Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"leegionid" - 66 õppematerjali

leegionid ehk raskejalaväeüksused moodustasid Rooma sõjaväe põhituumiku.
thumbnail
2
rtf

ROOMA VABARIIK

7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegion...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Gaius Julius Caesar

Seekvanid tõrjuti Reini jõe taha. 57. Aasta kevadel astusid Rooma vastu välja Gallia kirdeosas elavad belgid. Kui Caesar viimste ettevalmistustest kuulis, otsustas vastast ennetada ja tungis ise belgide aladele. Belgid said lüüa ja suur osa nende hõimudest alistus Roomale. Sama aasta juulis sõdis Caesar nervide hõimu sõdalastega Sabise jõe (nüüd Sambre) kaldal. Nervid ründasid ootamatult, kuid Rooma leegionid ei sattunud paanikasse, esmalt tõrjusid paar nervide rünnakut tagasi, siis ründasid omakorda ja võitsid. Septembris tungis Rooma armee aduatukkide maale ja vallutas tormijooksuga nende pealinna Aduatuki ( Tongre). Raevukates tänavalahingutes osalesid pea kõik linnaelanikud. Pärast võidu saavutamist paigutas Caesar oma väed pikki Loire'i jõekallast talvekorterisse. 56. Aasta algas Caesari jaoks sõjaga Armoricas (tänapäeva Bretagne) venettide vastu. See sõda...

Õigus
66 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt kelti, kuid ei suutnud romaniseeruda neid nii nagu gallialasi. Roomlaste tugipunktideks on nende linnad ja asulad. Rooma riik kutsus leegionid 5. saj väed Britanniast ära. 5. saj toimub germaani hõimude massiline tungimine Britanniasse, (anglid, saksid, jüüdid), roomlastest vabanenud keldid osutavad visa vastupanu. 7. saj pkr on keldid surutud äärealadele. Kuningas Arthur võitleb germaani hõimudega, võidab mitu lahingut. Suurbritannias hakkavad kujunema anglosakside riigid: Wessex, Sussex, Essex, Kent. Normannid nõuavad peale anglosakside kuninga surma trooni, sest William Vallutaja I on tema sugulane...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

· Võlvid, kaared ja kuplid. · Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. b. Kivist sillad ja akveduktid ­ suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. c. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d. Arenenud teedeehitus: · "Kõik teed viivad Rooma!" ­ u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. · Via Appia ­ tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b. Marmorportreed ­ loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: · Augustuse kuju ­ õnnestunuim portree c. Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: · Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d. Võidusambad ja reljeefid:...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassile

Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit. põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Miks lagunes Rooma impeerium

Daakia kullakaevandused läksid impeeriumi kätte. Pärast Daakia sõdu ehitas Traianus välja impeeriumi piiridele teede ja kindlustuste süsteemi ehk limesi. Kindlate vahemaade taha piki piiri ehitati nelinurksed valli ja tornidega kaitstud kindlused ehk kastellid, mis arenesid välja roomlaste sõjalaagrist Sõjas Partiaga vallutasid roomlased Armeenia ja tungisid Traianuse juhtimisel Pärsia lahe kallastele. Mitte kunagi polnud Rooma leegionid jõudnud nii kaugele Idamaadele. See jäigi Rooma impeeriumi vallutuste tipuks. Traianuse ajal saavutas Rooma impeerium oma välise võimsuse tipu.(skeem) Peagi puhkesid ülestõusud Rooma provintsides ja uute vallutuste asemel tuli asuda võitlusse mässajatega. Traianus ise haigestus ja suri tagasiteel 117. a. Testamendi järgi sai Traianuse järglaseks Publius Aelius Hadrianuse (117-138. a.) Hadrianusel tuli tegelda riigi piiride kaitsmisega ja loovutada mitmedki Traianuse...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
22
sxw

"Vana-Rooma" Uurimustöö

Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks. Fakt on ka see et tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke vorme. Augusus oli võimule tulnud tänu suurele julgusele ning valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutsele võimule andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele kuna seal nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Augustus iseenesest ei pidanud suuri sõdu , ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes aga katse tungida Germaaniasse kuna tuli leppida kaotusega Teutobergi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus põhjapiirina hoopis Reini jõe. Idas oli ta aga rahul sellega et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta hoopis rahule....

Uurimistöö
46 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

) Germaani hõimud elasid Rooma riigi piiri aladel. Seal harisid nad põlde ja kasvatasid karja. Tekkis rikkam ja mõjukam ülemkiht ning sõjakäikudel juhtisid germaani hõime ülikkonna seast pärinevad võimsad pealikud. Roomlased ja germaanlased erinesid üksteisest väga , ( riietus, keel, välimus ). Roomlased ja germaanlased pidasid veriseid sõdu, kus edu pälvis kord üht, kord teist. Kuni Rooma riik oli tugev, suutsid selle leegionid neid enamasti tagasi hoida. Roomlaste jagermaanlaste suhted polnud aga sugugi üksnes vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis tihe kaubavahetus ja muu suhtlemine. IV. Sajandil võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu, mis aga roomlaste omast siiski mõneti erines. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Sageli värvati terveid germaanlaste salke, et...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Spartacus

Ta võttis Enomaiose surnukeha juurest pistoda ning tappis hobuse ja heitis ise looma kõrvale maga ning pistis ühe jala selle kaela alla nii, nagu oleks hobune surma saanud ja selle ratsanik raskelt vigastatud. Roomlased purustati täielikust, kuid Spartacus keelas rõõmustamise ning kuulutas selle päeva kogu sõjaväele leinapäevaks. Tuleriida ümber, mis oli mõeldud vaid Enomaiosele, kogunesid vaikivad ning nukras ülemad ja rivistusid nelinurka leegionid . Nutust katkeva häälega pidas Spartacus kõne ning süütas esimesena tuleriida. Kümnest tuhandest germaanlasest, kes olid võidelnud ühes Enomaiosega, jäid ellu vaid üheksa, nende hulgas Eutybis. Ehk küll Eutybis polnud oma haavast paranenud, tahtis ta saada Crixuse kontubernaaliks. Spartacus kiitis selle mõtte heaks. Seitsmekümne viie tuhande mehe suuruse sõjaväega asus Spartacus rännakule Paduse suunas....

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Antiikaja armee ja sõjapidamine

Sellest hoolimata on cohors praetoria läbi ajaloo jätnud endast mulje kui peamisest keisri vastaste vandenõude pesast. Linnakohordid teenisid politseiväena ja hoidsid linnas korda. Tuletõrjesalgad (vigiles) loodi 6 AD ja olid alguses paramilitaarne vägi. Vigiles koosnes seitsmest kohordist, igaühes 1000 meest. Tuletõrjes teenides võis Rooma kodakondsuse saada kuue aastaga, hiljem lausa kolme aasta teenistuse eest. Leegionid ehk raskejalaväe üksused moodustasid Rooma sõjaväe selgroo. Neid oli riigis korraga umbes 30e kanti, igaühes umbes 5500 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks, igaühes 6 tsentuuriat (saja meheline üksus), läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit millest umbes 50 on tänapäevaks tuvastatud. Enamasti hoiti Leegione riigi piiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme, olles varasemas vabariigis...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo kontrolltöö keskaeg 7. klass

Tekkisid suured nuhtlused nagu suur näljahäda, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu kasvasid üha suurema hooga. Sellel ajal avastati palju mereteid ja mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. 3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik? Germaanlased pidasid juba ammustel aegadel roomlastega veriseid sõdu. Kuni rooma riik oli tugev suutsid rooma leegionid nad oma piiridele tagasi tõrjuda. Kuid nende suhted polnud aga sugugi vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis nende vahel tihe kauba vahetus ja muu suhtlemine. Neljandal sajandil võttis enamus germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Rooma armee hakkas üha suuremal määral koosnema mitte roomlastest vaid barbaritest. 4.Mis oli suur rahvasterändamine ja millised selle tagajärjed?...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sõjakäigud ja Triumfikäigud

Ta kandis kullaga tikitud purpurpunast toogat, ta nägu oli värvitud menninguga Kapitooliumi peajumala Jupiteri näo sarnaseks, käes oli tal valitsuskepp ja loorberioks. Väepealiku pea kohal hoidis ori kuldselt pärga. Kaariku taga sammusid võidetud vaenlase pealikud vastu oma hukkamisele. Alles nende järel marssisid ohvitserid, vaenlase orjusest vabastatud Rooma kodanikud ja täies rivikorras leegionid , kes laulsid oma võidukale juhile ülistuslaule, teinekord ka lorilaule- triumfi ajal oli mõndagi lubatud. Jupiteri templis ohverdas triumfaator peajumalale oma loorberioksa ja tappis ohvrilooma. Seejärel jagati sõjameestele kingitusi ja väepealiku kulul algas suur pidu (eraldi juhtkonnale ja eraldi rahvale), millega triumfikäik lõppes. Hiljem austati triumfaatoritena ainult keisreid, kuigi nad polnud sõjakäigust üldse osa võtnud...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spartacus ja Julius Caesar

Caesar sai konsuliks ning suundus Calliat vallutama . Sealsed rahvad langesid tema võimu alla . Caesar tahtis võita samamoodi kuulsust nagu Pompeios oli võitnud Idamaades , ainult tema tahtis võita kuulsust Läänemaades . Caeras ja Pompeios hakkasid üksteist aegamisi vähem usaldama ning aastal 49 eKr toimuski nende vahel suur kodusõda . Mõlemad tahtsid ise olla mõjukam mees Rooma riigis . Mõlemal olid ka oma enda leegionid , kelle peale nad võisid igas olukorras kindlad olla . Pompeiosel olid head suhted senatiga , samas Caesar lotis rohkem lihtrahva toetusele . Sõjakäigus Caesar koos oma leegioniga ei viitnud kaua aega Roomas , vaid nad purjetasid koheselt Itaaliast Kreekasse . Kreekas toimus otsustav lahing , kus Pompeiose leegionid said raskelt lüüa . Caesarist sai Rooma riigi valitseja . Ta polnud julm valitsejaja oma endistele vastastele andis ta meeleldi andeks...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma Sõjavägi ja sõjaväekorraldus

pKr. Praetoorid olid priviligeeritud sõdalased, keiser maksis nende lojaalsuse nimel mitmekordset palka võrreldes tavaliste leegionäridega. Linnakohordid hoidsid linnas korda. Tuletõrje koosnes seitsmest kohordist, igaühes 1000 meest. Tuletõrjes teenides võis Rooma kodakondsuse saada kuue aastaga, hiljem lausa kolme aasta teenistuse eest. Leegionid ehk raskejalaväeüksused moodustasid Rooma sõjaväe põhituumiku. Riigis korraga oli umbes 30 leegioni, igaühes 5000 ­ 6000 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks, igaühes 6 tsentuuriat, läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit. Enamasti hoiti leegione riigipiiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme. Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bütsants

a. nimetatud 29 Themat. Armee Kuna uus riigikorraldus oli eelkõige sõjaline korraldus, muutus Impeeriumi sõjaväe struktuur täielikult. Bütsantsi armee koosnes imperaatori kaardiväest ning Themade ühendväest ehk stratiotaidest. Distsipliin oli võrreldes Vara-Bütsantsi sõjaväega heal tasemel, nagu ka relvastus. Aktiivselt hakkas taas arenema erinev piiramis ja kaitse tehnika. Leegionid asendati Themadega eesotsas Strategostega, kuhu kuulus 9600 sõdurit. Themad jagunesid Neljaks, 2400 mehelisteks Tourmadeks, mida juhtisid Tourmarch`id. Iga Tourma jagunes kuueks 400 meheliseks Droungideks, Drongarioste juhtimisel, mis omakorda jagunesid kaheks 200 meheliseks Bandiks. Edasise jagunemis selgitamisek esitan ma inglise allikast võetud tabeli. Name No. of personnel No. of subordinate Officer in command...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

(Pärsia ja germaanlast hõimude pealetungid) keiser Diocletianus lõpetas segadused ja seadis riigis taas kindla korra jalule. 2.Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise? III sajandi segaduste ajal ei tulnud Rooma sõjavägi kriisihetkedel riigi piiride kaitsmisega toime- leegionid paiknesid eranditult piiridel ja tagavaraväed puudusid, sai ühte piirilõiku kindlustada teisest lõigust vägede äratoomisega. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe, mida võiks vajaduse korral suunata ükskõik millisele piirile. Nii jagunes hilise keisririigi sõjavägi piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks. Jalaväe kõrval suurenes raskerelvastuses ratsaväe osatähtsus. Uus süsteem vajas palju rohkem sõdureid. Varem oli sõjaväge...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti teise maailmasõja ajal

NSVL ei hoolinud lääneliitlaste ega eestlaste tegemistest ja vallutasid alasid isegi siis, kui lääneliitlased oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus) Saksa armee- leegionärid (idapataljonid, metsavennad, politseipataljonid, Eesti SS leegionid , piirikaitserügement) Soome armee- soomepoisid (200. Jalaväerügement, Erna luuregrupp) Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus ( 1941. Suhtuti ühtmoodi ja 1943-1944 suhtuti teistmoodi) 1941. aastal lootsid eestlased, et sakslased lasevad Eestil taastada iseseisvuse ning nad ei okupeeri Eestit, nad on paremad kui kommunistid, vene okupatsiooni suhtumine oli sakslastesse palju vaenulikum 1943- 1944. Mõisteti ,et natsionaalsotsialistid pole kommunistidest paremad...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD ­ asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etrus...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlaste valikud teises maailmasõjas - Soome, NSVL, Saksamaa

Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid vabatahtlike värbamisel ei saadud soovitud tulemusi, siis hakati toimuma osalised sundmobilisatsioonid. Nagu ka Venemaa, ei pidanud Saksamaa kinni mobiliseerimis seadusest. Natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes sügavat pahameelt ja vähesed soovisid Saksamaa eest võidelda. 1944. aasta suvel osalesid leegionid kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid tahtsid võidelda iseseisva Eesti eest? Nemad otsisid muu võimaluse. Leiti võimalus ühineda Soome armeega või mindi metsa ja ühineti metsavendadega. Muidugi...

Ajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun