Facebook Like

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt) (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
  • Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv.
  • Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale:
    • Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi.
    • Härja asemel kiirema hobuse kasutamine.
    • Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le.
  • Rahvastiku kahekordistus:
    • X saj. 40 milj.
    • XIII saj. lõpul 70 milj.
  • Linnade teke ja kaubanduse areng.
  • Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus:
    • Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut.
    • Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.
  • Linnade mõju ühiskonnale:
    • Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima.
    • Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
    • Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust.
  • Tähtsamad kaubateed :
    • Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
    • Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale.
  • Püha- Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel.
  • Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I
    • Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.
    • Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
    • Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
    • Lasi paavstil end keisriks kroonida.
    • Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia).
  • Paavstide mõju ja autoriteedi kasv:
    • Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt.
    • Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
    • Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks.
    • Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad .
    • XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse – Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus.
    • Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks.
  • Ristisõjad – kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust – 13. saj. lõpuni).
  • Põhjused:
    • Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine
    • Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia .
    • Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest.
  • Sõdade käik:
    • I ristisõjas ( 1096 -1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.
    • Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid.
    • Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni - ja Templiordu).
    • 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
    • Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid.
    • IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet.
  • Sõdade tagajärjed:
    • Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades.
    • Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204.
    • Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed.
    • Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust – rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu.
  • Tsentraliseeritud monarhia kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim.
  • Prantsusmaal:
    • Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle.
    • 987.a. läks kuningatroon üle Capet’le ( kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele.
    • Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni.
  • Inglismaal:
    • 1066.a. tungis William Vallutaja ( Normandia hertsog ) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks.
    • Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt.
  • Seisuste esinduskogud.
  • Inglise parlament 1265:
    • Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
    • Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid ) ja alamkojast ( alamaadel ja - vaimulikud , linnade esindajad).
    • Talupoegi pidid esindama nende isandad .
    • Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte.

    Feodaalkord ja rüütliseisus


  • Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes.
  • Vasall andis end senjööri kaitse alla:
    • Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega.
  • Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega:
    • 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
    • Senjöörile nõu andmine.
    • Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel.
  • Pärusvalduste kujunemine:
    • Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
    • Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta.
  • Feodaalne killustatus ja kodusõjad:
    • Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult.
    • Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma.
    • Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus - ja saamahimust.
    • Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.
  • Rüütliseisus
  • Rüütel – elukutseline raskeratsaväelane, kes kuulus sõjaväetuumikusse:
  • Erinev päritolu ja sotsiaalne positsioon:
    • Hertsog ja krahvid pärinesid vanast Rooma aristokraatiast või germaani ja Frangi riigi suurnikest.
    • Madalat päritolu väikefeodaalid tõusid esile tänu senjööri ustavale teenistusele.
    • Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga.
    • Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas.
  • Rüütel kui sõjameheseisus:
    • Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse.
    • Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena.
    • Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale.
    • Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus.
  • Rüütliks saamine.
  • Päritolu – madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes.
  • Vastav kasvatus:
    • 7 aastaselt teenistus paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid.
    • 15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid.
    • 20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks.
  • Rüütlieetika 3 põhimõtet:
  • Jäägitu ustavus oma isandale:
    • Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel.
  • Perekonna au ja hea nime hoidmine:
    • Au haavamine mahapestav vaid verega.
    • Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga.
  • Julgus , ausus ja sõjapidamine:
    • Võitlemine vastavalt reeglitele – ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.
  • Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.
  • Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks.
  • Ordurüütel:
    • Andis mungatõotuse.
    • Loobus ilmalikust elust.
    • Pühendus ristiusu kaitsele.
  • Tähtsamad ordud :
    • Johanniitide ordu – Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas.
    • Templiordu – ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi.
    • Saksa ordu.
    • Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu).

    Aadlielulaad ja rüütlikultuur


  • Relvastus
  • Ründerelvad:
    • Piik – vastase sadulast paiskamiseks.
    • Mõõk – lähivõitluses.
    • Sõjakirves ja nui.
  • Kaitserelvastus :
    • Algul metallplaatidega nahast soomusrüü.
    • Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal).
    • Kiiver.
    • Kilp
  • Ratsaväele lisaks jalamehed:
    • Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud .
    • Ülesandeks rüütliväe abistamine.
  • Võitlusviis
  • Rivistuti pikkadesse viirgudesse:
    • Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu.
    • Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks.
  • Kahevõitlus:
    • Iga rüütel otsis endale sobiva vastase.
    • Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks.
    • Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega.
  • Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid.
  • Asukoht ja rajatised:
    • Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
    • Linnuse keskel kõrgus peatorn .
    • Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid .
    • Müürid väravatornide ja rippsildadega.
    • Vallikraav
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #1 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #2 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #3 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #4 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #5 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #6 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #7 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #8 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #9 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #10 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #11 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #12 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #13 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #14 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #15 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #16 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #17 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #18 Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt #19
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    Cunxmoor profiilipilt
    Cunxmoor: Suur tänu, täpselt see mida ma vajan.
    21:01 07-03-2011
    verner112 profiilipilt
    verner112: väga hea kõik vajalik olemas
    23:07 29-09-2011
    mark104 profiilipilt
    mark104: Tänan väga.
    19:29 03-05-2009


    Sarnased materjalid

    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    15
    doc
    Vara-Keskaeg Euroopas-konspekt
    32
    docx
    10-kl ajaloo üleminekueksam
    50
    doc
    Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
    7
    doc
    Kõrg- ja hiliskeskaeg
    27
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun