Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud. Keskajal ei suutnud katoliku kirik maarahvast muuta kristlusele täielikult lojaalseks ning selle mõju vähenemise korra...
RISTIUSK & KIRIK Kevin Kuhi 10.B 2014 SKOLASTIKA Kooliteadus, kooliõpetus. Tugines muistsetele autoriteetidele(Piibel ja muud antiikteosed) Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolas...
kvaliteeti. Kuivatamine ja hoiustamine Puhastamisest, sorteerimisest, kuivatamisest ja hoiustamisest oleneb edasipidi rukki kvaliteedi säilimine. Soovitatav on enne kuivatamist vilja eelpuhastamine lisanditest (umbrohuseemned, õlekõrred jms.) Vili tuleb kuivatada kohe pärast koristust. Rukkiterade optimaalne temperatuur kuivatamisel on 4055 kraadi. Suurema niiskusesisaldusega vilja tuleb kuivatada madalama temperatuuriga. Hoiustamiseks sobiv teradeniiskus on 1214 %. Pärast kuivatamist on otstarbekas läbi viia seemne ja toiduvilja järelpuhastus ja sorteerimine. Vili tuleb enne ladustamist korralikult maha jahutada. Vilja ei tohi säilitada niiskes, sest see loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks. Kasutatud kirjandus Mahe teraviljakasvatus, 2011 Millest sõltub teravilja saagikus? Rukis maheviljeluses Täname kuulamast!
New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol. ● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853. –1878. aastal ● Paju atraktsioone ● Pindala 3,4 km² ● Külastavaim park USA-s Time Square ● Asub ristteel Broadway ja seitsmenda Avenue- ...
nõrgem. Kui laps peaks sellel elukuul sündima, siis ta on enneaegne. Kaheksas arengukuu loode Loote nahk muutub roosaks ja siledaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Kui enne sai loode ennast vabalt keerata, siis nüüd tal selleks enam ruumi pole. Üheksas arengukuu loode Loote elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitused. Nahk kattub lootevõidega. Enne sündi kasvab loode hästi kiiresti (ööpäevas võib kaalu lisanduda 1214 grammi). Arengu 40 esimest nädalat Tänan tähelepanu eest! Maidla 2012
PÜHAK DOMINICUS Koostaja: Klass: Pühaku lugu · Domingo Guzman · Sündis aastal 1170 Hispaanias · Õppis Palencia ülikoolis · Võitluses ketserluse vastu · Pani aluse roosikrantsile ehk palvehelmetele (kasutatakse palvete loendamiseks) · 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. pühakupäeva on 8. august. KUJUTAMINE KUJUTAVAS KUNSTIS
N E W YO R K C I T Y Õhtune vaade linnale. 1. New York on üks ahvatlevamaid sihtkohti maailmas. Otsustasime seal veeta poolteist nädalat. 2. New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikonnaga linn. Linna pindala on 1214 km², rahvaarv 18,9 miljonit inimest. New Yorgis on 5 linnaosa Brox, Brooklyn, Manhattan Queens ja Staten Island. 3. New Yorgis on niiske lähistroopiline kliima. Aastas on keskmiselt 234 päiksepaistelist päeva. Kuna suvel on seal väga palav ja niiske, talvel külm ja niiske siis otsustasime minna kevadel kui temperatuur on mõõdukas. 4. Tallinnast ei saa otse New Yorki vaid on vahepeal ümberistumine Helsingis. Tallinn Helsingi sõidab
to Estonia's oldest and most renowned university.Situated 186 km southeast of Tallinn, the city is the centre of southern Estonia. The Emajõgi river, which connects the two largest lakes of Estonia, crosses Tartu. The city is served by Tartu Airport. Tartu was the place where the northsouth road going above the major waterwaysriver.Thought to be the sixth8.Here is the hill fortress built centuries. In Tartu live 82268 Estonians, 15998 Russians, 1214 Finns, 491 Belorussians, 141 Jews, 140 Poles, 124 Germans, 109 Latvians, 91 Lithuanians, 81 Tatars and 673 other nationality people. Mostly known as a university town, Tartu is also a site of heavy industry. In the beginning of the 21st century, many IT enterprises and other hightech companies have taken a foothold in Tartu. Notable examples include Playtech Estonia, Webmedia, Tarkon, Regio and Raintree Estonia. Skype has an office in Tartu
üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT Heal lapsel mitu nime: Paektu San (Baegdu) Korea keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??? Changbai Shan 'igavesti valge mägi`, Baitoushan, Hakuto. Paektu San on Korea kõrgeim mägi (2744 m). Korealased peavad mäge pühaks ja arvavad, et sealt on pärit nende esivanemad. KIVIKUHILA TAEVANE JÄRV Ümbermõõt on 1214 km. Keskmine sügavus 213 m, sügavaim koht 384 m. Oktoobri keskelt juuni keskpaika välja on järv tavaliselt jäätunud. Paikneb 16 tipu vahel. Järvest saab alguse juga Hyongje, mille suudme osas asub 70 m kõrgune kosk. KOSK KASUTATUD MATERJAL SISU: http://na.unep.net/atlas/webatlas.php?id=25 http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php http://et.wikipedia.org/wiki/Paektusan http://en.wikipedia.org/wiki/Baekdu_Mountain http://www.volcano.si.edu/world/volcano.cfm
Tstushiskond sai alguse tstusprdest, kuid selle lplik vljakujunemine vttis aega le sajandi. MAJANDUSES TUSIS THTSUSELT ESIKOHALE TSTUSLIK TOOTMINE. Vikesed tkojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut viis tlised pikaks ajaks (tpev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kik mras vabriku trtm. Tdtegemine pidi olema vimalikult ratsionaalne, omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning jlgis, ET TLINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraarhiskonnas sltus ttegemine ilmastikust, rahvakalendri thtpevadest ja usuphadest, siis tstusajastul polnud see enam nnda. tlus Aeg on raha! kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai mrksnaks, mis iseloomustas tstushiskonda ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute
• a) Mees • b) Naine • c) Mees ja naine 12. Õige vastus • a) Mees 13. Kus naiste õigused ja vabadused olid väiksemad? • a) Põhja – Euroopas • b) Vahemere – äärses Euroopas • c) Kesk - Euroopas 13. Õige vastus • b) Vahemere – äärses Euroopas, kuna seal valitses Rooma õigus 14. Millal võttis kirik vastu määruse, et juudid peavad edaspidi kandma spetsiaalset tunnust, et neid oleks võimalik ärä tunda ja teistest eristada? • a) 1214. aastal • b) 1216. aastal • c) 1215. aastal 14. Õige vastus • c) 1215. aastal 15. Väga suureks probleemiks linnas olid... • a) tulekahjud • b) loomapidamine • c) pidalitõbised ja kerjused 15. Õige vastus • a) tulekahjud • b) loomapidamine Aitäh tähelepanu eest
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Kui munarakk ei viljastu, siis umbes ühe päeva pärast ta hukkub. Munarakkude küpsemine kestab umbes 50. aastani. 2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise! ...
Ameerika Ameerika asukad: Esimesed asukad Ameerikas olid pärit Aasiast. Nad saabusid sinna 20000-10000. Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja-Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, mullel alguses kütidi küll loomi toiduks ja riieteks aga mille kaudu jõutigi lõpuks Ameerikasse. Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. Maajad Kesk-Ameerikas: Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites. Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna...
2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Tema ordu oli
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koertek...
. , , /, * ( 75%, 1) . . . () * ( , , 95%) 2) .. . ) * ( 8090%), ( ). * () * 3) .. . . (, * () 2 !!! ..) , , . ...
On valgusnõudlik Talub lühiajalist kuivust, kuna juurestik on sügaval ma sees (kuni 1m) Tõusmed taluvad kuni viie kraadist külma Pole kasvutingimuste suhtes nõudlik SUURIMAD TOOTJAD Hiina Kre e ka T ürg i KAS TEADSID? Kuna g i o li h e rne s inim e s e le tä h tis va lg ua llika s T o lm ne b e nne õ ite a va ne m is t HERNES UBA (Phaseolus vulgaris) Päritolumaaks KeskAmeerika Mulla temperatuur seemnete istutamiseks 1214 kraadi Vajab huumusrikkast mulda Kasvab soojas parasvöötmes On soojalembene Pole valgusnõudlik SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Bra s iilia Ind ia Mya nm a r Hiina US A KAS TEAD? O a d o n to o re lt vä h e s e l m ä ä ra l m ürg is e d UBA AITÄH KUULAMAST!
