudmel ning asustas 2. sajandist Sküütiat, Daakiat ja Pannoniat Basileus Bütsantsis nimetus keisri jaoks Satraap Ahhemeniidide riigis provintsi asehaldur, kellele kuulusid kõrgeim sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään
Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? 5-6 saj oli kuningaks Chledovech, kes rajas Frangi riigi, 496 pKr võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10
vabastatud. foorum-turuplats Rooma linnas akvedukt- rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajatemeelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. augur-ennustaja Vana-Roomas Janus-väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal pontifex maximus-riigi ülempreester leegion- Rooma sõjaväe peamine väeüksus basileus-keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis patriarh- kirikulõhe-ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Roomapaavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. KRISTLUS ROOMA RIIGIS Levis rändjutlustajate kaudu, kristust algul ei sallitud(ainult üks jumal). Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina.
Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid - Britanniasse . 3. Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453). Keiser ehk basileus. Konstantinoopoli patriarh oli kirikupea. Justinianus I (527-565) ajal oli Bütsantsi esimene õitseng. Vastuolud Lääne- Euroopaga süvenesid ning 1054. aastal toimus kirikulõhe, mil kristlik kirik jagunes kaheks: ida- ehk õigeusu kirikuks ja lääne- ja katoliku kirikuks. Bütsantsis tegeldi antiikkirjanduse ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi ühiskonnas suhteliselt levinud, eriti ülemkihi seas. Ajalooteadust esindasid varakeskajal
476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas) 419 edikt mitte õpetada barbaritele meresõitu ... roomlaste ülekaal sõdides merel ühtne riik ja vähe killustatust: hea maksusüsteem ja regulaarvägi; palgad puhtas kullas 2. Bütsants Keiser e basileus (kõrgeim sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim; kõrgeim vaimulik) koos riiginõukogu, senati(=sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid e tsirkuseparteid e deemosed e lihtrahva esindajatega Justinianus I 527-565 "Tsiviilseaduste kogu" (Corpus juris civilis) 532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu)
Laiendas valduste ala kirdes. 774 tegid väed lõpu langobardide kuningriigile, Karl suurest sai Itaalia valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud. Raha etendas poliitilist rolli. Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja. Järgmisena võimul poeg Ludwig I Vaga, kaotas impeeriumi 817 oma poegade vahel. 843. Tulid pojad Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis jagas riigi kolmeks.Ida-F riik 10.s tuli võimule Ottoniidide dünastia
Põhiliseks vastaseks sellel suunal olid saksid, kellega sõditi 772804 ning lõpuks nad ka alistati. 788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795 asus Karl Suur isiklikult sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks sai keisri tiitli (800). Veel samal aastal võttis keiser ette midagi ootamatut: ta tungis kallale Bütsantsile. Loomulikult käis see tal üle jõu ning lõpuks 812 sõlmiti Karl Suure ja basileus Michael I vahel rahuleping, mis selle sõja lõpetas. Varakeskaegsete impeeriumide eluiga oli lühike, sest nende territooriumitel elas palju erinevaid rahvaid, kes olid sõjalise jõuga alistatud. Pidevalt toimusid ülestõusud, mille mahasurumine lõpuks üle jõu käis. Varakeskaegsetel impeeriumitel puudud tugev keskvõim, seadusandlus, korralik maksusüsteem. Nende puudumisel polnudki võimalik riigil kaua püsida.
Allting- maakonna koosolek. Konung- kogukonna pealik. Viiking- inimene, kellest koosnesid skandinaavlaste salgad. Normann- viiking (põhjamees) Lääne-Euroopas. Varjaag- viiking Bütsantsis. Valhalla- skandinaavlaste hukkunud sõdalaste vald. Ragnarök- hea ja kurja viimane võitlus. Aasid ja vaanid- valitsejad, kes valitsevad maailma ja inimeste üle. Ruunid- vanagermaani tähed. Saaga- skandinaavlaste jutustus. Basileus- monarh Teema- sõjaväeringkond Strateeg- väepealik Stratioot- maakaitseväelane Kolleegium- administratiivne organ. Konstantinoopoli patriarh- kõrgeim vaimulik. Metropoliit- kirikujuht Roomakatoliku kirik- Rooma-Katoliku kirik, kus kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa peal. Ortodoksi kirik- õigeusukirik Ikoon- pühaku kiri. Hagograafia- pühakute elulood. Kirillitsa- vene tähestik.
ähiümbrusest. Kodanik Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu.Enamjaolt vaba põliselanikust mees. Aristrokraadid Rikas ja mõjukas ülemkiht Kreeka ühiskonna struktuuris 4 Türann Võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindlat korda ja tihti ka teatud määral parandada vaesete elujärge. Spartiaat Sparta kodanikkond. Basileus Geruusia Spartas 30 liikmeline vanemate nõukogu. Apella Efoor Juht,kes otsustas silma või kõrva järgi. Perioig Lakoonika asukad, kes olid küll isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes sõjaväekohustuslikud. Heloot Spartiaatide maaorjad. Hopliit Raskerelvastuse jalaväeline,võitles kinnises faalnaksis,kandis suurt kilpi,kiivrit,turvistikku,säärekaitseid,relvadest peamiselt oda ja mõõka. Faalanks
Pippin Heristalist. Karolingide võimuletulek: Karl Martell ja Portiers’ lahing (miks peetakse teda Euroopa tsivilisatsiooni päästjaks?). Karl Martelli järglased: Pippin Lühike ja Karolingide dünastia teke; Karl Suur ja tema tähtsus ajaloos. Mis oli Karolingide renessanss. Frangi riigi lagunemine ja Verduni leping. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus, basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid. Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal?
Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Basileus keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis. Nika ülestõus 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11
3)Oli sulam erimaade rahvastekultuurist. Bütsantsis olid linnad, mis olid suured kaubandus- ja kultuurikeskused. Põhilise koha elanikkonnast moodustasid vabad talupojad, mis omakorda soodustas riigi majanduse arengut. Bütsantsi õukond oli tekkivatele Euroopa riikidele eeskujuks. Bütsants hoidis ja säilitas antiikkultuuri pärandit. Bütsantsi riigi aluse moodustas Rooma riigi kultuur ja halduskorraldus, aga riigi keeleks oli kreeka keel.1) Riigi eestotsas oli keiser ehk basileus, kelle võim oli piiramatu.2) Senat kuulus ülikutest ja oli ainult nõuande organ.3)Eksisteerisid erinevad parteid nn hipodroomiparteid. Ristiusu kirikut juhtis partiarh, kes allus keisrile. Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele. Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid. Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad. Elanikkonna põhirahva
talupoegadest Bütsants Nimi tuleneb Kreeka linast Byzantsionist, mille keiser Constantinus muutis 330 a Rooma keisririigi pealinnaks Konstantinoopoli nime all. Territoorium hõlmas: Balkanit, Väike- Aasiat, Kaukaasiat, Süüriat, Egiptust, Palestiinat ja Vahemere saari. Oli palju rahvuseline riik kus riigikeel oli kreka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser-basileus. Olemas olid ka riiginõukogu ja tsirkuseparteid e demosed. Bütsantsi tippaeg Justinianuse I valitsemise aeg, valitses 6. saj. 1) arendas välja tugeva, sõjalisbürokraatliku riigikorra. 2) Koostas Rooma Õiguse põhjal tsiviilseaduste kogu eJustinianuse koodeksi. 3) Pidas edukaid vallutussõdasi barbarite vastu, soovides taastada Rooma keisririigi hiilgust. 4) Lasi ehitada keskaja võimsaima katedraali Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraal)
788 liigendas Baieri hertsogkonna, mille valitseja Tassilo pühitseti vaimulikuks, suleti kloostrisse. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile. paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks, andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Ida ja läänekristlaste sulatamine võis teostuda Bütsantsi sõjalise allaheitmise abil, kuid kokkupõrked süvendasid eraldavat lõhet veelgi. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu - Karl kui keiser, Aadriast põhja pool asuvad maad karolingidele. Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel (1200000km2), seda hoidsid koos relvad. Karl Suure õukond oli kogu aeg teel. Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat,
kaotamisega valitsusparaadis ning pidi maksma varastatud või müüdud vara topelt või neljakordselt kinni, sõltuvalt varguse või müügi asjaoludest. Kui ametnik oli juba piisavalt kaua töötanud, võis ta asuda ametisse, kus oli suurem vastutus ja kõrgem palk. Peale selle sai ametnik karjääri lõpul spetsiaalse hüvitise kas ametikoha müümise või lahkumistoetuse kaudu. See viimane sissetulek asendas pensioni. Keiser Basileus oli Jumala asemik maa peal, kelle oli välja valinud Jumal ise. Keisripalee oli rajatud mägise maanina kaguosasse, võrratusse ja monumentaalsesse Konstantinoopoli linna südamesse. Lääne pool asus massiivne hipodroom, mis oli spordi- ja poliitikasündmuste areeniks. Lõuna ja ida suunal katsid mäenõlvu aiad, terrassid ja palkonid, mille vahel paiknesid mõned elu-ja tööhooned. Suure palee sisehoove ehtisid toredad mosaiigid. Selle territooriumil asusid riigiametite peakorterid
Ting koosolek Allting maakondade üldkoosolek Konung kuningas skandinaavias Viiking meresõitja(röövel) skandinaavias Normannviikingite järeltulijad Varjaag skandinaavlaste nimetus idaslaavlaste juures Valhalla Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid viisid kangelaslikult surnud sõdurid Ragnarök muinaspõhja mütoloogias maailmalõpulahing Aasid noorem jumalatesugu vaanidjumalate hõim ruunid vanade germaanlaste kaldkiri saaga suuliselt edasi räägitud lugu basileus Keiser Bütsantsis teema sõjaväeringkond Strateegsõjaväepealik Stratiootmaakaitseväelane Kolleegium organ, mille liikme arutavad ühiselt asju Konstantinoopoli patriarh kõige kõrgeim kirikupea Metropoliit tähtsuselt teine vaimulik roomakatoliku kirik maailma suurim kristlik kirik, mis on mänginud suurt rolli läänemaailma ajaloos ortodoksi kirik õigeusukirik, suure kirikulõhe tagajärjel eraldunud ikoon maalitud pühapilt hagiograafiapühaku elulugu kirillitsa tähestik slaavis
2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet . Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 6
tekkisid hiljem. Saadik pidi olema professionaalne, ei saadetud ükskõik keda, enne missioonile minekut eksamineeriti saadikut. Enne saadiku saatmist läbirääkimised. Sellest alates riigi välissaatkond riigi poolt kinni makstud. Muud välispoliitilised mõjutamised: (religioossete arusaamadega määratletud mõjusfäär) - Ristimine äärmiselt oluline: aastal 600 mingi ladina keelelt üle kreeka keelele (sisuliselt asjaajamiskeel juba varem) ja muudeti ära tiitlid (nt imperaator → basileus). Basileus oli ka ristiisa. - Tiitlid: jagati päris palju - Konstantinoopol soosis väga seda, et ümbritsevate riikide-hõimude eliidi (India ülikute) lapsed tuleksid Konstantinoopolisse, haridus + kreeka keel. - Naised + abielu, Konstantinoopoli valitseja lähisugulased jagati abikaasadeks välja. 5) Reeglid – basileus oli teistest üle. Keegi ei tohi teise ... olla. Keegi saatis krooni Konstantinoopolisse tagasi. Konstantinoopol suhtus vaenulikult teistesse, aga sõdida ei armastanud.
