Reformatsioon Inglismaal Tanel Karro ja Robin Valting 10c Audentese Spordigümnaasium Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis algas 16. sajandil. Reformatsiooni tulemusena eraldusid katoliikliklust kirikust protestantlikud harud. Luterlikud, Kalvinistid ja Anglikaani kirik Henry VII Henry VII (1485-1509) Mille pärast oli meeldejääv? Mida tähtsat saavutas Inglismaa jaoks Henry VIII Henry VIII (1491-1547) Edasi käik isa jälgedes Abielud ja usupoliitika Lahkumine katolikust kirikust 1534. a kuulutati kunigas kiriku peaks
NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743. AASTAL KÄSKIS KEISRINNA JELIZAVETA PETROVNA VENNASTEKOGUDUSED KEELATA.
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C
Laiemas tähenduses on kirjakeel kui kirja- sõna, mis võib olla nii kirjutatud kui ka suuliselt edasi antud sõna. Aga kitsamas tähenduses kirjeldaksin kirjakeelt, kui sõnakunsti, mis kujutab tegelikkust kujundlikult ja võib mõjutada lugejat esteetlikult. Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu
teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin Lutheri teesid, tõi kaasa usupuhastuse ehk reformatsiooni, mis viis poliitiliste, kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni.Arenes välja uuskõrgsaksa keel, toimus kirikuvarade võõrandamine ning kujunesid katoliiklikud ja luterlikud rühmad. (Augsburgi usurahu). Inglismaal kuulutati kirikupeaks kuningas ja Lääne-Euroopas levis kalvinism. Katolik kirik polnud sellega rahul, seetõttu taheti oma positsiooni tugevdada- sai alguse vastureformatsioon.Rajati mungaordud ja lõpetati indulgentside müük, toimusid ususõjad ning nõuti tsölibaati. Üritati igal võimaluses kindlustada oma ühtsust. Inimeste seas muutus usk teisejärgulisemaks. Teadlased tegid suuri avastusi. Kopernik avastas heliotsentrilise maailmapildi
sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu vaat, milles olid saksake elsed luterlikud raamatud ja liivi, läti ning e e stikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põleta seda pole teada kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab e estikeelse raamatu ajalugu just sellest. 1535.aastal trükitud ,,Wanradti ja Koelli katekis mus' est" on säilinud 11 lehekülge. Eesti kirjanduse ajaloo esi m esi suursaavutusi on täieliku e e stikeelse Piibli
Uusaja üldiseloomustus + daatumid 1) ... Uusaja arengujooned 1) Pärast reformatsiooni jagunes senine ühtne katoliku kirik erinevate ristiusu suundade vahel (Skandinaavia ja Eesti luterlikud, Lõuna ja Lääne Euroopa katoliku kirik, Inglismaa anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning tagajärjeks oli selle lõhenemise püsimine ning selgete riigipiiride väljakujunemine. 4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart
territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg oli 17. sajandil. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17. sajandi jooksul segamini paganalikud, katoliiklikud ja luteriusu elemendid. Eriline koht nii talupoja kui ka kõrgemast seisusest inimese mõttemaailmas oli 17. sajandil usul nõidusesse ja nõidadesse
muutis seda maad omapäraseks ja modernsemaks. Kui ei oleks neid arenguid olnud, poleks ka Eesti praegu sel staadiumil nagu ta hetkel on. Viimasteks aspektideks 16. sajandi esimese poolel Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima. Minu arvates oli just keskaeg üks olulisemaid pöördepunkt eestlaste ajaloos, kuna lihtrahvast arened stabiilne ja uudsem elanikkond. Ka sõjaliselt olid eestlased püüdlikumad ja arendasid oma relvad edaspidisele etappile.
● Henriku „Liivimaa kroonika“ – 1224-1227 Esimeste eesti keelsete raamatute ilmumine: ● 16.–17. sajandil ● seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga ● jumalasõna peab kirikus kõlama selles keeles, mida kõneleb kohalik rahvas ● igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles Vanim eesti keelt sisaldanud raamat ● pole säilinud ● 1525. aastal arestis Lübecki raad vaadi raamatutega ● Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. ● Raamatud kästi põletada kui „luterlik jõledus”. Esimene aabits ● 17. sajandi lõpul levis ● Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits ● lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ● tema rakendatud kirjaviis sai üldkasutatavaks. Esimene eesti keelne piibel ● Täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..
Vene võimu mõju eestlaste haridusele Rääkides hariduselust ja selle edendamisest, siis esimesena meenub koheselt Rootsi aeg, millega seostuvad näiteks Tartu Ülikooli ja Forseliuse Seminari rajamine. 1710-1918 kestnud Vene ajal ei kobatud aga ka päris pimeduses. Tuli ette nii tõuse kui ka langusi, kuid kas üldpildis oli selle perioodi mõju haridusele positiivne või hoopis negatiivne? Just Vene aja alguses, peale Põhjasõda, said alguse mitmed luterlikud usuliikumised. Hakkasid levima pietism, teoloogiline ratsionalism ja hernhuutlaste liikumine. Usk oli tol ajal hariduse alus ning rahva teadmisi kasvatasid eelkõige just kaks viimast eespool mainitut. Hernhuutlaste ehk vennasteliikumine oli talurahva seas äärmiselt levinud just oma sotsiaalse võrdsuse ja vendluse propageerimise tõttu. Kiire levik tähendas aga omakorda paljusid järgijaid, kes innukalt omaks võtsid kõik, mida jutlustaja rääkis. Haritust nõudis aga asjaolu,
'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autoriks oli Reiner Brockmann. 1739 Ilmus eestikeelne Piibel, mis pani aluse põhjaeesti murretel rajaneva eesti kirjakeele kujunemisele ning andis teadmisi
seda teenust osutavate eraõiguslike asutustega. Riik pöördub antud küsimuses kiriku kui usuteenust pakkuva organisatsiooni poole selle asemel et kasutada psühholoogide, psühhiaatrite ja sotsioloogide abi, just nagu oleks kristlik maailmavaade ainus ja õigeim tee inimeste "õigele teele " suunamisel. Eestis on kristlus mõõga ja verega saavutanud positsiooni, millest kuidagi lahti ei taha öelda. Tekib mulje, et Eestis on oma riigikirik. Luterlikud vaimulikud õnnistavad lippe ja asutusi, vabariigi aastapäeval peab palvlust luterlane, poliitikud näitavad end meeleldi luterlikel riitustel. Kui Eesti Vabariigi kodanikust õigeusklik ateist, pagan või juut peab alla neelama põhiseadusevastased luterlikud rituaalid riiklike sümbolite kallal, siis tähendab see rangelt võttes nende õiguste rikkumist. Ka massimeedias on näha, et avalik õiguslik ringhääling on hakanud mõne usu häälekandjaks
aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end
majanduslikeks konkurentideks. Katoliiklikud koolid Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega (seal ka rohkem eestlaseid). NB! Pärast reformatsiooni paljud kloostrikoolid suleti. · toomkool- valmistas ette tulevasi toomhärrasid linnakool- tekkisid alates 15.saj.-st seoses kaubanduse arenguga, mis nõudis ilmalikumat haridust (arvutamist, kirjutamist ja lugemist rohkem). Luterlikud koolid: Koolitüübid: · linnakoolide osatähtsuse kasv. · koduõpetuse osatähtsuse suurenemine.
Mõisnikud – osa maast tuli müüja talupoegadele, mõisamoonakate palkamine 5. Millised olid 19. sajandi alguse koolitüübid Eesti alal? Vallakoolid, kihelkonnakoolid, õigeusu talurahvakoolid, elementaarkoolid, kreisikoolid, gümnaasiumid 6. Esitage kaks näidet, mil moel mõjutas venestusaeg haridust Eestis. Kõik saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseks. Allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. 7. Miks võib Tartu ülikooli 19. sajandil pidada Euroopas täiesti arvestatavaks ning kõrgetasemeliseks õppeasutuseks? Tooge teemakohaseid näiteid. Kool taasavati kuna Moskva Ülikool ei suutnud enam aina areneva impeeriumi vajadusi katta. Parrotil õnnestus saavutada ülikooli üleandmine vastloodud haridusministeeriumi alluvusse ning sellega sai
Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 Reformatsiooni algus....................................................................................................................3-4 Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj.........................................4-7 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus
sajandi esimesel poolel), Tallinna raad seisis aga kloostri asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Tallinnast on täpsemaid teateid osa linnarahva rahulolematusest dominiiklastega nende liigse kasuahnuse pärast, kuidas suhtuti kloostritesse aga mujal Eestis, pole teada. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima.Üldiselt toetasid aadel ja Ordu katoliiklikke institutsioone, linnad aga luterlikke jutlustajaid, kes hakkasid Tallinnas ja Tartus järjepidevalt tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel
Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel Speyeri riigipäeval välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. 1529. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530. aastal Augsburgi riigipäeval, kus Philipp Melanchthonesitas Augsburgi usutunnistuse. Karl sellega ei leppinud ning nõudis protestantide "tõelisesse" kirikusse tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst polnud nõus järele andma
koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl- raamatud olid mõeldud kodu ja koolitarbeks, samuti kirikus lauldavad. Saksapärane kirikulaul levis ka rahvakoolide kaudu- nt. Forseliuse seminar. Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima
ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski. 17. Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu Eestis? (haridus, eestikeelne trükisõna) (lk.86-87) – 1535 Wanradti ja Koelli katekismus (lühendatud usuõpetuse käsiraamat) – esimene säilinud eesti keelne raamat (11lk) 1555 ausburcki usurahu, „kelle võim, selle usk“ 1525 teated esimest eestikeelsest raamatust. Esimene eestikeelne piibel 1739a MUISTE VABADUSVÕITLUS LÕPPES 1227
Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kogudus loodi 19. saj. Kogudus hakkas 20. saj kiiresti kahanema. 1944. a sai kirik kannatada ja kogudus lõpetas oma tegevuse. Kirikuhoone taastati 19861990.a . Nüüd toimuvad seal üritused ja jumalateenistused koostöös linnaga. Tänane Helme kirik, endine vennastekoguduse palvemaja, on ehitatud 1847.a . Hoone sai 1918.1919. a kannatada, tehti korda ja taaspühitseti 1928. a. 1944. aastast toimuvad Helme kirikus igapühapäevased luterlikud jumalateenistused ja seal asub ka Helme koguduse kantselei. Kasutatud kirjandus 1. https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helme_kiriku_varemed.jpg 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/helme_maarja_kirik 4. http://www.sakraalfoto.eu/galleri.hidden/index.php?showimage=65 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Helme_Maarja_kogudus 6. http://helmemuuseum.edicypages.com/helme-kihelkond/kirikud/helme-
ning selleks, et tõlkida, lõi L. saksa kirjakeele alam ja ülem saksa keele baasil. L. töötas välja saksa keele grammatika. Ta kasutas kreeka, heebrea ja ladina keelt. Tänane Põhja- Saksa murrak. 1525. a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu
saama’’. Ta oli vaimse elu tasandil (ülestõstetud) ja langes kitsendustesse. Sestpeale olid uhkus ja auahnus, soov olla enese silmis armastusväärne ning alla suruda ja alandada kõiki võistlejaid, kadedus ja rahutu otsing üha suurema turvatunde järele inimese kõige tuttavamad hoiakud. Pauluse kuulus lause: ’’nõnda, kui kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses’’(1. Korintuse 15:22). Martin Lutheri ’’Väiksest katekismusest’’ , Luterlikud usutunnistuskirjad. 212., loeme: ’’ Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja kõik jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud ja kariloomad ja kogu vara; hoolitseb iga päev külluslikult selle ihu ja elu vajaduste ning peatoiduse eest, varjab kõigi
rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks.
Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2. Keelati ära kõik teised usundid ja usuvoolud nii emamaal kui ka Rootsi võimualustes provintsides, Rikkujatele erinevad karistused, mitte tunnustajaid ähvardas riigist välja saatmine. 3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid
pidanud katoliiklastest nõudsid luterlased, et jumalasõna peab kirikus kõlama selles keeles, mida kõneleb kohalik rahvas. Samuti oli luterluse põhimõte, et igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles, olgu tegemist kui tahes väikese rahvakilluga. Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Nimelt arestis Lübecki raad 1525. aastal vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põletada kui ,,luterlik jõledus". Pole andmeid, kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab eestikeelse raamatu ajalugu olemasolevate faktide põhjal just sellest kadumaläinud trükisest. Järgmine teadaolev eestikeelset teksti sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest on säilinud ainult 11 kahjustatud lehekülge. Katekismuse
keele. Kerjusmunagad olid need, kes oma liikmete arvu siinsete mittesakslaste arvelt täiendasid. 9 16.saj algul Euroopas, eeskätt Saksamaal, REFORMATISOON ALGUS 1517! Tegelikkuses reformatisooni ideed jõudsid Vanale-Liivimaale umbes 1521, kui on teada, et Riia linnas tegutsesid esimesed luterlikud jutlustajad. Reformatsiooni põhisisu (usuline pool): 1. inimene saab õndsaks usu läbi, pole vaja vahendajat inimese ja Jumala vahel. Inimest tuleb ainult õpetada seda tegema. Pole vaja vahele Katoliku kirikut. 2. Usutõe allikaks on piibel, kuid selleks, et inimene saaks ise seda uurida, tuli piibel panna KOHALIKKU EMAKEELDE ja inimesed pidid õppima LUGEMA. Poliitiline pool: kirikul oli palju maad ja varandust, mida taheti endale. 1521
6. Eesti kirjakeele areng ja tähtsamad sündmused sellega seoses (eesti keele grammatikate autorid, Uus testament ja Piibel eesti keeles jne) Oluline oli ristiusu levitamine trükisõna kaudu Rahvahariduse korraldamine oli luteri usu tähtsaks osaks, sest luterlased olid veendunud, et inimene saab õndsaks tänu usule eesmärk iga pärisorjast talupoeg õpetada Piiblit lugema. Eesti kirjakeelele panid aluse Rootsi aja luterlikud pastorid, sest luterluses nõuti, et iga inimene peab oma emakeeles oskama jumalasõna lugeda. 17.-18. sajandil oli kasutusel nii põhjaeesti kui lõunaeesti kirjakeelkirjaviisi üle vaieldi Piiblikonverentsidel, suur osa pastoreid toetas saksapärast kirjaviisi. Kirjasõna 17. sajandil Kirjasõna 18. sajandil Põhiline osa grammatikareeglistikel 18. sajandi teisest poolest kasvas ilmalike
kumbermagus, lääne kultuurikontaktide säilimine. Rahvaarvu kiire kasv sõjategevus peale põhjasõda jäi Baltikumist eemale. Linnad said tagasi eesõigused ja privileegid, mis neil enne rootsi aega olid. Valitsev aadel sai taas talupoegkonna enda käsutusse see vastas venemaal toimivale süsteemile. Majanduslik ülesehitustöö. Kultuurilised küsimused jäid seega tagaplaanile. Sellega tegelesid vaid baltisaksa luterlikud pastorid ja mõned nende hulgas olevad rootsiaegse ortodoksse luterliku kasvatuse saanud mehed. 1715 Põhjaeestikeelne Uus Testament. 1739 kogu piibel. Pärisorjuslik mõisamajandus oli jõudnud ummikusse. Mõisnike elulaadi nõudmised olid liiga suured. Siia jõudsid aga ka Lääne-Euroopa valgustuslikud ideed kajastusid mitmetes teostes, kus tõsteti esile pärisorjade ekspluateerimise ebaeetiline aspekt. Selline majanduslikult
Seda ei tehta. 1558. aasta kevadel asuvad Vene väed Liivimaad vallutama. 1558 aprill Narva pommitamine kivikuulidega, 11. aprillil linn alistub. 18. 07. 1558 Tartu alistub. 1558 augustis alistavad Vene väed rea väikelinnu Ida-Eestis. 1559 aprill Taani vahendusel sõlmitakse pooleks aastaks vaherahu, mida piiskopid, ordu, rüütelkonnad ja linnad kasutavad liitlaste otsimiseks. Katoliiklik ordu ja piiskopid paluvad abi Poolalt, luterlikud linnad ja aadlikud Rootsilt. 1559 sügis ordu üritab Tartut venelaste käest vabastada, kuid ebaõnnestub. 1559 september Saare- Lääne piiskop müüb piiskopkonna (30000 taalri eest) Taani kuningale Frederik II-le, kes annab selle valitseda oma nooremale vennale hertsog Magnusele. 1560 Vene vägede uus pealetung. 02. 08. 1560 Liivi ordu viimane lahing venelastega Läti alal Hoomuli mõisa maadel Härgmäe (Ergeme) lähedal
1494–1535. Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susi; surnud 1549) oli eesti tõlkija. Ta on teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile on omane teravalt luterlikud eelistused. Eriti detailselt kirjeldab kroonika Russowi kaasaegseid sõjasündmusi. Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest
muusikaelu. Mederi loomingust on säilinud ligi 20 kantaati, ,,Matteuse passioon" ning ooper ,,Kindlameelne Argenia". Küsimused lk 28 1) Missugune olukord valitses Eesti- ja Liivimaal pärast Põhjasõda? V: Maa ja rahva olukord oli raskem kui kunagi varem, kultuurilised pürgimused jäid soiku. Põhjasõjaga kaasnes laastav katk. Ka suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Rahva teadvuses segunesid muistne usk ning katoliiklikud ja luterlikud elemendid. Rahvalaul ja rahvapillid pakkusid tuge ning meelelahutust. 2) Kes olid hernhuutlased? V: Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased olid 1720. aastate lõpul Eestisse ilmunud käsitöölised-jutlustajad. 3) Miks olid hernhuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed? V: Nende usukäsitlus oli lootust sisendav ja käitumine lihtrahvalik. Oma õpetust levitades kandsid hernhuutlased hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama, soetasid ning
2. Poliitiline vastasseis- mille käigus ilmalikud valitsejad tahtsid allutada kiriku oma ülemvõimule ja haarata enese kätte kirikule ning kloostritele kuuluvad tohutud maavaldused ja varad. *Reformatsioon puhkes Martin Lutheri algatusel Saksamaal 1517.a. ja levis tänu trükikunsti arengule ja Lutheri poolehoidjate tegevusele kiiresti ka Vana-Liivimaale. Esimesed luterlikud (Lutheri õpetust pooldavad) usukuulutajad alustasid oma tegevust Tallinnas ja Tartus juba 1523.a. *Reformatsiooni tulemused Vana-Liivimaal: 1) Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks 2) Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid 3) Osa kloostreid linnades suleti. 4) Osades kirikutes (eriti Tallinnas ja Tartus) viidi läbi pildirüüste (e purustati pühapildid ja visati kirikutest välja kaunistused).
Omamoodi kulmineerus see usulise aktiivsuse tõus reformatsiooniga. (Põltsam 2003:13-14.) Väike paradoksikene on selles, et katoliku kirik ju initsieeris usulise vaimustuse tõusu, millega kaasnes suurem teadasaamise tahe, tõenäoliselt ka suurema vabadusetunne ja seetõttu võeti katoliku kiriku vastu võitlev luterlik ideestik suure rõõmuga vastu. Reformatsiooni algus Liivimaal. Esimesed luterlikud jutlustajad. Liivimaal, nagu mujalgi, algas reformatsioon linnades. Siin olid suured saksa keelt kõnelevate kaupmeeste ja käsitööliste kogukonnad, lisaks eesti soost alamrahvas, kes moodustasid vastuvõtliku kuulajaskonna paavstikiriku kriitikale ja uuele jumalasõna kuulutusele ning võib arvata, et ka lugejaskonna Martin Lutheri ja tema kaastööliste kirjutistele. Rooma kirikuvõim ei suutnud seda takistada. Ehkki aadel ja rüütliseisus soosis
sellest aga ka mitmehäälseid kooriseadeid. Väga paljud 16. sajandi nootidega lauluraamatuist on just kooriga laulmiseks, ja eks vita koorile ka nimetus “koraal”. Siiski ei hakanud kogudus kohe kaasa laulma, toeks oli vaja eeslauljat, koori või orelit. Orel polnud 16.- 17. sajandil suuremates kirikutes enam haruldane, seda kasutati vaid üksinda või koori saatmiseks. Koguduselaulu saatmine oreliga sai tavaliseks alles 18. sajandi lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524. aastal ja sisaldasid traditsiooniliste laulude kõrval ka Lutheri ja tema kaasaegsete poolt looduid. Martin Luther ise on kirjutanud üle 30 lauluteksti. Meloodiad neile on kas laenatud või teistest lauludest umber tehtud, aga Lutherit võib pidada ka umbes 20 viisi autoriks. Tema tuntuimad laulud on “Üks kindel linn ja varjupaik” (“Ein feste Burg ist unser Gott”) ja “Ma tulen taevast ülevalt” (“Von Himmel hoch, da komm ich her”).
misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelsekatekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt.Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid 3 saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad
- Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - NB! Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. · Milliseid reforme läbi viidi: A) koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides. B) politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. C) kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste
- Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. Milliseid reforme läbi viidi: 1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused.
· Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes. b) Vana-Liivimaal: · Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. · Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. 4. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. a) Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: · Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.
1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. Milliseid reforme läbi viidi: 1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast
1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. 2 Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse.[4] Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. [4]
Samanism- maagiline teadus. Pühaduse mõiste maagilises teaduses- kokkulepe on püha, ümbritsetud sakraalse suhtega. Sakraalsus tuleneb rituaalidest, kohtadest kus lepingud sõlmitakse, ntks ohverdupaigad. Samuti kuulub sinna tabudesüsteem. See võib rikkuda pühasuhet. Religioosne teadus on vertikaalidel põhinev. Lisaks allumisel. Koguduse printsiip- hierarhilisust leevendati ja see toimus koguduste kaudu. Praegusek eristatakse reformeeritud kirikutes kolme vormi: riigi kirik (luterlikud meil), vabakirikud (vennaste kogudused jne), riigi poolt tunnustatud kirikud (EELK). 19.sajandi alguseks oli kujunenud valitseval rahvusel, sakslastel, kaks riiki. Kujunes välja valmisolek tunnistada eesti talupoegade õigust inimlikule eksistentsile. See toimus vene impeeriumi ja balti erikorra osavaheliste pingete raames (1819). Valmisolek uute ideede vastuvõtmiseks. Kujundlikult väljendudes 19.sajandi algul I põlve eesti intellektuaalide poolt
mõte sai alguse tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel). Algatus konvendi rajamiseks tuli Harju-Viru rüütelkonnalt, Tallinna raad seisis aga konvendi asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Saksamaalt alguse saanud reformatsiooniideed jõudsid Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, tervikuna kujunes usupuhastus aga mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes toimusid aga aeglaselt. Veel 18. sajandilgi kurtsid luterlikud kirikuõpetajad maal oma koguduseliikmete katoliiklike kommete üle Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele
katekismus, mis keelati ja hävitati, kui on säilinud 11 lehe (algselt oletatavasti 120 lk) fragmendid. Selle usuõpiku teksti järjestus on tõenäoliselt ühte langenud Lutheri katekismusega, olles sisulistes seletustes siiski iseseisvam. Raamatukese säilinud lõpust leiame 14-realise alamsaksakeelse iseloomustuse meie murrete kohta, mis on esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola,
Kui Paavst pani Lutheri kirikuvande alla, siis Saksa-Rooma keiser Karl V kuulutas Lutheri riigipäeval lindpriiks. Kuigi oli ta lindprii, ei pooldanud kõik seda valikut ja terve rida Saksa vürste, linnasi ja väikeriigivalitsejaid hakkasid Lutherit toetama. Osad Katoliku kiriku vaimulikest hakkasid ka Lutherit toetama, ja nendest saidki peamised Luterliku reformatsiooni läbiviijad. Linnades ja maapiirkondades hakkasid jutlustama vaimulikud luterlikud vaimus ja eeskätt tegutsesid linnades. Raed toetasid Luterlike jutlustajade tegevust. Raed kuulutasid Katoliku kiriku omandi linnavalitsuse e. rae omandiks. 15. aasta vältel levis Luterlus, enamikes Saksa linnades. Sama usk levis ka Põhja-Saksa vürstiriikides, sest nende valitsejad leidsid põhjuse, et oma maid laiendada Kiriku arvel. Piibel ja jumalateenistus peab olema emakeeles. Indulgente ei saa osta. Piibel on kõrgeim autoriteet. Sakramente vähendati. Järgi jäi 2 sakramenti
1525. aastal toimus väiksemaid intsidente Narvas, veidi hiljem ka teistes Eesti linnades. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid Viljandi, Haapsalu ja Vana-Pärnu, kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. Linnadest erinevalt võttis vasallide ja teiste maaelanike, eriti talupoegade protestantluse poole kaldumine tunduvalt rohkem aega. Ka maaisandad jäid esialgu kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklasteks, kuigi mitmed neist pooldasid uut usku. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt
Süsteem oli riigi seisukohalt väga efektiivne, võimaldas välja selgitada edukamaid. Teatud teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest. Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need isikud olid tõstetud aadliseisusesse, aga ta ei saanud seda seisust edasi pärandada. Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga
omasid rüütlimõisa. Rüütelkonnad on grupeeritud perekondade järgi, kõige põlisemad suguvõsad on esmajärgulised ning hilisemad on teisejärgulised. Maanõunike kolleegium- Püsivalt tegutsev ametiasutus, mis koondas enda kätte rüütelkonna oluliste asjade ajamist. Kolleegium koosnes maanõunikest (Landraat). 12 liikmeline selstkond (Jeesuse 12 apostlit). Saaremaal oli ainult 4 maanõuniku. Puudus sisemine kihistus. Luterlikud territoriaalkirikud: Territoriaalkirik- Teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. Kohalikud Luterlikud territoriaalkirikud jagunesid kaheks tüübiks: 1) Rootsi ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse teeitoriaalkiriku tüüp: piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium. 2) Saksa aladel ja mujal Eesti ajal: konsistoriaalse
Tol korral polnud kahtlust kui võimalust on, tuleb teha ja tahetud oli kogu aeg. Tegime nii hästi, nagu mõistsime. (Pokk, intervjuu Joel Luhametsaga, EK 8/04) EK on seega väga väärtuslik allikas uurijate jaoks, aga ta on kindlasti oluline ka EELK-le endale: ajaleht on üheks kiriku välise ühtsuse tunnuseks, samuti on ajalehe kaudu võimalik oma lugejaskonna, kelleks on eelkõige kiriku enda liikmeskond, vaimsust mõjutada ja suunata. Eesti (luterlikud) teoloogid (vaimulikkonna enda kirjutatud tekstid) Eesti oma teoloogia kujunemisel on eriti olulised eesti vaimulike ning ilmikutest teoloogide ja religiooniuurijate (nende seas võivad olla ka teiste konfessioonide või religioonide esindajad, kes tegelevad kiriku- ja religiooniloo uurimisega) kirjutised ja mõtted. Mitmed vaimulikud, teoloogid ja religiooniuurijad on sealjuures püüdnud oma kirjutistega just kiriku ja ühiskonna vahekorda analüüsida
annaabi.ee 
