10nda klassi ajaloo konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast ?
 
Säutsu twitteris
Vana-Kreeka ehk Hellas

Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele
Asukoht:
Balkani ps lõunaosa
Egeuse mere saared
Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks:
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
Peamine ühendustee MERI.
Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus.
Hellas kui kultuurivahendaja:
Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni.
Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
Kreeka ajaloo põhiperioodid
Kreeta -Mükeene (u 2000 – 1100 eKr)
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel ( Knossose palee)
1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon.
Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus).
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna.
U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena ).
776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr):
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule.
Hellenismi periood (338-30 eKr)
Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia -Kreeka võimu alla.
Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased )
Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria)
146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla.
30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus .


Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon

Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.
Kujunemine:
Aeg: 2000-1400 eKr
Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.
Kindlustamata linnad ja lossid:
Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks.
Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.
Kunst ja usund :
Erksavärvilised freskod seintel.
Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal.
Austati jumalannasid.
Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid .
Puudus sõjatemaatika.
Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr):
Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine .
Mükeene tsivilisatsioon
Kujunemine:
Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded).
Lossid ja ühiskonnakorraldus:
Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks.
Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga .
Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.
Kunst ja usund:
Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
Mükeene kultuuri häving:
U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased , kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.
Kangelaseepika
Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles .
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna.
Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.
Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega.
Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale .
Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.
Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja
“Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.
Pime laulik Homeros:
“Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle.
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.

Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr.
Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne:
Hellenid – kreeklaste nimetus
Barbarid – võõramaalased
Ühised jumalad ja murdekeeled
Ühine võitlus pärslaste vastu.
Tekkisid polised – Kreeka linnriigid
Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm.
Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus .
Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats .
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused.
Külad ja rikaste maamajad.
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega:
Kaubasuhted foiniiklastega.
Kultuurisaavutuste ülevõtmine.
Kolonisatsioon:
Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele.
Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki):
Aluseks Foiniikia tähestik.
Lisati juurde täishäälikud.
Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Võisid tegeleda ka kaubandusega.
Põlde harisid orjad ja sõltlased.
Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.
Tegeldi poliitika ja vaimueluga.
Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.
Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.
Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
Vabad talupojad:
Moodustasid suurema osa kodanikest.
Sõjavägi koosnes peamiselt neist.
Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.
Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.
Käsitöölased:
Enamasti väikeste töökodade omanikud , hankides perega igapäevaelatist.
Omasid madalat sotsiaalset seisundit , olles sageli kodanikuõiguseta.
Orjad:
Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).
Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased.
Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.
Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu ).
Naise positsioon. Abielu ja perekond.
Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond:
Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all.
Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused )
Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli.
Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel.
U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed)
Meestevahelised suhted:
Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees .
Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus).
Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena.
Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist.
Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest.

Kreeka linnriik

1.Polis – Kreeka linnriik
Tunnused:
Ühe piirkonna kodanike kollektiiv.
On sõltumatu (ühtne riik puudus).
Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel.
Näited:
Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 – 40 000 elanikku).
Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps.
Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised.
Kodanikud:
Kõik vabad põliselanikest mehed.
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed.
Mittekodanikud
Naised
Orjad
Võõramaalased
Poliitika – polise asjadega tegelemine:
Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi.
Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul.
Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul.
Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse:
Rikastest ratsavägi.
Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver).
Vaestest kergejalavägi ( vibud , lingud)
Faalankslahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena.
Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu.
2.Valitsemisvormid
a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte:
Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.
Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem.
Tuntuim oli Sparta aristokraatia.
b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos +kratos= rahvas+võim):
Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.
Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale:
Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused.
Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks.
Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused.
Varem või hiljem kukutati võimult.
Sparta ja Ateena riigikorraldus:

SPARTA
ATEENA
Asukoht
Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos (4 kindlustamata küla)
Atika maakond Kesk-Kreekas
Ühiskonna-
kihid
Spartaadid – (5%) vabad kodanikud (doorlased)
Perioigid –vabad, kodaniku- õigusteta Lakoonika elanikud.
Heloodid – orjastatud messeenlased.
Kodanikud – vabad täisealised põliselanikest mehed (kuni 50 000).
Metoigid – vabad kodaniku-õigusteta võõramaalased (80 000).
Orjad (200 000)
Valitsemise
vorm
Aristokraatia
Demokraatia
Rahva-
koosolek
Spartiaatide koosolek
Lõplikud otsused ja ametnike valimine.
Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant.
Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks).
Ametnikud
2 kuningat – sõjaväe ja usuelu juhtijad.
5 efoori – kõrgemad võimu- kandjad kontrollimas teiste tegevust.
6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega.
10 strateegi – tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega.
Nõukogu
Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a.
500-liikmeline, mis valiti liisu-heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel.
4. Demokraatia areng Ateenas
Soloni reformid (594 eKr)
Keelati võlaorjus.
Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse.
Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast.
Periklese reformid (460-430 eKr)
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Aristokraatidel polnud poliitikas privileege.
Kodanikud olid maksuvabad.
Sparta kasvatus
Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek.
Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – kehaline ja sõjaline õpe.
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks.
30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini , mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse.
Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”)
Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust.


Vana-Kreeka Religioon

1. Jumalad
a. Üldiseloomustus:
Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult.
Surematus ja kõikvõimsus.
Käsutasid/ kehastasid loodusjõude.
Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne).
Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele.
Olümplased – tähtsamad jumalad ( Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas)
b. Tähtsamad jumalad
Zeus – Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas
Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja
Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid
Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja
Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena
Ares – Julm sõjajumal
Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja
Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja
Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja
Aphrodiote /( Aphrodite ) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna
Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal
Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg
2. Usurituaalid
a. Jumalatega suhtlemine :
Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada.
Koduseid rituaale täitis perepea .
Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel.
b. Jumalatega suhtlemise kohad:
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli.
Altar , kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures.
Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas)
c. Jumalate suhtlemise viisid:
Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud).
Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba.
Oraaklid – paigad , kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.
Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati värssideks.
Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista.
Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks.
Surmajärgsus
Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma.
Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele.
Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis:
Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu .
Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal
Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
CHAOS – aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses.
Chaosest sündisid MAA ( Gaia ) ja TAEVAS ( Uranos ), kes valitsesid maailma.
Gaia ja Uranose lastena sündisid TITAANID , kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt maailmavalitsemise üle.
KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad – Zeus oma õdede-vendadega.
Jumalate ja titaanide võitluses suutis ZEUS välgu abil võita, kehtestades enda ja kaasjumalate võimu maailma üle.
Inimesed sündisid maast või jumalate voolituna mullast:
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud.
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha).
Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas.
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora , kellest said alguse inimkonna hädad.
Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada.


Avalikud pidustused, lüürika ja teater

Spordivõistlused
Spordi tähtsustamine:
Aristokraatide meelisharrastus
Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust.
Gümnaasium, kui hariduskeskus :
Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti.
Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal.
Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud .
Spordivõistlused:
Igas linnriigis
Ülekreekalised
Usupidustuste raames
Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks.
Korraldamine:
Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps)
Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid.
Olümpiarahu, mil katkestati sõjad.
Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused.
Võistlusalad:
Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).
Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt).
Maadlus
Rusikavõitlus
Viievõitlus ( ketas , hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus)
Võitlejate austamine:
Oliivipuu lehtedest pärg
Luuletused, kingitused, ausambad
Eluaegne pension
Võitjate nimekiri – esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.
Mängude saatus:
Korraldati üle 1000 aasta.
Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud.
Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin.
Lüürika – luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel.
Autoriteks – ettekandjateks aristokraadid:
Tunded, mõtted ja tõekspidamised.
Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks.
Solon:
Tuntud ka poliitikuna.
Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks.
Pindaros :
Silmapaistev lüürik
Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja .
Teater
Kreeka kui teatri sünnimaa:
Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest.
Kreeka teater koosnes 3 osast:
Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil.
Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat.
Skenee (kr.k. telk ) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad.
Etenduse korraldus:
Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske.
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas)
Sealsamas söödi-joodi.
Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks.
Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist).
Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha).
Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad .
Dramaturgid – näitekirjanikud:
Tragöödiad – Kurva sisuga näitemängud (kr.k. sokulaulud, mis kanti ette sokunahas)
Komöödia – lõbusad näitemängud.
Aischylos – “Orestia”
Sophokles – “Kuningas Oidipus
Aristophanes – “ Linnud
Teemad sageli müütidest.
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt.
Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle.
Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt.

Vana-Kreeka haridus , filosoofia ja teadus

Haridus
Koolid poistele alates 7. eluaastast.
Lugemine ja kirjutamine
Muusika
Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed).
Gümnastika – sportlikud harjutused.
Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega.
Rikastes peredes:
Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja)
Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega.
Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle.
Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr:
Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade.
Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest.
Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele.
Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu:
Thales
Axinamenes
Axinamandros
Demokritos
Vesi
Õhk
Apeiron (määramatus)
Aatomid – maailma algosakesed , mille ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb.
c. Ateena filosoofia – inimese probleemi tõestamine:
Sofistid (kr. k. targad, õpetatud) – rändõpetlased, kes õpetasid rikastele kõnekunsti ja riigivalitsemist.
Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte üldiste normide järgi.
Õpetus tugevama õigusest – inimesed kujundavad seaduse vastavalt tugevamate ja võimekamate huvidele.
Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja moraalile.
Sokrates
Üks üldisi absoluutseid norme on voorus.
Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Tema meetodiks oli vestlus , mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus.
Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik.
Platon – Sokratese õpilane, kirjutas oma töid dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti.
Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad .
Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele.
Ideaalilähedane oli Sparta riik.
Aristoteles – Platoni õpilane, antiikaja mitmekülgseim õpetlane.
Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel.
Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.
Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed ( loogika , füüsika, psühholoogia, retoorika , eetika).

Teadusliku mõtteviisi sünd
Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks:
Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel .
Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme.
Hippokratese roll meditsiini arengus:
Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi .
Inimese loomulik seisund on tervis.
Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele.
Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu.
Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa”


Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) –
Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni.

Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr)
Aleksander Suure võimule tõus:
Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt.
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile.
Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine:
V. -Aasia, Süüria ja Palestiina .
Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana.
Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud.
Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia.
India sõjaretke nurjumine.
Vallutusretke tagajärjed:
Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)
Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad .
Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega).
Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr).
Hellenistlikud riigid
Tekkimine:
Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid.
Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias).
Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Monarh – Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju.
Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul.
Kodaniku otsustusõigus väheneb – polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel.
Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse.
Idamaade omane talupoja allutatud seisund.
Hellenistlik kultuur – Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas.
Keskused:
Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa – kultuuri kaitsehaldjas) – kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 tuh. papüüruserulli Kreeka teostega).
Antiookia (Süürias)
Peryamon (V. – Aasias)
Ateena (Kreeka)
Teadus:
Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks.
Eukleides – matemaatik , kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi.
Archimedes – kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest , mille peale tuli vannis – “Heureka!”
Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest ).
Filosoofia:
Keskuseks endiselt Ateena.
Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest.
Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees – surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole.
Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda.
Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks.
Kirjandus ja teater:
Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu.
Luule esiletõus – armastus, valitseja ülistamine.
Sügava sisu asemel elegantne stiil – pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme.
Muutused religioonis:
Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid.
Eriti populaarseks sai Isise kultus – kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka pärast surma.
Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat – koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid sodiaagi 12 tähtkuju alusel.




Vana-Kreeka ehk Hellas

Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele
Asukoht:
Balkani ps lõunaosa
Egeuse mere saared
Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks:
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
Peamine ühendustee MERI.
Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus.
Hellas kui kultuurivahendaja:
Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni.
Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
Kreeka ajaloo põhiperioodid
Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr)
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee)
1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon.
Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus).
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna.
U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena).
776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr):
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule.
Hellenismi periood (338-30 eKr)
Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria)
146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla.
30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus.

Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon

Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.
Kujunemine:
Aeg: 2000-1400 eKr
Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.
Kindlustamata linnad ja lossid:
Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks.
Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.
Kunst ja usund:
Erksavärvilised freskod seintel.
Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal.
Austati jumalannasid.
Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid.
Puudus sõjatemaatika.
Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr):
Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine.
Mükeene tsivilisatsioon
Kujunemine:
Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud (peamiselt majandusaruanded).
Lossid ja ühiskonnakorraldus:
Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks.
Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga.
Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.
Kunst ja usund:
Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
Mükeene kultuuri häving:
U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.
Kangelaseepika
Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna.
Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.
Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega.
Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale.
Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.
Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja
“Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.
Pime laulik Homeros:
“Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle.
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.

Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr.
Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne:
Hellenid – kreeklaste nimetus
Barbarid – võõramaalased
Ühised jumalad ja murdekeeled
Ühine võitlus pärslaste vastu.
Tekkisid polised – Kreeka linnriigid
Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm.
Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus.
Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats.
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused.
Külad ja rikaste maamajad.
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega:
Kaubasuhted foiniiklastega.
Kultuurisaavutuste ülevõtmine.
Kolonisatsioon:
Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele.
Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki):
Aluseks Foiniikia tähestik.
Lisati juurde täishäälikud.
Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Võisid tegeleda ka kaubandusega.
Põlde harisid orjad ja sõltlased.
Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.
Tegeldi poliitika ja vaimueluga.
Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.
Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.
Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
Vabad talupojad:
Moodustasid suurema osa kodanikest.
Sõjavägi koosnes peamiselt neist.
Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.
Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.
Käsitöölased:
Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.
Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.
Orjad:
Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).
Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased.
Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.
Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu).
Naise positsioon. Abielu ja perekond.
Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond:
Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all.
Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused)
Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli.
Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel.
U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed)
Meestevahelised suhted:
Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast tubli ja lugupeetud noormees.
Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus).
Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena.
Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist.
Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest.

Kreeka linnriik

1.Polis – Kreeka linnriik
Tunnused:
Ühe piirkonna kodanike kollektiiv.
On sõltumatu (ühtne riik puudus).
Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel.
Näited:
Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 – 40 000 elanikku).
Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps.
Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised.
Kodanikud:
Kõik vabad põliselanikest mehed.
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed.
Mittekodanikud
Naised
Orjad
Võõramaalased
Poliitika – polise asjadega tegelemine:
Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi.
Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul.
Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul.
Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse:
Rikastest ratsavägi.
Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver).
Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud)
Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena.
Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu.
2.Valitsemisvormid
a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte:
Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.
Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem.
Tuntuim oli Sparta aristokraatia.
b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.
Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale:
Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused.
Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks.
Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused.
Varem või hiljem kukutati võimult.
Sparta ja Ateena riigikorraldus:

SPARTA
ATEENA
Asukoht
Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos (4 kindlustamata küla)
Atika maakond Kesk-Kreekas
Ühiskonna-
kihid
Spartaadid – (5%) vabad kodanikud (doorlased)
Perioigid –vabad, kodaniku- õigusteta Lakoonika elanikud.
Heloodid – orjastatud messeenlased.
Kodanikud – vabad täisealised põliselanikest mehed (kuni 50 000).
Metoigid – vabad kodaniku-õigusteta võõramaalased (80 000).
Orjad (200 000)
Valitsemise
vorm
Aristokraatia
Demokraatia
Rahva-
koosolek
Spartiaatide koosolek
Lõplikud otsused ja ametnike valimine.
Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant.
Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks).
Ametnikud
2 kuningat – sõjaväe ja usuelu juhtijad.
5 efoori – kõrgemad võimu-kandjad kontrollimas teiste tegevust.
6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega.
10 strateegi – tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega.
Nõukogu
Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a.
500-liikmeline, mis valiti liisu-heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel.
4. Demokraatia areng Ateenas
Soloni reformid (594 eKr)
Keelati võlaorjus.
Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse.
Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast.
Periklese reformid (460-430 eKr)
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Aristokraatidel polnud poliitikas privileege.
Kodanikud olid maksuvabad.
Sparta kasvatus
Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek.
Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – kehaline ja sõjaline õpe.
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks.
30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse.
Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”)
Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust.


Vana-Kreeka Religioon

1. Jumalad
a. Üldiseloomustus:
Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult.
Surematus ja kõikvõimsus.
Käsutasid/ kehastasid loodusjõude.
Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne).
Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele.
Olümplased – tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas)
b. Tähtsamad jumalad
Zeus – Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas
Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja
Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid
Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja
Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena
Ares – Julm sõjajumal
Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja
Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja
Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja
Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna
Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal
Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg
2. Usurituaalid
a. Jumalatega suhtlemine:
Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada.
Koduseid rituaale täitis perepea.
Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel.
b. Jumalatega suhtlemise kohad:
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli.
Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures.
Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas)
c. Jumalate suhtlemise viisid:
Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud).
Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba.
Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.
Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati värssideks.
Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista.
Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks.
Surmajärgsus
Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma.
Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele.
Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis:
Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu.
Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal
Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
CHAOS – aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses.
Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma.
Gaia ja Uranose lastena sündisid TITAANID, kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt maailmavalitsemise üle.
KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad – Zeus oma õdede-vendadega.
Jumalate ja titaanide võitluses suutis ZEUS välgu abil võita, kehtestades enda ja kaasjumalate võimu maailma üle.
Inimesed sündisid maast või jumalate voolituna mullast:
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud.
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha).
Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
10nda klassi ajaloo konspekt #1 10nda klassi ajaloo konspekt #2 10nda klassi ajaloo konspekt #3 10nda klassi ajaloo konspekt #4 10nda klassi ajaloo konspekt #5 10nda klassi ajaloo konspekt #6 10nda klassi ajaloo konspekt #7 10nda klassi ajaloo konspekt #8 10nda klassi ajaloo konspekt #9 10nda klassi ajaloo konspekt #10 10nda klassi ajaloo konspekt #11 10nda klassi ajaloo konspekt #12 10nda klassi ajaloo konspekt #13 10nda klassi ajaloo konspekt #14 10nda klassi ajaloo konspekt #15 10nda klassi ajaloo konspekt #16 10nda klassi ajaloo konspekt #17 10nda klassi ajaloo konspekt #18 10nda klassi ajaloo konspekt #19 10nda klassi ajaloo konspekt #20 10nda klassi ajaloo konspekt #21 10nda klassi ajaloo konspekt #22 10nda klassi ajaloo konspekt #23 10nda klassi ajaloo konspekt #24 10nda klassi ajaloo konspekt #25 10nda klassi ajaloo konspekt #26 10nda klassi ajaloo konspekt #27 10nda klassi ajaloo konspekt #28 10nda klassi ajaloo konspekt #29 10nda klassi ajaloo konspekt #30 10nda klassi ajaloo konspekt #31 10nda klassi ajaloo konspekt #32 10nda klassi ajaloo konspekt #33 10nda klassi ajaloo konspekt #34 10nda klassi ajaloo konspekt #35 10nda klassi ajaloo konspekt #36 10nda klassi ajaloo konspekt #37 10nda klassi ajaloo konspekt #38 10nda klassi ajaloo konspekt #39 10nda klassi ajaloo konspekt #40 10nda klassi ajaloo konspekt #41 10nda klassi ajaloo konspekt #42 10nda klassi ajaloo konspekt #43 10nda klassi ajaloo konspekt #44 10nda klassi ajaloo konspekt #45 10nda klassi ajaloo konspekt #46 10nda klassi ajaloo konspekt #47 10nda klassi ajaloo konspekt #48 10nda klassi ajaloo konspekt #49 10nda klassi ajaloo konspekt #50 10nda klassi ajaloo konspekt #51 10nda klassi ajaloo konspekt #52 10nda klassi ajaloo konspekt #53 10nda klassi ajaloo konspekt #54 10nda klassi ajaloo konspekt #55 10nda klassi ajaloo konspekt #56 10nda klassi ajaloo konspekt #57 10nda klassi ajaloo konspekt #58 10nda klassi ajaloo konspekt #59 10nda klassi ajaloo konspekt #60
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor urgo Õppematerjali autor

Lisainfo

mõisted, tekstid, lühilaused.
ajalugu , hellenid , lineaarkiri , mükeene , nantes?i edikt , pärtliöö , hugenotid , göösid

Mõisted

Sisukord

  • Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel
  • Sofistid
  • Platon
  • Aristoteles
  • Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned
  • Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all
  • Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas
  • Mägised alad vaheldusid tasandikega
  • Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda
  • Merd sõideti kreeklastest vähem
  • Geograafiline terviklikkus
  • Eeldus ühtse riigi tekkeks
  • Apenniini ps. rahvastik
  • Itaalikud
  • Etruskid
  • Kreeklased
  • Asukoht
  • Ps kesk- ja lõunaosa
  • Ps loodeosas Etuuria
  • Ps lõunarannikul ja
  • Sitsiilia
  • Tegevusalad
  • Põlluharimine ja
  • Kaubandus, mere-sõit
  • Põlluharimine
  • Ühiskond
  • Patriarhaalne suurpere
  • aristokraatlikku
  • Linnriigid Kreeka
  • Päritolu
  • Indoeuroopa hõimud
  • Tundmatu rahvas
  • Väike-Aasiast
  • Kreekast tulnud
  • Rooma ajaloo põhiperiood
  • Kuningate aeg (753-509 eKr)
  • Etruskide hiilgeaeg
  • kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid
  • Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni
  • Rooma linna väljaehitamine
  • eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga
  • Vabariik (509-30 eKr)
  • Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud
  • eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased
  • eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu
  • Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu
  • Varane keisririik (30 eKr – 235 pKr)
  • Mesopotaamia
  • Hiline keisririik (235-476)
  • Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel
  • Lääne- ja Ida-Roomaks
  • Res Publica
  • Rahvakoosolek
  • Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike valimiseks
  • Senat
  • Kujundas sise- ja välispoliitikat
  • Magistraadid
  • Nobliliteet
  • Latifundiumid
  • Leegion
  • Maniipul
  • Proletaarid
  • Vabaks lastud
  • Kõnelevad tööriistad”
  • Orjanduslik ühiskond
  • Circus Maximus
  • Gladiaatorite
  • Amfiteatrid
  • Termid
  • Aatriumelamu
  • Pompej
  • Via Appia
  • Marmorportreed
  • Traianuse sammas
  • Nuumen
  • Iaarid
  • Geenius
  • Augurid
  • Jupiter
  • Minerva
  • Venus
  • Bacchis
  • Vesta
  • Vesta neitsid
  • Pontifeksid
  • Bacchuse müsteeriumid
  • Kristlased
  • Kristlus
  • Kogudused
  • Metseen
  • Sõjaväe barbariseerumine
  • Hilise Rooma kristlik kultuur
  • Kirik
  • Kirikukihelkond
  • Piiskopkond (diötsees)
  • Peapiiskopkond
  • Sinod
  • Askees
  • Eremiidid
  • Kloostrid
  • Augustinus
  • Avaarid
  • Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453)
  • Ikonoklastid
  • Saali õigus
  • Karolingide renessanss
  • Feodalismi mõiste seletus
  • Kujunemise põhjused
  • Feodaalsuhete levik
  • Feodaalühiskonna tunnused
  • Investituur
  • Lään (feood)
  • Läänimees (feodaal)
  • Domeen
  • Feodalism
  • Naturaalmajandus
  • Teine “barbarite” rünnakulaine – Euroopa järjekordne kriisiaeg
  • Viikingid
  • Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine
  • Koraan
  • Sunna
  • Araabia kalifaat
  • Džihaadis
  • Viikingite retked 9. – 11. sajandil
  • Viiking
  • Valhalla
  • Ruunikiri
  • Ruunikivid
  • Saagad
  • Kiriku teke
  • Ristiusu levik
  • Kiriku organisatsioon
  • Preester
  • Piiskop
  • Toomkapiitel
  • Sinod
  • Visitatsioon
  • Katoliku kiriku õpetus
  • Piibel
  • Vana-Testament
  • Uus-Testament
  • Teoloogide
  • Sakramendid
  • Paavst
  • Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
  • Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv
  • Linnade teke ja kaubanduse areng
  • Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel
  • Ristisõjad – kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust – 13. saj. lõpuni)
  • Tsentraliseeritud monarhia kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim
  • Seisuste esinduskogud
  • Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes
  • Rüütliseisus
  • Rüütliks saamine
  • Rüütlieetika 3 põhimõtet
  • Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad
  • Relvastus
  • Võitlusviis
  • Linnused
  • Taraanid
  • Abielu
  • Turniirid – organiseeritud sõjamängud
  • Rüütlikirjandus
  • Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund
  • Pärisorjus
  • Külad ja põllud
  • Koormised ja turusuhete areng
  • Mõis
  • Koormised
  • Loonusrent
  • Teotöö
  • Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine
  • Linnad – valitsemine ja majandus
  • Linnaelu areng
  • Linnade sisekorraldus ja valitsusviis
  • Gildid ja tsunftid
  • Linn ja senjöör
  • Kaubanduse areng
  • Rahavahetajad ja pankurid
  • Linnaelu ja traditsioonid
  • Linlaste ellusuhtumine
  • Vastlakarneval
  • Müsteeriumid
  • Suur kirikulõhe
  • Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal
  • Kuuria
  • Legaadid
  • Kirikukogud
  • Bulla
  • Kümnis
  • Ristiusk ja kirik II
  • Pühakute kultus
  • Pühakud
  • Reliikviad
  • Ketserid ja kiriku võitlus nendega
  • Ketserlus
  • Inkvisitsioon
  • Koolide rajamine
  • Toomkoolid
  • Põhikoolid
  • Ametikoolid
  • Ülikoolid
  • Bakalaureused
  • Studiosus’ed
  • Rektor
  • Dekaan
  • Dispuudid
  • Skolastika – keskaegne filosoofia
  • Maailmapilt
  • Astroloogia
  • Ülevaade Euroopast hilis-keskajal (XIV-XV sajandil)
  • Must surm ja selle tagajärjed
  • Must surm
  • Talurahvarahutused
  • Majanduse ja linnaelu uus elavnemine
  • Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus
  • Saja-aastane sõda (1337-1453)
  • Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal
  • Rooside sõda
  • Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik)
  • Ida-Euroopa
  • Kuldhord
  • Paavstivõimu langus
  • Skisma
  • Varauusaeg (16.-18. saj.)
  • Lääne- ja Kesk-Euroopa
  • Ida- ja Põhja-Euroopa
  • Itaalia
  • Itaalia renessanss
  • Humanism
  • Renessanss
  • Renessansi kirjandus
  • Makjavellism
  • Trükikunsti algus (1440. aastatel)
  • Renessansi ja humanismi levik Euroopas
  • Uus maailmapilt
  • Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
  • Põhjused ja eeldused
  • Karavell
  • Portugallaste esmaretked
  • Ameerika avastamine ja nimesaamine
  • Meretee avastamine Indiasse (1498)
  • I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused
  • Maadeavastuste tulemused
  • Hindade revolutsioon
  • Reformatsioon
  • Reformatsioonide olemus ja eeldused
  • Usupuhastus
  • Martin Luther ja tema õpetus
  • Augsburgi usurahu 1555
  • Kelvinismi kujunemine Šveitsis
  • Reformatsioon Inglismaal
  • Reformatsiooni levik Põhjamaades
  • Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks
  • Madalmaade vabadusvõitlus
  • Madalmaad
  • Göösid
  • Anglikaani kiriku võit Inglismaal
  • Hugenotid
  • Pärtliöö
  • Nantes’i edikt
  • Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)

Teemad

  • Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned
  • Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas
  • Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda
  • Geograafiline terviklikkus
  • Apenniini ps. rahvastik
  • maakond
  • karjakasvatus
  • põlluharimine, käsitöö
  • viinamarja- ja
  • oliivkasvatus
  • aristokraatlikku
  • linnriiki
  • elulaad ja kultuur
  • kolonistid
  • kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid
  • eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga
  • eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased
  • Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali
  • võidule Cannae lahingus
  • Laienemine ida suunas – 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike-Aasia
  • Kodusõjad väepealike vahel – Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega
  • eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine – Antonius ja Octavianus – Caesari pooldajad, kes alustasid
  • omavahelist võimuvõitlust
  • eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu
  • eKr–14pKr) – pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus
  • elanikest, senatist sai keisri nõuandja
  • Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti – vallutati Daakia (Rumeenia) ja
  • Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid
  • Segaduste ajajärk (235-284) – nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri
  • loomulikku surma
  • Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja
  • lääneprovintside vahel
  • Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks
  • 476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele
  • Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja
  • hakkas tema nimel valitsema
  • latifundiumid
  • Augustus
  • provintsid
  • õigusriik
  • latifundiume
  • Rooma linnad ja kunst 18.12.09
  • Panteon
  • triumf
  • aatrium
  • Rooma betoon
  • akveduktid
  • Juno
  • Mars
  • müsteeriumid
  • messias
  • apostlid
  • katakombides
  • märtreid
  • naturaalmajanduslikuks
  • presbüter
  • metropoliit
  • dogmaatikale
  • hereesiateks
  • ariaanlus
  • viiking
  • kirillitsa
  • Lääne rüütlivägi
  • Tsiviilseaduste kogu
  • ikonoduulide
  • fresko
  • ikoonimaal
  • laisad
  • kuningad
  • major
  • doomlased
  • Verduni
  • kokkulepe
  • rüütlid
  • lepinguline
  • hierarhiline
  • isikuline
  • allumist jumala tahtele
  • tingidel
  • Ungarlaste maahõive – ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid saarlased
  • sakramente
  • katedraalis
  • Rüütlieetika 3 põhimõtet
  • suurgildi
  • linnaõiguse
  • Hansa Liit
  • hansapäevad
  • liigkasuvõtmisse
  • Linnakultuur ja linnakirjandus
  • pärispatt
  • viimne kohtupäev
  • kardinalid
  • Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades
  • vaba kunsti
  • hellebard
  • jurlõkk
  • opritšina
  • astrolaab
  • luterlus
  • Reformatsiooni võidukäik Saksamaal
  • pildirüüsted
  • lindpriiks
  • protestandid
  • predestinatsioonist
  • Hispaania kui vastureformatsiooni kants
  • poldreid
  • Anglikaani kiriku võit Inglismaal
  • Hugenottide sõjad Prantsusmaal – 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592)

Kommentaarid (2)

ardo1234 profiilipilt
Ardo Posti: Väga hea materjal, Aitäh!
15:52 07-05-2011
ainoprits profiilipilt
Aino Prits: Oli abiks!
16:35 13-08-2012


Sarnased materjalid

88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
15
doc
Vana-Kreeka-konspekt
35
doc
11-klassi ajalooeksam
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
22
doc
11 klassi konspekt
68
pdf
Ajaloo üldkonspekt
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !