Kuidas mõjutasid maadeavastused hilisemat ajalugu? Mitmeid tuhandeid aastaid enne Kristust olid juba meresõitjad avastanud uusi maid ning mereteid, kuid mõju avaldasid need vaid kohalikul tasemel. 15.-16. sajandi maadeavastused seevastu mõjutasid tervet maailma ning tõid endaga kaasa palju muutusi nii riikide kui ka tavainimese jaoks. 15. sajandi lõpuks olid kiriku- ja teadusmehed jõudnud üksmeelele: maa on kerakujuline. Kompassi täiustati meresõiduks, navigatsiooniriistana võeti kasutusele atrolaab ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga, kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva laevandusele ja isegi atronoomiale. Vasco da Gama, Kolumbuse ja Magalhaesi reisid...
Töös on kasutatud internetis leitud materjale ja ka meie ajaloo õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp 15. sajandil Portugaalias tekkinud Karavell, millega Christoph Kolumbus jõudis Amerikasse ja Vasco de Gama Indiasse. Karavell oli väike, aga hästi väle laev,
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus
Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kunagi merd)
1.Renesanss tähendab prantsuse keeles renaissance-taassündi sel ajastul taasväärtustati antiikkultuuri. 2.humanism tähendab ladina keeles humanus- inimlik, austatakse kõike mis on inimlik. 3.Renesanssi keskuseks sai Firenze, Itaalia. Renesanss sai alguse hiliskeskajal 14.saj Itaalias. 4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanis...
alusepanija Uus maailmapilt Kinnitati maakera kerakujulisust Kaasnes veendumus, et maakera maailma keskpunkt Mikolaj Kopernikul teistsugune seisukoht maailmast Giordano Bruno väitis, et Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. Galileo Galilei itaalia astronoom, kes kinnitas, et Maa pöörleb ümber oma telje. Suured maadeavastused Põhjuseks: Leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tähtsaimaks mõõteriistaks retkedel oli astrolaab Christoph Kolumbus avastas 12. okt 1492 Ameerika Vasco da Gama avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci teatas, et avastatud oli hoopis uus manner Ameerika. Maadeavastuste mõju ja uuendused majanduselus Inimeste silmaring avardus Eurooplased õppisid tundma taimi ja loomi Haiguste kaasatoomine süüfilis Kaubateed asendusid uutega muutus senine majanduskorraldus Kaubandusest saadud tasu erakordselt kõrge Intensiivse põllumajanduse osatähtsus
ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure. Eurooplased võtsid araablaste järgi kasutusele numbrid. Tehnikas võeti üle astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu, samuti paber, tänu millele oli üles märgitud asju parem säilitada. araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid. Mauri kultuuri kaudu avastati uuesti Aristotelese filosoofia, mis pani omakorda aluse 12. sajandil uue kristliku filosoofia tekkimisele. Arhitektuuris laenas gootika võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks.
Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas
Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas
Renessanss ja maadeavastuste aja algus 1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kii...
3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell. 3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha
10. Vastureformatsioon millal, miks, juhid, tulemus Vastureformatsioon. Algataja oli Rooma paavst. Tähendas katoliku kiriku positsiooni taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu. Absolutism piiramatu ainuvalitsus anglikaani kirik katoliiklik kirik Inglismaal astrolaab tähekõrgusmõõtur bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus
sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele,
looduse seletamine Erinevused 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja. 4. Maadeavastused Eeldused: * Tehnilised : 1. Laevad 2. Ladina purjed 3. Kompass 4. Astrolaab 5. Pikksilm 6. Tulirelvad 7. Araablaste ja antiikaja geograafiliste ja kartograafiliste tööde tundma õppimine * Ühiskondlikud: 1. maadeavastajad pärit Pürenee ps seal palju tegevuseta aadlike 2. renessanss ja humanism soodustasid inimeste eneseteadust 3. hakati soosima uudishimu 4. kaubanduse ja panganduse arenguga vajati uusi tooraineallikaid ja turge 5. huvi idamaiste vürtside vastu 6. ristiusu levitamine Euroopast väljapoole Põhjused: 1. Vürtsid 2. Uute mereteede otsimine. 3
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
Nad väitsid, et paavst on nende meeste jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikudki. Inkvisitsioon kirikukohus Ristisõjad Koraan islami püha raamat (allahi ilmutused muhhamedile) Renessanss loominguline ajastu, inimesi hinnati omaduste tõttu Reformatsioon usuuendus, algatas Martin Luther aastal 1517 Maadeavastused eeldused miks mindi maad avastama oli sellepärast, et olid uut tüüpi laevad, kompass, astrolaab ja kogemused, põhjusteks oli aga see, et luksuskaubad olid kallid, taheti leida uusi mereteid, kullajanu. Christophr Kolumbus tahtis sõita Indiasse Lääne kaudu. Startis 3.august 1492 laevaga ,,Santa Maria" Esimese reisiga avastati: Bahama saared (Hiina), Kuuba (Jaapan), Haiti( väike Hispaania). Uskus, et jõuti Hiina rannikule. Toodi kaasa väheke kulda ja mõned pärismaalased. Siis järgmine reis avastas ta Puerto Rico, Jamaica, Väikesed Antillid.
tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastused Avastusretked Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Astrolaab võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade Bartolomeu Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu, kus nimetati Hea Lootuse neemeks. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika Vasco da Gama arvas, et avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci kinnitas, et avastatud manner pole India. Tema järgi sai nimeks Ameerika Austraalia avastamine Maadeavastuste mõju Euroopa arengule Teati 4/5 maakera pindalast Merd tunti 90%, maismaad 60% Õpiti tundma taimi ja loomi Kartul söögiks
kolonistidele orjadeks. Esmalt tegelesid orjakaubandusega hispaanlased ja portugallased, peagi aga koondus see peamiselt Inglise ja Hollandi kaupmeeste kätte. UUENDUSED MERESÕIDUS. SUURTE MAADEAVASTUSTE AEGSED LAEVAD JA LAEVATÜÜBID Rannikupurjetamisega ja tasaste meredega harjunud meresõitjatele avanesid tehnika arenedes 15. sajandil uued perspektiivid, mis muutsid võimalikuks ülemineku rannasõidult avameresõidule. Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, mille abil sai laeva asukohta täpsemalt määrata. Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid. Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU
rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule teadus- araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunes 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid tehnika- astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablase vahendusel üle Hiinast, ning paber arhitektuur- gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
Rajatud keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku asukohale, oletatav Püha Peetruse matmispaik Arhitektid Bramante, Raffael, Michelangelo (kupli joonised), sisekujundus - Bernini töötas ehitise kallal u 20 aastat, kavandas ka kiriku esise väljaku. Suured maadeavastused. 15. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kompass, kolmunrkpuri (aitas paremini manööverdada), astrolaab (mõõdeti tähtede kaugust). Laevaehituses: karavell (neljamastiline) Soov kaubelda Idamaadega Hiina ja India · Juhtriigid Portugal meretee Indiasse ümber Aafrika · Hispaania meretee üle Atlandi ookeani 16. Kuidas avastati: Aeg,juht Mida avastas, kuhu jõudis? Rahastaja, mis kasu sai? 1488 Bartholomeu Diaz Hea lootuse neem Portugal, Aafrikas
(Magalhaes 1519-22). Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? Muutused: karavell- purjelaev; manööverdusvõime ja tormi taluvus parem; erinevad mastid (2-3). Peamine oli vastupanu võime tormidele, mitte suur kaubahulk. Kombinatsioon Eur ja Araabia laevast. Parem navigeerimimine- kompass, astrolaab (vahend tähtede vaatlemiseks ning nende vahekauduste määramiseks). Kartograafia areng, kunstnikud joonisatasid kaardid, kus oli käidud. Püssirohu kasutusele võtt võimaldas hõlpsamalt alistada vaenlasi. Hispaania ja Portugal hakkasid konkureerima meresõidus, kes leiab meretee Idamaadesse, mille olid enda kätte haaranud Konstantinoopoli langemisega araablased. Hispaanlased leidsid meretee üle Atlandi ookeani ja avastasid Ameerika
kus mõistis hukka indulgentside müügi(luterlastele on see usupuhastuspüha). Kutsus kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Tõlkis Piibli saksa keelde Richelieu vaata ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL alla Louis XIV - Voltaire Montesquieu George Washington Napoleon Karl Marx Otto von Bismarck Õppesisu Maadeavastuste eeldused 1)uut tüüpi laev karavell(pikemad reisid) 2) kompass saadi paremini orienteeruda 3) astrolaab ehk mõõteriist taevakehade kõrguse mõõtmiseks saadi ka paremini orienteeruda 4) hulk eelmiste põlvkondade kogemusi nähti võimalust kuulsaks ja rikkaks saamiseks Tagajärjed USAle: paljaksröövimine; euroopaliku elulaadi pealesurumine; kristianiseerimine(kristluse pealesurumine); kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine Euroopale: hinnad muutusid; tekkisid kauba- ja fondibörs; kaubanduse keskpunkt nihkus
Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu. 8) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna-Prantsusmaal trubaduuride luule · Tehnika astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba moseedest · Al-Idrisi maailmakaardil(1154) oli esimest korda märgitud ka Eesti 9) Tooge välja kerjusmungaordu eripära varasemate ordudega võrreldes. Nimetage kaks tuntumat kerjusmungaordut keskajal.
1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö KÄSITÖÖ 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu PÄRISORJUS 7. karavell, astrolaab, hidalgo, ,,kullajanu" MERENDUS 8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik LINNA KESKUS Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust! 2. Milles seisnes varakeskajal kristliku kiriku ja eriti kloostrite tähtsus? Põhjenda oma ütlust! 3. Miks ristisõjad ei saavutanud oma eesmärki? 4. Millised olid maadeavastuste tagajärjed eurooplastele ja millised avastatud maade rahvastele? 5
väljudes: "Ta liigub siiski!" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed 1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). · Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. b) Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). · Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. c) Meresõidu ja kaubanduseareng: · Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. · Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. · Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. d) Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. · Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. 2. Portugallaste esmaretked a) Henrique Meresõitja: · Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. · Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone.
Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. 38) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele LääneEuroopale? 3 näidet · Teadus vt 36 · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus ja kangelasluule põhjal kujunes LõunaPrantsusmaal trubaduuride luule · Tehnika astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber · Arhitektuur gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba moseedest
ristisõjad Marco Polo Veneetsiast reisid Hiina ja mongolite maadel Eeldused: Euroopa areng võttis juhtrolli Inimeste maailmapildi muutumine (varane renessanss: tee tööd/teeni jumalat/kaitse riiki/valitse riiki) haridus, trükikunst, Idamaade huvi, Piibli tähtsuse langus, ettevõtlikkus Marco Polo, John Mandeville ja renessanssi geograafia astrolaab, portolaan(rannikukaart), uus laev karavell (pikem ja sobiv ookeanisõiduks) Maakera kuju diskussioonid (ümbermõõt ~28 000km) Põhjused: Väärismetallid, sõjapidamine, Idamaised kaubad, vürtsid turvalised mereteed: türklaste blokaad India ja Euroopa suunas Legendid kaugete maade kohta Rekonkista lõpp 1492 ja paljude vabade sõjameeste töötuks jäämine Henrique Meresõitja merekool Bartolomeu Diaz 1486-1487 Hea Lootuse neemel
läheduses ka eurooplased süsimustaks põletada. Tänu nendele eelarvamustele oli raske vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste I etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja(1394-1460) eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse. Jõuti Bojadori neemeni, kus Sahara kõrb ulatub ookeanini välja ja kaugemale ei riskutud minna. Mõõteriist, astrolaab, võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz I eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida nim Hea lootuse neemeks. Christoph Kolumbus üritas jõuda lääne poolt Indiasse. Teed alustas 3.aug.1492 ning 12.okt.1492 märgati maad, mis osutus Ameerikaks. Ise usuti, et jõuti Indiasse. Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, jõudis 20.mai 1498. Tagasi jõudis vürtse täis laevadega
Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. 38) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet Teadus – vt 36 Rüütlikultuur – Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule Tehnika – astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber Arhitektuur – gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraažide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba mošeedest
2 Humanismi areng usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees 3 Rekonkista lõpp viimase araabia Granada vallutamises Pürenee ps Portugalis ja Hispaanias jäi tegevuseta seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht hidalgodid (Hispaania alamaadlik), kellel tuli rakendus leida 4 Meresõdutehnika areng avamere sõiduks sobiv laevatüüp karavell, kerge kiire, 3 masti, suur trümm vee ja toidu jaoks 5 Tehnika täiustamine kompass, astrolaab (kahekõrgusmõõtja) 6 Ladina puri, mis võimaldas sõita vastutuult (4-nurkne) PÕHJUSED: 1 Vajadus väärimetallide järele (nn "kullajanu") 2 Vajadus idamaiste vürtside järele 3 Vanad kaubateed türklaste kontrolli alla, tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks 4 Otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid, kaubateid 5 Levisid legendid müütidest rikastest maadest, nt Eldorado TAGAJÄRJED: 1 Euroopale
(araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). · Rüütlikultuur Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. · Teadus Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). · Tehnika astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. · Arhitektuur gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. 3. Viikingite retked 9. 11. sajandil. a. Ühiskondlik kord: · Viiking Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) · Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed.
ülikoolid. Ida ja lääne ideede ja uute ning vanade mõttesuundade süntees tõid kaasa suured edusammud meditsiinis, matemaatikas, füüsikas, astronoomias, geograafias, arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja ajaloos. Mitmed olulised süsteemid, nagu algebra, araabia numbrid ja nulli mõiste (ülioluline matemaatika edenemiseks), toodi keskaegsesse Euroopasse moslemimaalimast. Keerulised instrumendid, mis tegid võimalikuks keskaegse Euroopa avastusreisid, nagu näiteks astrolaab, kvadrant ja head navigeerimiskaardid, töötasid samuti välja moslemid. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'n tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami kontkstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille Ta ilmutas prohvet Muhammedile . Koraan on otsene Jumala sõna, nagu seal ka aeg-ajalt on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan täielikult nii sõnades kui ka tähenduses originaalis säilinud.
-16.saj maadeavastustel ja avastatud maade vallutamisel ning neid nimetati konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja). Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised geograafiast – antiikgeograafi Ptolemaiose arvutustele tuginedes peeti maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud kompass ja astrolaab (millega mõõdeti geograafilisi laiuskraade), ladina puri (millega sai sõita ka ebasoodsates tuuleoludes) ning ookeanisõiduks kõlblik laevatüüp – karavell. 2.2. Tähtsamad avastusretked: Maadeavastuste algus on seotud Aafrika lääneranniku uurimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (eluaastad 1394 – 1460) eestvedamisel tegid portugallased uurimisretki piki Aafrika läänerannikut järjest lõuna poole,
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom ...
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Bütsantsi kultuur Referaat Koostaja: Maia Pruuli 7.d klass Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 Talurahva töö ja elu .............................................................................................................................4 Käsitöölised..........................................................................................................................................4 Orjad.....................................................................................................................................................5 Keiser...................................................................................................................................
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
7. Tulemused hussiitide liikumisele - Saksa mõju Tsehhimaal vähenes tunduvalt - Linnades kasvas tsehhide mõjuvõim - Juba sekulariseeritud kirikuvarad jäid uutele omanikele - Rooma paavsti sissetulekud Tsehhimaalt vähenesid - Kiiresti hakkas arenema Tsehhi keel ja kultuur §26 Suured maadeavastused 1. Maadeavastuste eeldused: - täpsemad mõõteriistad: kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja) - paremad purjelaevad karavellid (2 või 3 mastiga) - osavad ja julged Portugali ja Hispaania meremehed - hidalgod väikeaadlikud, elukutselised sõjamehed tegevust otsimas põhjused: - hankida kulda, vürtse ja muid rikkusi - et leida otseühendus aasia maadega kauplemiseks uusi mereteid mööda - seiklus ja rännuhimu - euroopa ülikute idamaade kaupade ihalus
- legendid müütilistest rikastest riikidest - 1492 jõudis lõpule rekonkista 3. Teaduslik-tehnilised eeldused - ristisõjad avardasid silmaringi - 13.saj. Marco Polo reisikirjeldus Mongooliast tekitas huvi teiste riikide vastu - taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. kavandati Saksamaal esimene gloobus, Ptolemaiose "Geograafia" tõlgiti ladina keelde 4. Meresõidutehnika areng - täiustati kompassi, leiutati astrolaab (laeva asukoha määramine tähtede asukoha järgi) - portolaanid rannikute, sadamate kirjeldused - hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, millega oli võimalik teha ookeanisõitu - võeti kasutusele ladina puri sai sõita vastu tuult, uus laevatüüp karavell Kokkuvõte põhjustest: - vürtsid - ristiusu levitamine - uute mereteede avastamine - legendid rikastest riikidest - kullajanu Avastusretked
keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on andnud: 1. sõnavara Euroopale (otse araablastelt) 2. numbrisüsteem ja arv 0 India kaudu Euroopale 3. tõlkisid antiikteoseid araabia keelde, siis tagasi kreeka keelde 4. malemäng India kaudu Euroopale 5. muinasjutud pärslaste kaudu Euroopale 6. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass Hiina kaudu Euroopale 7. meditsiinis Ibn Sina teosed, koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 8. koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia (v.a põhja- ja kirdeosa)(otse araablastelt) tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu erinevate
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
1453 langes Konstantinoopol türklastele. Nemad vahendasid kaubandust, aga see oli väga kallis 2. vajadus väärismetalli järele, eeskätt kulla ja hõbeda järgi, sest euroopas oli puudus käes. 3. euroopas ringlesid jutud, et Idamaad on tohutult rikkad, kun on võimalik kiiresti rikkaks saada Eeldused: TEHNILISED ÜHISKONDLIKUD 1. kompass ja astrolaab. Võimalik merel 1. Pürenee ps väikeaadlikud e hidalgod orienteeruda vajasid uusi väljakutseid 2. ookeanisõiduks kohandatud laev karavell, 2. renessanssiaja maailmavaade sai sõita vastutuuled kolmnurkse purje tõttu. uudishimu, eneseteostus rõhutatud Täiustatud karavellil ruut ruut kolmnurk. Ladina puri. Sinna sai mahutada piisavalt toitu ja magedat vett 3. õpiti tundma antiikautoreid nind araablaste 3
- Vallutatud alade elanikele jäetakse suured vabadused, see-eest maksud on suuremad neile, kes ei võta usku omaks - Jagunes X.sajandil viieks ISLAM - Monoteism; Allah+prohvetid(ükes neist oligi Muhamed) - Islam tähednab allumist(moslem-see, kes allub) - Koraan, sariaat(komber), sunna(pühad tekstid) - 5alustala: Usutunnistus, palvetamine, paast, palverännak, annetamine(2,35)' ARAABIA KULTUURI MÕJU - Numbrid(võeti üle indiast) - Kompass ja astrolaab - Paber-jõudis läbi nende euroopasse - Kirjanduse levik-nt trubaduur - Teadus, kreeka keelsed teosed kirj. Ümber araabia keelde - Kunst, nt sibulkuplid ISLAMI KUNST - Tähtis arhitektuuriline osa(moseed, medresed(koolis), hauakambrid, kaubatänavad(basaar), lossid ja paviljonid) - Omari mosee Jeruusalemmas - Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damaskuses - Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada TEADUS 10
Araabias oli maailma kultuuriline ebaühtsus, ühendatavateks teguriteks oli koraan ja araabia keel. Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uus segakultuur 8araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast). Tekkis rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus - ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus- Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13 saj. Euroopa ülikoolid, araabia numbrid(mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika: astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poole üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur: gootika laenas araablastelt võlvide ja sammastee rütmi ning vitraazide värvikuse. b) Viikingite retked: · ühiskondlik kord Viiking oli skandinaavia sõdalane8normann-Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal). Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist
Johannese riik, mis oli kristlik ) Algusel levisid kuulduset, et preesterkuninga riik asus Aasias, aga 15. sajandil arvati, et Preesterkuningas Johannase riik oli Aafrikas. Taheti sellepärast, et see oli kristlik riik ja seda oli vaja võitluseks islamiusuliste vastu. Aafrikas arvati ta olevat tänapäeva Etioopia aladel. Eeldused, mis lubasid maadeavastusreisidele minna 1) Euroopas oli kasutuselevõetud kompass ( põhjasuuna leidmine ) ja astrolaab ( selle abil oli võimalik määrata laiuskraade ). Pikkuskraade tollajal välja arvutada ei osatud. 2) Euroopa lõunaosas olid välja arenenud kaks uut laevatüüpi: karavell ja karakk need olid sobivad ookeanisõiduks, süvis oli neil madalam, sellega oli võimalik ka rannikule pääseda ja ka karidest paremini mööduda. Karakk oli parem seetõttu, et karakki pardad olid kõrgemad ja seal oli rohkem ruumi trümmidele
Neid hakati kutsuma šiiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest šiiidid. Šariaat on koraanile tuginev islamiõigus – usu- ja moraalinormide kogum (keelatud on sealiha, alkohol, hasartmängud; halvasti suhtutakse liigkasuvõtmisesse). Araablased on eurooplastele andnud: 1. Numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. Malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas „Arstiteaduste kaanoni“, kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis
Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (keelatud on sealiha, alkohol, hasartmängud; halvasti suhtutakse liigkasuvõtmisesse). Araablased on eurooplastele andnud: 1. Numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. Malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
