Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks. Tema pärisnimi oli Roald Engebreth Gravning Amundsen. Tema seiklejakarjäär sai alguse, kui ta oli 15 aastane. Roald loobus meditsiiniõpingutest, et minna merele. 9 aastat veetis ta ka sõjaväes. Retkeks valmistumine: Amundsen plaanis ja lasi ehitada "Frami" nimelise laeva. See laev oli...
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne...
Valitsemine ja Vallutamien India U. 2600 olid Induse jõe kallastel uhked linnas. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Kuid linnade allakäik algas ~ 1700 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindu...
Referaat Vabadussõda Vabadussõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. See lõpetas Esimese Maailmasõja ja ühtlasi ka sakslaste okupatsiooni kogu Baltimaades. Nüüd hakkas aga väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd 2010 nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda kätte. Aastal 1918 18. november ründasidki Punaarmee väed Narvat ja sundisid Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Arvulises ülekaalus ning parema tehnikaga Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis ...
,,Laul minu Cidist" 2012 Hispaania kangelaseepos Loodud 12. sajandil Tõsielul põhinev Rekonkista Rodrigo Diaz de Vivar (elas 1034-1099) (Cid Campeador isand võitleja) Tüli Kastiilia kuningaga Maalt väljasaatmine Mauride vastu võitlemine Tähtsaim võit Valencia vallutamine Kuningaga leppimine Cidi tütarde abielu Carrióni krahvipoegadega Uued pulmad Peigmeeste tõeline pale Kohtukäik Uued kosilased Pulmad Täname kuulamast !
Kes olid need kardetud viikingid? Olen kuulnud erinevaid müüte viikingitest, nooremas eas näinud mitmesuguseid multikaid ja filme,lugenud neist raamatuid ning millegi pärast on tekkinud viikingitest ettekujutus kui röövlitest. Kuid kas tegelikult on viikingid nii kardetud ja pahatahtlikud? Tegelikkuses olid viikingid Skandinaavia meresõitjad, kes kauplesid ning võtsid ette ka rüüsteretkesid. Selleks, et meredel seilata ja pikki distantse läbida, kasutati väga heade sõiduomadustega laevi. Samas ei saa maha vaikida vägivalda,rüüstamisi ja põletamist, mis viikingite ajal aset leidsid. Viikingite ajal arenes ka kaubandus ja asustati uusi alasid ning kultuure. Viikingiteks said enamasti taluperede nooremad pojad, kellele kodust maavaldust ei jätkunud ning oldi sunnitud põllutöö asemel elatist teenima kaubanduse ja mereröövi teel. Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja k...
> Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse > Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05.1940 > Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale > Inglismaa Peaministriks sai Winston Churchill * Nädalaga vallutati Holland > Mai lõpuks ka Belgia > Pariis langes 14.06 > Kasutati välksõja meetodit Dunkerque'i lahing ja päästeoperatsioon > 26.05<4.06.1940 > Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale > Sakslased olid teadmatuses * 22
desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
Robespierre - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Nelson - Inglismaa admiral, kes osales ning suri Trafalgari merelahingus Napoleon - Kõigepealt venemaa 1. konsul, seejärel elusaegne konsul ning seejärel keiser Rouget de Lisle - Prantsuse sõjaväelane Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre - Ausetlitzi lahing ehk kolmekeisrilahing - austria , venemaa vs prantsusmaa , Napoleon võidab ( 1805 ) Trafalgari merelahing - Prantsusmaa vs Inglismaa . Inglismaa võit ( 1805 ) Borodino - 7. sept 1812 , toimus Borodino külas, Prantslaste võit Leipzigi ehk Rahvastelahing - 6 - 9 okt 1813 Waterloo lahing - Prantsusmaa vs Inglismaa ja Preisimaa , 1815
Eesmärk oli kohene Punaarmee purustamine. 1941 koondus NSV Liit läänepiirile, kus valmistuti Saksamaale ootamatut rünnakut. Eesmärk oli Barbarossaga sarnane. Stalin alahindas Hitlerit, nii et Saksamaa rünnak tabas neid ootamatult. Saksamaa ja NSV Liidu vaheliste suhete halvenemise põhjuseks oli soov omada kontrolli Euroopa üle. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks: Nord-Leningradi, Süd- Ukraina vallutamine, Mitte-Moskva Saksamaaga samaaegselt alustas NSV Liidu vastu sõda ka Rumeenia-liitusid ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Esialgu läks kõik Hitleri plaani kohaselt. 1941 aastaks oli Saksamaa vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis suuri kaotusi. Ühel hetkel otsustas Hitler osa Mitte väest Moskvas suunata Kiievisse. Et Moskva vallutada toodi aga üksusi (Nord) Leningrdi alt ära. Saksa väed ei suutnud linna vallutada kuid moodustati Leningradi blokaad
3. sündmused Narva all a. Peeter I katsed Narvat vallutada b. Narva lahing c. Venelaste kaotuste põhjused: 1.viletsad suurtükid lõhkesid tulistamise ajal, tappes oma mehi 2.porised sügisteed ei võimaldanud moona juurde vedada 3.umbusaldati kuningas August II poolt saadetud sõjamehi 4. oli puudus kõigest 5.lumetorm puhus otse vastu 6. Peeter I lahkus 7. halb ettevalmistus sõjaks 4. Rootsi vägede talvitumine Laiusel 4. Eesti ala vallutamine. Õpik lk. 92 ja vihik. 1. Karl XXII lahkumine Eestist 1701.aasta suvel 2. Tartu ja Narva vallutamine venelaste pool 1704 3. küüditamine Tartus, Narvas ja Valgas 1708 aasta talvel (Käsu Hansu "Nutulaul" Esimene teadaolev eesti soost luuletaja, räägib Tartu langemisest 4. Poltaava lahing- pööre põhjasõjas, kus Karl XXII sai purustava löögi ja see võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamise lõpule viia 5. Kapituleerumine Venemaale 1710 aastal 6
välja ja see muutis Hitleri järjest ahnemaks. Arvan, et järjekordne järeleandmine Saksamaa soovidele oli üheks teise maailmasõja suureks soodustajaks, sest selle läbi sai Hitler tohutus koguses enesekindlust juurde. Viimaseks sõja soodustajaks võib lugeda Müncheni sobingut, kus lepiti kokku, et Tsehhoslovakkia loovutab Saksamaale Sudeedimaa. Münchenis vastuvõetud otsust võttis Hitler taas lääne nõrkusena ning tema üheks järgmiseks eesmärgiks sai Poola vallutamine. Kuid Lääneriigid olid selleks ajaks otsustanud, et niiviisi nad Hitleril edasi tegutseda ei lase ja kaitsevad Poolat, valmistuti sõjaks. Usun, et see oli lääneriikide poolt õige samm. Nad astusid Poola kaitseks välja ning panid piiri Saksamaa vallutusteteele. Teise maailmasõja suurimaks soodustajaks olid lääneriigid oma lepituspoliitikaga, nad uskusid, et Hitler ja ka teised diktaatorlikud riigid lepivad vaid väikeste vallutustega, kuid nii ei olnud
Soome jätkas endiselt vastupanu, Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12. Märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 8. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? Taani ja Norra vallutamine - Saksamaa eesmärgid: sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Läänemere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. Taani ja Norra alistusid. Madalmaade vallutamine (Holland, Belgia, Luksenburg) – pidasid Saksamaale vastu 4 päeva. Saksamaa jõudis La Manche’i väina juurde. Prantsusmaa vallutamine – 22
taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse.(NSVL suutis väljapressida, et see põhimõte ei laieneks MRP tulemusel liidetud riikidele.1943 toimunud Teherani konverantsil tegid lääneriigid Stalinile järelandmise,tunnustades NSVL 1941.a piire(B riigid Moskva võimu all) 1945 veeb toimus Musta mere ääres Jalta konverents,millel osalesid Stalin,Churchill ja Roosevelt.Otsustai,et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 15. Berliini vallutamine:Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ja lõikas läbi ühenduse S ja Ida-Preisi vahel.Ida-Preisimaal peeti lahinguid aprillini,mil Königsbergi garnison oli sunnitud kaituleeruma. S pinnale jõudnud punavägi käitus inimestega metsikult,S sõdurid võitlesid erakordselt vapralt(lasi elanikel läände põgeneda)S vastupanu läänerindel muutus passiivsemaks. Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile,24.aprill jõuti Berliini.Hitler andis käsu B viimase
Skaudid olid hästi relvastatud: 30 mehe jaoks uued püssid, 4 automaatpüssi ja Esimeses maailmasõjas läänerindel kasutusele võetud Lewisi kuulipildujad. Linnas hakati tegema läbiotsimisi, mille käigus avastati palju relvi. Esimesed lahingud toimusid Karksis, Taagaperes ja Helmes. Karksis saatis edu ühe sõduri maskeerimine punaväelaseks, kes valetas, et tulemas on suurem hulk välisjõude. Selle peale põgenesid punakaartlased kiiresti. Taagepera mõisa vallutamine ei olnud kerge. Massiivne kivist loss kõrgel künkal valitses ümbruse üle. Lossi kõrge torn oli ideaalne vaatluspunkt ja kõrge müür parimaks kaitseks. Skaudid vallutasid nii mõisa kui ka kõrtsi, kasutades selleks peamiselt käsigranaate. Võitjate poolel vigastatuid ja haavatuid ei olnud, vaenlastest jättis lahinguväljale elu 23 meest. Helme lossi varemete ja koolimaja vallutamine võttis skautidel umbes tunni. Samal ajal käis kodulinnas Viljandis formeerimine edasi. 20
Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine. Christoph Kolumbus - Itaalia meresõitja, kes avastas meretee Ameerikasse. 3 august 1492a. - Kolumbus asus 3 laevaga teele: · Santa Maria · Pinta · Nina(teise n-i peal peab see õõ kriips olema. XD) Konkistadoor - Hispaania ja Portugali seikluste otsija. Mehhiko vallutamine. Hernan Cortes - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Mehhiko. Aprill 1519a. - Cortes jõudis 600 mehega Mehhiko rannikule. Montezuma II - Asteekide valitseja. August 1521a. - Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani. 1526 - 1697a. - Yucatani poolsaare vallutamine. Peruu vallutamine. Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega. Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat.
isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik. 4. Slovakkia – liitus kolmikpaktiga, sest ta oli Saksamaast sõltuv nukuriik 5. Ungari – Hirm Moskva ees 6
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl =http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7 Nq7M:&tbnh=121&tbnw=145&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26biw%3D1285%26bih%3D560%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=281&ei=OMb0TMiiEsnqOY ylNQG&oei=OMb0TMiiEsnqOY
Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine Kummaline sõda & Taani vallutamine 19391940 Saksamaa ja Prantsusmaa viisid väed Maginot`i ja Siegfred`i liinile. (Suurbritannia osales ka Prantsusmaa poolel) Sõjategevus soikus ja algas kummaline sõda, kus kumbki pool ei näidanud aktiivsust 9. aprill Taani okupeerimine Saksamaa poolt. Saksa pool väitis, et Taani okupeerimise vajaduse tingis brittide võimalik invasioon Norrasse. Sakslased ei kohanud taanlaste poolt kuigi tugevat vastupanu.
pärast Hitleri purustamist. 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, paika pandi ka okupatsioonid Saksamaal. Jalta konverents oli Stalinile suureks võiduks, siin pandi alus aastakümneid kestnud Euroopa lõhestumisele. Berliini vallutamine Lääneliitlaste edu sundis Stalinit kiirustama. 16.aprillil 1945 alustas Punaarmee pealetungi Oderil. Sakslased panid meeleheitlikult vastu ning punavägi kandis meeletuid kaotusi. Nädal aega kestnud lahingutes kurnati kaitsjad välja ning Punaarmee pani oma ülekaalu maksma. 24.aprillil jõuti Berliini ning päev hiljem kohtusid põhjast ja lõumast ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega.
ja mitmeid maavarasid. Olid traditisoonilised tootmisviisid algelised või vähe levinud. Hiljem sootuks kadusid. FAKTOORIAKOLOONIAD Eurooplased pidid Kaug-Ida piirduma kaubanduslike ja sõjaliste tugipunktide-faktooriate- rajamisega. Rajati korilaste aladele Põhja-Ameerikas ja Siberis kaupade kui ka karusnahkade kokkuostmiseks. Fakooriad kasutati toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel. Siis lülitusid need suure koloonia koosseisu. Nad säilisid vai seal, kus maa vallutamine ebaõnnestus. ISTANDUSKOLOONIAD Istandused on suure pindalaga taimekasvatusettevõttes, kus on valdav odav käsitöö 8orjatöö). Võrdlemisi korralikul agrotehnilisel tasemel toodetakse neid saadusi müügiks ja töödeldakse ned kaugveoks sobivasse vormi. Seal kasvatati:puuvilla, tubakat, suhkrurooga jne. Istan. rajamiseks oli vaja soodsaid loodusolusid, kapitali, maad ja väga odavat tööjõudu. Peamised
Prantsuse revolutsioon 1. Revolutsiooni algus (Bastille’i vallutamine) • 14. juuli 1789 Bastille’ vallutamine • Vana korra likvideerimine • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” 2. Revolutsiooni põhjused • Rahulolematus kuningavõimuga • Kriisid ühiskonnas • Raske majanduslik olukord • Kõrgemad seisused ei saanud ja alamseisus ei tahtnud elada vanaviisi • Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu
keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid ette järjekordse retke Pühale Maale, Jeruusalemma. 6. Esimene ristisõda ja aselle tulemused - 1096-1099 - Jeruusalemma vallutamine - Philippe Teine - Moodustati Jeruusalemma kuningriik - Damaskise piiramine - Ebaõnnestumine poliitiliselt ja sõjaliselt 7. Miks jäi Teise ja Kolmanda ristisõja põhieesmärk saavutamata? - Teises ristisõjas said väed lüüa Türklaste käest, Püha Maa jäi moslemite kätte. - Kolmandas ristisõjas oli Kristlased alguses üsna edukad, kui läksid peagi riidu sõjasaagi pärast. Austria ja Prantsuse kuningad lahkusid pühalt maalt, kuna oli tüdinud Richardist
krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda Eesmärk Vallutada Jeruusalemm Vallutada Vallutada tagasi Egiptuse vallutamine, Vallutada Damietta Jeruusalemma Damaskus Jeruusalemm kuid Veneetsia linn Egiptuses, et vallutamine kaupmeestega vahetada see kokkuleppel tuli vallutad Jeruusalemma Zara linn
raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789 · Rahva seas tekib viha kui Louis XVI lõpetab liberaalsete reformide toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Revotsioonilised ümberkorraldused · 26. augustil 1789 võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See väljendab kõikide inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust.
Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK)
1208-1227 22. Mis koht vallutati viimasena Eestis? - 23. Millega said tuntuks: piiskop Albert- rajas 1201 Riia linna Lembitu- oli Sakala vanem vürst Vjatsko- aitas eestlastel Tartut kaitsta Muistse vabadusvõitluse ajal Jaroslav Tark- vallutas Tartu ja pani sellele oma hüüdnime järgi nimeks Jurjev Valdemar II- Taani suurriigi valitseja 24. Dateeri: Riia asutamine 1201 Otepää piiramine eestlaste ja venelaste poolt 1217 Rootsi vägede purustamine Lihulas 1220 Sigtuna vallutamine eestlaste poolt 1187 Ümera lahing 1210 muistse vabadusvõitluse algus ja lõpp 1208-1227 Mõõgavendade ordu asutamine 1202 Tallinna vallutamine taanlaste poolt 1219 Tartu esmamainimine (vallutamine Jaroslav Targa poolt) 1030 Tartu langemine muistses vabadusvõitluses 1224 Madisepäeva lahing 1217
4. Hispaania kodusõda 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. Omavahel olid vastaseisus: Rahvarindevalitsus (toetasid NL, vabataht.) ---- Rahvuslik kaitse (toet. Saksa ja Itaalia) 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi
*Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damaskuses hiljem Bagdad *10. Saj laguneb Kalifaat tekivad väiksesed killustatud riigid, mida ühendab araabia keel, kultuur, monoteism Ehituskunst : · Mosee ehk pühakoda (kristlik koda on ümber ehitatud islami pühakojaks). Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest , mida igast küljest piiravad
Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. 10. Milles seisnes võiduristimine 1220. aasta Eestimaal? Järva ja Viru maakondade vanemad nõustusid rahu tingimusel ristimisega ning andsid sakslastele pantvange. 11. Miks oli 1224. aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa. Kaitsekatuste varjus õõnestati linnuse valli. Piiramise venides otsustati Tartu vallutada tormijooksuga, mis pärast ägedat heitlust ka õnnestus. 12. Kuidas hinnata venelaste rolli 1208-1227 aset leidnud eestlaste võitlustes? Too kaks iseloomustavat näidet. 13. Kirjelda Muhu ja Valjala linnuse vallutamist 1227. aastal. Muhu
Prantsusmaa kuninga kukutamine nende võimu mõjutaks. ,,Rahu hurtsikule, sõda paleedele"- ei rünnataks lihtkodanikke, vaid kuningaid. Esimese Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid 1793 aastal Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus. Revolutsioonisõjad, mille eesmärk oli revolutsiooni kaitsmine, muutsid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks sai uute alade vallutamine. Prantsuse armee tegutses põhimõttel, et ,,sõda peab end ise ära toitma." 1798. Aastal tungisid Napoleoni väed Egiptusesse, selle tulemusel moodustusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi teise Prantsusmaa-vastase koalitsiooni. Prantsuse revolutsioon mõjutas otseselt ka Poola saatust: Poola jagati naaberriikide vahel ära. 14.06.1789-R algus.22.09.1792-rahvuskonvent-Pr vabariigiks. 21.01.1793-kun.surm.31.05-2.06 1793-jakob.võimule. 06.1793-Marat surm,uus põhiseadus. 06
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulga...
kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit · Madisepäeva lahing (1217) peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne)
Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Kestis umbes 1000 aastat. · Algsündmused: 395.a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks sõltumatuks riigiks. 476.a Lääne-Rooma keisri troonilt kukutamine. Lõppsündmused: 1453
INDIA Koostajad: Riho, Martin, Tauri, Emma Asukoht ja Ühiskond LõunaAasia Kastikorda Majandus Põllumajandus Indus ja Ganges Kolooniad Kultuur Usk Haridus Kirjandus Kunst Teadus Valitsemine ja vallutamine Aarjalaste sissetung Islami pealetung Padisahh Akbar Suur Briti IdaIndia Kompanii Esimene iseseisvussõda TÄNAme KUuLamast
Ristiusu mõjutused: · kommete muutumine, (matmine ristiusumoodi), · hakati kaelas kandma risti. 6) Ristisõda. · Põhjused: a) Hamburgi bremeni peapiiskop lootis taastada oma kriku liidripositsiooni. b) Kaupmehed arvasid et kristlik keskkond tagab suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. c) Vallutajad tahtsid maad. · tähtsamad lahingud: a) otepää linnuse vallutamine 1208 b) ümera lahing 1210. Eestlased võitsid. Sakala vanem lembit c) madisepäeva lahing 1217 suurim kaotus d) tartu ja saaremaa vallutamine 1227 · isikud: a) Meinhard-piiskop, tõi liivimaale ristiusu, esimene liivimaa piiskopp. b) Albert-rajas kirikuriigi.pühendas kogu maa neitsi maarjale, riia linna rajamine, läänistas maid, mõõgavnedade ordu. c) Lembitu-sakala vanem
Ümera Lahing Marek Raat 10b Miks tekkis lahing? 1208 Kristlastel konflikt Ugandi eestlastega. Röövretked Eesmärk Võnnu vallutamine. 1210 a sõjakäik Võnnu poole. Võnnu oli mõõgavendade ordu tugipunkt. Võnnu piiramine Piirang 3 päeva Põlevate puudega püüti vaenlane alistuma panna. Rajati kõrge piiramistorn Lahing 1210. aastal 4. päeval tuleb Riiast abivägi. Eestlased liikusid põhja poole. Ümera suudme lähedal Vaenlased jooksid otse eestlaste väe keskele.
1699 Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp 1721 Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla
Josephine- napoleoni Bonabarte abikaasa Maria- Luise- teine napoleoni abikaasa, oli austria keisri tütar Horatio Nelson-oli admiral, 1805 aasta Trafalgari merelahingu juht Aleksander I- venemaa keiser, sõlmis napoleoniga tilstis rahu Mihhail Kutuzov-armee ülemjuhataja,võitles Napoleoni vastu Barclay de Tolly- III mis toimus? 5.mai 1789-kutsus kuningas Louis XVI kokku kõik seisuste esindajad. 14.juuli 1789- Bastille vallutamine, revolutsiooni algus 1791-ümberkorralduste kokku võtmine asutava kogu põhiseaduses 22.dets. 1792- äkki 22 sept 1792 ? - prantsusmaa vabariigiks kuulutamine 21.jaan. 1793- Louis XVI hukkamine juuli 1793-tapeti üks populaarsemaid jakobiinide juhte Jean Paul Marati juuli 1794- hukutati jakobiinide diktaduur 1795-uue põhiseaduse vastuvõtmine Rahvuskonventi poolt 9.nov 1799- napoleoni väed hõivasid seadusandliku korpuse hoone 1802- napoleon valiti eluaegseks konsuliks
5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt rikkus lepituspoliitikat, oleks võinud alata II maailmasõda. Agressioon 2. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel - 4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7
kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa. Rahvakoosoleku lagunemine- hakkas koosnema proletariaatidest, kes polnud võimelised täitma kodanike kohustusi. 12. Isel
Magnus- Saare-Lääne piiskopkond liitus täielikult Rünnaku mõte oli rüüste, hirmutamine ja luure, et Taaniga sundida lubadusi täitma 1561- Vana-Liivimaa jagunes Venemaa, Poola, Aadlike ega mõisnikke ei huvitanud Liivimaa Rootsi ja Taani, enamus territooriumi oli Vene probleemid ja kui hakati tasumata raha juba kokku kontrolli all. saama, otsustas Ivan Julm, et vallutamine on Rootsi, Taani ja Poola-Leedu omavahelised kasulikum, kui makstav tasu. võitlused Liivisõja algus Mõisameeste üksused- aadlikud, orduteenijad, 1558 palgasõdurid ja seiklejad, pakkusid sõja teenust erinevatele pooltele
13. Millal sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt? 23.august 1939 14. Mis oli kirjas MRP salajases lisaprotokollis? Ida-Euroopa jagamine. 15. Millised maad sai MRPga omale NSVL? Eesti,Läti,Soome,pool Poolat ja Besaraabia. 16. Millised maad sai MRPga omale Saksamaa? Leedu ja pool Poolat. 17. Kuidas aitas MRP kaasa II maailmasõja puhkemisele? Sellega tehti võimalikuks isesesvate riikide vallutamine,kuna nendel riikidel olid liitlased tõi see kaasa vastastikku sõdade kuulutamise ja uue maailmasõja puhkemise. 18. Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused? Poliitilised(Versailles lepinguga tehtud valearvestused), majanduslikud(majanduskriis),ideoloogilised(natside ja punaste vastasseis) 19. Millist kuupäeva peetakse II maailmasõja alguseks? 1.september 1939 20. Millist sündmust peetakse II maailmasõja alguseks? Saksamaa rünnet Poola vastu. 21. Mida tegi NSVL 17
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest taas võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus. Potsdami konverents 1945.aasta juulis-augustis toimus Potsdami konverents, kus arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juht Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Seal otsustati anda sõjakurjategijad kohtu alla. Saksamaa kapituleerumine Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine.7.-8.mail 1945.aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks ja samuti ka Berliin. Jaapani kapituleerumine 2.septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimuste kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. Pearl Harbor Hawaii saarestik, kus 7
Kuningas lootis, et Necker päästab riigi finantskriisist. 11. juulil tegi kuningas oma väga halva otsuse: ta saatis erru Neckeri. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. 1789 aasta suveks liikus Prantsusmaa kiiresti revolutsiooni poole. Sellel saastal oli Prantsusmaal ka raske toidupuudus ja populaarne vimm kuningas Louis XVI suunas muutus raevuks. Bastille' vallutamine 12.juulil 1879 algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused. 13.juulil ründasid juba esimesed inimesed Bastille'd aga 14.juulil ründas Bastille' revolutsiooniline rahvahulk, kes olid peamiselt Saint-Antonie eeslinna elanikud. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse kaotanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi, kes vabastati. Ka vangla ülem oli suhteliselt rahumeelne ning heatahtlik mees, kuid rahvamasside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