vallutasid Tuneesia Põhja-Aafrikas · Bulgaarid- Türgi päritolu 7. Sajandil Bulgraaria riik Balkanil, sulasid ühte slaavlastega Bütsantsi ajalooperioodid- · 4.-7. sajandorjandusliku ja keskaegse ühiskonna kujunemine; majanduslik stabiilsus · 7.-13. saj. feodalismi kujunemine ja areng · 13.-15. saj. feodalismi edasine areng, õitseaeg Bütsantsi riigi valitsemine · Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh
4 minaretti ümber siseõue. 30. Hagia Sophia mosaiik 11 saj. Justinianus IX ja Zoe. Keskel on Kristus. Ikonoklasm e. pildirüüste. Icon on kreeka keeles pilt. Ikoon on kummardatav pilt. Ikonoklasm toimus 726(9)843. Eesmärgiks oli hävitada kõik elusa kujutused. Elusa kujutamise poolt olid ikonoduulid ja vastu ikonoklastid. Miks olid elusa kujutamise vastu 1) religioosne aspekt. See on Jumala madaldamine, labastamine, alandamine. Seotus paganlusega. 2) Maine aspekt. Basileus (tugev maine valitseja) oli elusa kujutamise vastu. Ta tahtis et rahvas oleks vähem usklik ning maksaks talle makse, selle asemel, et kloostritesse rikkuseid tuua. Rahval oli ükskõik, kellele nad maksavad. Kloostrid olid tollal väga rikkad. Kloostrite ehitamine keelati ja paljud kloostrid sekulariseeriti ilmalikustati. 843. tuleb võimule kuninganna Theadora, ikonoklasm lõpeb, elusat kujutada tohib aga seda kujutatut ei tohi kummardada
Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. 3) Materiaalsed ressursid- Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. 4) Riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser.
Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. 3) Materiaalsed ressursid- Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. 4) Riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser.
1.3 TUME EHK HOMEROSE AJAJÄRK. XI-IX SAJAND EKR. Kreeklastele endale eriliselt mitte meeldiv aeg - aeg, kus kreeka kultuur läks allamäge, sest kreekasse tungisid doorlased. Doorlased olid kohalikest kreeklastest madalamalt arenenud. Kasutusele võeti sellel ajajärgul raud. Lossid jäeti maha, unustati kiri, elanike arv vähenes, tegeleti põllumajanduses ainult karja kasvatamisega. Elamis viis sarnanes sugukondlikule korrale. Kontaktid naabritega olid katkenud, elati täiesti omaette. Basileus - ülik. Proqustese säng - piinamis pink, mis lõikas pea maha. 1.4 ARHAILNE AJAJÄRK. VIII-VI SAJAND EKR. 8. sajandil algas majanduse ja kultuuri kiire areng. Kreeklased hakkasid uuesti meritis sõitma. Mesopotaamias oli parajasti tugevnenud Assüüria. Foiniiklaste poolt rajatud linnad hakkasid kiiresti arenema. Kreeklased olid foiniiklastega heades suhetes. Foiniiklastelt õppisid kreeklased meresõitmist ja said ka tähestiku, mille põhjal koostasid enda oma,
Inimressurissi oli rohkem, oli piisavalt vabu talupoegi, ei pidanud barb sõjaväkke võtma. Materiaalsete ressursside rohkus. Rohkem raha = rohkem kindlusi ja sai rohkem talupoegi värvata Bütsants= Balkani ps, VäikeAasia, Vahemere idarannik, PõAaf. Krimmi ps, Musta mere idaranni, Vahemere idaosa saared Seal elasid kreeklasid, juudid ja bulgaarlased. B oli keisririik. Valitseja=basileus, tema käes piiramatu võim. Konst. Patriarh allus keisrile, sest keiser nim. Ametisse patriarhi ja piiskopid. Krik oli allutatud ilmalikule võimule. Iseloomulik ülim tsentraliseeritud kõik oli allutatud ühtsele juhtimisele. Otsustati pealinnas keisri poolt. 1054 toimus krikulõhe, paavst ja patriarh panid üksteisi vande alla Läänekirik Idakirik Pühavaim lähtub isast ja pojast Lähtub ainult isast
võimalus pidada sõda merel roomlastel ülekaal, surmanuhtlusega karistati seda, kes õpetab barbaritele meresõitu; lääne tsiv. oli killustunud, Ida-Rooma jäi ühtseks, tal oli suur armee, et olla edukas kaitsesõjas, hea maksusüsteem, et armeed ülal pidada ning hästitoimivad võimustruktuurid ja tegus ametkond, et maksusüsteem oleks hea. 23.Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453) Basileus Bütsantsi keiser, talle kuulus kogu võim, võimu piirasid veidi riiginõukogu, senat, tsirkuseparteid e. deemosed, talle allus ka kirik käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat Legitiimsuse printsiip seaduslikul abielul põhinev võimupärimine, kinnistus Bütsantsis 11.saj. Komnenoste dünastia ajal (varem määras keiser ära, kes tema järeltulijaks saab, sellest sai tema kaasvalitseja) Nika ülestõus 532.a
aastal 800 kroonitakse ta keisriks. Sellest ajast võtsid sündmused pöörde ja Karl Suur andis löögi Bütsantsile, kuid nende võidulootused olid nullilähedased. Üks teooria pakub, et Karl Suur soovis luua kõiki kristlasi ühendavat riiki. Selleks oli hädavajalik sulatada ühte lääne- ja idakristlased. See võis teostuda ainult Bütsantsi sõjalise allaheitmise läbi. Karolingidel käis see üle jõu ja suurendas lõhet veelgi. 9. saj alguses sõlmiti rahuleping, basileus tunnistas Karli kui keisrit. Karl Suure valluste tulemusena tekkis tohutu suur impeerium, mis lagunes Karl Suure surmaga aastal 814. Maalahmakat hoidsid koos relvad. Nüüd muutusid barbarid, kes ründasid kun agi Lääne-Roomat, ise rünnatavaks. Järgnevad pidevad sõjad. Puudus seesmine ühtsus, toimiv seadlusandlus, pealinn ja valitses naturaalmajandus. Maal oli suurim väärtus. Maailmamajanduse seisukohalt oli Karolingide impeerium alaarenenud ääremaa. - Karolingide renessanss
kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru
sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi: Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama
30 eKr asendus vabariik keisririigiga. Ise ei tunnistanud, et on keiser. Senised võimuorganid toimivad nõuandjatena. Küsimused: 3. Ei sekkutud alluvate siseasjadesse. Võidi mõjutada nende omavahelisi suhteid. Igaühega oli erinev leping. 4. Nende erinev rikkuse ja tsivilisatsiooni tase. Ajalugu Page 22 Bütsants 25. november 2009. a. 11:07 Keiser (basileus)- piiramatu võim. Keiser kristuse asemik maa peal, sõjaväe kõrgem juhe, riigi plem kohtunik ja ülim seadusandja. Armee senat ja rahvas nim keisri ametisse. Rahvas jagunes hipodrooomiparteidesse vastavalt toetatud meeskonnale. Keiser valis järeltulija. Kirikupea kroonis. Allusid ametkonnad. Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee. Jagati ringkondadeks
* Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja. Tema arvele võib panna tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. *Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest -Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel. -Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur
Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja. Samas positsioonis oli ka lawagetas- rahva juhtija, väejuhtsõltuvaid . Loss kontrollis vabade või poolvabade töö- tagas toorainet ja sai osa saagist. Lossist sõltuvaid töötegijaid ja kollektiive valitses basileus, kes olid nagu külavanemad. Suhted teiste lossidega- ilmselt ei moodustanud midagi suurt. Võis olla mingi lossideliit, aga tõenäoliselt olid erinevad väikeriigid, kes olid omavahel sõjakad. Suhted teiste maadega Võtsid üle kreetalaste välissuhted. Kreeta keraamika oli ülipopp igal pool. Leitud Idast ja Egiptusest. Hetiidi riik oli lähedal. Achijawa maa, mille kuningas oli kuskil läänes ja oli valdus Väike-Aasia läänerannikul, aga põhiala mere taga
· inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. · materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned riigielanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai
Seega poliitikaga seotud. Jumalakujutis- vähemalt üks oli suur ja uhke. Samas olid olemas ka väiksed ja tagasihoidlikud kultuskujud ehk xoanon- kr.k vanad, muistsed. Neid ei tehtud ümber ja kultusliku koha pealt olid tähtsamad. Seega neid sai teisaldada, riietada, kanda jne. Kuna pühamutesse koondati raha ja vara, hakati kasutama neid ka riiklike pankadena, st riigi varakambrid. Preesterkond Preestrid. Määratud ohvritalitusi polise eest tegema. Rigiametisse määrati ka preestrid. Basileus- käesoleva aasta ülempreester. Arhon- ülemvalitseja. Nemad korraldasid pidustusi ja vastutasid nende läbiviimise eest. Muistsemad pidustused olid arhon-basileuse all ja natuke uuemad (Athena auks ja dionüüsiad) olid arhon-ülemvalitseja all. Arhone määrati loosi teel, st ülepreestriks võis igaüks saada, kelle nimi oli kuskil kirjas. Riiklikult määratud preestriameteid oli veelgi, nt exegetai- tõlgendajad. Oli olemas ka preestrisuguvõsad
Kohtupidamine muutus kirjalikuks.Keskseks keeleks sai kreeka keel – ka CIC kirjutati ümber.Allikad:- 726. a ilmus Ecologa – CIC lühendatud variant kreeka keeles. Oluliselt oli muutunud perekonna jakriminaalõigus. Lisandus maakorraldusõigus, mereõigus jne.- 9. saj. Prochireion – uus seaduste kogu. Ecologa tühistati. Õiguslik areng läks allapoole. Oluline oli, et pandipaika kiriku ja keisri suhted.- 900. a Basilica – uus seaduste kogu. lähtekohaks jällegi CIC (kr.k. basileus – valitseja). Oluline muutus oli, etkõik ühte asja puudutav ühendati üheks tervikuks - süstematiseeriti. Varem kirjutati läbisegi üles kõik, misseadusega reguleerimist vajas. See seaduste kogu oli väga populaarne.- 11. saj. Pira - kohtuotsuste kogu ehk õiguspraktika.- 1350. a Hexabiblos - koostati õpik õiguspraktikast, mis jäi kehtima kuni 1940 aastani. See muutus järk järgulttsiviilõiguse allikaks Ida - Bütsantsi aladel.Nomokaanonid – spetsiaalne kirikuõiguse liik
Wanax seisis eesotsas, hilisemas kreeka keeles anax tähendab isand või valitseja, nagu jumala poole pöördumisel. Istus megaronis troonipeal võis aga ei pruukind, tema kõrval samas positsioonis oli tegelane lauagetas -väejuht, mis lubab oletada tema funktsiooni, preestreid , preestrinnasid, orj , ja palju orjatare, loss on kontrollinud pool vabade töötegijate tööd jaganud neile toorainet ja saadusi kokku kogunud,neid valitsesid väiksemad ametimehed basileus(hilisemas kreeka keeles tähendas kuningat) suhted lossidega omavahel ei tea, võisid olla tülis, kindlustused ja sõjakad kujutused.sõjameeste vaas mykenest. Suhted teiste maadega arheoloogia näitab ida poolsete vahemere maadega, keraamikat importiti, ja egiptuse uue aja haudadest on leitud asju.Lähemal oli hetiidi riik, maa Achijawa, mille kuningas on kuskil lääne pool olnud ja mille kuningal on olnud valdusid Väike aasia lääne ranikul aga põhialad on jäänud mere taga
annaabi.ee 
