Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased
sugukondade vanemad vallutatud ala väljaspool Itaaliat Rex - kuningas sabiinitarid roomlaste röövitud Regaalid valitseja võimu noored ilusad naised Kesk-Itaaliast tunnuse (nt kroon, valitsuskepp) leegion V-R armee üksus Seniilne - gladiaator elukutseline Konsul - kahevõitleja pontifeks maximus - maniipul leegioni allüksus, patroon - Vana-Roomas rikas ja lahingurivistus malelaua- mõjukas isik, kes võttis kliendid rivistusena oma kaitse alla latifundium - põhiliselt orjatööl klient - vaene inimene, patrooni põhinev suurmaavaldus kaitsealune amfiteater - tõusvate patriits - Vana-Rooma riigi istmeridadega poolringi- või kodanik, kes kuulus põliste ringikujuline vabaõhuteater, nt eliitperede hulka ja võis astuda Colosseum riigiameteisse ning pääseda hipodroom hobukaarikute
Ühiskond: 1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa) - käsitöölised (vähemaustatud, sest võisid rännata) Võlgujäänud talupoega võis võlausaldaja orjaks müüa. Hiljem võlaorjastamist piirati, sest talupojad moodustasid enamiku sõjaväest. Sõjaväe põhiüksus raskerelvastatud jalavägi Sõdalane hopliit (kilp, turvis, säärekaitsed, kiiver, oda, mõõk) Lahingurivistus faalanks 2. Ülemkiht e. aristokraatia Positsioon põhines suurmaavaldusel. Haridus ja kasvatus saadi Gymnasionidest. Kasvatus oli suuresti füüsiline, aga õpiti ka palju muud. Kreeka aristokraat pidi püüdlema täiuslikkuse poole, ta pidi olema ilus, tugev, tark, vaimukas. Spordivõistlustel võrreldakse füüsilist täiuslikkust. Vaimses täiuslikkuses konkureetiti sümpoosionitel sõpruskonna kogunemistel, kus joodi veini ja peeti vaimukat vestlust (võisteldi luules ja kõnes)
Tempel-Kreeka pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta. Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus
imperaatori tiitlit. Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema. Kodakondsust hakati köigile riigi vabadele elanikele andma, sellega kadus kodankustaatuse eelised ja kodakondsuse varasem möiste kadus. Söjavägi Rooma palgaline söjavägi koosnes leegionitest. Leegionite arv suurenes 2-lt 25-le, harval juhul 40-ni. Leegion koosnes 5000 mehest: 300 raskelt relvastatud jalaväelast; 1000 ratsaväelast; 1000 kergejalaväelast. Lahingurivistus jagunes maniipuliteks: 10x10 meest malelauakujuliselt. Ratsavägi tegutses jalaväe külgedel (500 meest). See pidi ära hoidma jalaväe sissepiiramise, jälitada pögenevat vaenlast ja selle sisse piiramist. Kergejalavägi alustas lahingut, tegutses maniipuli ees. Selle ülesandeks oli lahingurivi segaminilöömine. IDAPROVINTS LÄÄNEPROVINTS
tähtsamaid küsimusi. · Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. · Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. f. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: · Rikastest ratsavägi. · Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). · Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) · Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. · Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: · Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. · Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. · Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
· Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) · Kergrelvastusega jalavägi (1200) · Ratsavägi (300) · Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. c. Relvastus · Viskekoda ja lühike mõõk. · Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. d. Võitlustaktika: · Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi.
Näiteks tapeti targemaid ja silmapaistvamaid helioote. 4 Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja. Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased. Faalanks - lahingurivistus. 1.4.2 ATEENA. Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli. Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik. Areopaag - Ateena nõukogu, mis käis koos Arese künkal. Arhont - Ateena ametnik. Esimesed Ateena seadused andis välja Drakon (7. sajandil eKr), need olid väga karmid seadused. VI sajandil kehtestas kuningas Solon seadused panid aluse demokraatlikule riigikorale. Solon kaotas võlaorjuse ning ühtlustas
Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Naised Orjad Võõramaalased Poliitika – polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Samas on sellise ala ületamine kõige riskantsem ja sel- list võimalust tuleks juba planeerimise käigus vältida. ●● Juhtiv tulemeeskond peatab üksuse ja annab ohupiirkonnast käemär- giga teada. ●● Jaoülem liigub ette, kinnitab, et tegu on ohupiirkonnaga ning määrab lähema ja kaugema külje kogunemispunktid. ●● Jaoülem määrab liikumise suuna ja rivistuse (suurendatud vahedega noolepea või ahelik). ●● Kui ala ületatud, taastatakse endine lahingurivistus. Kui suurt avatud ohuala läbib tee, siis ei käsitleta seda eraldi lineaarse ohualana. 70 5.2 MOTORISEERITUD RÄNNAK Motoriseeritud rännak on üksuste organiseeritud liikumine transpor- divahenditel ja ümberpaiknemine teedel, et selleks ettenähtud ajal ja täielikus lahingvalmiduses saabuda määratud piirkonda, kus tuleb la- hingülesannet täita. Motoriseeritud rännaku eelised on: ●● kiirus; ●● allüksuse lahinguvõime säilimine;
annaabi.ee 