jahilkäigu ajal Refsnæsis. Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri 1212 ja maeti Ringstedi. Surivoodil olevat ta rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks Liden Kirsteniga, mitte Berengariaga (Bengerdiga). Ta olevat ennustanud Berengaria poegade võitlust trooni pärast, mis toob Taanile häda. Rahvapärimus mäletab Dagmarit malbe ja vaga ideaalnaisena. Et parandada suhteid Flandriaga, abiellus Valdemar 1214 siiski Portugali kuninga Sancho I orbtütre, Flandria krahvi Ferdinandi õe Berengariaga (umbes 1195 27. märts 1221), kes oli abiellumiseni elanud Flandrias. Neil oli kolm poega (hilisemad Taani kuningad Erik IV, Abel ja Christoffer I) ning tütar Sofie või Sophie (12171247), kes abiellus 1230 Brandenburgi markkrahvi Johann I-ga. Taanlased vihkasid Berngerdi. Rahvapärimus mäletab Berngerdi ilusa, kuid kõva südamega ja ülbe kuningannana.
Linnade teke ja struktuur · Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kin...
33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. näiteks Pavlovi koera refleks 35. Lühiajaline mälu on informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37. Une vajadus täiskasvanul on 79 ja väikelapsel 1214 Kuidas toimivad organsüsteemid une ajal? Enamik organsüsteeme on aeglustanud oma töö. 38. Vegetatiivne NS funktsioon (selgitage) autonoomne NS innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis, hingamis, eritus, sigimis, vereringe ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. 39. Ta allub / ei allu inimese tahtele. 3
Painuta kannatanu pea kuklasse. Suust suhu hingamine 1. Aseta oma üks käsi inimese lõualuu alla, teine käsi pane laubale. 2. Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni 3. Pane oma suu tihedalt tema suu vastu ja tee kaks puhumist järjest. 4. Kontrolli pulssi, kui seda on siis tuleb jätkata kunstlikku hingamisega kuni hingamine tuleb normi 1214 korda minutis Juhul kui suust suhu hingamist tehakse võõrale inimesele tuleb kasutada kaitsekilet. Selle puudumisel, teeme südamemassaazi. Südamemassaaz 1. Kannatanu aseta selili ja alati kõvale alusele; 2. Lasku põlvili kannatanu
1 34 2 80 0 -10 -5 -500 0 3 142 4 220 5 314 6 424 7 550 8 692 9 850 10 1024 11 1214 12 1420 13 1642 14 1880 15 2134 Algus Lõpp Jaotiste arv Samm -5 5 20 0,75 Graafik 2500 2000 1500 y 1000 500 0
· kõigil tuli õpinguid alustada filosoofiateaduskonnas, kuna seal õpiti seitset ,,vaba kunsti" · õpetada tohtis ainult teaduskraadiga inimene · õppejõud valisid endale juhi dekaan · õppejõud ja õpilased olid oma privileegidega vaimulikega võrdsel positsioonil VANIMAD EUROOPA ÜLIKOOLID · Bologna 1119 (privileegid 1158) · Pariisi ülikool privileegid 1200 · Oxford privileegid 1214 · Cambridge 1209 · Salamanca (Hispaanias) - 1218 · katoliku kiriku suurimaks teoloogiks peeti kõrgskolastika meistrit Aquino Thomast · Euroopas trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg jõudis leiutamiseni 1446, kui ilmus tema trükituna Piibel (esimene trükitud raamat Euroopas)
Kaupo, kes sel ajal viibis Riias, asus koos teiste ristisõdijatega omaenese linnuse vastu sõjaretkele. Viimast rõhutas oma kroonikas ka Henrik, esitades nõnda näite sellest, kuidas tuleks alati õigele usule truuks jääda. Ristisõdijate ülekaalukal väel õnnestus linnus peagi vallutada ning seejärel süüdati see põlema. Milline osa selles oli täpselt Kaupol, jääb Henriku jutustuses ebaselgeks. Turaida linnust ei ehitatud üles enne, kui alles 1214. aastal, mil piiskop Albert alustas sinna kivilinnuse rajamist. 1206. aasta järel olid kõik liivlased sunnitud Riia kiriku ülemvõimu tunnustama, kuid uus katse sellest vabanemiseks tehti juba 1210. aastal. Kaupo osalemine Riia kaitsmises ja Ümera lahingus. 1210. aastal kogunesid liivlased ja kuralased Riia linna alla ning püüdsid seda vallutada. Kaupo viibis koos lähikondlastega linnas ning aitas seda enda ristiusu maha pesnud suguvendade vastu kaitsta
Saksa ordu Referaat 7 – Klass 2013 Sisukord: 1. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. 2. Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel. 3. Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse. 4. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. 5. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 6. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria s...
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
w 1056 488 1128 488 0 w 1056 488 1056 352 0 w 1056 352 1128 352 0 w 1056 352 1056 216 0 w 1056 216 1128 216 0 w 1056 216 1056 80 0 w 1056 80 1128 80 0 w 1016 520 1048 520 0 w 1048 520 1128 520 0 w 1048 520 1048 384 0 w 1048 384 1128 384 0 w 1048 384 1048 248 0 w 1048 248 1128 248 0 w 1048 248 1048 112 0 w 1048 112 1128 112 0 w 152 40 152 32 0 w 352 208 352 184 0 w 1088 536 1128 536 0 w 1088 304 1128 304 0 x 1202 324 1213 327 0 10 F2 x 1203 189 1214 192 0 10 F1 x 1199 56 1210 59 0 10 F0 x 1203 455 1214 458 0 10 F3 152 1168 480 1176 480 1 4 5 w 976 480 992 480 0 w 992 480 992 504 0 w 896 488 1000 488 0 w 928 496 1000 496 0 w 960 504 1016 504 0 w 1016 504 1016 520 0 w 1000 536 1000 496 0 w 1000 488 1008 488 0 w 1008 488 1008 528 0 w 1008 528 1056 528 0 x 991 586 1056 589 0 15 Dekooder x 1129 555 1209 558 0 15 Multipleksor w 80 184 80 232 0 w 248 232 248 184 0 w 80 232 80 264 0 w 80 232 80 200 0 w 152 264 152 192 0 w 64 256 64 192 0
mmärg = 185,3 [g] mkuiv = 182,0 [g] w = (mmärg – mkuiv) / mmärg * 100 % w = (185,3 – 182) / 185,3 *100 = 1,78 % Vtegel = V – 1,8 % * L = 1,32 – (0,018 * 5,878) = 1,214 [kg] 4.3 Proovisegu (N1) koostiskomponendid 8 liitri betoonisegu valmistamiseks: Tsement: 2490 [g] Liiv: 5878 [g] Killustiku peenfraktsioon: 2378 [g] Killustiku jämefraktsioon: 7135 [g] Vesi: 1214 [g] Valmistatud betooni töödeldavus OK = 0,7 cm. Tabel 1. KT väärtused monteeritava r/b korral. Variatsiooni n Variatsiooni n tegur V tegur V 3 10 30 3 10 30 [%] [%] 5 83 82 81 11 99 96 94
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
Manual regarding the Customs Treatment of Gifts and Items of Negligible Value Customs Procedures Branch Nenagh Date of Issue: December 2008 Date Updated March 2010 Queries: [email protected] VPN 63229/63234/63235 This manual provides a guide to the interpretation of the legislation governing the Customs treatment of gifts and items of negligible value and should be read in conjunction with that legislation. (Previously O. I. 107 of 2005, replaced by O.I. 69 of 2008 as amended by O.I. 64 of 2009) 1 CONTENTS 1. INTRODUCTION .................................
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
erakonnad Eesti Iseseisvuspartei 1039 Eesti Kristlik Rahvapartei 2167 Demokraadid - Eesti 1003 Demokraatlik Partei Eesti Pensionäride Erakond 1366 Eesti Vasakpartei 1078 Vabariiklik Partei 1080 Vene Balti Erakond Eestis 9 Eestimaa Ühendatud 1602 Rahvapartei Vene Erakond Eestis 1214 Vene Ühtsuspartei 1314 10 3. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Taastatud Eesti Vabariik on eksisteerinud praeguseks laias laastus sama kaua kui selle sõjaeelne eelkäija. See on tõsiasi, millega tuleb alles hakata harjuma. 20. augustil 2011 möödus iseseisvuse ennistamisest kakskümmend aastat ja seda võib pidada sobivaks ettekäändeks, et teha esimesi kokkuvõtteid
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavu...
shows that his culture was French. He died in 1199. He had no son. His brother John followed. King John is often regarded as the worst king England has ever had (unpopular, greedy). He wanted himself to choose archbishops, the pope didn't allow & from 1208-1213 King John locked the churches. In 1204 John lost his lands in France. He tried to recapture Normandy. As the cost of War had risen, he raised the taxes, the barons didn't like it. In 1214 the barons rebelled against John. He was forced to sign Magna Carta, the Great Charter (symbol of freedom, hundreds of years later it was used by Parliament to protect itself from a powerful king),in 1215, but was unwilling to keep to the agreement. The nobles rebelled and civil war was avoided only because John died suddenly. John's son Henry became King as Henry III. He was then 9 years old and until the age of 20 he was under the control of powergul nobles.
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
Svaabiherstog-Staufen-valitikeisriks-vs.OttoIV-keskvõimnõrgenes-mõrvati Otto IV (valitses 1198-1215)Ainuke Welfist keiser. 1198-1208 kodusõda. 1201 loobus õigustest läänist ära lõigatud aladele. 1209 vallutas Rooma ja krooniti keisriks. Seejärel loobus ta Wormsi konkordaadist, mistõttu pan paavst ta 1210. aastal kirikuvande alla. Saksamaa kuningaks valiti Sitsiilia kuningas Friedrich II ning algas taas kodusõda Saksamaal. 1213 kinnitas paavstile 1201 ja 1209 tehtud järeleandmisi. 1214 kaotas Bouvines lahingu (vt. allpool). Welfiainuskeiser-Roomavallutas-loobusWormsist-kirikuvanne-kodusõda-kaotas Bouvinesi Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. saj. üritati allutada Läänemere lõunarannikut. 1180-1219 hõivati Pommeri, Väike-Pommeri, Holstein ja Põhja-Eesti. Samuti oli Läänemere kaubandus skandinaavlaste käes. 1227 sai Taani kuningas Valdemar II Võitja Põhja-Saksa aadlike liiga käest lüüa ja need valdused kaotati.
Olid tulekummardajad. Rituaale viidi lävi lahtise taeva all. Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid) Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes. Ümarplastika: reljeef Dareiose kaardivägi susalossis. § 6. VanaEgiptus. Püramiidid. Ajalugu jagatakse... Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood 30002130 eKr 21301990 eKr 19501650 eKr 16501550 eKr 36 dünastia 711 dünastia 1214 dünastia 1517 dünastia Uus riik HilisEgiptus 525 332 eKr = Egiptus pärslaste käes 15501075 eKr 1075525 eKr 1820 dünastia 2126 dünastia Makedoonia Aleksandri valitsemise aeg 332323 eKr Ptolemaioste riik 33230 eKr alates 30 eKr Rooma riigi periood. Egiptlaste ajaarvamine algas iga vaaraoga algusest peale. Egiptuse näol oli tegu suletud ühiskonnaga. Selle tõttu püsis kunst puutumatune aastatuhandeid. Asustus
Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega. Suurendas märgatavalt kuninga domeeni, laiendas oma võimu kõikide suurte läänide üle, toetudes kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle. Bouvines' lahing 1214 lõi Prantsuse kuningas Phillippe II Auguste'i vägi Inglise kuningas John Maata liitlaste Saksa-Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troontülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. Prantsusmaa riigiaparaadi tsentraliseerimine Õukonna aadlikud asendati keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest mu...
mida sisaldavad a) Kullamaa käsikiri, b) esimene eestikeelne raamat, c) Wanradt-Koelli katekismus, d) Georg Mülleri jutlused? 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere- lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli
Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. SITSIILIA VESPER 1282: Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragoni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. Märtsi õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid
Kuigi koos kirikutega rajatakse nende juurde ka kristlikud kalmistud kirikaia pühitsetud muld kujutab 23 endast keskaegse Euroopa kristlase jaoks ainumõeldavat matusepaika , jäävad kõrvuti kirikaedadega kestma külakalmistud külade juures. Tavaliselt ei kasva need välja muinasaegsetest kivikalmetest, vaid saavad alguse alles pärast ristiusustamist. Ilmselt on tegemist kirikuga tehtud kompromissi tulemusega: 1214. või 1215. aastal andis paavst Innocentius III Liivimaa vastristitutele õiguse "valida matmine oma tahte kohaselt". Keskaja alguseks olid Eesti alad jagatud nelja võimu vahel: Taani kuninga, Saksa ordu, Saare- Lääne piiskopi ja Tartu piiskopi vahel. Kujunes välja pärisorjus: talupoegi sunniti tegema teotööd; talupojad muudeti sunnismaisteks; mõisnikud pidasid talupoegi enda omandiks, müüsid ja kinkisid neid oma äranägemise järgi. 1343 a alanud Jüriöö ülestõusu käigus
Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega. Suurendas märgatavalt kuninga domeeni, laiendas oma võimu kõikide suurte läänide üle, toetudes kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle. Bouvines' lahing 1214 lõi Prantsuse kuningas Phillippe II Auguste'i vägi Inglise kuningas John Maata liitlaste Saksa-Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas kaotas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troontülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. Prantsusmaa riigiaparaadi tsentraliseerimine Õukonna aadlikud asendati keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. Esimesed eestikeelsed raamatud 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
