Muistne vabadusvõitlus algas eestlaste jaoks aastal 1208 sakslaste pealetungiga Ugandisse ja kestis kuni 1227. aastani. Tervelt 19 aastat pingutamist vabaduse nimel, mida kahjuks ei tulnud. Mina arvan, et eestlased olid küll tublid, aga poleks siiski suutnud seda sõda võita. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda peaaegu terve Lääne- Euroopa ja ka Paavstivõimu vastu
12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
Ammu ja vibu kui relvasüsteemide võrdlus Amb ja vibu olid keskajal ja enne seda sõjas suuresti kasutusel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu on tuntud jahi- ja sõjariist juba iidsete rahvaste juurest, mille vanuseks peetakse ligi sada tuhat aastat. Amb on edasiarendus vibust, mis jäi vibu ja tulirelva vahAelisse ajajärku. Esimesed leitud ammud on pärit 5.-6. Saj. E.m.a. Ammu- ja vibukütte kasutati tihti nii, nagu tänapäeval snaipereid, nende ülesandeks oli maha lasta vastaste väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü.
feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Relvad olid keskajal küll eelkõige võistlusvahendid,kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Kui mõõk oli tähtis ja kuulus siis seda mõõka pärandati isalt pojale Päranduse protseduur Relvade liigit Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitse varustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver,ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad ,odad jne) ning laskerelvad (viibud,ammud,tulirelvad,kiviheitemasinad) Ründe varustus Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine teenistus paazina (u 7-aastaselt)
Laura Pirbe Mihkel Parkja Luunja keskkool 2010 MIS ON KATAPULT? · Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. · Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid et energiat väljastada · Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala külge kinnitatud.
pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus · Keskaegne relvastus jagunes ründe - ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. · Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. · Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad . Ründerelvade areng · Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. · Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu.
ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi. Mõõka kasutati rüütlikslöömisel. Relvade liigid Lähivõitlusrelvad: Kaitserelvastus: Mõõgad Kaitserüü Odad Kiiver Laskerelvad: Kilp Vibud Ammud Kiviheitemasinad Tulirelvad Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal oli kasutusel soomusrüü. Väikesed soomuskujulised metallplaadid Kinnitati neetidega nahkjaki välispinnale Hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Lisakaitseks hakati kasutama neetidega kinnitatavaid raudplaate. Tekkis plaatvest 15saj kujunes välja täisraudrüü Turniirid Sõjakäigul demonstreeris rüütel oma vaprust,
a) Rüütel pidi olema sõnapidaja. b) Olema tugev ja kaitsma vajadusel väetimaid. c) Pidi hoidma au ja seda endale juurde hankima d) Pidi sõdima. e) Pidi pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Õigus: võis osaleda turniiril. Jahil käia. 3. Relvastus kõrg- ja hiliskeskajal. Lähivõitlusrelvad- piik, oda, mõõk, hellebard, sõjakirved ja nuiad. Laskerelvad- ammud, pikkvibud, püss. Kaitsevarustus- kiiver, kilp, kaitserüü, rõngassärk, raudrüü. Tulirelvade kasutuselevõtt mõjutas oluliselt sõjaväe arengut: a) Raskerelvastusega ratsaväe tähtsus hakkas vähenema, sest ratsanikud ei saanud tulirelvi kasutada. b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused.
Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz. 15aastane sai kannupoisiks 1821aastane löödi pidulikult rüütliks Relvastus Keskaja vältel muutusid relvad ja sõjakunst tundmatuseni. Areng kiirenes tunduvalt 12.13. sajandil Keskaegne relvastus jagunes kaheks: ründevarustus ja kaitsevarustus. Kaitsevarustus kaitserüü, kiiver ja kilp Ründevarustus lähivõitlusrelvad (mõõgad ja odad jne) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad jne) Rüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid soomusrüüd väikesed soomusekujulised metallplaadid nahkjaki välispinnal. Ristisõdade ajal hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Peale tõmmati veel pikk valge mantel, sageli ordu embleemiga. 13. sajandi II poolel hakati paremaks kaitseks kasutama plaatvesti, põlve ja küünarnukikaitseid. 15
Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viskemasinad andsid vaenlastele suure eelise eestlaste ees. Eestlastel pole ühiskondlikku organiseeritust, see ongi põhjuseks miks nad alla jäid. Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid . 1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale
maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kokku ajasid. Vastastel oli tõepoolest sõjaline ülekaal, eestlasi oli väga vähe mööda maad laiali. Nii, et kui rünnati üht piirkonda, siis sealne sõjavägi ei suutnud kunagi vaenlasi tõrjuda, ilma, et oleks abivägesid naabermaakondadest kutsunud. Relvastus oli eestlastel kehvem. Vaenlased kasutasid tolle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust, eestlased jäid neile alla selles suhtes. Näiteks olid vaenlastel kasutusel ammud ning heitemasinad, mida eestlased hakkasid kasutama alles lõpulahingutes. 1219. aastal toimunud lahingus Rävala all, kasutasid taanlased kiviheitemasinaid, mis olid väga efektiivsed. Sõjatehnika oli tõepoolest kehv ning seda hakati arendama liiga hilja. Abiväed ei jõudnud õigeaegselt kohale. Näiteks venelased ei pidanud sageli oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 1217. aastal toimunud Madisepäeva
linnuse vallutamist ja põletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lõpeb ka eestlaste muistne vabadusvõitlus. Eestlaste kaotuse põhjused: 1) Eestisse tehti lühikese perioodi vältel hulganisti sõjaretki, millest pooltele suudeti vastata 2) Sõjaline ülekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sõjamehed, kes olid hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vägesid täiendada. 3) Lisaks sakslastele tuli võidelda ka sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mõjuvõimas rooma-katoliku kirik 4) Vallutajad kasutasid ära alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sõjakäikudele eestlaste vastu 5) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid üksikute sõjakäikude tarvis mitte plaanipärase vallutuse vastu 6) Eestlastel polnud veel välja
Saarlased olid kuulnud, mis Muhus juhtunud oli ja nad pakkusid rahu ja olid nõus ennast laskma ristida. Nende pakkumine võeti vastu ja ristimine kestis mitmeid päevi. Sellega oli Eesti vallutamine lõppenud ja kogu Eesti oli ristisõdijate käes. Kaotuse peamiseks põhjuseks oli ristisõdijate kõrgem arengutase. Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi. Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma. Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud, mis panid
Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
süsteemiga paremini võidelda. Eestlastel polnud ennem mingit sõja kogemust, ega ette kujutlust kuidas võidelda. Ning relvad olid algelised sõja algul. Alati on nii olnud, et sõja riistade areng toimub läbi sõdade ja eestlastel samuti toimud suur areng sõja riistade valmistamisel muistse vabadusvõitluse käigus. Järelikult oli eestlaste üks kaotuse põhjuseks ka relvade arenematus sõja algul. Kuna teistel oli kasutusel ammud, aga eestlased kasutasid üldse vähe vibusid ja amme. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ilmselt ka pinevad vahekorrad venelastega. 1210. aastal olid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürstVladimiri väed piiranud kaheksa päeva Otepää linnust. 1212. aastal tuli Mstislav Uljas taas suure väega Eestisse, suundudes seekord Järvamaale. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
Fourth level Fifth level Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. Katapult on ammu järeltulija. Katapuldi ehk kiviheitemasina leiutas kreeklasest Archimedes 3-4 sajandit eKr. Selle aja katapuldid olid lihtsalt väga suured ammud- Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid & elastsusjõudu, et energiat väljastada. Kõik katapuldid viskavad midagi. Katapult leiutati sõja tarbeks.Tänu kreeklastele levis katapult üle kogu maailma. Iga sõjavägi hakkas endale ka katapulti ehitama seda veelgi täiustades. Näiteks leiutati katapuldile alla ka rattad, et seda saaks transportida. Nii tekkis palju katapulte erinevate omadustega, mis tõttu anti igale
judis Muhu linnuse alla. Prast Muhu linnuse vallutamist ja pletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lpeb ka eestlaste muistne vabadusvitlus. 4) Phjused: a) Eestisse tehti lhikese perioodi vltel hulganisti sjaretki, millest pooltele suudeti vastata; b) Sjaline lekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sjamehed, kes olid hea vljappe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kige paremat ja tiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vgesid tiendada; c) Lisaks sakslastele tuli videlda ka sjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mjuvimas rooma-katoliku kirik; d) Vallutajad kasutasid ra alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sjakikudele eestlaste vastu; e) Eestlaste histegevus, sjave korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid ksikute sjakikude tarvis mitte plaaniprase vallutuse vastu; f) Eestlastel polnud veel vlja kujunenud oma riiki
päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus Relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad jne) ja laskerelvad (vibud, tulirelvad, ammud jne) ning kaitsevarustuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi
Eestlaste alistumine 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1219-1220 Võiduristimine Põhja-Eestis 1222 taanlased Saaremaal 1223 eestlaste ülestõus 1224 Tartu vallutamine (Vjatsko) 1225-1226 Modena Wilhelm, paavsti legaat Liivimaal 1227 Saarlaste alistamine Eestlaste kaotuse põhjused Eestlastel puudus RIIK, ilma ühtse juhtimiseta polnud võimalik keskse juhtimisega vaenlasele vastu astuda; Tehnoloogiline mahajäämus (ammud, kiviheitema- sinad); Ristisõdijad olid professionaalsed sõjamehed, eestlased mitte; Kehvemad relvad (nt puudusid raudrüüd); Eestlaste ressursid piiratud, ristisõdijail mitte. Ristisõja tulemused Eesti alal tekkisid ristisõdijate riigid; Eesti langes katoliikliku Euroopa mõjusfääri; Eestis hakati rajama Euroopa stiilis linnu; Eestis levisid Euroopa vaimne ja tehnoloogiline kultuur; Kujunes välja feodaalkord.
kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid. Linnuse kaitsefunktsioonide kõrval oli sellel ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus näitas feodaali võimu kohalike valduste üle. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri valduses. Aadli relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad- mõõgad, odad ja laskerelvad - vibud, tulirelvad, ammud, ning kaitsevarustuseks - kaitserüü, kiiver ja kilp. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. Hiljem hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu.
Teatud ajaperioodil oli sõjanui võimu sümbol. Sõjanuia kõrval oli ka väga levinud relv oda, mis oli effektiivne pika varrega relv. Odad jagunevad ka mitmeks ratsaniku oda, jalaväelase oda, jahioda ja viskeoda. Ratsanike odad täiustusid selle võrra, et neid muudeti raskemaks. Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Keskajal oli oda nii lähirelv kui ka viskerelv. Kaugrelvad Lahingus olid väga olulised vibud ja ammud, mis olid mehaanilised laskerelvad. Nii vibul kui ka ammul olid vajalikud nooled, mida lennutati. Samuti neil mõlemal on olemas omad eelised, kuid tihti vaieldi selle üle kumb neist on effektiivsem. Vibuga oli võimalik tulistada kolm korda rohkem nooli, kui samal ajal ammuga. Seega vibu eeliseks oli laskekiirus. Kuid ammu puhul oli eeliseks laskekaugus ja jõud, kui vibul. Samuti oli kergem õppida ammu kasutama. Hoolimata nende erinevustest ja sarnasustest olid mõlemad relvad kasutusel.
kasutamas vaid korra. Eestlaste vibud olid maksimaalselt 130 cm'se kaarepikkusega, valmistati neid puust, konkreetset puitu ei ole teada. Eestlaste nooleotsad olid saledad ja kvaliteetsed, parimad nooleotsad tegi iga vibukütt endale ise. Osav vibukütt lasi 10-12 noolt minutis. Amb Peamise laskerelvana kasutasid eestlased Muistses vabadusvõitluses vibu asemel tihtipeale hoopis ambu. Eestlased olid esimesed rahvad Läänemere idakaldal, kes ammud kasutusele võtsid (1222). Teada on, et ammud tulid siia koos ristisõdijatega ja kogusid eestlaste seas kiiresti populaarsust. Ambe saadi ristirüütlitelt tagasivallutatud linnustest, ise neid alguses valmistada ei osatud. Amb oli oluline kaitserelv, temaga oli hea linnusemüürilt lasta. Lisaboonus oli see, et väga tugeva tõmbejõu tõttu läbistas ammunool peaaegu igasuguse turvise, mida tol ajal kasutati. Suurimaks ammu miinuseks oli keeruline laadimine. Muistse vabadusvõitluse-aegsest ammust sai minutis lasta ainult 1-2 noolt.
RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine, läbivõitlusrelvad(mõõgad, magamine, jahil odad,sõjakirved,sõjavasarad) käimine, turniirid Laskerelvad(vibud, ammud, tulirelvad, piiramistornid, kiviheitemasinad) Kaitsevarustus raudrüü,kilp kiiver. Rüütlite kasvatus: 7 aastani vanemate hooleall 715 aastani kõrgaadliku juures saab temast paaz 1518 aastani on kannupoiss 1821 aastane lüüakse ta rüütliks LINNADE TEKKE JA LINNASTUMINE Linn see on tootmine, kauplemine, kultuur kogu
Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti. Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused. Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud, kiviheitemasinad ja hiljem ka tulirelvad). Rüütel jala ei võidelnud. Jalavägi, mis koosnes peamiselt talupoegades oli mõeldud rüütlile abistamiseks. Sõda algas sõjakuulutusega, nt sajaaastane sõda.
osalus sõjakäikudel; isanda kaitsmine, aitamine | rüütellikkus, ustavus, väärtuskoodeksid Hariduse tähtsus tõusis pidevalt: raamatutarkus, eel-renessanss Rüütlikiht kasvas seisuste seas terve keskaja vältel, rahuajal pandi rõhku treeningutele ja sõjakunsti arendamiseks, uued tehnoloogiad ründerelvad: lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad) * uute relvade katsetamine kaitsevarustus: kaitserüü, kiiver kilp Soomusrüüd, rõngassärgid (valge mantli ja ordu embleemiga), plaatvestid, liigesekaitsmed, 15.saj alguses täisraudrüü Kahekäemõõgad, sõjakirved, vasarad, sõjanuiad, tapperid, 14.saj alguses tulirelvad Linnused, piiramistornid, piiramismasinad, taraan e rammpalk, keev tõrv, sulapigi, Raskeratsavägi: 8.-9
Rüütel. Allikas: google.ee 3 3. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks
kujunemise algusest peale. Tänu sõdadele arenesid väitetavalt inimeste koostöö oskused ja meeskonnatöö, mille tulemusel tekkisid ühised organiseerumised. Keskaegsed relvad: 1. Ründerelvad: a) lähirelvad käepide, keskmine vars, pikk, vars b) kaugrelvad viskerelvad, laskerelvad, tulirelvad 2. Kaitserelvad- kiiver, kilp, kaitserelvad. Lihtsaim masin vibu. 13. saj alguseks on ammud muutunud juba üheks olulisimaks relvaks. Linnade peamine relvastus. On isegi antud korraldusi, et iga majapidamine peab omama ambu ja sadakond noolt. 14. saj Tallinnal võis varuks olla umbes 150 000 ammu noolt. MÕÕK Mõõk on iseenesest juba pronksi ajal välja kujunenud relv. Tegelikult hakati tegema järjest pikemat pistoda. Pistoda on olemuse poolest esimene sõjarelv aga kaitse iseloomuga ehk rohkem ründe tõrjumiseks. Kasutusele võetud mõiste teramik, mis tähendab kogu tera osa
20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks
aastaarvud tähistavad? 1.Arhailine e. vana aeg 600-480e.Kr 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323e.Kr 3.Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.Kr-30p.Kr 1.Ateena demokraatia kujunemine.Pärsia alistab kreeka linnriigid Väike-Aasias.Ateenlaste võit pärslaste üle Marathoni lahingus. 2.Termopüülide kangelaslik kaitsmine Sparta kuninga juhtimisel.Pärsia laevastiku purustamine Salamise all. Joonia kreeka linnriikide vabanemine.Polopennesose sõda.Kreeklased võtavad kasutusele ammud ja viskemasinad.Makedoonia valitseja Philippos 2. Alistab Kreeka. 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi neid nii nimetati? 1.Dooria-madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana.Dooria stiil on väga range ja lihtne. 2.Joonia-sammas on peenem ja kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum.Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas iseloomuliku kapituliga. 3.Korintose-kapituli alaosa on vaasi-või karikakujuline, mida
kas samet- või nahkvesti siseküljele, välja paistavad ainult needid. Ribad on üpris õhukesed, 1mm paksused, samas katavad topelt, st iga plaat katab teist plaati poole peale, seega tugevus ja vastupidavus nooltele on tõenäoliselt parem kui eelnevatel. Üleüldse kogu turviste areng toimus kaugrelvade vastu. Ilmselt hakkasid brigantiinid välja arenema 14. sajandi viimasel veerandil. 5. Kuidas arendati ambe 13. 16. sajandil? Ammud arenesid sünkroonis kaitserelvastusega tuli parem soomus, ei kulunud kuigi palju aega, kui parandati ambude omadusi vastavalt parem vinnastusmehhanism, paremad nooled või tugevamad kaared. Ammunoole otsad muutusid järjest laugjamateks ja kuulisarnasteks, nagu näha juuresolevalt pildilt. 13. sajandi esimese veerandi ambudel oli tõmbetugevus vähemalt 100-150 kg. 13. sajandi keskpaiku hakkasid ammukaared muutuma võimsamateks, märgiti kirjalikes allikates
verevalamise tõttu". Saanud pantvangideks vanemate ja ülikute poegi, kiirustas vaenuvägi tagasi. 1. Iseloomusta sõdivaid pooli. RISTIRÜÜTLID EESTLASED Arenenum sõjavarustus Algeline sõjavarustus Sõjaline väljaõpe Puudus sõjaline väljaõpe Alati võimalus tuua juurde abiväge Väed olid väiksemad sõjavarustusest olid neil ammud, pikad Võideldi kirveste, kaigaste, nuiade odad, rõngassärgid, tugevad mõõgad jms. Lühemate odade ja mõõkadega. 1208 Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210 Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust
Juhtis siinseid sõjakäike Berthold piiskop pärast Meinhardi, hakkas sõjalise jõuga liivlasi ristima Henrik - kirjutas kroonikat Meinhard Üksküla liivlaste seas elanud augustiinus, kes pühitseti piiskopiks, ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Tema algatusel sai alguse süstemaatiline misjonitöö Johan rootsi kuningas Maarjamaa- siinne maa pühendati Neitsi Maarjale Alberti poolt. Miks eestlased kaotasid? · Sõjaline tase oli kehvem kiviheitemasin puudus, ammud puudusid, sõjaline väljaõpe puudus, vastastel abiväe võimalus. Sõjaline allajäämine. · Puudus eestlaste koostöö riik puudus, koostöö toimus maakonna siseselt ja tekkis alles sõja käigus. Maakonnad vallutati ühe kaupa. · Mitu vallutajat Rootsi, Taani, sakslased, idaslaavlased, seetõttu eestlased pidid oma jõude jagama ja lõpptulemusena võib tagada Eesti alade jagamise mitme vallutaja vahel.
1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse 1220.a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine 1222-1223.a. eestlaste ülestõus 1224.a. Tartu langemine 1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid
18-21 a oormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõestanud head relvakäsitlus oskust löödi rüütliks. Rüütellikus on mõiste, mille all võetakse kokku aukoodeksis sisalduvad omadused: julgus, ausus, galantsus, sõnapidamine. Relvastus ja sõjaline kultuur keskaegne relvastus jaguneb kaitse ja rynderelvastuseks. Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad
seisneb pigem õhukese raua väga halvas säilivuses. Rooste sööb selle kiirelt läbi, samuti oli raud veel toonagi ülikallis ning ihaldusväärne taaskasutustoore. Näiteks võib tuua fakti, et ka Saksamaalt on samuti leitud vaid paar vaadeldava ajastu kiivrit, millest aga keegi ei järelda, et sakslased 13. sajandil kiivreid ei kasutanud. Sakslaste mõningane edumaa laskerelvade ning sõjamasinate arengus oli sõja algusaastatel tõesti olemas – ammud ja vastukaaluga töötavad kiviheitemasinad (blide, trebuchet) olid Lääne-Euroopas just äsja kasutusele võetud. Sõjatehnika kõige uuema sõnana rakendati neid nüüd siinses tulises sõjakoldes. Eestlased võtsid nimetatud uuendused aga vaenlastelt kohe üle ning 1223. aasta ülestõusu ajal kaitsesid nende linnuseid juba oma ammukütid ning samuti kiviheitemasinad. Nii olid eestlased selleks hetkeks ise sõjamasinate kasutamises kõigist
Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust täiel määral ning pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu, Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali. Aadli elulaad & rüütlikultuur Relvastus. Ratsa, piik (vastase sadulastpaiskamiseks), mõõk (lähivõitlus), rõngassärk (laskis paremini õhku läbi, kui soomusrüü), ammud, kiiver, kilp (perekonna vapiga). Linnused. Ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Kiviehitised varasemate puukindluste asemel. Linnuse suurus ja kuju olenesid omaniku jõukusest. Paremini kaitstud linnused sundisid tähelepanu pöörama piiramistaktikatele võeti üle islamimaadest: kiviheitemasinad, müüripurustajad e. taraanid, piiramistornid. Turniirid. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed hinnati nende vaprust ning vajati võimalusi enese proovilepanekuks
maharaiumist, eriti kui see viidi täide linna turuplatsil. Kasutusel oli spetsiaalne timukamõõk, mida ei tohtinudki millekski muuks tarvitada. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
Eestlastega seoses Henrik vibulaskmist maininud eriti ei ole, vaid kahel korral. Ta mainis saarlasi. Eestlased küll kasutasid vibu, kuid kasutasid seda suhteliselt vähe. Põhjuseks võib olla näiteks see, et meil muinasaja lõpul kütiti metsloomi vähe (metsloomaluid kõigist luudest vaid 10%). See näitab, et jahil on teisejärguline roll, vibu juures on oluline aga see, et vibu saab hästi lasta vaid siis, kui seda iga päev lasta ning harjutada. Ammud ja ammunooled Ammu rekonstruktsioon ca 1220-1250, originaalambe sellest ajast säilinud ei ole. Amb ehk arvalet ehk vibupüss. Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa), ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti asjalikku ammu kohta käivat terminoloogiat. Eraldi on amb leiutatud Hiinas ning Vana-Kreekas ning ei saa kindlalt öelda, kuid võib-olla nendest mõlemast veel eraldi ka Vana-Roomas. Nende ambude
RELVADE TÄHTSUS JA TÄHENDUS · Relvad olid võitlusvahendid, kuid võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust; nt mõõka kandsid vaid vabad mehed. Mõõgad: suure tähtsusega, pandi nimesid, kirjutati laule, kuulsaid mõõku pärandati edasi. Sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Kõige auväärsem hukkamisviis oli mõõgaga pea maha raiumine. RELVADE LIIGITUS · Ründerelvad o Lähivõitlusrelvad mõõgad, odad o Laskerelvad vibud, ammud, tulirelvad, kiviheitemasinad (laskerelvad olid olulisema tähtsusega) · Kaitsevarustus o kaitserüü o kiiver o kilp KAITSERÜÜ JA RÜNDERELVADE ARENG · Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. · Rõngassärk ja rõngaspüksid õhku läbilaskvamad
loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus: · Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. · Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). · Kiiver. · Kilp c. Ratsaväele lisaks jalamehed: · Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. · Ülesandeks rüütliväe abistamine. 2. Võitlusviis a. Rivistuti pikkadesse viirgudesse: · Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. · Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. b. Kahevõitlus: · Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. · Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. · Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. 3. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. a
IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt,väljasuitsutamine või-gaasitamine,lennukid jne. · Linnudirektiiv. o Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks onkõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal). o Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitsealla. 1997. a
meelelahutus pöörati ka suurt tähelepanu relvadele. Palju nähti vaeva ka uute relvade leiutamise ja täiustamisega. Saavutatud uuendusi hakati hiljem ka kasutama töö- ja tarberiistade tootmisel. Relvad võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust. Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad,odad jne) ning laskerelvad(vibud, ammud, kiviheitmemasinad ja tulirelvad jne.). Tähtis oli ka vastastikuline sõltuvus, kuna kui täiendati mingid relvaliiki tuli ise leida ka sellele parem kaitse. Algul oli põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama. Relvi tootsid külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Relvade areng kiirenes eriti Ristisõdade ajal. Kaitserelvastuses kanti algul soomusrüüd, mis koosnes väikestest soomuskujulistest metalliplaadikestest
II lisas on ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide (alaliikide) ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad 2. elupaigadirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas toodud liikide elupaikade kaitseks määratud loodushoiualad NATURA 2000 võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise
Oluline on, et kõik saakisd elada oma staatusele vastavalt, aga mitte rikkamana ega vaesemana kui kohane. Kuidas spetsialiseeruti tsunftidesse oli riigiti erinev. Käsitöö alad Suuremahuline tootmine arenes välja keskaja jooksul. Said alguse mitmed käsitöö ja tootmise harud. Võeti võrkkangasteljed püstkangastelgede asemel. 12-13 saj hakati tootma paberit; 14 saj ilmusid mehaanilised kellad; tulirelvad, püssirohi. 15 saj raamatud. Seejuures keskaja lõpuni võisid ammud olla võimsamad kui püssid, aga viimased olid odavamad ja nõudsid vähem oskuski. Hiliskeskajal hakati ehitama lüüsidega kanaleid, kuigi Rooma ajal oli tuntud väga keerulisi veejuhtimise süsteeme, siis hiliskeskajal oli veejuhtimine muutunud väga keerulise tasemini. Tekstiilitööstus Suurim tööstusaru oli tekstiilitööstus ja selle siseselt oli omakorda kõige tähtsam villase riide tootmine, seda nimetatakse kaleviks. Et valmistada kvaliteetset kalevit,
11.sajandi keskpaigas äge linnuste põletamine. Peaegu kõikidele linnustele ringvall. Lõhavere linnusest 1/3 läbikaevatud, ülejäänud tuleviku arheoloogidele. Linnus täitnud mingismõttes ka omajaa linna funktsiooni. Võimu -, kaubandus - ja käsitöökeskused. Paljude linnuste juures hiliskeskajal asulad linnustest kaugemal, erandid Taru ja Otepää, kuna elanikkonda oli nii palju, et ei mahtunud linnusesse ära ja elasid linnuse jalamil. Kui ristisõjad tõid kaasa uued relvad - ammud, kiviheitemasinad hakati täiendama kaitserajatisi. Maahaudadesse põletamata matmine hakkab järjest laiemalt levima. Hendrik õiendas, et eestlased ei osanud masse matta. Miks? Sest eestlased matsid surnuid oma kalmete juurde aga uued võimud nõudsid, et maetak kabelite juurde, pühitsetud mulda. Leidude hulk kalmetes hakkab vähenema. Viikingiteaegsetes aaretes araabia mündid, nt dirhemid. 11. sajandil hakkab esinema Lääne Euroopa münte ja hõbeehteid.
I lisa ohustatud elupaigad. II lisa ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid. III lisa loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisa rangelt kaitstavad liigid. V lisa liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisa keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad. 2. elupaigadirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas toodud liikide elupaikade kaitseks määratud loodushoiualad. NATURA 2000 võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa
Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik – vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk – lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
käsitöölistest palgatöölised. Üha enam rolli mängima hakkasid rahalised suhted ning selle tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted. Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks. Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel