Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned Ehitustüüp loodi 1.saj keskel Müüriga ümbritsetud väikesed ,,linnad" Roomas tuhande ringis Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned Ehitustüüp loodi 1.saj keskel Müüriga ümbritsetud väikesed ,,linnad" Roomas tuhande ringis Erineva temperatuuriga ruumid, saunad, basseinid, suured ruumid Caracalla termid Termide sisemus Amfiteatrid Gladiaatorite võistlused Amfiteatrid Gladiaatorite võistlused Mitmekordsed, ovaalsed Amfiteatrid Gladiaatorite võistlused Mitmekordsed, ovaalsed 80 ligipääsu, mahutab u 50 000 pealtvaatajat Amfiteatrid Gladiaatorite võistlused Mitmekordsed, ovaalsed 80 ligipääsu, mahutab u 50 000 pealtvaatajat Kolm korrust kaari Amfiteatrid Gladiaatorite võistlused Mitmekordsed, ovaalsed
Vana Rooma arhitektuur ja ehitus Narva Kesklinna gümnaasium Õpilane Darja Grigorjeva, 10 b klass Arhitektuur Vana-Rooma kui originaal kunsti moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreeka...
Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukog...
profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised olid teisejärgulised. *Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr) Vana-Rooma kaart Templid Akvedukt Amfiteatrid Basiilikad Amfiteatrid Kuppelehitused Termid Akveduktid Triumfikaared ja sambad Teedeehitus Basiilikad Kuppelehitused Apollodorus Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel
zeus- jupiter aphrodite - venus Rooma arhitektuur ekruskide vahendusel omandati kivist kaarte, võvide ja kulpite ladumise oskus tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon rooma kividega sillutatud teid on kohati säilunud tänaseni kaarekontrestiionid vüimiaqlised ehitada kivist sildi rooma arhitektuur Ühiskondlikesthoonest olid kõige tähtsamad saunud ehk termid ja amfiteatrid caracalla termid- pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele- higimisruumid, basseinid, saalid suhtlemiseks (Rooma keiser 221-217)
skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein insula – üürimaja maalikunst u 200 eKr – 80 pKr
o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad
Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamis. 3. Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colos-seum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon.
kuulaja vaatajaga. Samuti tegi kaasa koor. Hiljem kujunes aja jooksul välja tragöödia ja komöödia. Atika tragöödia kõige tähtsamad esinejad olid: Aischylos tänapäva on jõudnud tema tragöödia ,,Oresteia" Sophokles võitis kõige rohkem tragöödia võistlusi (sai I auhinna 24 korda) Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka ,,Medeia" ja ,,Elektra". Hiljem rajati amfiteatrid, kus toimusid esinemised. Tragöödiates lauldi pooljumalatest ehk heerostest ning nende konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Kreekas algas tragöödia sissejuhatuse e. proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine.
Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k."eest kaitstud" põletatud saist plaat, mis kaitses puidust räästa serva. ROOMA KUNST: Kuningate ajajärk 750-510ekr. Rooma linnriigi kujunemise aeg. Vabariigi ajajärk 510-30ekr. Keisririigi ajajärk 30-476pkr.Via Appia- teeRrooma ja Capua vahel. Arhitektuur- sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur. Akvedukt- veejuhe. Ühiskondlikud hooned- termid, amfiteatrid, templid, foorumid. Termid- saunad. Monumentaalskulptuur- triumfikaared, sambad, altrid.
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele Kasutati ka ...
Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius. Ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Tema lubas seadustada ristiusu, mis sai peagi kohustuslikuks. Rajas riigi uue pealinna, Konstatinopoli. Jätkus linnade pidev allakäik. Ühiskond ja eluolu: Avalikud mängud: hipodroomid, gladiaatorid. Linnapilt: foorum linna keskus, templid, akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, triumfikaared, äravoolukanal cloaca maxima. Kultuur: Plautus: kuulsaim rooma näitekirjanik Cicero: Kõnemees, filosoof Vergilius: Augustuse aja poeet Usk:
· Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e. hieroglüüfid Antiik-Rooma l 1000 a. eKr l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l Amfiteatrid (tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.) l Näiteks: Colosseum, Circus Maximus l Triumfikaared(ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein) l Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. l Näiteks: Arc de Triomphe (Pariisis) Portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid l Ausambad valitsejadest l Freskod - majade seintele maalitud seinamaalid l l Bütsants l
linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba
Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teater-puudus koor, hakati kas. naisnäitlejaid, rajatud lauskmaale,üks žanr on atellaan. Sophokles-näitekirjanduse rajaja ,,Kuningas Oidipus’’ Dionysos-veinijumal(peeker, viinamarjad)Ajaloo isa-Herodotos Moira-saatusejumalanna Saatür-Soku jalgade ning sarvedega metsavaim Nümf-kõikjal elavad haldjad Augeiase tallid-korralagedus Sireen-naised kes eksitasid
tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. 3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid keiser Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4. Miks on Vana-Rooma tuntud ehituskunsti poolest?
Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad. 2) Klassikaline periood Suurejooneliselt hoonestati akropol ning ehitati Pireuse sadam. Ateena julgeoleku kindlustamiseks ehitati Pikad müürid (ca 6 km), mille vahel oleks vajadusel kaitset võinud leida kogu linnriigi elanikk...
Hästi planeeritud linnad: 2 suurt ristuvat teed, mille ristumiskohtadele kujunesid foorumid. Fassaadid sammastega. Hooned sümmeetriliselt. Reeglipärasus, kuid monumentide poolt häiritud. Monumentidel hobuste jalgade asend (http://www.snopes.com/military/statue.asp): 1. Kõik jalad maas-loomulik surm, läbis lahingud vigastamata 2. Üks jald õhus-lahingus haavatud (ja võimalik, et suri haavadesse) 3. Kaks jalga õhus-suri lahingus 1. Akveduktid 2. Colosseum jt amfiteatrid 3. Kaared, võlvid ja kuplid 4. Termid 5. Triumfikaared Ehitusmälestised Roomas, monumentaalskulptuur Ehituslikud sidemed sidusid riiki. Suurem osa ehitistest on hävinud. Rooma linn on alti olnud uue ja vana ristumispaik. Keisrivõimu tulek tõi uued tuuled ehitusmaailma. Eitati plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Vabariigiaegsele foorumile lisas igaüks midagi. Augustus väitis, et on asendanud tellistest linna marmoriga. Lammutatu vana ja ehitti uusi
Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18
Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad
Roomlased on endast jätnud ka otseselt tajutavama jälje. Juba alates ajast, mil see võimalikuks sai, on neist treitud lugematul hulgal erinevaid filme, rääkimata juba varem avaldatud raamatutest. Mõisted nagu ,,keiser" ja ,,gladiaator" on sageli tuttavad juba koolieelikutele, täpselt nagu ka harjastega leegionärikiiver. Rooma riik on endast loonud võimsa kujundi, mis toimib veel 1500 aastat hiljemgi; oma osa on mänginud ka tänaseni püsivad viaduktid ja amfiteatrid, oma aja sümbolid. Ehkki roomlased kopeerisid valdavalt neile sobivaid aspekte eelnevate tsivilisatsioonide kultuurist, on nad paljut siiski ka loonud või edasi arendanud ning elavad seetõttu tänaseni inimeste mälus, kommetes ja tegudes.
loodusliku kiviga. Rooma riigi kooshoidmiseks ehitati teid ja rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad
vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus 3) -II- 4) Polykleitos - hiigelkujud Zeusist ja Atheenast Skopas - reljeefid Halikarnassose mausoleumil 14.Hellenistlik kunst 1) 2) Lossid jm esinduslikud ilmalikud ehitised - turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem. 2) Üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. 3) Keiser Marcus Aureliuse ratsamonument 18.Rooma skulptuur ja maalikunst 1) Portreeskulptuur 2) Loomutruud, ei püütud varjata ebatäiuslikkust. Isikupärasemad. Ilmekalt väljendatud kehaline, hongeline ja vaimne omapära.
Rooma kolooniad ehitati väga detailsele võrgustikule, mille põhjal on ehitatud uued linnad ja linnaosad. Areng kindlustuste arhitektuuris tuli vajadusest kompaktsele ruumile ja kiirele liikumis võimalusele. Samuti on Euroopat mõjutanud arhitektuurilised stiilid mis võtavad inspiratsiooni Rooma arhitektuurist näiteks neoklassitsism ja renesanss. Peaagu kõik ehitised mis on ümarad nagu näiteks jalgapalli staadion võtavad insipiratsiooni rooma amfiteatrist. Isegi mõned vanad amfiteatrid on tänapäeval kasutuses näiteks Verona Arena. Rooma mõjutused on igalpool meie ühiskonnas. Neid on lihtsalt nii palju ja need on nii igapäevased meie elus, et me ei mõtle selle peale ega näe neid. Kahtlemata on Rooma mõjutanud Eurropat tugevasti ja on üks suur osa millele meie ühiskond toetub. Peaagu ainukene asi mis meid eristab varase impeeriumi roomlastega on see, et nad polnud kristlased.
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri,
Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset suurte amfiteatrite areenidel, mis olid igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud. Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust
Vana-Rooma Eellugu 8. saj. e.Kr tekkis Itaalias seitsmel künkal paiknenud küladest Rooma linnriik Legendist lähtuvalt asutas Rooma linna Romulus 753 e.Kr. 3. sajandi keskpaigaks e.Kr. valitses Rooma kogu Itaaliat. Sõidimise ajal vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle omaks. Kultuuris ja visuaalses kunstis jäljendati kreeka kultuuri. Vaatamata kultuuride segunemisele oli rooma kunstil omapära, mis eelkõige avaldus arhitektuuris. Ühiskond ja eluolu Rooma oli linnaühiskond, kus elasid peamiselt rikkad. Ühiskond oli seisuslik. Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel. Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võe...
Lähtepunktiks võeti jumalateenistus. Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Kui varemalt olid suuremad müsteeriumid katkendid Trooja sõjast siis nüüd kujutati pühakute imetegusid, nt. Neitsi Maarjast. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid nii kirik kui ka kuningad. Kui varem oli teater väga võimas ja uhke asi, antiikajast on ju tuntud suured amfiteatrid, siis nüüd puudusid üldse teatrihooned. Kokkuvõttes võib öelda, et keskaeg ei olnud antiikkultuurile just kõige soosivam ajastu. Antiikaegne teater põhimõttelised hävitati ning muu uputati üle uute vaadetega. Siiski kumas kõikides suundades ikkagi välja möödapääsmatu antiikaegne taust, juba hariduses oli antiikajal suured muutused läbi tehtud.
Ta koosneb ühest ruumist, tagaseinas oli pühakuju. Kõige kuulsam tempel asub Ateenas akropolil mis ehitati välja Ateena õitsenguajal 5 4 saj. e.Kr. Panthenon-i tempel on pühendatud jumalanna Athenale. Seal asub ka jumalanna 12 m kõrgune kuju, mis on kaetud elevandiluudega, silmad on vääriskividest. Kokku on akropolil 6 templit. Kõige võimsam tempel asub akropoli lähedal ateenas, see ehitati Zeusi auks. Hakati ehitama ka amfiteatrid, mis mahutasid ligi 1000 inimest. See oli kaare kujuline, istmete vastas oli kõrge ja väike lava, lava ees oli orkestra. Jõukamatele kreeklastele ehitati hauakambreid(mausaleume). Kreeklaste eesmärk oli saavutada harmoonia e. Kooskõla ja tasakaal. Kõike harmoonilist peeti ilusaks. Arhidektuuris saavutati harmoonia vertikaalsete ja horisontaalsete tasakaalustumisega. Kreeka võimas ajastu jaguneb 4 ajastusse. a) Homerose ajastu 11 - 8 saj. e.Kr olid sik-sak nurgad,
Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia.
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia.
Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. 7. Rooma kultuuri saavutused: Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma betooni ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Suurim munakivitee via appia. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted: Aristokraatia-rikaste võim Patriitsid- põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid-Rooma lihtrahvas
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid • Foorum - väljak, templid, ausammas, tähtsamad valitsushooned, korraldati rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele, puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2. korrus joonia stiilis ; 3. korrus korintose stiilis ; 0. korrus areen, areeni loomad ja varustus. Colosseum Panteon Skulptuur: 1. Portreeskulptuur - jumalate skulptuurid (portreebüstid), realistlikud 2. Reljeefikunst - tõepärased sündmused nt leegionärid piiramas barbarite linnuseid 3. Monumendiplastika
kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid.
Kuulsaim triumfikaar on Tituse Triumfikaar Roomas. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? (Suured väljakud) Turuplatsid, kohtu- ja koosolekuväljakud Vana-Roomas. Neid kasutati nii rahvakoosolekute kui ka kauplemiste paigana. Seal toimusid ka tähtsate inimeste matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatisi mängude ja etenduste korraldamiseks, hiljem aga rajati nende jaoks eraldi ehitised (nagu nt amfiteatrid, tsirkused, staadionid). Hiljem jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks. 14. Mida tead Pompejist? Pompeji on koht, kus on kõige paremini säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised. See on linn, mis mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid (e. seiskusid, jäid muutumatuteks) mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. 15
kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid.
Keskmes aatrium - avatud katusega, bassein, pere- või elutuba, varasemal ajal võõrustati ka külalisi, piirasid magamistoad. Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud saunad, ka vaestele; massaaz, erootilised teenused, raamatukogud. Amfiteatrid, hipodroomid. Sport ebaoluline; vaatemängud! - võidusõidud, võitlused. Keisri aukohus korraldada. Suurim hipodroom Circus Maximus. Võidusõit u 4 km. Ohtlikud tagasipöörded tulba juures. Kaarikujuhid, gladiaatorid - orjad. Gladiaatorite traditsioon pärit etruskidelt. Suurim amfiteater Colosseum. Nii metsloomadega kui ka omavahel, samuti suuremate rühmade vahelised võitlused, ka merelahingud <- harva. 5. Kirjasõna ja kultuur Varasest kultuurist pole teada peaagu midagi
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
Kirjanduse KT I 1. kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus. Inimene hakkas märkidega infot edastama,et teada kus on sõbrad,toit,oht. Edastati ka infot suhetest vaimsete jõududega. Tekkis mitmetes piirkondaded korraga: Euroopa,Ameerika,Aafrika, Esimeseks neist Mesopotaamia. Kirjandus on seotud mõistega kultuur, mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rit...
oli omalaadne pere- või elutuba, selle ümber asusid maga-mistoad, köök jm ruumid. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et päevavalgus pääseks majja otse ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad. Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipo- droomid. Roomlased armastasid väga avalikke vaatemänge hoburakendite võidusõite hipodroomil ja gladiaatorite (elukutseliste mõõgavõitlejate) võitlusi amfiteatris. Rooma hipodroomidest oli tähtsaim Circus Maximus, amfiteatritest Colosseum (mahutas 50 000 pealtvaatajat).
mõjutatud kreeklaste omast . Näiteks olid paljud raamatud tõlgitud kreeka keelest ladina keelde , tuues sisse mugavdusi vastavalt roomlaste maitsele . Kreeklaste eeskujul loodi ka eeposeid , mis rääkisid üldiselt Puunia sõdadest . Veel mõjutas kreeka kultuur rooma kultuuri teatris , religioonis , kommetes , ehituskunstis ja paljus muus . Kuid kõige selle kõrval austasid roomlased edasi oma traditsioone. Kõige arenenumaks saavutuseks roomlaste kultuuris sai ehituskunst . Amfiteatrid olid suursugused poolrigile ehitatud konstruktsioonid . Näiteks Colosseum , mis oli tohutusuur ja suursugune päiksepurjega amfiteater . Erinevalt kreeklastest pidasid roomlased amfiteatrites enamasti gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi . Märkimisväärseks saavutuseks saame lugeda sel ajastul rajatud sildu , teesi ja veejuhtmeid. Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel
Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. - Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. - Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. - Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta.
Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar
lisapäev. Tuunika Roomlaste igapäevane alusrõivas. Tooga Rooma meeste pidulik pealisrõivas. Tähtsamad ehitised : · Panteon Kõigi jumalate tempel. · Foorum Linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. See oli linna poliitiline- ja ärikeskus ning kohtu asupaik. · Keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. · Akvedukt Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. · Termid Avalikud saunad. · Amfiteatrid korraldati gladiaatorite võitlusi. ( Colosseum ) Rooma piirkonnad : Kreeka kultuuri mõjutused : Tähtsamad Rooma kirjanikud : · Plautus · Vergilius · Titus Livius · Apuleius · Lukianos Kõnekunsti tähtsus Kõnekunsist sõltus poliitiku edukus. Tähtsamad esindajad Cicero Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad.
korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus: 1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist. 2) Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat
sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
Foorumi kõrval Kapitooliumi küngas. Peajumala Jupiteri uhke tempel. Lihtrahvast Kapitooliumile ei lubatud. Roomlased ehitustehnikas nii kaugel, et hakkasid esimestena kasutama sideainena lubjamörti. Põletatud tellis. Ehitus odavnes ja hiiglaslikud hooned. Ristvõlv, kuppel. Igavene linn. Arhitektuuri parimad näidised Panteon ja Colosseum. (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele. Akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad. Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
