OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
.............................................................................................................15 2 1. Sissejuhatus Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama.
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...
· Träälid ehk orjad olid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud. 15.saj träälid kadusid. · Mõis oli mõisniku majapidamine ja seal käisid tööl talupojad kes tegid oma teokohust. Kui mõisa põllud laienesid, laienes ja teopäevade hulk. · 15.saj teisel poolel tehti isandate poolt kindlaks, et talupojad ei ole vabad, vaid nad kuuluvad maa juurde, mida nad harivad sunnismaisus. Maapäevadel lepiti kokku, et põgenenud talupoeg tuleb tagastada tema endisele omanikule(sellele tõrkusid vastu linnade esindajad). Põgenikke otsisid taga arda ja haagi kohtunikud. Liikumisvabadus säilis vabadel talupoegadel. Kujunes välja ka pärisorjus talupoeg oli mõisniku iskiklik omand. · Kasutati 3 väljasüsteemi. Tähtsaim tehniline uuendus vesiveski. Vilja kasvatamine suurenes(oder, rukis). Karjakasvatus andis lisa toidulauale
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale. *Pärisori - sunnismaine talupoeg *Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud ilma loata elupaika vahetada. K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest. Mõisamajandus 2 peamist süsteemi rendihärrus ja mõisahärrus.
Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11
või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Sunnismaisus - talupoegade kinnistatus maa külge, pärisorjuse põhitunnuseid. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Eestis sai sunnismaisus valdavaks 16. saj I poolel, kaotati 1816. a. Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa
jüriöö ülestõusu? 14. Millistesse kohtadesse tekkisid linnad? 15. Nimeta keskaegsed linnad Eesti alal, millised neist olid hansalinnad? 16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17. Mis rahvusest olid Eesti alal elavad aadlikud, linnakodanikud, talupojad, vaimulikud? 18. Kuidas ja millal kujunes välja sunnismaisus Liivimaal? 19. Millised olid jüriöö ülestõusu põhjused ja millised olid tagajärjed? 20. Seleta mõisted TARK - VAKUSTE PIDU- HIIS- SUNNISMAISUS- ANIMISM- PÄRISORJUS- TSUNFT- GILD- RAAD- MÕIS- HINNUS- KÜMNIS-
Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis alluksid ordu juhtkonnale. Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid iseloomulikud tunnused on vertikaaljoon ja teravkaar. Tähtsaimad ehitised Kirikud, kloostrid, sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline
Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rürmad Kohustused: viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine, põllu harimine 5.Mida tähendas sunnismaisus ja pärisorjus keskaja ühiskonnas? Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus- isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga 6.Kes olid rüütlid, selgita mõiste rüütlikultuur. Miks seda hinnati? Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid
HEAD: Lääne-Saksa ja Taani kultuur tänu millele tekkis uus usk, hakkas arenema kirjaoskus, hakati koolis käima ja öpiti lugema, linnades oli haridus väga hea, enda kombed siiski jäid, rahvariided, rahvaluule ja regilaulud. HALBA: pärisorjus (teoorjus, sunnismaisus- säilitas mitmekülgsuse), maad vöeti ära, maa kästi tööga välja teenida, talupojad ei saanud teise kihelkonna tüdrukuga abielluda(mõisnikud ei lubanud) 7. Miks kujunesid teoorjus ja sunnismaisus? Mõisnikel on maad ja tööd palju, tänu millele sunniti talupojad tasuta tööle. Alguses 1 päev, siis juba 3 ja siis 6(ainult pühapäev oli vaba) Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema. 8. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? Mis seda mõjutas? Mõjutas: katolikuusk kõikjal (kuni 16 saj. ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati
*sulane – teener, feodaali võimu all olev isik *trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele *sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. *linnaõigus - tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast *raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning
-) Vale Mõõgavendade ordu tegutses kuni Liivi sõjani. * Lääne-Euroopas hakkasid tekkima manufaktuurid, linnaelanike arv Lääne-Euroopas kasvas koos vajadusega teravilja järele, vasallid asusid elama Vanal Liivimaal maale, kus rajati mõisapõllud. Kehtestati ka teotöö ehk teorent (lisaks sellele põllule, mida talupojad rentisid, pidid nad ka kohustuslikus korras tegema tööd vasallide põldudel) ja ka sunnismaisus ehk talupojad ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada (teotööd olid kurnavad ning talupojad hakkasid püüdma põgeneda). * Mõisted: -) Tallinna linnakooli õpilane, kes üritas piiblit tõlkida Hans Susi. -) Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradti + tõlkija = jutlustaja Johann Koelli -) Talupoeg, kes tasus maa eest tööloomadega ja inventariga tehtut teotööga adratalupoeg. -) Eesti ja Läti ühine nimetus Vana Liivimaa.
Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda
Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse ja revisjoni käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks- selle kehtestamise järel hakati tegema hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond, kes riigile maksta saab. Talurahvas Rootsi ajal rootsistamispoliitika nurjumine lõpetas rootsi võüimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda rootsi vabade talupoegade omale. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. 1600 aastal andis Karl 9-s korralduse ühtlustada maksud kogu P-Eestis. 1645 fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxienstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus juriidiliselt. 1668 avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine.
Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas 2. ,,Maakonnakogu seadustik" b. Langetas aastatel 1648-1649 tähtsaid otsuseid 3. Sunnismaisus c. Seadustik, mis tegi järelandmisi eriti aadlikele 4. Maakogu d. Keisrinna, kes tõusis Venemaa troonile paleepöördega (1762-1796). 5. Aleksei Mihhailovits e. vene tsaar 1645-1676. aastatel. 6. Katariina II f. Silmapaistev sõja- ja riigimees ning usujuht. 7
vastupanu on lootusetu ja nad alistusid ja lasid ennast ristida. 12.Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Vastaste ülekaal = eestlaste vastas olid elukutselised sõjamehed. 2.Head relvad. 3.Elav jõud. Küsimused: 1. Aastaajad: 1208 , 1210 , 1217 K ,1217 S , 1219 ,1224 , 1227 , 1343-1345 , 1421 , 1523 ,1535 . 2. Piiskop Albert. 3. Lembitu 4. Läti Hendrik. 5. Talurahva õigused ja kohustused: 5.1 õigused. 5.2 kohustused. 5.3 Nende muutumine. 6. Teoorjus. 7. Sunnismaisus. 8. Jüriöö ülestõusu põhjused + aeg. 8.1 üldine käik 8.2 tagajärjed. 9. Muistne vabadusvõitlus. 10. Tartu langemine. 11. Saaremaa alistamine. 12. Eestlaste allajäämise põhjused.
Vana hea Rootsi aeg ? Rootsi aega on nimetatud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades vaimuelu ning haridusega. Kuid kas Rootsi aeg oli ikka kõigile võrdselt hea? Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid ei saa ka öelda, et see oleks väga halb olnud. Miinusteks olid kindlasti sunnismaisus ja teokohustuste aina kiirem suurenemine, aga selle kaalusid minu arust üle kõik plussid. Näiteks positiivne oli see, et koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse
Tagajärjeks oli üha süvenev INFLATSIOON (raha väärtuse langus). Sellega omakorda kaasnes hindade tõus. Just üha süvenev inflatsioon murendaski Rooma riiki kõige enam. Aja jooksul usaldus raha vastu hoopiski kadus ja tekkis naturaalmajandus. Makse hakati maksma natuuras, näiteks teraviljas. 2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT. Kolonaat on väikemaapidajate ehk koloonide sõltuvusseisund maaomanikust, nende sunnismaisus (iseloomulik keskaja pärisorjusele), nad ei tohi lahkuda, sest naturaalmajandus vajas eelkõige töökäsi, sest raha, et töötajaid palgata, oli kaotanud väärtuse. Rooma keisririigi alguses oli väikemaapidaja ehk koloon (ld k colonus = põlluharija) vaba inimene, kes rentis maad. Kuid dominaadi ehk hilise keisririigi ajal võeti koloonidelt liikumisvabadus. Selle võttis keiser Constantinus Suur (valitses 306-337). Tekib
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra.
Kehtestati ka riiklik kontroll. Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694.aastal Stockholmi kohtu alla kuninga solvamise, kuritegelike kirjutiste ja mässulise tegevuse eest. Aadli murdmiseks kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. 1694.aastal läksid ka maapäevad kindralkuberneri alla. Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645.aastast sunnismaisus ja pärisorjus Gustav Oxenstierma. Teokoormiste suurenemine, vakuraamatute loomine talupoegade kohustused mõisa vastu, kohus kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega. Positiivne Negatiivne
ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid EELLUGU: 1143 rajati Lübecki linn. Sinna hakati koondama ristirüütleid.
· Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus · Toidulaud oli üsna ühekülgne · Laste rakendamine talutöödel · Koormiste kandmine
· Üksjalad väikese maaga talupojad; · Vabatalupojad nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti; · Maavabad talupojad olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus, kodukariõigus, reformatsioon, toomkapiitel, missa, kabel, pildirüüste, skraa. · Hinnus kindla suurusega andam; · Kümnis protsentuaalne andam; · Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga;
Laokohaõigus tähendas, et sadamast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Laokohaõiguse said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu 12. Tsunfti ülesanded olid kaitsta turgu, kontrollida toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. 13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks
Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim vorm, mille põhitunnus on sunnimaisus sunnismaisus- keeld isanda loata elukohta vahetada. talupoeg-pärisori- talupoeg, kes on majanduslikult sõltuvuses mõisnikust ja ei tohi viimase loata elukohta vahetada Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti, keskus Tallinn Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, keskus Riias Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisa majandus enam katta 2.Uendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisa majandust. 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas. 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavaliTuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestim...
valeusuliste ja uskmatutega. Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne) Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Mõnes riigis praktiseeriti esimese öö õigust. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende
Kuid näljaaeg mis oli 1695.-1697. aastail toimis jällegi laastavalt ning nn. Suur nälg hävitas 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina leida Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. Erinevalt rootsi talurahvast , kes oli vaba, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi Rootsile, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Nendele talupoegadele, kes töötasid Rootsi poolt ülevõetavas mõisas,
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
(talupojad ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada) üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoja töö feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks osa on vilja all, teine osa kesa all, seega puhkab talupoeg sunnismaisus Eesti talupoeg 19. sajandi alguseni Lääne-Euroopa kuulus maa juurde talupoeg varasel ehk feodaalile keskajal oma Vene talupoeg maapidamine kuni 1861 õigus perekonda luua Õpik lk 30 majandus eluks vajalik valmistati ise kaupade ost-müük
Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas Algas talupoegade kihistumine, 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad. Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus, Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus. *Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud. *Informatsioon liikus kuulujuttudena. *Lisaks iseloomustas äärmine konservatiivsus, eelkõige elukorralduses. Töö oli rangelt jagunenud meeste ja naiste töödeks.
1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1
Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab talupoegadele kehtivat keeldu isanda loata oma elukohta vahetada. Talupojad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Selleks rajasid feodaalid oma majapidamised - mõisad. Mõis kujutas suurt põllumajanduslikku majapidamist, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad. Põllumaa jagunes 2 ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli jagatud talupoegadele. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa
Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused. Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus. e. Läänipüramiid, „minu vasalli vasall ei ole minu vasall” f. Lään, benefiits, feood (pärimine), domeen Lään- maa tükk, mis kuulus Suurfeodaalile, kes omakorda jagas selle väikefeodaalidele. Benefiits- tähtajaline lään e feood (K. Martelli ajal) domeen- kuninga maavaldus g. Rendihärrus ja mõisahärrus, sunnismaisus Rendihärrus: Vasall jagas maa talupoegade vahel, kes pidid natuuras renti maksma. Mõisahärrus: Taluojoegadel oli oma maa, mille eest nad pidid teotööga mõisamaadel maksma. Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda. 7. Viikingid a. Kes olid viikingid? Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313
andam), seati ka väiksemaid erimakse kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks, oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö; vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval, abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis sunnismaisus ehk talupoeg ei tohtinud mõisa maalt lahkuda mõisniku loata, vaid oli kohustatud seal elama ja töötama. Adrakohtunikud valvasid talupoegade üle ning otsisid pagenud talupoegi. 10. Kirikukorraldus Vana-Liivimaal. (mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid
Pärisorjast peremeheks 17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse o...
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall...
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Esimesed kaks seisust olid kõrgemad kui kolmas. Vaimulikud pidid kõigi eest palvetama ja hoolt kandma, et inimesed pattu ei teeks
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama.
Esimesed mõisad loodi Taanlaste alal. Eestlastele pandi peale kohustused vallutajate vastu. Esmane kohustus oli naturaalmaks, mida nim. Hinnuseks. Kirikule tuli maksta künnist. Raske kohustus oli linnade ja kirikute ehitamine. Koos mõisate rajamisega tekkis teokohustus, mida eestlased hakkasid hiljem nim. Teoorjuseks. Kuni 15nda sajandini olid eesti talupojad veel isiklikult vabad, kuid alates 15ndast sajandist hakati kehtestama pärisorjust. Esialgu keelati neil kodukohast lahkuda sunnismaisus. Hiljem võeti endale õigus talupoegi müüa, kinkida ja määrata ihunuhtlust kodukariõigus. Seadustatud pärisorjus kehtestati 17ndal sajandil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
