Eesti rahva pedagoogika Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist
KOOLIAJALUGU Sisukord Koolide tekkimine linnades...............................................LK 3 Esimesed toomkoolid.........................................................LK 3 Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4
Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole. Abakusekoolides pöörati põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid 11-13 sajandil arenes mitmest Lääne- Euroopa linnast ülikool. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias
suunas on olnud eri rahvustel sh. ka eestlastel sarnane, kuid mõtlemise sisu on erinevates kultuurides erinev, vastates ennekõike kohalikele oludele. Erinevate uurimuste tulemusena on selgeks saanud, et kooliharidus on teadaolevatest teguritest kõige tugevam mõtlemise mõjutaja. 2 Kooliharidusest läbi aja saame Eesti puhul rääkida läbi erinevate ja mitmekesiste tahkude. Eesti puhul saame konkreetselt kooliharidusest rääkida alates 1251,3 kui Pärnus ja Tartus avati esimesed toomkoolid. Sellest ajast alates saame koolihariduse jagamist Eestis vaadelda kui valitseva võimu vajaduste ja tahte realiseerimise kohta ühiskonna jaoks sobiva indiviidi kasvatamiseks. Suhtumiste muutused koolihariduse jagamisel on olnud eri ajajärkudel erinevad. _________________________________________________________________________ 1 Lauri Vahtre ,,Eesti Rahva Lugu" 2005 lk 11-19 2 P.Tulviste ,,Mõtlemise muutumisest ajaloos." 1984 lk 53- 61 3
kohtades (Otepää, Lihula, Tartu). 14. sajandil ehitati konvendihoone tüüpi linnuseid. Konvendihoone on massiivne korrapärane nelinurkne ehitis, mille lähim maa-ala oli ümbritsetud ringmüüriga. Selliseid tüüpi linnuseid ehitati Pärnusse, Viljandisse, Põltsamaale, Tallinna, Rakverre, Narva, Kuressaarde, Haapsallu. 5. Haridus keskajal- Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti ka ülikoolides, peamiselt Saksamaal, kuid samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas. Arutati ka kõrgema ladinakooli asutamist , kus ka talulapsed saaksid õppida, kuid reformatsiooni tõttu see ainult ideeks jäigi. Arvatavasti piirdusid Eesti toomkoolid trivium'iga, ning ülemastme läbimiseks tuli sõita välismaale. Vanimaks kooliks on Vana-Pärnu kool, mis avati aastal 1251. Õpiti grammatikat, retoorikat,
.............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa pinnal jääb ajajärku, kus Saksa ordu oli end kindlustanud Tartu ja Saare- ja Läänemaal. Erinevatel andmetel asustati esimesed toomkoolid 1251 Tartus ja Pärnus, samas F.Amelungi oletuste kohaselt võis olla Tartu toomkool olemas juba 1250. Varane keskaeg ei tundnud otseselt pedagoogilist tegevust. Pigem oli see seotud vaimuliku ja vahel ka ilmaliku tegevusega, mis oli üdini praktiline ja suunatud mõtlemise õppimisele. Keskaja õpetajad pidasid vajalikuks organiseerida õppetöö suures ranguses, eriti esimesed sammud, et saavutada distsipliin, hävitada uhkus ja omandada ülim jumala järgimise ja austamise kogemus
HARIDUS Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. KULTUUR Muinasajal oli Eestis mitmeid Keskajal olid erinevaid kultuure. Kõige maalikunstis olulisel vanem neis oli Kunda kultuur kohal seinamaalid, mis levis kõigis Läänemere ehituskunstis oli tänu idaranniku maades. Sellele feodaalsele
Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2 näidet. 1)Loodi koole (toomkoolid) haridust saanud inimeste hulk oli väike 2)Vaimulikud kandsid linnades edasi ideid, moode, uudiseid 3)Mõjutas arhidektuuri lasti ehitada kirikuid 5.Loetle 4 mungaordu nimetust ja too 2 näidet neile kuuluva mõne Eesti alal asuva kloostri kohta. Tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased, augustiinlased. Tsistertslased Kärkna, Lihula, Tallinn 6.Mille poolest on sõjaajalukku läinud 1410.aastal toimunud Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing?
Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas. Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95 oli Lüganuse õpetajaks eesti kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing. Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil
Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja kirjutusmaterjalina kasutatav pärgament oli kallis, tuli kogu koolis õpitu tuli meelde jätta. Alles siis kui leiutati trükikunst sai raamat ka õplastele kättesaadavaks. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triiviumi ained. Koolitöö alguses kulus
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika;
Vaimuelu iseloomulikuks jooneks oli see, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikutes. Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. Samuti jätkus esivanemate hingede austamine ning algas nõidade tagakiusamine. Katoliku hariduselu oli selline, et koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides. On teada ka üksikuid eestlastest üliõpilasi. Sooviti rajada kõrgemat ladinakooli, kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu pooleli. Koolides õpetati kiriklike ainete kõrval ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
EESTI KESKAJAL 1. Milliste võõrvõimude vahel jagunes Eesti? Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; ...
Kati Kukk 11.Klass 2011 KESKAJA HARIDUS JA KULTUUR EESTIS Katoliku hariduselu Keskaegne kool oli lahutamatule seotud kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolide õppetöö toimus arvatavasti kõigi kolme toomkapitali juures- Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. Teadaolevaist eestlastest oli silmapaistvaim Johann Pulck. Katoliku hariduselu Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda.
tootmist, kehtestasid hindu ja seadsid reegleid kvaliteedi jaoks. Selleks, et kaubandust oleks, oli vaja raha. Ilma rahata ei oleks saanud tooraineid sisse osta. Riigi sümboliks on raha. Keskajal tekkisid linnadesse omad mündid. Selleks, et kaupmehed ja käsitöölised oskaksid oma tööd oli vaja neil seda õppida ja selleks rajati koole. Keskaja linna kultuur ei olnud nii kõrgelt arenenud kui kaubandus, kuid siiki olid olemas koolid ja kirjandus. Linna koolideks olid toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid ja ülikoolid. Kõigil neil olid erinevad eesmärgid. Põhikoolis õpiti näiteks arvutamist ja raamatupidamist. Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli
Piiskop Kirikuelu eesots, kes juhtis kirikuelu endale määratud valdustes Peapiiskop Kindla piirkonna kõrgeim kirikuvõim, allub paavstile ja talle alluvad piiskopid Toomkirik Piiskopkonna peakirik Toomkapiitel Kirikuelu korraldav kõrgemate vaimulike kogukond, kes muuhulgas valis piiskopid Kirikukihelkond Piiskopkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid 34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas,
Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid
müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused Üliõpilased õpipoiste ja sellide seisuses Õppejõud meistrite seisuses
et on vaja pühakirjad rahva keelde tõlkida ja see kõigepealt kirjakeelene õieti selgeks õpetada. Esimene eestikeelne katekismus ilmus 1535. aastal, kuid see seadustati Tallinna rae korralduste kohaselt, kuna seal leidus rohkelt vigu. Niinimetatud ,,Rootsi ajaga," mis algas eestis Liivi sõja algusega, tekkis väga palju uusi koole, neist tuntuim ja siiani tegutsev on Tartu Ülikool, mis avati 1632. aastal. Lisaks ülikoolile olid Eestimaa pinnal veel linnakoolid, toomkoolid ja kloostrikoolid, viimased kaks tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Hariduselu paranes märgatavalt pärast 1688. aastat, kui määrati Forselius Eesti ja Liivimaa talurahvakoolide järelevaatajaks. Forseliuse õpilastest sai mõne aja pärast õpetajad. Eesti talupojad said koolides kiidusõnade osalisteks, kuna nad olid innukad õppijad. 17. Sajandil koostati ka esimene eesti keele grammatika, ning tänu sellele hakati trükkima ilmalikku eesti luulet
Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks. Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- e ladinakoolid tegutsesid küll linnakirikute juures, kuid allusid aga raele. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles. Uus usuline vool nõudis usu õpetamist rahvale tema emakeeles ja käsiraamatud
kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng - pani aluse kapitalistlikule majandusviisile - käsitöö- ja kaubanduskeskused - üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik - naturaalmajanduse lõpp - areng sai alguse Vahemere ääres
Maa elanikud hakkasid kolima linnadesse kuna seal oli rohkem võimalusi raha saada ja seal oli ka ilusam elu. Linnadele oli talupoegade põgenemine linna kasulik, kuna oli vaja rohkem tööjõudu,et linna arendada ja suurendada. Linnades hakkas ka looma üha rohkem uusi koole , et kallimatest peredest lapsed saaksid õppima minna.Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada näiteks: Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust.. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles selleks oli piibel. Koolis õpetati ka ristiusku siis hakkasid eestlased üha rohkem uskuma põrgu ja taevasse (hakkasid tekkima nõiad ja kuradid).
Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti. 16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid tarkusi mungad või toomhärrad kuna tol ajal olid vaimulikud ainsad inimesed, kes olid saanud ülikoolihariduse mõnes Lääne- Euroopa ülkoolis või teistelt vaimulikelt, kes olid varem kõrgtasemelise hariduse omandanud. Kuna haridust anti aga saksa keeles enamjaolt, siis oli vähe põliseid asukaid, kes oleksid selle omandanud. Reformatsioonijärgselt ning esimeste
Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool
elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18. Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik
Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid.
ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud. Jrelikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea mlu. Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka
4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud, tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus 1. Keskaegne kultuurielu põhines kotaliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. 2. Piiskopkondade keskustes, kus osusid toomkivikud, loodi nn toomkoolid-kõige pikaeglisemaks kujunes neist Tallinna Toomkool. 3. Linnas kui ka talus oli käsitöö, hinnades kaup valmistatakse mügiks, taludes kõik oli enda jaoks. Kaupmehed ei kaubelnud selleks, et saada pururikkaks, vaid et olla just nii rikas kui kaupmehele kohane. 4. Sest mõned majad on tehtud gootika ajajärku. Vanalinnas on palju keskaegsete kirikute ja veel arvukomate all. Linna majadega
(piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur: Katoliku hariduselu: * Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. * Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). * Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. * Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest.
karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad 17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles 18) Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori
Maa-aadlid toetasid pigem katoliku kirikut ning sel moel ei saanud reformatsioon sel määral maakohtades levida. 18. 1525,1535, Hans Susi? 1525 – Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 1535 – Anti välja Wanradt-Koelli katekismus Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega, kuid suri enne, kui see valmis sai. 19. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse? Toomkoolid ja kloostrikoolid. Esimene linnakool rajati Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 1432. aastal. 20. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? See on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid, sealt saab informatsiooni tolleaegse elu ning elukorralduse kohta. 21. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine) Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel
sõjaliselt kaitsta (vahiteenustus). 13. Iseloomusta lühidalt Vana-Liivimaa kiriklikku korraldust. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Kiriklik keskus oli Riias, piiskopid kandsid kristlikku maailmapilti, korraldasid kohapealset elu, vahendasid uusi kultuurilisi mõjusid, moodustasid haridusliku eliidi. Toomkoolid, kloostrid. Vana-Liivimaal oli 4 mungaordut tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 14. Selgita: Hinnus-maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma Kümnis- kirikule korjatud maks Sunnismaisus- millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks Raad-linna isekomplekteeruv võimuorgan mis koosnes rikkamatest kaupmeestest
Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu Mentaliteet: esines sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu. Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste-aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgeim aste- kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise
* Üksjalad adratalupoegade pojad, kes asusid uut talu looma ja muutusid adratalupoegadeks niipea kui uus talu valmis. * Maavabad talupojad valdasid talu läänikirja alusel ja olid vabad hinnusest ja kümnisest. * 1421 esimene Maapäev. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Esimene teadaolev, kuid mitte säilinud eesti keelne raamat pärineb aastast 1525. -) Esimene säilinud raamat ,,Wanradt-Koelli katekismus", mis pärineb aastast 1535.
protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse
Eestisse toodi ka riiklus Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. VANA-LIIVIMAA Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt
Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda refotmatsiooni tulemusel oma valdused ja katoliku kirku asutused üldiselt suleti,siis Vana-Liivimaa reformatsioonivastased jõud suutsid osa oma endistest positsioonidest säilitada.Selles oli suur panus ordumeister Pettenbergil.Kui Saksa ordu vaimuliku rüütliorduna likvideers,siis Liivi ordu jätkas 1525.aastast alates tegevust iseseisvana. 7.Keskaeg.Haridus ja Kultuur. Haridus - Katoliku kiriku rüppes tegtsesid toomkoolid ja kloostrid.Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad,aga arvatavasti toimus see kõigi kolme toomkapiitli juures - Tartus,Haapsalus ja Tallinnas juba 13.sajandi keskpaigast alates.Enamasti jagasid toomkoolid õpetust tulevastele toomhärradele.Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides.On teada üksikuid eestlastest üliõpilasi,kui varaline seis lubas,siis katolikusüsteem nende võimalusi ei välistanud.Teadaolevalt eestlastest oli silmapaistvam Rostociks õppinud Johann Pulck
o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid
o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid
käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes kirikutes pühapilte ja kujusid. Puutumatuks jäi Niguliste kirik. · talupojad leidsid usupuhastuses mõtte - kõik on Jumala ees võrdsed Haridus ja kultuur · alates XIII sajandi keskpaigast katoliku kiriku juures toomkoolid ja kloostrikoolid - kasvatus tulevastele toomhärradele, alates XV sajandist pidid vaimulikud omandama ülikoolihariduse · valdavalt õpiti Saksamaa ülikoolides. Esimene teadaolev eestlasest kõrgharidusega piiskopkonda kuulunud eestlane oli XVI saj. Johann Pulck ( Lääne- Saaremaa ) · haridus kättesaadav vähestele, andekamad ei pöördunud kodumaale tagasi. Päevakorral kohaliku kõrgkooli asutamise küsimus, üritatakse XVI saj., kuid ebaõnnestub
Jumal, Kristus ja Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Peale surma ootab häid inimesi taevas ning patustajaid põrgu. Sakramendid ristimine, usukinnitus(leer), armulaud, pihtimine,viimne võidmine, kiriklik laularus, vaimulikku ametisse pihtimine. 1054 oli suur kirikulõhe. Lõhe lääne ja ida kiriku vahel. Ülikoolid ja teadus Hariduskeskusteks kujunesid kloostrid, haridus oli vaimulik. Koolid hakkasid arenema ka linnadesse, kloostrikoolide kõrvale loodi katedraalikoolid ehk toomkoolid. Õpilaste sekka kuulus aina vähem vaimulikku seisusesse kuuluvaid poisse. Kasvas kirjaoskuse tähtsus. Rajati ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. *Konstantinooplos asutati esimene ülikool. Bolognia ülikool 1119. Ülikoolis pidi olema traditsiooniliselt 4 teaduskonda: usuteadus, arstitadus, õigusteadus ja kunstide teaduskond. Õpiti ladina keeles. Õpiti 7 vabat kunsti: grammatika,
Kloostrid oli kui kollektiivsed mõisnikud, kes nõudsid samuti eestlastelt makse ja tegu oma majapidamises. Rahvas soosis mungaordude tegevust siiski rohkem kui ametliku kiriku tegevust, sest munkade jumalateenistused olid sageli eesti keeles, munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise, käsitööd, Eestisse jõudsid munkade kaudu mitmed viljapuusordid. Katoliku hariduselu Keskaegse kooli peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Sellega tegelesid toomkoolid (Tartu, Haapsalu ja Tallinn) ja kloostrikoolid (Tallinna dominiiklastel ja Kärkna tsistertslastel) Ülikooliharidust sai omandada edasi peamiselt Saksamaa ülikoolides. Ka mõned eestlastest üliõpilased. Eesmärgiks seati ka Eestis kõrgema ladinakooli asutamine, et ka talulapsed saaksid preestriks õppida, aga see jäi katki. Keskaegsed linnakoolid andsid ka ilmalikku haridust-- Neid asutati Tallinnas, Narvas,
geomeetria, astronoomia, muusika.eesmärgiks ei olnud sügavad teadmised vaid jumalakartlikkus. Talurahvas-haridustase väga madal. Esimesed koolid tekkisid alles keskaja lõpul sinnamaale hariti niivõrd kuivõrd peamiselt kodus. Rüütlikasvatus-Meistrid õpetasid neid.Ratsutamine,ujumine, oda,mõõga, kilbi, käsitlemine, vehklemine, jahipidamine.21. Aastaselt löödi rüütliks. Rüütliks õppisid ainult kõrgemast soost poisid. Vaimulikukasvatus-alates 6.sajandist kloostri ja toomkoolid. Sageli sattusid sinna kõrgemast soost perekondade nooremad pojad, ka orvud ja mahajäetud lapsed, kelle eest kirik hoolitsema pidid. Õpetajaks mungad ja preestrid. Õpiti ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil, õpiti 3 esimest vaba kunsti ja muusikat ja aritmeetikat.tekkis päritolult kirju, kuid meelsuselt ühtne vaimuliku seisus. vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/index.html 4) Reformatsioon ja pedagoogika
Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma · Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks; · Taani hindamisraamat- 1241.aastast pärinev raamat, milles Eestimaa kohta käivas nimistus oli vaid kolm mõisat.
Tv. 39 Läänekirik (Rooma) Katoliku kirik * kirikupea- paavst * jumalateenistuse keel- ladina keel * Pühavaim- lähtub nii Isast kui Pojast Idakirik e (Kreeka) katoliku kirik [õigeusu kirik] * kirikupea- patriarh * jumalateenistuse keel- kohalikud keeled * Pühavaim- lähtub Isast 17. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? Tooge igast valdkonnast üks näide: majandus- majanduskeskused, veini valmistamine ja õlle pruulimine, põllusaadused. haridus- kloostrikoolid, toomkoolid. õp. 180 kultuur- aniikteoste ümberkirjutamine, raamatukogud, näitemängud. õp.166 18 Miks tekkisid keskajal linnad? Nimetage kolm eeldust! õp 156-157 (?) * Tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele (käsitöölised, gildid..) * Aina suuremaks kasvas kaubandus eri linnade ja maade vahel, tekkis kaupmeeste kiht * Soodsad kohad linnade tekkeks (liiklusteede sõlmpunktid, laadaplatsid, kirikuelu keskused, soodsad sadamapaigad) 19
augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon.Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda. Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides. Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede. 1549 tõlkis Piibli eesti keelde Hans Susi. Ehitus- kujutav. Ja tarbekunst keskaja teisel poolel. Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja Tallinna kiviarhidektuur. Maalikunst avaldus hästi seinamaalides
Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri). Haridusolu toomkoolid(kasvatati tulevasi toomhärrasid),kloostrikoolid(Tallinnas dominiiklaste kool-õpetati ka eestlasi),linnakoolid(anti ilmaliku sisuga õpetust,õppisid kodanike lapsed). Eestikeelse trükisõna algus-Wandrati- Katekismus. 11. Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused. 156-161, 168-185 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, Poola-
Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlikele eesnimedele üleminek toimuski just 15.- 16. sajandil. Isegi kui eestlased veel 15. sajandil issameiet ei mõistnud ja paljud neist pikset oma jumalaks pidasid, näitab kristlike eesnimede levik, et katoliiklus oli muutunud nende elukorralduse lahutamatuks osaks. Tähtsamatel pühadel käidi ka missal ning ka pühapäeviti käidi kirikus. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsaimaks lüliks olid toomkoolid. Vanim teade koolist pärineb 1251. aastast. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, ning selle juures kool. Toomkapiitlite kõrval kujunesid hariduskolleteks ka kloostrid. 13. sajandi lõpul dominiiklaste kooli lektorina tegutsenud Mauritius oli oma üldstuudiumi teinud Kölnis keskaja ühe kuulsaima õpetlase Albertus Magnuse käe all ja täiendanud end ka Pariisis. 15. sajandi lõpust on pärit mõningad eestikeelsed märkmed kloostri raamatukogus
Novgorod, 4 Eestist: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi Kaubalaevade turvamine (piraadid), rahapoliitika, privileegid, kaubakontorid Alates 14. s Hansapäevad Lübeckis langetati ühisotsused, lahendati tülisid. Kaubad idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vili, loomanahad, lina, kanep, merevaik Läänest itta: kalev (riidesort), sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein 7. Keskaja kultuur. 8. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Toomkoolid, linnakoolid kirjutamise ja arvutamise õpe jõukatele bürgeripoegadele. Kloostrikoolid: ladina keele, piibli õpe munkadele. Taimeteadus raviotstarbel 9. Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Linnaelanikel tekkis vajadus hariduse järele. Eesmärk - haritud vaimulikud, juristid, arstid Esimesed ülikoolid 12.s kloostri- v linnakoolide baasil: Bologna (It, õigus), Pariis (teoloogia P
annaabi.ee 
