• Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi.
  
• Härja asemel kiirema hobuse kasutamine.
  
• Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le.
  

• X saj. 40 milj.
  
• XIII saj. lõpul 70 milj.
  

• Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut.
  
• Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.
  

• Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima.
  
• Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
  
• Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust.
  

• Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
  
• Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale.
  

• Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.
  
• Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
  
• Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
  
• Lasi paavstil end keisriks kroonida.
  
• Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia).
  

• Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt.
  
• Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
  
• Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks.
  
• Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad .
  
• XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse – Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus.
  
• Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks.
  

• Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine
  
• Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia .
  
• Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest.
  

• I ristisõjas ( 1096 -1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.
  
• Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid.
  
• Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni - ja Templiordu).
  
• 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
  
• Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid.
  
• IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet.
  

• Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades.
  
• Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204.
  
• Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed.
  
• Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust – rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu.
  

• Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle.
  
• 987.a. läks kuningatroon üle Capet’le ( kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele.
  
• Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni.
  

• 1066.a. tungis William Vallutaja ( Normandia hertsog ) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks.
  
• Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt.
  

• Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
  
• Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid ) ja alamkojast ( alamaadel ja - vaimulikud , linnade esindajad).
  
• Talupoegi pidid esindama nende isandad .
  
• Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte.
  

Feodaalkord ja rüütliseisus

• Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega.
  

• 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
  
• Senjöörile nõu andmine.
  
• Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel.
  

• Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
  
• Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta.
  

• Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult.
  
• Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma.
  
• Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus - ja saamahimust.
  
• Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.
  

• Ritter s.k. (rüütel), chevalier pr.k. ja caballero his.k. ( kavaler ).
  

• Hertsog ja krahvid pärinesid vanast Rooma aristokraatiast või germaani ja Frangi riigi suurnikest.
  
• Madalat päritolu väikefeodaalid tõusid esile tänu senjööri ustavale teenistusele.
  
• Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga.
  
• Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas.
  

• Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse.
  
• Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena.
  
• Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale.
  
• Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus.
  

• 7 aastaselt teenistus paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid.
  
• 15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid.
  
• 20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks.
  

• Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel.
  

• Au haavamine mahapestav vaid verega.
  
• Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga.
  

• Võitlemine vastavalt reeglitele – ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.
  

• Andis mungatõotuse.
  
• Loobus ilmalikust elust.
  
• Pühendus ristiusu kaitsele.
  

• Johanniitide ordu – Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas.
  
• Templiordu – ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi.
  
• Saksa ordu.
  
• Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu).
  

Aadlielulaad ja rüütlikultuur

• Piik – vastase sadulast paiskamiseks.
  
• Mõõk – lähivõitluses.
  
• Sõjakirves ja nui.
  

• Algul metallplaatidega nahast soomusrüü.
  
• Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal).
  
• Kiiver.
  
• Kilp
  

• Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud .
  
• Ülesandeks rüütliväe abistamine.
  

• Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu.
  
• Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks.
  

• Iga rüütel otsis endale sobiva vastase.
  
• Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks.
  
• Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega.
  

• Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
  
• Linnuse keskel kõrgus peatorn .
  
• Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid .
  
• Müürid väravatornide ja rippsildadega.
  
• Vallikraav