Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus Raad Koosseisus: kaks bürgmeistrit (justiits ning kommertsja politseibürgmeister) kaheksa raehärrat Narva kultuur Jõe alamjooksul muististe uurimisel leitud kammkeraamikat Esimesed teated kiriku kohta 1346.a. Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia Vikipeedia (üldinfo) Vikipeedia (raad) Vikipeedia (linnus) Vikipeedia (keraamika) Narva Muuseum Narva Muuseum (linnus) Google (pildid) Täname tähelepanu eest!
järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega jne. Linna valitses raad (Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.) mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama lina piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste 3 hulka.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raad käis koos raekojas
Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt. Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale Rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest rakendas abinõusid, et soodustada kaubandust ja käsitööd
linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaupmees. Korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed. · Rae võim oli väga suur · Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim · Linna raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Linnade rahvastik · Suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) juhtiv võim oli sakslaste käes. · Linnade ametlik keel oli alamsaksakeel. · Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. · Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid "sakslane" Gildid ja vennaskonnad · Gildid, tsuntftid · Gildid kaitsesid oma liikmete huve · Korraldasid seltsielu · Pakkusid häda korral abi ja toetust.
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)...................
Inge Org Tihe kalender Anu Mänd ,,Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550" Tallinn:2004 Tegu on äärmiselt põhjaliku uurimusega, raamat põhineb autori doktoritööl. Süüvitud on 4 tähtsama pidustuse: jõulujoodud, vastlajoodud, kevadise linnulaskmise ja maikrahvi valimisega seonduva kombestikku. Liivimaa linnade peokultuuri käsitleb autor võrdlevas kontekstis hiliskeskaegse Euroopa peokultuuriga. Pidustused annavad edasi sõnumeid, peegeldavad vastava ajastu ja inimgrupi eluviisi. Peamiselt on analüüsitud kaupmeeste korporatsioonide- rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna pidustusi. Uurimuse ajalised piirid ulatuvad 14.saj.keskpaigast 16.saj keskpaigani. Autor ei piirdu vaid kommete ja peolaua kirjeldamisega, vaid analüüsib pidustusi lähtuvalt mitmetest aspektidest. Pidustuse olulisust saab järeldada kasutatud terminite, kestuse ja kulutatud ...
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsiooni...
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...
Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja
Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1
Hiljem sai prior sellest teada ja noomis munka. Raad hakkas kloostriga kiusu panema,sest mungad ei jutustanud puhast usku.Neile kuulus Ktariina kiriku all olev kelder ja nad nõudsid seda endale tagasi, näidates neile vanu dokumente, mis tõestasid seda.Töömehed tassisid sinna igasugust püssirohtu ja sõjarelvi.Kui raad sai teada ,et linna jutustajad ei tohtinud koostrisse diskuteerima minna ,said nad vihaseks ja hakkasid all keldris püsse paugutama ja katsetama. Raad oli vihane ja lasi töömeestel alati paugutada missade ajal, et mungad alla annaksid ja raadile võimu annaksid. Öösel hiilisid mõned mungad va Heinrich välja ,kes magas ,alla keldrisse ja toppisid suurtükkidel torud puupakkusid täis. Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka oma poja Melchiori, kes kandis traditsiooniliselt sama nime, aga ka kõikide Wakenstede meessoost järeltulijate needust (päritav haigus, mis aeg-ajalt Melchiori maha murdis. Ta ise
tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid ...
Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse. Ülestõus oli võõrale võimule jahmatav ning appi tõttasid orduliikmed, kes kustusid 4 kuningat Paidesse, kus nad vaatamata kokkuleppele tapeti. Ülestõus katkes ja ka Tallinnast suudeti lager kiiresti hävitada. Ülestõusule ei jõudnud ka abiväge õigel ajal, Ülestõus sai lüüa. KESKAEGSETE LINNADE JUHTIMINE Keskaegset linna valitses raad, kus liikmeteks said olla vaid kaupmehed. Isegi jõukas käsitöölistel ei olnud lootust sinna saada. Linna käekäiku ja linnaelu juhtisid enamasti raehärrad, keda oli kokku 24. See jagunes pooleks, oli istuv raad ja puhkav raad. Eestis kehtis reegel, et mida võimukam ametipost, seda väiksem võimalus oli eestastel sinna kohale saada, sest kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele. EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA
senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid,
7.Pane kirja ristisõdade tulemusi ning selgita nende mõju kultuurile ja väärtushinnangutele. Loodetud tulemused jäid saavutamata. Veneetsia ja Genua kaubanduslik ja poliitiline mõju tugevnes. Idamaadest levisid Euroopasse kaubad, Usulise sallimatuse kasv 8.Kirjelda I ristisõda. 1095-paavst Urbanuse üleskutse. 1096 kevadel algas lihtrahva ristiretk, 1097 jõuti Väike- Aasiasse, Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik Linna valitses keskajal raad, mis koosnes raehärradest ja bürgermeistrist. Rae ülesanne oli mõista kohust kurjategijate üle, kui kohuse arvates oli süüalune süüdi, siis pandi ta raevanglasse. Samuti oli raad linna turvalisuse eestvedaja, hoida korras linna kaitsvad linnamüürid ja vallikraav. Raad oli kohustatud ka linna puhtana hoidma, see tähendab linnatänavaid puhastama ja hooldama. Samuti pidi Raad ka käsitöö ja kaubandust edendama, ehk siis tsunftide ja gildi tööd soosima.
turuplatsid. materjali kasutati. tähtsamad tänavad. Turuplatsil asus tähtsaim hoone raekoda. 3.valitsemine Linna elu juhtis Kuidas algselt tuldi Linnade valitsemise aluseks linnanõukogu ehk sellise linnade oli senjööri poolt antud raad. korralduse peale linnaõigus, mis põhines: Selle liikmeskond koosnes tavaliselt kui keskaja kohalikul tavaõigusel linnades oli. senjööri poolt antud jõukatest linnakodanikest, privileegidel enamasti rae poolt välja antud
Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Eestlased on läbi aegade olnud rahvas, kes hoiab ühte. Eestis oli keskajaks kujunud välja üheksa linna milleks olid Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi ja Tartu. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus oli ka kõige rohkem rahvast.Linnaelu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 1-2.
Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde.
õigustest olid mahasurutud. Leian, et talupoegade elu veelgi raskemaks muutmine pärssis Eesti ala arengut ning siinse eesti rahvusest talupoegade eneseväärikust. Nad tundsid end allasurutult ning neile näis, et siinne elu pole muud kui rist ja viletsus. Balti erikorra tunnusteks on veel kehtima jäänud administratiivne korraldus, mis kujutab endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii.
Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised.
Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Tallinn Keskaeg Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide,Rakvere, Narva, hiljem saab linnaks ka Valga. Rootsi võimu ajal ei asutanud ühtegi uut linna. Linna valitsemine Linna valitses raad Raad koosnes linnapeadest ja raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus Narvas kehtestati Rootsi linnaseadus Linna eesotsas seisis linnapea Ivangorod kaotas linnaõigused ja see ühendati Narvaga Päris 17. sajandi lõpul hakati Narvat tugevalt kindlustada Tallinn
sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Linna süda Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaja raaD JA RAEKODA Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne
Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast
mahasurumist. 7. MÕISA JA LINNA SUHTED · Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus mõisa ja linna vahel pidev kaubavahetus. Kui talupoeg linna läks ja sai 101 päeva olla siis sai kodanikuks ja mõisnik otsis taga teda, aga linn ei tahtnud teda mõisnikule tagasi anda, sest kui ta vabaks sai siis sai linn temast kasu Kes oli linna valitseja ja kuidas linna juhiti? Raad oli valitseja. Raad sai ise endale valida uusi liikmeid. Raadi kuulusid tavaliselt jõukad kaupmehed. Rae suurus sõltus linna suurusest. Raad koosnes raehärratest ja bürgemeistitest.
Tänavad oli kitsad, läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekoja platsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Nii romaani kui gooti suurimad saavutused arhidektuuris on seotud kirikutega. Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. Selle iseloomulik uste, akende, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared jm. Üldjoontes oli romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne
Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus: Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus|Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon|Hansa Liitu
.....................................................................................................4-5 Elu maal..................................................................................................................................6 Kasutatud materjalid..............................................................................................................7 2 Sissejuhatus Keskaegse linna keskel asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Raekoja ees asus raeplats ehk turuplats, kuhu viisid kõik linna tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Kui kohus oli surmanuhtluse määranud, siis see viidi täide linna väravate juures ning laibad jäeti linna piirile. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma.
Maa põhielanikkonna õpetamisel ei jõudnud katoliku kirik formaalsetele usutõdede päheõpetamine katsetest kaugemale. Koolide reformatsioonist Liivi sõjani (1520-1550.a.) Pandi alus Eesti ala linnade haridusolude kujunemisele 3-ks sajandiks. Sellega kaasa läinud linnaraed saavutasid suhtelise iseseisvuse haridusküsimuste lahendamisel ning jõukama saksa kodanikkonna teenistuses seisvate pastorite ja kooliõpetajate valikul. Raad oli sunnitud tuginema linnaeestlastest jt ,,mittesakslastest´´ alam- ja keskkihile ning nende seas reformatsiooni liikumine kaasatõmbamise huvides teatud määral haridust toetama. 16 saj- teiseks veerandil jäi luteri kirik veel passiivseks 1542.a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. 1552.a. määras raad ühe oma liikmeist vaeste poiste hoolekandesse. 1555.a
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne
Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinna all-linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. Tallinna Raehärra amet oli eluaegne, raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara Tallinna piires, kuid ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, see tähendab pidi kuuluma kaupmeeste hulka. Otsuste langetamisel peeti silmas eelkõige suurkaupmeeste huve. Tallinna keskaegne valitsemisviis võiks olla midagi kaubandusliku oligarhia taolist. Tallinna raad kui omavalitsuslik institutsioon, garanteeris Tallinna linnale autonoomse arengutee, mida ilmestasid sagedased võimutülid teiste Vana- Liivimaa jõududega: ordu, vasallide ja kirikuga. Tallinna all-linna kujunemise aluseks oli kaubandus. Kaubanduskontaktid ja soodne asukoht meelitasid siia kaupmehi, kes jäid siia paikseks. Kaubanduse arenedes tuli veel käsitöölisi ja ehitusmeistreid mujalt, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem
Samuti jälgis rahvas, kuidas surmamõistetu võlla tõmmati. Seesuguseid avalikke hukkamisi peeti rahvale kasulikuks õppetunniks. Raad ja raekoda: Linna elu juhtis linnanõukogu ehks raas. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamastikaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaeldu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnamajad ja tänavad: Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegused mugavused: kraanivesi, keskküte, elekter jms. Linnamajad olid enamasti kõrged , isegi viie-kuue korruselised. Suurem osa
Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas
Vasall- Vasall ehk läänimees. Esikohal oli tal abistamine, mis tähendas teenimist isanda sõjaväes. Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid? Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja l...
metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale
saksastus. Ära kadusid malevad, mis olid maakonnast moodustatud põhiline väeüksus. See koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Kolmandaks toimusid muudatused linnades. Tekkisid hansalinnad ehk kaubanduslinnad. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
huvidest Linnaõiguse sai linn oma maahärralt Lübecki õigus kehtis lisaks Lübeckile veel umbes sajas linnas Läänemere ümbruses Iga seadus kehtis siis, kui linnakogukond suutis seda kehtestada Pilt linnaõigusest Rae kohustused ja ülesanded Linnaelanike tegevust reguleerisid lisaks linnaõigusele veel rae koostatud määrused Tähtsaimad rae ettekirjutused koondati kodanikumäärustesse Raad esindas linna, juhtis välispoliitikat ning majandust Raad pidi hoidma kontrolli all väljaminekuid ning leidma vajadusel uusi sissetulekuid Rae ülesandeks oli ka õigusemõistmine ja kuritegude karistamine Linnakodanikuks saamine Uusi kodanikke võtsid linna vastu raehärrad Kodanikuks saajal pidi olema kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas Iga kodanik pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande Pereisale antud kodanikuseisus kandus üle ka ta naisele ja lastele
mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linnaelu. Raadi kuulusid jõukad linnakodanikud, kes olid peamiselt kaupmehed.
väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele. Kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. Kõrgkeskajal läksid tugevasti vastuollu kristlus ja tegelik elulaad linnas. Inimesed olid küll usklikud, kuid samas levisid pahed, millesse ka kirik hakkas suhtuma leplikumalt. Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse
· Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega · Nad olid vabastatud tollimaksust · Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid 2. Linnavalitsus · Linna valitses raad (st linnavalitsus) · Raadi suurus sõltus linna suurusest · Raehärra pidi · Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka · Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim · Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord
Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldus toimis linnaõiguse alusel. 1. Millist mõistet on selgitatud: 1) keskaegne linnavalitsus- raad 2) keskaegne kaupmeeste ühendus- gild 3) ühe linna ühe eriala käsitööliste ühendus- tsunft 4) käsitööliste ühenduse põhikiri- skraa 5) käsitöömeistri õpilane- õpipoiss 6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus
, Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel. See seisnes senjööri poolt antud privileegidel, rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Raad koosnes tavaliselt jõukatest kaupmeestest,mille liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest. (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) Linnanõukogu valisemine jagati poolaastateks, esimesel poolaastal valitses üks ja teisel poolaastal teine raehärrade kogu. Raadi juhtis bürgermeister, või meer. Rae ülesanded olid hoolitsemine linnade majanduse ja kaitse eest, elanike heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus teiste linnadega.
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad.
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad.
KESKAEGNE LINN KORDAMINE. 1. Mõisted. 1) Bürger – linnakodanik 2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk
ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
