Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt) (5)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)

Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv.

Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale:

Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi.
Härja asemel kiirema hobuse kasutamine.
Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le.

Rahvastiku kahekordistus:

X saj. 40 milj.
XIII saj. lõpul 70 milj.

Linnade teke ja kaubanduse areng.

Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus:

Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut.
Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.

Linnade mõju ühiskonnale:

Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima.
Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust.

Tähtsamad kaubateed :

Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale.

Püha- Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel.

Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I

Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.
Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
Lasi paavstil end keisriks kroonida.
Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia).

Paavstide mõju ja autoriteedi kasv:

Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt.
Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks.
Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad .
XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse – Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus.
Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks.

Ristisõjad – kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust – 13. saj. lõpuni).

Põhjused:

Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine
Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia .
Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest.

Sõdade käik:

I ristisõjas ( 1096 -1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.
Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid.
Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni - ja Templiordu).
1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid.
IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate poolt, mis kahjustas nende mainet.

Sõdade tagajärjed:

Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades.
Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204.
Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed.
Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust – rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu.

Tsentraliseeritud monarhia kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim.

Prantsusmaal:

Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle.
987.a. läks kuningatroon üle Capet’le ( kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele.
Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni.

Inglismaal:

1066.a. tungis William Vallutaja ( Normandia hertsog ) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks.
Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt.

Seisuste esinduskogud.

Inglise parlament 1265:

Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid ) ja alamkojast ( alamaadel ja - vaimulikud , linnade esindajad).
Talupoegi pidid esindama nende isandad .
Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte.

Feodaalkord ja rüütliseisus

Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes.

Vasall andis end senjööri kaitse alla:

Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega.

Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega:

40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
Senjöörile nõu andmine.
Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel.

Pärusvalduste kujunemine:

Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta.

Feodaalne killustatus ja kodusõjad:

Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult.
Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma.
Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus - ja saamahimust.
Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.

Rüütliseisus

Rüütel – elukutseline raskeratsaväelane, kes kuulus sõjaväetuumikusse:

Ritter s.k. (rüütel), chevalier pr.k. ja caballero his.k. ( kavaler ).

Erinev päritolu ja sotsiaalne positsioon:

Hertsog ja krahvid pärinesid vanast Rooma aristokraatiast või germaani ja Frangi riigi suurnikest.
Madalat päritolu väikefeodaalid tõusid esile tänu senjööri ustavale teenistusele.
Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga.
Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas.

Rüütel kui sõjameheseisus:

Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse.
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena.
Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale.
Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus.

Rüütliks saamine.

Päritolu – madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes.

Vastav kasvatus:

7 aastaselt teenistus paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid.
15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid.
20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks.

Rüütlieetika 3 põhimõtet:

Jäägitu ustavus oma isandale:

Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel.

Perekonna au ja hea nime hoidmine:

Au haavamine mahapestav vaid verega.
Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga.

Julgus , ausus ja sõjapidamine:

Võitlemine vastavalt reeglitele – ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.

Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.

Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks.

Ordurüütel:

Andis mungatõotuse.
Loobus ilmalikust elust.
Pühendus ristiusu kaitsele.

Tähtsamad ordud :

Johanniitide ordu – Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas.
Templiordu – ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi.
Saksa ordu.
Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu).

Aadlielulaad ja rüütlikultuur

Relvastus

Ründerelvad:

Piik – vastase sadulast paiskamiseks.
Mõõk – lähivõitluses.
Sõjakirves ja nui.

Kaitserelvastus :

Algul metallplaatidega nahast soomusrüü.
Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal).
Kiiver.
Kilp

Ratsaväele lisaks jalamehed:

Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud .
Ülesandeks rüütliväe abistamine.

Võitlusviis

Rivistuti pikkadesse viirgudesse:

Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu.
Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks.

Kahevõitlus:

Iga rüütel otsis endale sobiva vastase.
Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks.
Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega.

Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid.

Asukoht ja rajatised:

Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
Linnuse keskel kõrgus peatorn .
Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid .
Müürid väravatornide ja rippsildadega.
Vallikraav .

Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes:

Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega .
All elasid sulased ja hoiti tagavarasid.
Kaitseks oli puust tara.

Piiramistehnika.

Kiviheitemasinad.
Taraanid – müüripurustajad.
Piiramistornid.
Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada.

Abielu

Eesmärk:

Soetada seaduslikke järglasi.
Sõlmida liite perekonna vahel.

Abielu sõlmimine:

Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud.
Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused.
Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine .
Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas .

Turniirid – organiseeritud sõjamängud.

Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel.

Kahevõitlus:

Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata.
Võitja sai endale kaotaja relvastuse.

Ühiskonna suhtumine:
POSITIIVNE
Kiriku NEGATIIVNE hoiak

Oluline meelelahutus aadlikele ja lihtrahvale.
Edukad rüütlid said aadlineidude tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni.
Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel.

Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine.
Eemaldumine õigelt teelt – Pühendunud võitluselt ristiusu eest.

Rüütlikirjandus

Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist:

Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi – ustavus, vagadus , suuremeelsus.
Ülistati armastust südamedaami vastu.

3 peamist žanri:
KANGELASEEPOSED
RÜÜTLIROMAANID
ARMASTUSLUULE

Autor enamasti teadmata.
Prantslaste “ Rolandi laul”.
Karl Suure vasalli krahv Rolandi vaprusest moslemite vastu Hispaanias.
Sakslastel “Nibelungide laul”.

Temaatika muistsetest pärimustest.
Inglastel kuningas Artur ja tema 12 ümarlauarüütlist.

Trubaduurid – poeetidest rändlaulikud.
Rüütli vankumatu truudus ja südame-daami ennastohverdav teenimine.

Talupojad ja mõisamajandus

Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund.

Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal:

Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest.
Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid.

Õiguslik seisund:

Pärisorjus – maarendi eest teotöö ja andem.
Sunnismaisus .
Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus – s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista.
Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias.

Külad ja põllud.

Külaelu:

Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni.
Osa külasid oli kindlustatud.
Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees.

Talupere :

Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest .
Abielu sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel.

Talumaja:

Metsavööndis ehitati peamiselt puust, Vahemeremaades kivist, mõnel pool põletamata tellistest.
Ruumi oli vähe, kus talvel külma eest hoiti ka kariloomi.

Põllud:

Külast eemal ja eri perede põllulapid tihedalt üksteise kõrval.
Seetõttu hariti põldu ühiselt mitme pere ühise künnirakendiga (härjapaar või hobune adra ees).
Ühel perel oli vähemalt 2-3 põllulappi (kahe- või kolmeväljasüsteem).
Hõredamini asustatud aladel olid üksiktalud, kus iga pere elas eraldi oma põldude keskel.

Heina- ja karjamaad ning mets:

Paiknesid põldudest eemal, kusjuures mets kuulus sageli isandale.
Mets andis küttepuid, seeni ja marju.
Jahilkäik oli isanda eesõigus ja talupoegadele osaliselt keelatud.
Mägistes piirkondades moodustasid omaette grupi mägikarjused, elades pool aastast kõrgetel karjamaadel.

Koormised ja turusuhete areng.

Mõis – naturaalmajanduslik suurmajandus, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad:

Kuni XII sajandini oli linna ja kaubandust vähe, mistõttu talupojad pidid varustama mõisa eluks vajalikuga.

Koormised – talupoja tööd ja maksud maarendi eest.

Loonusrent – kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi toiduaineid (mune, juustu, sinki jne).
Teotöö – talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas.
Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi.

Turusuhete areng alates XII sajandist:

Hoogustus linnade teke ja kaubandus.
Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu.
Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse.
Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine).
Loonusrendi asendamine raharendiga.
Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma.
Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist.
Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta.
Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest.

Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine.

Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud:

Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud , linlased) suhtusid neisse põlglikult.
Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada.

Talupojad olid sügavalt usklikud:

Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise.
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega.

Linnad – valitsemine ja majandus

Linnaelu areng

Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal:

Lõppes naturaalmajanduse arengujärk.
Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis.
Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks.
Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik.

Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht:

Jõesuue, sild või sadam.
Kaubateede sõlmpunkt.
Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks.

Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad :

Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast.
Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal.
Pariis tekkis Seine ’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda.
Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni.
Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande.

Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.

Linn kui omavalitsuslik kogukond:

Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad , kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed .

Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud:

Skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri.
Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu.
Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.
Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel.
Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid.
Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid.

Kodanikkond :

Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed.
Kodakondsus oli privileeg , millest linna saabunud vaesed ilma jäeti.
Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks.
Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu.

Linn ja senjöör

Kogu maa kuulus maaisandatele – senjööridele:

Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda.

Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe:

Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha.
Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele.
Senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse.
Senjöör kinnitas linnaõiguse – seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas.

Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks:

Linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse.

Linnade püüd iseseisvusele:

Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt.
Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel).
XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt.

Kaubanduse areng

Lähikaubandus:

Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid.

Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia:

Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu ( siid ja vürtsid).
Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad.

Flandria linnade riidekaubandus:

Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt.
Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu.

Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel:

Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit – Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist).
Tähtsaim linn oli Lübeck.
Poliitiliseks organiks olid hansapäevad – linnade esindajate kokkutulekud.
Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola.
Novgorodi loodi Hansa kaubakontor.

Rahavahetajad ja pankurid

Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele.

Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele:

Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga.
Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta.

Linnad – Eluolu ja kultuur

Linnaelu ja traditsioonid

Majad:

Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all.
Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid.

Linnamüür:

Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu.
Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud.
Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud.

Toit ja hügieen:

Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem.
Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut – lahtised solgikraavid.
Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu.

Elanikkond ja traditsioonid:

Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive.
Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema.
Palju oli võõrast päritolu rahvast – läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid.
Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga.

Abielu ja perekond

Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal.
Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil.
Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud.
Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega.
Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega.

Linlaste ellusuhtumine

Sotsiaalsed pinged ja vastuolud:

Aadlisuguvõsa tänavalahingud.
Vaese lihtrahva väljaastumised.
Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri – keisri ja paavsti pooldajad .

Rahakultus:

Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada.
Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada.
Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline.
Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse – kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat põrgupiinadesse.
Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele.

Linnakultuur ja linnakirjandus

Pidustused:

Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased.
Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest.

Vastlakarneval – varakevadist paastu algust tähistav üritus:

Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu.
Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud.
Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn.

Müsteeriumid – kiriklikud näitemängud:

Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel.
Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks.
Levinuim müsteerium oli “ Aadama mäng” – Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest.

Linnakirjandus:

Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena.
Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte.
Kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos “ Rebase romaan”.

Ristiusk ja kirik I

Usk

Inimeste sügav usklikkus :

Jumal on kõikvõimas.
Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma.
Keha on ajutine ja hing igavene .
Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval.

Ristiusu õpetuse põhiseisukohad keskajal:

Jumal troonib oma inglitest (saadikutest) ümbritsetuna taevasel aujärjel.
Lucifer (üks inglitest) heideti ülbuse tõttu taevast alla ja temast sai põrgu (allilma) peremees koos deemonitega (oma kaaslastega)
Saatan kiusas juba esimesi inimesi Aadamat ja Eevat, võttes mao kuju – ahvatles naist noppima õuna hea ja kurja tundmise puust.
Karistuseks aeti Aadam ja Eeva paradiisist välja.
Alguse sai ka inimkonnal lasuv pärispatt – kurjus, mille Saatan oli inimestesse sisendanud.
Inimene suudab kurjusele vastu seista vaid Jumala piiritu armastusega.
Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, lunastamaks inimkonna patud.
Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane paradiis , mille väravas istub püha Peetrus , Kristuse antud taevariigi võtmega.
Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad.
Põrgu keskel toimetab Saatan – sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis .
Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev – kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma.
Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu.
Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli , kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani pattude lunastamiseks.

Suur kirikulõhe

Kiriku ühendav roll varakeskajal:

Katholikos – kr.k. üleüldine, kõikehõlmav.
Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud.

Ida- ja lääne kiriku erinevused:

Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte.
Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid.
Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes:

LÄÄNEKIRIK
IDAKIRIK

Vaimulike vallalisus (tsölibaaat).
Püha vaim lähtub isast ja pojast.
Armulaual said ilmalikud vaid leiba.
Ristimärk 5 sõrmega.
Teenistus ladina keeles.

Preestrite abielu oli tavapärane, vallalisus vaid munkadel .
Püha vaim lähtub isast.
Armulaual said kõik nii leiba kui veini.
Ristimärk 3 sõrmega.
Teenistus lubatud kohalikes keeltes.

Suur kirikulõhe 1054 :

Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla – ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust.

Roomakatoliku kirik
Kreekakatoliku (õigeusu) kirik
Rooma paavsti võim
Konstantinoopoli patriarhi võim.

Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal

Paavstide autoriteedi kasv:

Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud – Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid.
Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a).
1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid – Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik.

Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust:

Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma keisri Heinrich IV-ga.
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma.

Paavst Innocentius – võimsaim Rooma paavst (1198-1216):

Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu.
Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse.
Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks.
Juhtis võitlust leviva ketserlusega.

Kiriku korraldus:

Kuuria – paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks.
Legaadid – teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad.
Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks.
Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt.
Kümnis – kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks – 1/10 maksja sissetulekust .

Ristiusk ja kirik II

Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades.

Benediktiini ordu:

Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel.
Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused.
Munkade füüsiline töö asendus palvetega.
Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused.
Kanti musta kuube.

Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks:

Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest.
Vaimulike abielukeeld.
Vastasseis kirikuametite müümisele.

Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul):

Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd.
Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele).
Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist.
Valge mungarüü kui puhtuse märk.

Frantsisklaste ordu:

Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks.
Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas.
Nende kloostrites pandi rõhku haridusele.
Pruunikas või hallikas kuub .

Dominiiklaste ordu:

Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus .
Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks.
Must kuub.
Suur rõhk haridusele kloostrikoolides.

Pühakute kultus

Pühakud – inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus:

Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed.
Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks.
Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma.
Apostlid Peetrus ja Paulus .
Kristuse ema neitsi Maarja.
Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur.
Ilmalikud valitsejad – Constantinus jt.

Reliikviad – pühakutega seotud esemed:

Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused.
Omavad jumalikke väge.
Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris .
Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde.
Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati.

Ketserid ja kiriku võitlus nendega

Ketserlus – usuvoolud , mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis.

Katarid:

Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan.
Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena.
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö.
Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa.
Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias.

Katoliku kiriku võitlus ketserlusega:

Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti.
Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega.

Inkvisitsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus:

Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad .
Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada .
Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse.
Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada.
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine tuleriidal. (Autodafee)
Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte.

Haridus ja teadus

Koolide rajamine

Kultuuri allakäik varakeskajal:

Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid.

Kloostrikoolid :

Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine.
Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee).

Linnakoolid:

Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele.
Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse .
Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks.
Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele .

Ülikoolid

Vanimad ülikoolid:

Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel.
Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil).
Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena.
Cambridge ülikool (XIII sajandi algul)
Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363).
Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477.

Ülikooli ülesehitus:

Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul.
Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi.
Bakalaureused – vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada.
Studiosus’ed – nooremad üliõpilased õpipoisi rollis.
Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest , mistõttu õpiti ladina keeles.
Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a)
Rektor – ülikooli juht.
Dekaan – õppejõudude juht.

Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist:

Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika .
Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel.
Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut.
Dispuudid – arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal.

Skolastika – keskaegne filosoofia.

Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine.

Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid:

Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust.

Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274):

“Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama”
“On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule”
Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks.

Roger Bacon (1214-1294) – inglise frantsisklane

Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel.
Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni.

Maailmapilt

Astronoomia:

Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt.
Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa.

Astroloogia – tähtede järgi ennustamine :

Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust.
Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, saatuse ettemääratus teeks võimatuks otsustada patustamise või patust hoidumise üle.

Geograafia:

Tunti 3 maailmajagu – Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm.
Araabia geograaf Al. Idrisi tegutses ka Euroopas ka koostas 1154 maailmakaardi, kus arvatavasti mainis ka Eestit (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan).

Ülevaade Euroopast hilis -keskajal (XIV-XV sajandil)

Must surm ja selle tagajärjed

Must surm – suur katkuepideemia 1347 -1349:

K.-Aasiast levis rottide kaudu kiiresti Itaalia kaubalinnadesse ja Lääne-Euroopasse.
Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus.
Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest).
Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest.

Tagajärjed:

Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist.
Seaduslikkuse ja korra allakäik.
Levis liiderlikkus ja elupõletamine.
Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele.

Talurahvarahutused

Põhjused:

Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud.
Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane.

Ülestõusud:

Žakerii ( 1358 ) – linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (žakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele).
Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) – talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti.
Tagajärjed:
Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua.
Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine.

Majanduse ja linnaelu uus elavnemine

Itaalia linnade tormiline areng:

Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul.

Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus).

Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa:

Laenati raha kuningatele ja paavstidele.
Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks.

Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus.

Palgasõjaväe eelised:

Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla.
Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima.

Muutused sõjatehnikas:

Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt.
Šveitsi jalaväelaste hellebard – ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse seljast maha tõmmata.
4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse.
Esimesed tulirelvad XIV saj. – püssid ja suurtükid.

Rüütliratsaväe tähtsuse langus:

Täisraudrüü kasutuselevõtt XV sajandil muutus rüütli raskemaks ja kohmakamaks.
Piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudsüü siiski kaitset.

Saja-aastane sõda (1337-1453)

Põhjused:

Inglise kuningal Edward III tekkis võimalus pärida Prantsuse troon ja ühendada mõlemad riigid oma võimu alla.

Esimene inglaste pealetung :

Edu aluseks väljaõppinud vibukütid.
Prantslaste rüütliväe purustamine Creay ja Poitiers ’ lahingus.
Katk ja ülestõusud tegid inglaste edule lõpu ja võimaldasid provintslastel kaotatud alad tagasi võita.

Inglaste uus pealetung 1415:

Inglaste liit Burgundia hertsogiga – vallutati Pariis ja piirati sisse Orleans .
Jeanne d’Arc – Prantsusmaa päästja, vabastas Orleansi piiramisrõngast.
Jeanne d’Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal.
Inglaste kaotus – neile jäi vaid Calais’ sadam Prantsuse põhjarannikul.

Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal.

Louis XI (1461-1483):

Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle.
Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.

Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) – verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel.

Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos).
Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda.

Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik).

Tugeva keskvõimu puudumine:

Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine.

1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust.

Ida-Euroopa

Tatari ike Venemaal:

1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu- khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod ).
Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu.
Kuldhord – khaani riik Volga alamjooksul , millest sõltusid ka Vene riigid.
Andam ja jurlõkk – vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist.

Moskva vürstiriigi tugevnemine:

Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine.
1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine.
Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480)

Leedu suurvürstiriik:

Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks – kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas).
1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi.

Paavstivõimu langus

Paavstide autoriteedi langus:

Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades.
Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis.

Kiriku sisekriisid:

Avignoni vangipõlv – itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377.
Skisma – kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti.
Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa.
Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud.
Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale.

Jan Hus – katoliku kiriku kuulsaim kriitik:

Tšehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor.
Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi.
Usutõe allikaks vaid Piibel.
Emakeelne jumalateenistus.
Husi õpetus koondas tšehhe sakslaste ülemvõimu vastu.
Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a.

Hussiitide sõjad – tšehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sun123451 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. · Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus · Legaat paavsti volitatud esindaja · Kirikukogu kõrgvaimulike ühendus, mille paavst tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Ajalugu

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Rajati ka ametikoole e abakusekoole, kus pöörati tähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst toimus tvaliselt õpilaste emakeeles(, kuigi ladina keel oli programmis). Vanimad ülikoolid-Kõige varasemad ülikoolid tekkis Itaalias. Salernos oli uba X saj arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamai arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis XI-XII saj vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. See kool püsis Euroopas tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edasipidi. Pariisi ülikool tekkis XII saj kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Umbes samal ajal pandi alus matem ja loodusteadusega kuulsus võitnud Oxfordi ülikoolike Inglismaal. Cambridgei ülikool alustas tegevust XIII saj algul. Hispaania kõige tuntum arstiteaduskeskus Salamanca ülikool 1218. saksamaal tekkisid ülikoolid alles

Ajalugu

doc

Kõrgkeskaeg

Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud sõjamängud ehk turniirid. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel, kuigi relvad olid nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Sp asendusid need kahevõitlusega. Levinud tava kohaselt sai võitja endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas

Ajalugu

doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse.

Ajalugu

docx

ajalugu

rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud TURNIIR - organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber. FEODAALNE KILLUSTATUS - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhteliselt iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad HANSA LIIT - Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsiooni

10.klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid