. , , . . , , . , , , , . , , , . , , . , , , , . . , « » , , , , , , , , - . , 1569. , - , , . , , , .. . , . , , , . , , 1570. , . 1571. , ( , ) , . , , , . , , , 1572. , , 1572. , , 1573. , . , , 1574. . 1575. , , , . , . , «», , , . , , , , , , . , , , . , , , , . , . . , , . , , , . 1580. , , . , , . , . , «»( 1585.) . , , , «»
Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%.
Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. Slaid 4 Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha 1572. aasta novembri alguses plahvatanud supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest astronoomia ajaloos. "Uue tähe" sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid taevast ja maast, mille kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu
seega liit lagunenud.) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII konflikt 1567 Soti Ööl vastu 1536.a. tehti Rootis Hispaania kuningas Filipe II 1) inimene võib reformatsiooni juht paavstiga oma kalvinistide ülestõus 24.aug.1572 Riigipäeva otsusega käsul saadeti Madalmaadesse saada õndsaks vaid Zürichis: viia abielulahutamise Mary Stuarty vastu, pärtlipäeva katoliiklusele lõpp. rahutusi maha suruma hertsog usu kaudu; inimesed algkristluse pärast: paavst ei kes põgenes korraldasid Usupuhastus Alba. Ca 8000 inimest hukati.
1. Tööjõud väheneb 2. Perest ja kodust eemalolek 3. Tekib tööjõu puudus Positiivsed tagajärjed välismaale tööle minnes inimese ja riigi seisukohalt 1. Suurem palk 2. Tööjõud hakkab liikuma 3. Inimene hakkab saama selle riigi pensioni Netopalga arvutamine: Brutopalk 10 000 kr - 200 2% 9740 - 60 0.6 % - 1572 9740 8168 - 2250 Kindel summa 7490 x 0,21=1572 Tulumaks Demokraatlik ühiskond Totalitaarne ühiskond Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud 1-2 infoallikad Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri
(1530-1584) / / ()IV . 1533 1547 . , III . . . c . , . . . . , , . 11-12 . 1547 , , . (1547). . . O. ; , , , , , , , , , . . : : , , , . 1000 , , , . , , , , . . . ( «», «», «») 1565 ( -- 1572), . . 50 4-5 . IV : , , , , , , . IV . 4 , , . . , , . , , , ; , . 2 . . . , , (1575) , . . . . 1584 , , . . . , . , . , . . 1546 . 16- . , . . , . 13 1547 . . 13 , 1560 . 30- , .
Jesuiit katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Inkvisitsioon - Trento kirikukogu muudatused läbi teinud kirikukogu. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut. Pärtliöö korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva 24.augustil 1572. Nantes'i edikt selle dokumendi alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks katolism. Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks.
Pärtliöö Prantsusmaal Koostanud: Marjanne Mändmets Pärtliöö veresaunaks kutsutakse hugenottide massilist tapmist Pariisis.Aset leidsis too sündmus ööl vastu 24.augustit 1572(pärtlipäeval) ja järgnenud päevil. Pärtliöö veresaun (http://www.millikin.edu/history/civilconflict/photo4.html) Katoliiklsed korraldasid Pärtliöö Katariina di Medici ja Guise`ide algatusel. Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber
Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline asend võimaldab radioaktiivset tolmu, mürgiseid pilvi, tsunaamisid jne. Vulkaan on nimetatud Descade Vulkaani vääriliseks Taalasub piirkonnas, kus on kuum täpp mandri all. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus *Keeruline ja vähene vulkaaniteaduse mõistmine *Suurepärane ligipääs Kokkuvõtteks, jäta meelde, et : Taal on kihtvulkaan Filipiinidel, aktiivne, ohtlik, kuuma täpi piirkonnas, mis asub järve sees.
Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-1576 Venemaa suur sõjakäik(vallutas Pärnu ja Saaremaa, Rootsile jäi Tallinn ja Hiiumaa) Sõja rahu 1582 Poola ja Vene vaheline rahu(Jam Zapolski) Venemaa sai tagasi alad kuhu oli Poola tunginud, kuid loobus Liivimaast. 1583 Rootsi ja Venemaa vaheline rahu, Rootsi sai Lääne-ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. 1583 SÕJA LÕPP Liivimaa kaart Küsimused Mitmendal sajandil toimus Liivi sõda?
Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked tekitasid ulatuslikke setteid, mis ulatusid kuni Manilani. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. Selle purske sademed olid kollakad, üsna kõdunenud, suure väävlisisaldusega. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Vulkaan on näidanud rahutusmärke alates 1991. aastast: on esinenud tugevaid maavärinaid, maalõhesid ja kohati väikeseid mudavoole mõnes saare osas. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus
a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes'i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat.
12. Tõmba arvust 4 836 204 maha kolm numbrit nii, et ülejäänud numbrid (esialgses järjestuses) moodustaksid: a) võimalikult suure arvu, b) võimalikult väikese arvu. a) 8624 b) 3204 13. Kasutades iga numbrit 0, 1,..., 9 ainult üks kord, kirjuta a) suurim naturaalarv, b)vähim naturaalarv. a)9 b)0 14. Vaata pilti ja kirjuta, mis arvuga on tegemist? 115639 15. Pane järgmine lause arusaadavasse keelde ja lahenda: Kui 3 püramiidis on 1572 kivi, siis mitu kivi on vaja, et ehitada 5 püramiidi? 2620 kivi 16. Pane järgmine lause arusaadavasse keelde ja lahenda: Kui 1 pakist söödast jätkub 2 kaamelile 3 päevaks, siis kui palju sööta on vaja 12 kaamelile 1 päevaks? 2
Teosed Juba oma esimese näidendikoguga ,,Clara Gazuli teater" saavutas Merimee tuntuse.Nagu romantikule kohane,debüteeris ta skandaalselt kasutades väljamõeldud autori nime Järgmises teos ,,Guzla ehk Valimik Illüüria luulet" sisaldas valdavalt Merimee enda loodud lõunaslaavi rahvalaulude ,,tõlkeid" Merimee järgmised teosedromaanid ,,Jacquerie,, ja ,,Charles IX valitsemise kroonika,,1572.a Pärtliööst valmistasid ette zanrimuudatust.Põhizanriks sai novell. Novellides "Etruski vaas", "Kahekordne eksitus" , "Arsene Guillot" hukkuvad kangelased armastuse pärast. Mérimée kirjutas ka eksootilie ainestikuga jutte "Tamango" käsitleb neegerorjade mässu ja osutab tsivilisatsiooni pahadele. "Mateo Falcone" räägib korsiklaste kommetest ning "Colomba" veritasust korsika moodi "Lokis" põhineb leedu rahvamuistendeil
kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus
Theotokopoulos, kuid teda tunti hüüdnime "El Greco" (kreeklane)all, mis viitas tema Kreeka päritolule. Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614 Toledos. · 1560. Aastal läks El Greco Veneetsiasse, kus ta vaimustus Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. · Edasi siirdus ta Rooma, kus tundis, et ei leia õiget rakendust ja tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. · 1572 jõudsi kunstnik Hispaaniasse, kus ta armus Jeromina de las Cueva s'se . · 1577. a jõudis El Greco Toledosse, kus ta leidis Click icon to add picture Loomingust El Greco on kahtlemata üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid. Ta figuurid on pikaksvenitatud, näivad meie silme ees kasvavat ja võlutult taeva poole vaatavat. Vahel rikkus ta renessansiajastu perspektiiviseadusi, nii tundus lähedane kaugena ja kauge lähedasena
Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse. Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773
aastaid ostjakkideks. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. Geograafiline asuala jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn on Hantõ-Mansiisk. Enesenimetus handid on saanud NL-s ametliku staatuse alates 1930. a-ist. Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Kirjasõnas esmakordselt mainitud 1572 Ostjakkide nime all. Handid jaotavad end jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. KEEL Handi keel kuulub Soome-Ugri keelte hulka moodustades koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ning mansi keelega obiugri alarühma. Lähim sugulaskeel on mansi keel. Handi ja mansi keel hakkasid hargnema umbes 13. Sajandil. Keele kõnelejate arv paistab üsna suur, aga handi keel loetakse väga ohustatud keelte hulka: seda kasutavad peamiselt vanemad inimesed ja paljud lapsed ei õpi seda üldse.
Hauamonumendid: valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de'Medici hauamonument. Renessanssmaal Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis. Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeb François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: "François I", "Austrea Elisabethi portree", "François I hobusel" Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini"
aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde kõigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Tornis on kokku seitse kella, iga heliredeli noodi jaoks üks . Igal kellal on oma nimi. Esimene kell nimega L´Assunta on valatud Giovanni Pietro Orlandi poolt, aastal 1654.aastal. See kell kaalub 3620 kg Teine kell nimega II Crocifisso on valatud 1572. aastal Vincenzo Possenti poolt. See kell kaalub 2462 kg. Kolmas kell nimega San Ranier on valatud 1719-1721.aastatel Giovanni Andrea Moreni poolt . See kell kaalub 1448 kg. Neljas kell nimega La Terza on valatud 1473. aastal ja see kaalub 300 kg. Viies kell nimega La Pasquereccia on valatud 1262 Lotteringo poolt. See kell kaalub 1014 kg. Kuues kell nimega II Vespruccio on valatud 1501. aastal Nicola di Jacopo poolt. See kell kaalub 1000 kg
Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a. sõlmiti Saint-Germani rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenottidele anti kodanikuõigused. Nad võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varanadust ja olla riigiametis. Tähtsaks sammuks prantslaste vastasseisu lõpetamisel pidi saama protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti 18.aug. 1572.a. Sel puhul oli Pariisi saabunud hulganisti hugenotte. Katariina di Medici ja Guise`id eesotasa Francois de Guisi poja Henriga otsustasid kasutada juhust ja hugenottidele lõpp peale teha. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24. augustit. Pärtliööl ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti. Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna- Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga. Lõuna-Prantsusmaal loodi protestantlik konföderatsioon. Kui Chales IX 1574.a
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa
· 1560.a. hävitati 2 augustil Liivi ordu täielikult. · 1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal. · 1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. · 1563 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. · 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. Rootsile kuulusid enne seda Tallinn, Paide Poolakad olid vallutanud Pärnu Taani Kuressaare Ülejäänud olid venemaa käsutuses. · 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. · 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. · 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. · 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel
Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu. Poola-Leedu ja Rootsi olid liitlased. Selle tulemusena sõlmiti 1582 Poola-Leedu ja Venemaa vahel Jam Zapolski vaherahu
kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei,
*1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. *1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. *1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks.
ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck keyk 2) alamsaksa pärane täishääliku pikendusmärgina kasutatud e: röem [rõõm] nüedt [nüüd] • Katekismusi on veel tõlgitud aastatel 1549, 1554, 1572, 1585(Lõunaeesti keelne) • Laulude kogumik, saksa - ja mitte saksa keeles 1590 • Eestis väljaantav usukirjandus ei jäänud Soomest ja Rootsist ilmunust maha ajaliselt, pigem hulga poolest. • Aastal 1588, alustas tegevust Baltikumi esimene trükikoda Riias. • Eesti keele tõusmine kiriku ja koguduse keeleks pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus ja andis keelele uue staatuse. Kasutatud kirjandus 1) Talve, Ilmar
täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks. Seesama leping annab Liivimaa aadlile privileege: usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalike riigiameteid, avardab lääniõigust. 1570 Venemaa sekkub taas sõjategevusse, otsib liitlasi ja pakub Saaremaa endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutab talle Põltsamaa linnuse. Tallinna esimene piiramine, puhkeb katk, piiramine lõpetatakse. 1572 Ivan Julm saabub ise vägesid juhtima, selleks ajaks oli vallutatud suurem osa Mandri- Eestist. 1577 algab teine Tallinna piiramine, kahju on väike, küll aga hävitatakse Pirita klooster. Erilist kuulsust kogub Tallinna käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle rüüsteretked ulatuvad Tartuni. Magnus astub Poola teenistusse. 1578 Poola kuningas Stefan Batory alustab ulatuslikku pealetungi venelaste vastu
H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass,
ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste mahasurumiseks loodirahutuste nõukogu, mille otsusega hukati massiliselt inimesi. Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga
1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seadis
Tema tahtis võidele reformatsiooni vastu. Jesuiitide misjonitöö oli kõikjal edukas. Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi. Trento kirikukogu Põhalikud muutused tehti aastail 1545 1563. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut, aga välja ei tulnud. Paavsti võim tugevnes. Suurem muutus katolikus kirikus oli see, et keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte. Pärtliöö veresaun Toimus 24. augustil 1572. aastal.(Verevalamine algas 1562. aastal, kui tapeti küünis paarkümmend hugenotti.) Korraldasid katoliiklased. Ainuüksi Pariisis tapeti 2000, Kogu riigis 20 000 hugenotti. Prantsusmaal käis kodusõda täiel rindel. 1598. aastal rahunes maa pärast Nantes´i edikti väljakuulutamist. 3. Vastupanu Hispaania ülemvõimule Euroopas. Hispaania hävitas Inglismaa koos Madalmaade abiga. Prantsusmaal oli küll suur ja tugev laevastik, aga inglastel olid liikuvavad laevad
jumalateenistusi tohtis aga pidada vaid selleks eraldatud hoonetes. Ülestõus vaibus. Hertsog Alba. Kui Felipe II kuulis pildirüüstest, saatis ta kohe kohale Alba koos vägedega. Terrorireziim. Alba sai ka asevalitseja koha. Rahutuste Nõukogu(Verenõukogu). Sellest hoolimata ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Partisanivõitlus maal ja merel. Metsagöösid, meregöösid. Oranje Willem. Iseseisvusvõitluse juht. Määrati rahutuste ajal asehalduriks(1572). 1572. ülestõus, vabariigi loomine. Põhja provintsides kalvinism, Lõuna Madalmaaades katoliiklus. Arrasi unioon lõunaprovintsid, kokkulepe katoliikliku kuningaga. Rahu ei tulnud ikkagi. 1581. kukutati Felipe Põhja-Madalmaades. Ühendatud provintside Vabariik, Ühendatud Madalmaad. Holland. Vene riik 16. sajandil Ivan IV Julm. Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija. 1547. lasi kroonida end Vene tsaariks. Moodustas Valitud Raada, millesse kuuluvad inimesed
- 1560.a Vene vägede uus pealetung, Hoomuli lahing. Samal aastal langes Viljandi - 1560-1561.a talupoegade ülestõus - lüüasaamine - 1561.a juunis rootslased vallutasid Tallinna, alistusid ka Harju-, Järva- ja Virumaa rüütelkonnad Liivi sõda - 1561.a Liivi ordu lakkas olemas Liivimaa läks Poolale - 1561.a liideti Saare-Lääne piiskopkond Taaniga otseselt - 1570-1571.a Taani ja Vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1572-1573.a Vene väed vallutavad Karksi ja Paide, Koluveres saadi lüüa - 1575-1576.a Taani väed koos vene-tatari vägedega vallutavad terve eesti va Tallinna ja Hiiuma Liivi sõda - 1577.a vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1579.a Poola väed võtavad tagasi Lõuna- Eesti - 1581.a Rootsi vallutab tagasi Põhja-Eesti - 1583.a Pljussa vaherahu, Põhja-Eesti ametlikult rootsile, Liivi sõja lõpp Põhjamaade seitsme aastane sõda Kuna
1989 670 868 48,3% 43,3% 80,9% 88,4% Ajalugu Ajaloo käik pole marisid soosinud ning 6. sajandist alates on neil tulnud elada võõrvõimude suva järgi (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. saj bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased, 1552 venelased).Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks. 16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel 1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine
Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner
Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Kõige huvitavam minu jaoks olid just need pillid, millega mängiti. Olin osasid pille varem näinud vaid õpiku pildi pealt ning raske oli ette kujutada, kuidas need kõlavad
Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese manufaktuur- oli hiliskeskajal käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised
ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kuramaale jõudes välja Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. Juba 1560. aastal tungis suur Vene vägi uuesti Eestisse, rünnates Härgmäe Oomuli mõisa ning piirasid ümber Viljandi ordulinnuse. Vahepeal vaibunud venelased alustasid uusi sõjategevusi Ivan Julma juhtimisel. 1572-1577. aastatel vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. Venelaste käes olid küll kindlused, ent nende ümber asusid aktiivselt tegutsema talupoegade sissisalgad. Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast. Rootsi tahtis sõjaga laiendada oma ülemvõimu Läänemerel ja ühtlasi takistada Taani liidripositsiooni haaramist ning Venemaa tegutsemist. 1561
Pachacuti Yupanqui Esimene suur inkade valitseja, sõdalane. Tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Tähtsad sündmused ~ 1300.a- Inka hõim valib Cuzco oma pealinnaks. 1438.a - Inka Pachacuti Yupanqui tõuseb troonile ning asub impeeriumi vallutama. 1525.a - Huayna Capac laiendab impeeriumi piire nende suurima ulatuseni. 1532.a - Algab Hispaania invasioon. 1572.a - Sureb viimane Inka - Tupac Amaru. Inkade linna Machu Picchu varemed. Tänan tähelepanu eest!
o Kohalikud mõisamehed moodustasid põhilise sõjalise jõu(endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid teenistust) o Moskva otsis toetajaid ning pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist. Katku tõttu tuli edutult kulgenud piiramine lõpetada o 1572 Ivan Julm oma vägedega vallutas enamiku Mandri-Eestist o Tallinna teisel piiramisel, mida juhtisid vene enda väeülemad, õnnestus hävitada Pirita klooster. Tüli valmistas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. o Tallinna esimene piiramine-7kuud, teine-7nädalat o Magnus astus tsaari kättemaksu peljates Poola teenistusse o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele
kuninga vennale- hertsog Magnusele) 1559.a.aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559.a. sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, aga ebaõnnestus. 1560.a. hävitati 2 augustil Liivi ordu täielikult. 1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal. 1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. 1563 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa.
Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister
Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid. Jesuiitide ordu- Loyola poolt asutatud, Pariisis tegutsev ühing. Tema ja seitse kaaslast soovisid end tingimusteta paavstile allutada, et arendada katoliikliku misjoni tööd ja võidelda vastureformatsiooniga. Jesuiidid olid targad mehed. Augsburgi usurahu- 1555 a sõlmitud rahu, milles oli nii, et kellele kuulub maa, selle usk ka on. Pärtliöö,1572-Suured tapatalgud mille korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva. Nantes'i edikt- rahukiri, mille ette lugemisel vaibus prantsusmaal kodusõda. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vataseid Hispaanias, sest seal oli kuningas Felipe 2. Kergel käel mõistis inkvisitsioonikohus inimesi hukka. Riigist saadeti minema maurid ja juudid , kuigi see ei ei olnud majandusele hea. Madalmaad olid reformatsioonile küllaltki
Õukonna kunstnike hulka kuulus prantslane Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on juba näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. Francois I portree Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud. Austria kuninganna Elisabeth Osava ja tõetruu kujtamisviisi tõttu oli Francois Clouet sama nõutud õukonnamaalija kui ta isagi. Fontainebleau koolkonna stiil oli suurejooneline ja dekoratiivne, vahel isegi kergemeelne Gabrielle d´Estrées ja tema õde vannis Renessanss Saksamaal Albrecht Dürer(1471-1528)
hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus)
kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks EU-s sai Hispaania. Luterlust peeti seal kõige pahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada. 1556.a sai Hispaania kuningaks Felipe II(valitses kuni 1598), tema valitsusaega langes katoliku usu levitamine. Tema ajal jõuds Hispaania oma võimu tippu, hisp
Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid? Ususõjad olid toimunud katoliiklaste ja protestantide vahel usuliste erimeelsuste pärast. Nendega paraleelselt olid toimunud ka kodusõjad. Sõjad toimusid vasturefor. ajal. 1572 oli Pärtliöö, kus oli tapetud üle 2000 inimese. Madalmaades toimusid ususõjad, kuna Hispaania kui feodaal riik oli pidurdanud madalmaade majanduse arengut, milles seisnesid tugevad usulised vastumeeled. Tulemuseks oli aastal 1581 loodud 7-st provitsist koosnev ühendatud provintside vabariik e. ühendatud madalmaa. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598): *katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks
annaabi.ee 
