Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"magistraadid" - 205 õppematerjali

magistraadid - valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru
thumbnail
2
doc

Rooma poliitiline ajalugu

Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu. 2.saj.lõpus ja kolmandal sajandil hakkas olukord riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. /// MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed Preetorid (neid oli 8) asendasid vajadusel konsuleid...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rooma õigus

Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid . Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid , konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod,...

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis- piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk. Magistraadid , eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma riik

kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu 9)Ida-Rooma viimane hiilgeaeg 476-568 pKr - *Keiser Justinianus asus läänepoolseid alasid tagasi vallutama ­ alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, *Justinianus lasi korrastada Rooma õiguse ja püstitas ehitisi, *Sõjad ja epideemia kurnas riigi ega lubanud saavutatud edu edasi arendada, *568.a tungisid Itaaliasse uus germaani rahvas ­langobardid 2. MAGISTRAADID -igal aastal valitavad riigiametnikud -valiti rahvakoosolekul, enamasti üheks aastaks -igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest Konsulid ­neid oli 2, kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid ­neid oli 8, tähtsaim ülesanne oli korraldada õiguse mõistmist Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, kodanike loenduse korraldamine (tsensus)...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Plebei ­ enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused ­ 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus ­ Rooma rahvas. Magistraadid ­ riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) ­ kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) ­ korraldasid õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid ­ valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator ­ määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta

Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima ­ Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma mõisted

Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus ­ Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Etruskid ja Rooma riigi algus - konspekt

Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid , eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Rooma

Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ­ magistraadid ­ ja vanemate nõukogu ­ senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-rooma

753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
15
docx

VANA-ROOMA ülevaade

saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud). a) Magistraadid : rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite...

Vanaaeg
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma riik

Institutsioonid ja võimu teostamine ­ Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ­ magistraadid - ja vanemate nõukogu ­ senat. Sinna said vaid rikkad ja tuntud. Seal oli ka rikkaid plebeisid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, sai lihtrahvas siiski ka rahvakoosolekutel sõna sekka öelda. Magistraadid jagunesid: Konsuliteks ­ neid oli 2. Kõrgemad magistraadid . Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preestoriteks ­ neid oli 8. Võisid vajadusel konsulit asendada. Tähtsaim ülesanne ­ korraldada õigusmõistmist. Tsensoriteks ­ valiti endiste konsulite seast viieks aastaks. Ül ­ kodanike loendus korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Diktaatoriks ­ määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Rooma

3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus ­ Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis ­ tuntud). a) Magistraadid : rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer...

11.klassi ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma, Etruskid ja Rooma riigi algus

) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulisemaks jõuks oli kodanike koosolekud, kus valiti magistraadid (kõrgemad riigiametnikud) Seadused- võrdsus seaduste ees, seadused olid ülimuslikud, õigus kohtumõistmisele ja edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3...

Ajalugu
238 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus?

Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja. Kartaago suudeti lõplikult vallutada lõpuks aastal 146 eKr. Kuna Rooma laiendas veel oma maid ja võimu, oli Rooma võim jõudnud ka Aasiasse ja seega oli Roomast saanud Vahemere valitseja. Roomas oli riiklik kord kindlalt paika pandud. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Tasu nendel kohtadel ei makstud, kuna riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks, see aga tähendas seda, et kandideerida said ainult jõukad inimesed. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid ka sõjaväge juhtida....

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Plebeide soovil avaldati esimene rooma seadustekogu ,,12 talwi seadused". Seadused olid üsna karmid. 287a. e.Kr. kehtestati kord, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seaduri. Patriitside ja plebeide seisuse vahe kadus. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk ühiskondlik asi. Riigiametnikud ehk magistraadid valiti rahvakoosolekukl üheks aastaks igasse ametisse vähemalt 2 inimest, tasu ei makstud. Kõrgeimad ametnikud olid 2 konsulit ehk väepealikut. Preetaid tegelesid õigusemõistmisega, võisid sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse 5 aastaks. Nad valiti endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli korraldada kodanike loengut. Nende järelvalve all oli senatiliikmete nimekiri ja kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võis konsul kokkuleppel...

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Nende kahe suhted oli pingelised ning konflikte oli palju. Pleibed moodustasid rahva seas enamuse ning neil oli siis ka suurem armee. Aegamööda nad võrdsustusid => rahvatribüünid, 12 tahvli seadused. Kõik roomlased moodustasid ühtse rooma rahva. res publika ­ ''ühiskondlik asi'', tähistatakse vabariiki, kuigi selle mõistega ei seostatud mingit kindlat valitsemisviisi konsulid ­ kõrgeimad magistraadid ehk riigiametnikud, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge tsensorid ­ korraldasid kodanike loendustja koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed, ametiaeg kestis 5 aastat, neid valiti endiste konsulite hulgast diktaator ­ piiramatu võimuga ametnik, kelle määras konsul kokkuleppel senatiga piiratud ajaks, kui riiki ähvardas oht senat ­ valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, nad olid ametis eluaegselt, hoolitsesid kõigide tähtsamate...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

Rahvakoosoleku võim vähenes: · Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki. c. Tegelik võim oli keisri käes: · Koondas endale tähtsamad ametid ­ konsul, provintside asevalitseja (imperaator), rahvatribuun ja ülempreester. d. Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid. e. Magistraadid viisid ellu keisri korraldused. f. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine: · Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse. · Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3. Itaalia ja provintsid ­ alistatud maad väljaspool Itaaliat. a. Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest "jaga ja valitse" (divide et impera):...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida...

Ajalugu
79 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun