Sepa skraa Meister on kohustatud hoidma oma au ning mitte häbistama käsitööd. Tööpäev algab päikesetõusul ja lõpeb päikeseloojangul. Kui tsunftivanem käseb tsunftiliikmetel vait jääda, siis on tsunftiliige kohustatud vait jääma ning need, kes ei kuula sõna ja ei jää vait, peavad tsunftile veerand oma toidust andma. Kui keegi tsunftiliikmetest ütleb tsunftivanemale või teistele tsunftiliikmetele halvasti, siis peab ta trahvi maksma. Kui tsunftivanem tõstab toosti, peavad kõik võtma toosti koos temaga. Igaüks, kes tahab tsunftiga liituda, peab tõestuseks tegema paari hobuseraudu, hea laia puusepakirve ja sadulakirve. Õpipoiste ja sellide väljaõpetamine kestab meistri juures neli aastat. Meistrid peavad oma õpipoistele ja sellidele hästi süüa andma, viimased peavad aga omakorda olema vähenõudlikud. Kui õpipoiss ei pea vastu ja põgeneb, toob meister ta jõuga tagasi ning karistab. Tsunftiliikmed ei tohi kahjustada ka tsunfti au. ...
· Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Käsitöö, tsunftid · Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. · Väljaõpe · Kaitsti turgu · Kontrolliti kauba hindu ja kvaliteeti. · Tsunftid moodustato kõigepealt vanematel ja keerulistemalt käsitöö aladel. · Tsunftisundus- ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. Kaubandus · Soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus.
vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa liit- Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. gild- kaupmeeste ühendus. tsunft- käsitööliste selts. skraa-põhikiri; peapiiskop- kõige tähtsam vaimulik! piiskop- oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. toomkiri e. katedraal -piiskopkonna peakirik Missa - pidulik jumalateenistus; Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; visitatsioon-kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada
12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed. Skraa-tsunfti põhikiri. Väikegild- koondas käsitööharude tsunfte.
talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe võimu all. 6) Linnad ja kaubandus: raad linnavalitsus, gild kaupmeeste ühendus (1-suurgild.. abielus kaupmehed, 2-mustpeadevennaskond..vallalised tüübid). Tsunft käsitööliste ühendus. Ühe eriala ühendus. Skraa tsunfti põhikiri. Hansa Liit Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu. Madalmaade, Põhja-Saksa ja Liivimaa kaupmeesteühendus (Põhja- ja Läänemerel). 7) Mõisted (2 lausega): Ajalooline aeg keskaja algusest kuni tänapäevani. Seda uuritakse põhiliselt kirjalike allikate toel. Kunda kultuur levninud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Muistised, mis peegeldavad elustiili jnejne, on kultuuri all vms.Kammkeraamika.
põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad
Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati. Pühakute elulugude uurijad kahtlevad sügavalt selle pärimuse tõepärasuses, küll aga võib kindel olla, et selles ei kahelnud keskaegsed ristisõdijad ja kaupmehed, kelle hulgast tulid ka Vana-Liivimaa koloniseerijad. Neile võis lugu surmakartmatust kristlasest sõdurist Mauritiusest pakkuda innustavat eeskuju. Mustpeade Skraa Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine ja vastastikune eestkoste. Oma vennaskonnakaaslase au ning heaolu eest seismine kuulus enesestmõistetavate moraalinormide hulka. Sarnaselt teistele vennaskondadele ühendas ka mustpäid mitte ainult ametialane tegevus, vaid vähemalt samal määral ka ühised seltskondlikud ettevõtmised ja kiriklikud toimingud. Kõiki nimetatud valdkondi vennaskonna
Linna kodanikuks võis saada vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis maksu. Linnad: Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu Gildid- Suurim kangkaupmehi ühendav gild oli Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi. Kui kodanik tõusis käsitöölise seisusesse, siis ta tõenäoliselt saksastus. Eestikeelne kirjasõna- Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud aastast 1535.
Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele
sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks.
· Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus · Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need · Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus
Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände. Läänest itta: sool, vein, õlu, relvad, vürtsid, heeringas Idast läände: karusnahk, pargitud nahk, vaha, mesi, puit, tõrv, lina 5. Mõisted: tsunftijänes, skraa, sedööver Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete õigused ja kohustused, tööajad jne Sedööver meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal. Suurgild sinna kuulusid jõukad ja rikkad kaupmehed Väikegild käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid,
elanikkonna igapäevaseid vajadusi. Peenemaid oskusi nind välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti kauba kvaliteeti ning hindu. 15.-16.sajandil sai suuremates linnades tsunfti kuulumine erialase tegevuse esimeseks eelduseks. Ajapikku jõustus tsunftisundus, mille tõttu tõrjuti kõrgematelt ametikohtadelt järjekindlalt mittesakslased. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa, see määras ära meistriks ja liikmeks saamise tingimused ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kuna keskajal Liivimaal ei eristatud õpipoisse ning selle, pidid õppimise lõpetanud esitama meistriks saamise nimel meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teistele liikmetele pidu.Turu kaitseks hoidsid tsunftid meistrite arvu linnas piiri taga. Meistristaatusel ning tsunfti liikmeks astumisel oli aga hoopis suurem tähtsus
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus
Kuidas mõjutas tsunfti korraldus keskaja käsitööndust? Tsunftid tekkisid 15 saj.Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset. Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost
hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine. Oma vennaskonnakaaslaste au ning heaolu eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788. aastal asustatud tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing tollases Vene riigis. Ka vennaskonda reguleeris skraa, millest esimene napp versioon on pärit 1407.aastast, kuid skraad täiendati ja uuendati pidevalt. Vennaskonna auliikmete auvendade hulgas on olnud Rootsi kuningaid, Vene keisreid ja muid kõrgeid võimukandjaid. 1938. aastal võeti auvennaks Eesti president Konstantin Päts. 19. sajandi lõpust saadik on Mustpeade vennaskond tegutsenud seltskondliku ja kultuurilise ühendusena, mille üheks ülesandeks oli hansatraditsiooni säilitamine. Erinevalt Tallinna gildidest, mis 1920
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik.
· Vabatalupojad nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti; · Maavabad talupojad olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus, kodukariõigus, reformatsioon, toomkapiitel, missa, kabel, pildirüüste, skraa. · Hinnus kindla suurusega andam; · Kümnis protsentuaalne andam; · Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga; · Reformatsioon - 16
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu
olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga
Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon: Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük
sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse:
Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri *Jüriöö ülestõus- eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 1343. Eesti pidas sõda Taaniga. Vallutati linnu üle Eesti. Kasutati ka Rootsi abi. Üldkokkuvõttes kaotasid eestlased selle sõja *Ordu- kõrgmeister(Võnnu) >ordumeister(Riia)>komtuur- foogtid >komtuurkond(Viljandi) >foogtkonf (Rakvere) Rüütelvennad >preestervennad >poolvennad
* Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
Ajalooline määratlus- 1227(Muistse vabadusvõitluse lõpp) kuni 1561(Liivi ordu viimane välilahing. Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...
minemine. 8.Talupoegade olukord keskajal halvenes. Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid. Riided olid tavalised, keskaja inimese omad ja söödi omatoodangut. 9.10. 11. See edendas majandust ja kaitses kaupmeeste vara varastamise eest. 12. Tsunft tegutses skraa käsikirja all ja oli teine kõige mõjuvõimsam linnavalitsuse osa kuid eestis oli tsunfte ainult 2 ja need olid mittesakslaste tsunftid ja saklaste tsunftid.
(mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa) Tsunft ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman tsunfti või gildi vanem Gild kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja
Pilet 13 1. Käsitöö ja käsitöölased 2. Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused, olulisemad retked* 1. Käsitöö ja käsitöölased a) Materjalid · pt 18 lk 86 - 89 · TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. ...
( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu|Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee|Käsitöölised:Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu)| 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)|Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000-
kuid on teada, et tegutsemisaja algperioodil ei pidanud Tallinna raad kirjalikku arvestust. Keskajal oli suuline traditsioon isegi tähtsam kui kirjalik. Seega võis kauplemiskoht olla siin Risto Sulu juba varem. Turu olemasolu tähendas, et kauplemisel pidid täidetud olema teatud ametikohad, mida on hilisema Olevi gildi skraa alusel seotud maarahva tegevusaladega Tallinnas. Oleviste gild oli alguses Tallinna eestlastest ja mittesakslastest kodanikke koondav vaimulik vennaskond, mis hiljem muutus lihtsamate käsitööaladega tegelenud käsitööliste kutseühinguks. Oleviste gildi on esmakordselt mainitud ajalooürikutes 1341. aastal. Oleviste skraa näitab, et selleks ajaks olid olemas juba maarahvast linnakodanikud, kes olid omandanud mingisuguse ameti
*1247 Tallinn sai esmakordselt linnaõigused. *1283 Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos) *raad- linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest) *bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus. *skraa tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne. Hiljem hakkas skraa takistama ka majandus arengut, kuna osad tegid tööd rohkem, kui skraa järgi seda ei tohtinud. 1) Koostan kronoloogilise kava Jüriöö ülestõusu kohta. (7-8 kavapunkti) 1. 23. aprill 1343 Ülestõusu algus Harjumaal (talupojad tahtsid saada vabaks, oli suunatud Taani ja Saksa võimu vastu) 2) Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja tapeti 28 munka.
Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed Hansa Liidu tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis
Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma koondusid põhikiri ehk skraa. ametialade järgi See määras ära, mis tsunftidesse. tingimustel saadakse Tsunftide raames meistriks ja tsunfti korraldati väljaõpet liikmeks ning millised kaitsti turgu jpm. on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kaubandus Liivimaa linnade Tallinn, Tartu, Viljandi ja kaubanduslik suunitlus Uus-Pärnu olid Hansa liidu
vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik c)linnaõigus-dokument, kus sees olid linna reeglid d)tsunft- käsitööliste ühend e)gild-kaupmeeste ühendus f)pidaritõbine- nakkushaige inimene, kes elas teistest eraldi
· Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest Korraldati koos liikmete eest(peod, seltsi,hoolitseti meistri lese,orbude eest) · Tsunfti kuulus käsitöömeister
Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne olukord oli hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti olulisemaks väljaveokaubaks oli teravili ning sisseveokaubaks oli sool, mis andis siinsetele kaupmeestele suuremat kasumit.
Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid Ametialade järgi koonduti tsunftidesse o Väljaõpe, turu kaitsmine, hinna ja kvaliteedi kontroll Tsunftijänes – Tsunftiväline käsitööline Skraa – Tsunfti põhikiri Meistriks saamine: o Õpipoiss, Sell, Meister Gildid Keskaegne ametiühendus o Kaitses oma liikmete huve o Hoolitseti leskede ja orbude eest Mustpeade vennaskond – Vallalised kaupmehed Lepiti prostitutsiooniga Öine liikumise keeld Hansa liit Kaubaühendus Lääne- ja Põhjameri
(4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 Et isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla koos raehärraks.
mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 29. Mis oli gild? 1p Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses ja ühendas oma liikmeid 30. -Mis oli skraa? 1p Skraa on iga tsunfti põhikiri 31. -Kes oli skolastik keskaegsel Liivimaal? 1p Skolastik toomhärrast toomkapiitli (toomkooli toomkorikute juurest) juhataja 32. -Kuidas püüti kirikut reformeerida 15.-16. sajandil? 2p 15. saj. Reformipüüdlused püüdsid tuua uuendusi kirikusse(emakeelsed jutlused). 16. saj. algatas Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas ja Hohannes Zyvel visitatsiooni ehk kirikukatsumise korra, samuti korraldas sinode maarahva
Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades.
raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist raudrüüst, keskaegse kirjutaja tuba ja palju muid vanu asju. (Palamets 1982) Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse. Gildi liikmed allusid gildiseadustele, kuid võisid alati arvestada ka gildi toetusega Tallinnas. (Hergauk jt. 2007) Meistrid, sellid, õpipoisid Tsunfti põhikiri ehk skraa nägi ette, kuidas nooruk omandab vajalikud oskused, et saada lõpuks käsitöömeistriks. Mitte iga soovija ei pääsenud ameti õppima. Selleks pidi sündima “kristlikust abielust ja ausatest vanematest’’. Lihtsamate ametite omandamisel kestis õpipoisiaeg 2-3 aastat, keerulisemate puhul 5-7 aastat. Alguses kasutati noorukit peamiselt abitöödel: ta koristas töökoda ja tõi materjale kätte. Ameti enda õppimine algas hiljem. Siis sai ta näägutada küll meistrilt küll sellidelt
kaardil? Jüriöö ülestõus 19. Millised seisused osalesid Maapäeval? 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad, nende sea juhtivalt Harju-Viru omad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. 20. Millised linnaõigused kehtisid Eesti ala linnades? Lüübeki linnaõigused ja Riia õigused (saadud omakorda Hamburgist) 21. Kes esindas maahärrat linnas? linnafoogt 22. Mis on skraa? On põhikiri 23. Mis on missa? Pidulik jumalateenistus 24. Kuhu rajati Eestis Augustiinlaste ordu klooster (koha nimi)? eestisse 25. Linna kõrgeim võimuorgan. raad 26. Kaupmeeste 2 ühendust Eestis? Suurgild ja Mustpeade vennaskond 27. Mis on tsunft? Käsitööliste ühendus 28. Vanim Eestis asunud mungaordu? Tsisterlaste ordu 29. Hansa Liitu kuulunud Eesti linnad. Tallinn, Uus-Pärnu, Viljandi ja Tartu 30
1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused:
Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri Tsunftiusundus kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed mittekuuluvad ja salaja ametit pidavad käsitöölised Tsunftid Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid. Eraldi tsunftid olid näiteks kullasseppadel, rätsepatel, vööseppadel ja paljudel teistel ametimeestel.
maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem, linnapea, tähtsaim ametnik; Gild- ametialane ühendus, kuhu kuulusid ülem- või keskklassist kuuluv täiskasvanud mees. Gilidid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid abi ja toetust. Tsunft-käsitööliste vennaskond, kuhu linnakäsitöölised kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti. Skraa- tsunfti põhikiri. Toomkapiitel- iseseisev autonoomen üksus oma vara ja kassaga, kuhu kuulusid kõrgemad vaimulikud; Kirikukihelkond- territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid; Missa- jumalateenistus, ladina keeles; Tsitertslased, dominiikllased ja frantsiskalased= kerjusmungaordud; Reformatsioon- usupuhastus, Marthin Luther 1517 Wittenbergis. Liivimaal 1523; Pildirüüste- 1524 kirikutes rüüstamine, purustamine.
500 kohanime Harju-ja virumaalt. Väike En- sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades. 10) 11)Adramaa- pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi 2)Maapäev- oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste(linnade ja vasallide)nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. 11)linnaelu korraldas Lübecki õigus 12)tsunft-ühe käsitöö meistrite liit. skraa-tsunfti põhikiri,mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks. Bild-sunfktide või käsitööliste liit 14)Bernt Notke-saksa maalikunstnik ja skulptor, surmatants- surm tantsib eluga.
majapidamise ja käsitöö vallas, sellele viitavad keelelaenud nt. tool, püksid jne. Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri Venemaale veeti: Flandria kalevit, Reinimaa relvi, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid; Pr. , Portugali ja Saksa sooli, veini, õlut, vürtse. Läände veeti Venemaalt: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, liha, kanepit. Liivimaalt veeti peamiselt: teravilja, lina, kanepiheiet köie tootmiseks, paekivi ehitus-ja hauaplaatideks, puitu.
lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatuid reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga. Skraa(tööliste põhikiri) määras õpipoiste ja sellide arvu. Lisaks keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Õpipoiss Pidi olema sündinud kristlikust ja ausatest vanematest. Õpipoisiks mindi 7- aastaselt , sest õpiaeg oli üsna pikk. Lihtsamatel erialadel oli 2-3 aastat ja keerukamatel oli 10- 12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas alles hiljem
annaabi.ee 
