. , , . . , , . , , , , . , , , . , , . , , , , . . , « » , , , , , , , , - . , 1569. , - , , . , , , .. . , . , , , . , , 1570. , . 1571. , ( , ) , . , , , . , , , 1572. , , 1572. , , 1573. , . , , 1574. . 1575. , , , . , . , «», , , . , , , , , , . , , , . , , , , . , . . , , . , , , . 1580. , , . , , . , . , «»( 1585.) . , , , «»
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. __________________________________________...
Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. Slaid 4 Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha 1572. aasta novembri alguses plahvatanud supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest astronoomia ajaloos. "Uue tähe" sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid taevast ja maast, mille kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu
Jumala kuningas end kiriku 1587 Mary Stuart (hugenott) ja kuninga kiriku üle; meregöösid. ise lugema; ettemääratuse peaks ja katkesid hukati süüdistatuna õe Marguerite - kirikuvarade ja 3) kirikuvarad põhimõte: sidemed Roomaga. vandenõus Elisabeth pulmade ajal riigistamine. 1572 ülestõusu Põhja- reforamatsiooni käik sekulariseerida. 1) ühed on määratud Tekkis anglikaani I vastu. hugenottide vastu Rootsi Madalmaade juht Oranje 1524-1525 talurahva hukatusse; kirik. Kloostrid tõelise veresauna reformaatsioon Wilhelm.
1. Tööjõud väheneb 2. Perest ja kodust eemalolek 3. Tekib tööjõu puudus Positiivsed tagajärjed välismaale tööle minnes inimese ja riigi seisukohalt 1. Suurem palk 2. Tööjõud hakkab liikuma 3. Inimene hakkab saama selle riigi pensioni Netopalga arvutamine: Brutopalk 10 000 kr - 200 2% 9740 - 60 0.6 % - 1572 9740 8168 - 2250 Kindel summa 7490 x 0,21=1572 Tulumaks Demokraatlik ühiskond Totalitaarne ühiskond Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud 1-2 infoallikad Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri
I XI , 2009 (1530-1584) / / ()IV . 1533 1547 . , III . . . c . , . . . . , , . 11-12 . 1547 , , . (1547). . . O. ; , , , , , , , , , . . : : , , , . 1000 , , , . , , , , . . . ( «», «», «») 1565 ( -- 1572), . . 50 4-5 . IV : , , , , , , . IV . 4 , , . . , , . , , , ; , . 2 . . . , , (1575) , . . . . 1584 , , . . . , . , . , . . 1546 . 16- . , . ...
Jesuiit katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Inkvisitsioon - Trento kirikukogu muudatused läbi teinud kirikukogu. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut. Pärtliöö korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva 24.augustil 1572. Nantes'i edikt selle dokumendi alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks katolism. Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks.
Pärtliöö Prantsusmaal Koostanud: Marjanne Mändmets Pärtliöö veresaunaks kutsutakse hugenottide massilist tapmist Pariisis.Aset leidsis too sündmus ööl vastu 24.augustit 1572(pärtlipäeval) ja järgnenud päevil. Pärtliöö veresaun (http://www.millikin.edu/history/civilconflict/photo4.html) Katoliiklsed korraldasid Pärtliöö Katariina di Medici ja Guise`ide algatusel. Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici (http://et.wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud,hukati ligikaudselt 2000 hugenotti, sinna hu...
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber
Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline asend võimaldab radioaktiivset tolmu, mürgiseid pilvi, tsunaamisid jne. Vulkaan on nimetatud Descade Vulkaani vääriliseks Taalasub piirkonnas, kus on kuum täpp mandri all. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus *Keeruline ja vähene vulkaaniteaduse mõistmine *Suurepärane ligipääs Kokkuvõtteks, jäta meelde, et : Taal on kihtvulkaan Filipiinidel, aktiivne, ohtlik, kuuma täpi piirkonnas, mis asub järve sees.
Liivi sõda 16.SAJ Sõja põhjused 1550.aastatel sõjaväe kasvades tekkis maa puudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Väljapääs Läänemerele. Liivimaa sõjaline jõud oli nõrk. Tartu maks jäeti maksmata. Sõja käik 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. 1558.aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprill-Narva piiramine. Mai keskel Narva alistus. Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene v...
a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes'i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat.
Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked tekitasid ulatuslikke setteid, mis ulatusid kuni Manilani. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. Selle purske sademed olid kollakad, üsna kõdunenud, suure väävlisisaldusega. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Vulkaan on näidanud rahutusmärke alates 1991. aastast: on esinenud tugevaid maavärinaid, maalõhesid ja kohati väikeseid mudavoole mõnes saare osas. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus
12. Tõmba arvust 4 836 204 maha kolm numbrit nii, et ülejäänud numbrid (esialgses järjestuses) moodustaksid: a) võimalikult suure arvu, b) võimalikult väikese arvu. a) 8624 b) 3204 13. Kasutades iga numbrit 0, 1,..., 9 ainult üks kord, kirjuta a) suurim naturaalarv, b)vähim naturaalarv. a)9 b)0 14. Vaata pilti ja kirjuta, mis arvuga on tegemist? 115639 15. Pane järgmine lause arusaadavasse keelde ja lahenda: Kui 3 püramiidis on 1572 kivi, siis mitu kivi on vaja, et ehitada 5 püramiidi? 2620 kivi 16. Pane järgmine lause arusaadavasse keelde ja lahenda: Kui 1 pakist söödast jätkub 2 kaamelile 3 päevaks, siis kui palju sööta on vaja 12 kaamelile 1 päevaks? 2
aastaid ostjakkideks. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. Geograafiline asuala jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn on Hantõ-Mansiisk. Enesenimetus handid on saanud NL-s ametliku staatuse alates 1930. a-ist. Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Kirjasõnas esmakordselt mainitud 1572 Ostjakkide nime all. Handid jaotavad end jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. KEEL Handi keel kuulub Soome-Ugri keelte hulka moodustades koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ning mansi keelega obiugri alarühma. Lähim sugulaskeel on mansi keel. Handi ja mansi keel hakkasid hargnema umbes 13. Sajandil. Keele kõnelejate arv paistab üsna suur, aga handi keel loetakse väga ohustatud keelte hulka: seda kasutavad peamiselt vanemad inimesed ja paljud lapsed ei õpi seda üldse.
Prosper Mérimée Minu Nimi 10. B Pildid Elulugu Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Pärines Pariisi kunstnike perekonnast Mériméed võib vaadelda kui romantismist realismi poole suunduvat kirjanikku. Keskendus eri rahvaste minevikule, keeltele ja tavadele sobis romantikutega Põhjalikud teadmised ja andekus kunstivallas, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi Elulugu Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel Prantsuse akadeemia liige Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem vihjab,kui rõhutab midagi. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini, Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse ke...
Theotokopoulos, kuid teda tunti hüüdnime "El Greco" (kreeklane)all, mis viitas tema Kreeka päritolule. Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614 Toledos. · 1560. Aastal läks El Greco Veneetsiasse, kus ta vaimustus Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. · Edasi siirdus ta Rooma, kus tundis, et ei leia õiget rakendust ja tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. · 1572 jõudsi kunstnik Hispaaniasse, kus ta armus Jeromina de las Cueva s'se . · 1577. a jõudis El Greco Toledosse, kus ta leidis Click icon to add picture Loomingust El Greco on kahtlemata üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid. Ta figuurid on pikaksvenitatud, näivad meie silme ees kasvavat ja võlutult taeva poole vaatavat. Vahel rikkus ta renessansiajastu perspektiiviseadusi, nii tundus lähedane kaugena ja kauge lähedasena
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich...
Rootsi renessanss – 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate is...
Millist rolli omasid eestlased Liivi sõjas? Liivi sõda tähistab Eesti keskaja lõppu ja varauusaja algust, mis toimus aastatel 1558-1583, kus lõpuks Eesti jaotus mitme välisriigi vahel ära. Põhja-Euroopas Läänemere regioonis kerkisid esile 4 suurriiki: Venemaa, Poola- Leedu, Rootsi ning Taani. Nende 4 riigi vahele jäi väike ning nõrk Vana-Liivimaa, mis oli feodaalselt killunenud. Need 4 suurriiki võitlesidki Vana-Liivimaa pärast. 1558. aastal kõige esimesena soovis Vana-Liivimaad endale Venemaa, kes kasutas kavalust. Venelased nõudsid Tartu maksu tasumist. Sakslased ei maksnud ja nii sai Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem ...
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, sku...
aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde kõigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Tornis on kokku seitse kella, iga heliredeli noodi jaoks üks . Igal kellal on oma nimi. Esimene kell nimega L´Assunta on valatud Giovanni Pietro Orlandi poolt, aastal 1654.aastal. See kell kaalub 3620 kg Teine kell nimega II Crocifisso on valatud 1572. aastal Vincenzo Possenti poolt. See kell kaalub 2462 kg. Kolmas kell nimega San Ranier on valatud 1719-1721.aastatel Giovanni Andrea Moreni poolt . See kell kaalub 1448 kg. Neljas kell nimega La Terza on valatud 1473. aastal ja see kaalub 300 kg. Viies kell nimega La Pasquereccia on valatud 1262 Lotteringo poolt. See kell kaalub 1014 kg. Kuues kell nimega II Vespruccio on valatud 1501. aastal Nicola di Jacopo poolt. See kell kaalub 1000 kg
Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a. sõlmiti Saint-Germani rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenottidele anti kodanikuõigused. Nad võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varanadust ja olla riigiametis. Tähtsaks sammuks prantslaste vastasseisu lõpetamisel pidi saama protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti 18.aug. 1572.a. Sel puhul oli Pariisi saabunud hulganisti hugenotte. Katariina di Medici ja Guise`id eesotasa Francois de Guisi poja Henriga otsustasid kasutada juhust ja hugenottidele lõpp peale teha. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24. augustit. Pärtliööl ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti. Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna- Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga. Lõuna-Prantsusmaal loodi protestantlik konföderatsioon. Kui Chales IX 1574.a
Liivi sõda (1558-1583) Põhjused peamiseks ajendiks oli ,,Tartu maksu" maksmata jätmine. ,,Tartu maks" Tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile üks mark aastas iga elaniku pealt. Vene riigi valitsejaks oli Ivan IV Julm. ,,Tartu maks" ei olnud tegelikult sõja põhjuseks, see oli vaid ettekääne. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk. Algus 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks. Vastulöök jäi andmata, sest maahärrad mõtlesid vaid oma valdustele ja ordumeister Fürstenbergil ei õnnestunud vajalikku väge kokku koguda. Peale esialgset sõjakäiku saadeti ordumeistrile kiri, et kui raha ära makstakse, siis saab rahu. Raha aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud. · 1558.a. kevadel alustasid Vene väed juba pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprilli esimestel päevadel algas Na...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa
H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass,
kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei,
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
16. saj. keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poo...
ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck keyk 2) alamsaksa pärane täishääliku pikendusmärgina kasutatud e: röem [rõõm] nüedt [nüüd] • Katekismusi on veel tõlgitud aastatel 1549, 1554, 1572, 1585(Lõunaeesti keelne) • Laulude kogumik, saksa - ja mitte saksa keeles 1590 • Eestis väljaantav usukirjandus ei jäänud Soomest ja Rootsist ilmunust maha ajaliselt, pigem hulga poolest. • Aastal 1588, alustas tegevust Baltikumi esimene trükikoda Riias. • Eesti keele tõusmine kiriku ja koguduse keeleks pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus ja andis keelele uue staatuse. Kasutatud kirjandus 1) Talve, Ilmar
ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste mahasurumiseks loodirahutuste nõukogu, mille otsusega hukati massiliselt inimesi. Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga
Tema tahtis võidele reformatsiooni vastu. Jesuiitide misjonitöö oli kõikjal edukas. Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi. Trento kirikukogu Põhalikud muutused tehti aastail 1545 1563. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut, aga välja ei tulnud. Paavsti võim tugevnes. Suurem muutus katolikus kirikus oli see, et keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte. Pärtliöö veresaun Toimus 24. augustil 1572. aastal.(Verevalamine algas 1562. aastal, kui tapeti küünis paarkümmend hugenotti.) Korraldasid katoliiklased. Ainuüksi Pariisis tapeti 2000, Kogu riigis 20 000 hugenotti. Prantsusmaal käis kodusõda täiel rindel. 1598. aastal rahunes maa pärast Nantes´i edikti väljakuulutamist. 3. Vastupanu Hispaania ülemvõimule Euroopas. Hispaania hävitas Inglismaa koos Madalmaade abiga. Prantsusmaal oli küll suur ja tugev laevastik, aga inglastel olid liikuvavad laevad
1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seadis
süüdistatav peavad omavahel duelli, mida vaadeldi kui jumalakohut. Tahtis tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Sõjakäik Kaasani khaaniriigi vastu. Teine siht oli Liivimaa. 1558 alustas Liivi sõda. See tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Opritsnina. Vene maad jagati kahte ossa, neist tähtsam ja majanduslikult arenenud ala oligi opritsnina. Ülejäänud venemaa piirkonnad moodustasid zemstsina. Julmad väesalgad. Opritsnina kaotati 1572. aastal, see oli tulemusetu. Ivan tappis oma poja jne.. Vene kultuur 16. sajandil Terrorireziim takistas kultuurilist arengut. Ivan põlgas europalikke mõttevooge jms. Letopiss kohalik kroonika. Kirjutati palju kroonikaid. Andrei Krubski Ivani usaldusalune vürst. Ta on juhtinud Vene väge mitmes lahingus tatarlaste vastu, aga ka Liivi sõjas. Mingis lahindus läks halvasti ja siis põgenes Ivani eest ning hakkas Moskva suurvürste maha tegema.
Sõjad eesti aladel 14 - 19 sajand Mis toimus 14 19 sajand Jüriöö ülestõus Liivi sõda Põhjamaade seitsmeaastane sõda Vene Rootsi sõda Rootsi Poola sõda Põhjasõda Jüriöö ülestõus Kuna? - 1343-1344 a Kus? - Taani aladel Kes? - eesti talupojad võimude vastu Miks? - et taastada iseseisvus Mis toimus? - eesti talupojad astusid vastu võimudele - Tungiti mõisatesse, tapeti sakslasi, põletati mõisaid ja kirikuid - Tähtsaim sündmus Padise kloostri vallutamine Jüriöö ülestõus Kogu Harjumaa va Tallinn saadi talupoegade võimu alla Eestlaste 4 kuningat Oodati abi rootslastelt vastu lubati maa nende võimu alla anda Sakslaste ainus abi ordurüütlid eesti kuningad nendega kohtuma Ordurüütlid tapsid Eesti kuningad Ordu sissetung Taani aladele - võim neile Liiv...
Referaat Sissejuhatus Marid ehk marilased (endanimetus ) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tseremiss.Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu-, ja idamarid. Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas...
Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Kõige huvitavam minu jaoks olid just need pillid, millega mängiti. Olin osasid pille varem näinud vaid õpiku pildi pealt ning raske oli ette kujutada, kuidas need kõlavad
Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner
Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese manufaktuur- oli hiliskeskajal käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna al...
Pachacuti Yupanqui Esimene suur inkade valitseja, sõdalane. Tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Tähtsad sündmused ~ 1300.a- Inka hõim valib Cuzco oma pealinnaks. 1438.a - Inka Pachacuti Yupanqui tõuseb troonile ning asub impeeriumi vallutama. 1525.a - Huayna Capac laiendab impeeriumi piire nende suurima ulatuseni. 1532.a - Algab Hispaania invasioon. 1572.a - Sureb viimane Inka - Tupac Amaru. Inkade linna Machu Picchu varemed. Tänan tähelepanu eest!
o Kohalikud mõisamehed moodustasid põhilise sõjalise jõu(endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid teenistust) o Moskva otsis toetajaid ning pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist. Katku tõttu tuli edutult kulgenud piiramine lõpetada o 1572 Ivan Julm oma vägedega vallutas enamiku Mandri-Eestist o Tallinna teisel piiramisel, mida juhtisid vene enda väeülemad, õnnestus hävitada Pirita klooster. Tüli valmistas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. o Tallinna esimene piiramine-7kuud, teine-7nädalat o Magnus astus tsaari kättemaksu peljates Poola teenistusse o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister
Vasco da Gama 1497-98 indiasse Kolumbus 1492-93 Ameerika Dias 1487-88 healootuse neem Americo Vespucci Ameerika Magalhães 1519-22 tiir ümber maakera Eurooplased hakkasid uut maad avastama, sest et araabia kaupmehed olid ahned ja nad tahtsid tuua otse indiast vürtse(pipar, kaneeli ja teisi maitseaineid) Eeldused Põhjused Euroopas oli piisavalt meresõidukogemusega mehi Idamaid kujutati ette väga rikastena Euroopas tunti kompassi India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid Pürenee poolsaarel on palju sõjakaid rüütleid Euroopas tuli puudus väärismetallidest Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist Oli kasutada hea sõiduvahend-karavell Viikingid olid Ameerika enne Kolumbust avastanud. Nad jõudsid Ameetikasse umbes aastal 1000. Nad ...
Renessanssi maalikunst Vararenessanssi maalikunst Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatu...
laekuvatest maksudest kaeti suur osa riigi väljaminekutest. Pärast seda, kui Felipe II asus maha suruma reformatsiooni käigus levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Hispaanlastelt saadud pilkenime järgi nimetasid ülestõusnud end göösideks(kerjusteks). 1566.a levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 tuh mehelise hisp sõjaväe hertsob Alba juhtimisel. Algas süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572.a hukati 8000 inimest. 60 tuh madalmaast pages repressioonide eest Saksamaale. Gööside ja Hisp vägede vahel puhkes tõeline sõda. 1576.a kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Hispaaniast sõltumatuks. 1571.a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. 17.saj algus Hollandi kuldajastu. Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elatustase. Hollandi laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaa ja Pr kokku. 17
Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid? Ususõjad olid toimunud katoliiklaste ja protestantide vahel usuliste erimeelsuste pärast. Nendega paraleelselt olid toimunud ka kodusõjad. Sõjad toimusid vasturefor. ajal. 1572 oli Pärtliöö, kus oli tapetud üle 2000 inimese. Madalmaades toimusid ususõjad, kuna Hispaania kui feodaal riik oli pidurdanud madalmaade majanduse arengut, milles seisnesid tugevad usulised vastumeeled. Tulemuseks oli aastal 1581 loodud 7-st provitsist koosnev ühendatud provintside vabariik e. ühendatud madalmaa. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598): *katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
