Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term Avalikke terme polnud varastes linnades eriti palju (kuni 1. sajandini eKr), kuid hiljem oli enamasti igas linnas oma avalikud termid. Neli...
VANA-KREEKA EHITUSKUNST Kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt pikema aja vältel. 12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlv...
ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST Sakraalarhitektuur- kiriklik ehituskunst, usuga seotud(kirikud, kloostrid, templid jne) Profaanarhitektuur- ilmalikud ehitised(valitsejate lossid, sõjaline e. kindlusarhitektuur, raekojad, elamud, tööstusehitised) SKULPTUUR Skulptuur- mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Oluline osa vormil. Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi on väljaraiumine, modelleerimine, valu Raidkunst- Kuju tehakse mingist kõvast materjalist tükke eemaldades(kivi, graniit, puu) Punkteerimine kavandi kivisse raiumise vaheetapp.
Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...
maailma kõikide kirikute ema" keiser Constantinus Suure poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik. Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Tituse võidukaar Rooma linna ehituskunst Alates 1. sajandist eKr võime rääkida roomlaste endi ehituskunstist. Praktilised roomlased mõtlesid eelkõige ehitiste püsivusele, otsides tugevamaid materjale ja vastupidavamat konstruktsiooni. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ning nn rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha või liiva segu), sideaineks kasutati lubimörti. Seniste robustse välispinna katmisel eelistati marmorit. Hoonete konstruktsioonis arendasid roomlased edasi nii Mesopotaamias kui ka etruski
Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikk...
VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST Varajase vabariigi periood - Algselt kandis rooma arhitektuur väga suuri ja otseseid mõjutusi etruskide ehituskunstist. - Hiljem hakkas üha suuremat rolli mängima ka kreeka ehituskunsti mõju, mis eriti selgelt avaldus vabariigiajastu lõpu poole ja sellele järgnenud keisrite ajastul. - Arhitektuuris sai määravaks mitmete ehitustehniliste uudsuste nagu lubimördi ja nn. rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi. - Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid. Kõiki neid võis kohata mingil määral ka juba etruski ja samuti vanade idamaade kunstis, kuid roomlased andsid neile teostustasem...
Maalikunst: · Õlimaal · Akvarellmaal · Fresco · Tahvelmaal · Miniatuurmaal · Momentaalmaal Maal-Värvidega loodud kujund tasapinnal Graafika ehk joonekunst: · Kõrgtrükk · Sügavtrükk Graafika-tasapinnaline kujund luuakse trükkides Tarbekunst: · Keraamika · Tekstiil · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö Skulptuur: · Reljeef · Ümarplastika Arhitektuur ehk ehituskunst: · Kiriklik ehk sarkaalne · Ilmalik ehk profanne Vastavus oma ülesandele, ruumimõju, Osa visuaalsest ümbrusest Keraamika(põletatud savist esemd): · Fajanss(glasuuritud savinõud) · Terrakota(glasuurimata savinõud) · Portselan
KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja k...
*Rooma Colosseum Rooma amfiteater Rooma linn tänapäeval. Arhitektuur on määratletud kui "kunsti ja teaduse projekteerimine ning hoonete paigaldamine''. VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste ka...
Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Linnaad ja ehituskunst: Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. Eriti suurejoonelised
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku?
see enam lagunevat impeeriumit päästa ei suutnud. Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476 a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja rajas Itaaliasse ja sellega piirnevatele aladele oma kuningriigi. Ida-Rooma riik (e Bütsantsi riik) jäi püsima kuni 1453 aastani. Vana-Rooma ANTIIKAEG 9 3. ÜHISKOND, ELUOLU JA EHITUSKUNST ROOMA KEISRIRIIGIS: 3.1. Maa ja linn: Rooma riigis moodustasid valdava osa elanikest väiketalupojad ja rentnikud. Riigi läänepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust latifundiumites (põllumajanduslikud suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama alles 3. sajandil eKr. Kõik varasem on teada hilisemate autorite teoste kaudu. Need aga kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajunud. Seetõttu võib üldjoontes väita, et Rooma kultuur on suuresti välja arenenud Kreeka kultuurist. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste võidusõitudele ja gladiaatorite võitlustele, kuid need polnud nii populaarsed kui Kreekas. Kreeka eeskujusid sulandati rahvapärastesse naljamängudesse. Rooma teatrietendused jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemäng...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
VANA- KREEKA JA VANA- ROOMA EHITUSKUNST: SARNASUSED JA ERIPÄRAD STILISTILISELT JA EHITUSTEHNILISELT. Vana Kreeka varaseimal perioodil jälgiti egeuse ning eriti mükeene ehituskunsti traditsioone. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid arenesid siiski peamiselt välja arhaika perioodil (7.- 6. saj. eKr). Kreeka ehituskunst on tugevalt konstruktsiooni keskne ning tähtis on välisarhitektuur. Rooma arhitektuur on suuresti üle võetud kreeklastelt, mida kasutati ainult dekoratiivselt. On kreeklaste kui ka etruskide arhitektuuri jätkuks. Nendelt võtsid nad üle ehitiste tüübid, konstruktsioonid nii kohandades kui ka täiustades neid. Vana- Rooma ehituskunst on dekoratsioonipõhine. Kreeka tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka...
Mille poolest erinesid ja sarnanesid põlisrahvaste kõrgkultuurid Ameerikas varasemate Kõrgkultuuridega mujal maailmas? Kõrgkultuuride tekkimine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse toob meie ette palju küsimusi. Kuidas inimesed sinna sattusid ning mis viis üldse kõrgkultuuri tekkeni? Uku Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Kas sellest järeldades võime mõelda, et ka kõrgkultuurid erinevatel mannertel on teisiti arenenud? Järgnevas töös üritan tuua välja kõrgkultuuride erinevused Euroopas ja Ameerikas. Kuigi areng toimus kohati erinevatel perioodidel mõlemal mandril, võime siiski kohata paljusid sarnasusi, kui ka erinevusi. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma ...
U. 3000. a. paiku eKr hakkab Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama Egeuse e. Kreeta- Mükeene kultuur. Kuigi sealsetele inimestele olid tähtsad ka merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja küllap ka mererööv. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks tol ajal olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. sajandi alguses kaevati välja nende säilinud osad ja restaureeriti osaliselt. Kreeta kujutavas kunstis aga hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Seal püüti jäädvustada hetkelisi muljeid vabalt ja loomulikult. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osasid on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitu etappi, kusjuures neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on v...
ükski teine Ameerika rahvas. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kunst Maide kunst aastast 250 pKr 900 pKr oli uue maailma ilusaim. Praeguseks on alles jäänud osa keraamikast ja savi pottidest. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Ehituskunst Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Kokkuvarisemine
Bütsants Linda Mari Hüvato II DEK Sai alguse aastal 324 Kristlik kirikuarhitektuur, pärines rooma kohtu ja turuhoone tüübist. Oluline oli proportsiooniline harmoonia Ristlööv, poolümar apsiid kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kuppellagi (sageli taevaks maalitud) Sambaread Kõigel oli sümboolne tähendus Seinu kaunistasid maalid, mis olid kristliku tähendusega Pildid koosnesid mosaiigist marmor või klaasmosaiik Kirikute interjöör oli väga kirev Mööbel oli raskepärane, oriendilik, vähe Kreekapärast elegantsi ja rohkem toekust Mööbel oli puidust, metallist, elevandiluust ja kivist. Kaunistati nikerduste või maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist ...
Vana-Kreeka kunst: Klassikaline periood Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5 sajandil eKr. See ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik-
Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming.
Islami kunst On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne. (moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...
põhinevad heletumedusel) ja Andrei Rubljov (värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid. Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika, vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest,
KUNSTIAJALUGU 6.Islami kunst. *Tekib Araabia poolsaarel *Monoteism 1 jumal (Allah) *Pühad linnad Medina ja Meka *Islami usu rajajaks Muhamed *Koraan pühakiri *Sunna raamat, mis koosneb pärimustest (õpetab koraani lugema) *sariaad seadused, mille järgi peab islami usulane astuma *Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damas...
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism · Absolutismi toetas pea kog...
JALUTUSKÄIK ROOMAS Rooma linna rekonstruktsioon Rooma linn tänapäeval Colosseum-kõige kuulsaim amfiteater Valmis aastal 80 Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Ellipsi kujuline 188x156m, kõrgus 48,5 4-korruseline 80 kaart ja 80 sissepääsu Mahutas 50 000 pealtvaatajat Colosseum Colosseum tänapäeval Gladiaatorid areenil Panteon "Kõikide jumalate tempel" lad.k Esimene kuppelehitis, kuplid toetuvad 8. eenduvale müüriosale, mille vahel nisid Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m kassetlagi Sisekujundus erinevatest marmoritest Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud valitsejad Panteoni sisevaade Foorumid Linnaväljakud teede ristumiskohas Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone), raamatukogud, templid, trimfikaared, arhiiv, kartser, sammas, monumendid Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus uudistetahvel "acta diurna", siin ae...
kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist. Ehitised kaunistati õhukeste marmorplaatidega. Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad. Skulptuur ja maal
alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon.
Rakke Gümnaasium Islami kunst Katre Pohlak X klass Mai 2011 Sisukord · Sisukord · Miks valisin selle teema? · Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema
Maailmaimed Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Seitse maailmaimet illustreerituna Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille...
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
Egeuse kultuur (3000-1200 eKr) KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta umbes 2000 aastat eKr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ...
vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või müne meessuguluse eestkoste all.; naise tähtsaim voorus oli truudus abikaasale; roomas olid mõnes mõttes naiste õigused suuremad kui kreekas; Avalikud mängud Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid; tuntuim neist oli Colosseum Roomas; Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul
eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1. profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef e pinnakunst 2. sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur maalikunst graafika tahvelmaal * trükikunst seinamaal * arvutidisain miniatuurmaal tarbekunst disain isevalmistatud
Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 ...
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Maia Kirillova Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5
metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist. Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum
Kunstiliigid Koostaja: Juhendaja: Sisukord: · Arhitektuur ehk ehituskunst · Kujutav kunst - maalikunst - graafika - skulptuur · Tarbekunst - tekstiil - puitehistöö - klaasikunst - keraamika - nahakunst - metallikunst Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast
SKULPTUUR mahuline kujund · ümarplastika · reljeef SKULPTUURIDE LOOMISE KOLM PÕHILIST VIISI · väljaraiumine · modelleerimine · abstraktne mahuline kompositsioon MAAL värvidega loodud kujund tasapinnal · tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL KERAAMIKA põletatud savist esemed · terrakota glasuurimata savinõud · fajanss
Paikuse Põhikool Kunstiliigid Janely Tilk 7a 2009 Arhitektuur e ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: · sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) · profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · maastikuarhitektuuriks (aed, park) Kujutav kunst Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Graafika
Tema piima joodi ja liha söödi. Telgid ja rõivad tehti aga kaameli karvadest. Valmistatud vildist või kaameli nahkadest. Kaameli küüru oli kogutud vesi. 3. Islami 5 tugisammast! 1) Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik 2) 5 tundi palvetamine 3) Paastumine ramadanikuu ajal 4) Iga moslem peab käima ära palverännakul Mekal 5) Almusti andmine (annetamine vaeste heaks) 2,5 aasta sissetulek 4. Araablaste kultuuri saavutused: ehituskunst, Ibn Sina, "Tuhat ja üks ööd". Ehituskunst - pühakojad (moseed) kuhu kuulusid ka minaretid, paleed Ibn Sina - imearst, meditsiinialased teadmised pani kirja "Arstiteaduse kaanonisse", astronoom ja filosoof "Tuhat ja üks ööd" - muinasjutukogu, islamiusuliste rahvaste looming 5. Araablaste vallutused: vt kaart õpik lk 63, kontuurkaart nr 6 6. Millised muutused toimusid Euroopas alates IX sajandist?
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi.
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL Hollandi ehituskunst Hollandi ehituskunst hindas kõige enam praktilisust ja mugavust. Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. Hollandi maalikunst Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailmas. Hollandi maalikunst puhkes erilisele õitsengule vabadussõja eduka lõpu puhul, et väljendada võidurõõmu. (1) Hollandi kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, teos pidi olema võimalikult
pressitud [mehaanilised vaselõige, kuivnõel, metsotinto, gravüür; keemiliselt töödeldavad ahvatinta (raud+hape), ofort (raud+nõel+hape), pehmelakk (raud+lakk+hape)] lametrükk [litograafia (keemiliselt töödeldud litokivil) ofsettrükk (elastse kattega trükisilinder)] kõrgtrükk (puulõige ja puugravüür, linoollõige???, tinalõige, plastikaatlõige) 2. Tarbekunst 3. Helikunst 4. Filmikunst 5. Sõjakunst 6. Arhitektuur e ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine 6.1 sakraalarhitektuur kultuslike otstarbega ehituskunst 6.2 profaus arhitektuur ilmaliku funktsiooniga arhitektuur (kool jne) 6.3 militaar arhitektuur sõjaväega seotud 6.4 avalikuhoonete arh nt kool 6.5 maastiku arh tegeleb parkide ja kultuurimaastike kujundamisega jaguneb kiviarhitektuur, puitarh, raud, klaas, teras, betoon,
MOLBERT PALETT LÕUEND ATELJEE LOGO KARIKATUUR KOOMIKS NATÜÜRMORT Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. OP-KUNST ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine VITRAAŽ
Kunstiliigid Kunstiliigid on: Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst I Arhitektuur ehk ehituskunst • Arhitektuur on kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') • Arhitektuur ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. • Arhitekt on inimene, kes kujundab arhitektuurilisi hooneid ja rajatisi. • https://et.wikipedia.org/wiki/Arhitektuur Arhitektuur Sakraalarhite ktuur Profaanarhitektuur ilmalik usuga seotud ehitised mõis, palee, loss, kindlus, tempel, katedraal, kirik, linnus, elamud, kabel, klooster kontorid,
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst Koht, aeg Egeuse meri ● Algas 3. aastatuhat ekr. - 12. saj. Ekr.(hävis) ● ● Kreeta kunst Kreeta kuninga Minose järgi minoiline kunst ● Keraamika ● ● Mükeene kunst Sarnane Kreeta kunstile ● Tarbekunst kõrgel järjel(kullasepatõõ ja keraamika) ● Tähtsaimad saavutused Ehituskunst – lossid(knossos, Phaistos, Hagia Triada) ● Seintel pildid ● Tähtsaimad saavutused Keraamika – looduslähedane, mereloomad, ● ● Tähtsaimad keskused Mükeene linn, ● Trooja ● Knossos (vanim) ● ● ●