peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu. Idas piirnesid saksa ordu ja tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. 14.saj. lõpul halvenes Saksa olukord Taani, Rootsi ja Norra ühinesid Kalmari uniooniks. Peale seda võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Dietrich Damerow Tartu piiskop, kes otsis välistoetust. Liit Saksa kuningaga, et murda Saksa ordu võim. Wolter von Plettenberg Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3
Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj
Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma
Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid
ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehitisi Harmoonilised Proportsionaalsed MOSKVA KREML
Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas. Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati
Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (tverikarjalased, vene keeles ka ülemvolga karjalased - verhnevolzskije), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased (siirtokarjalaiset, 1976. aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast. 2002. aastaks oli neid järel 93 344. Niisiis on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Eriti kiire on tverikarjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989
Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414,
Erinevalt teistest vene vürstiriikidest, kus võim koondus vürsti kätte, paistis Novgorod silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosolek e veetse, millel osalesid mõjukamad linnakodanikud. Veetsel arutati läbi tähtsamad küsimused võeti, vastu olulisemad otsused ja valiti igapäevase tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed. Veetse valis ka vürsti, kelle võim oli piiratud. Vürstiga sõlmiti leping ja tal tuli anda veetse ees vanne. Novgorodi elus etendasid tähtsat osa käsitöölised ja kaupmehed. Linnas asusid Gooti ja Saksa kaubahoov omalaadsed hansakaupmeeste esindused. 2. Selgita Moskva esiletõusu Ivan I ja Ivan III ajal lk. 144145 Ivan I oli kaval poliitik, kes oskas rahvalt makse nõuda ning Moskva piire nihutada. Ivan I tegi koostööd tatarlastega, tema väljapaistvad teod toimusid venelaste arvel. Ivan III seadis oma põhieesmärgiks vene alade ühendamise. Ivan III
hauda. Lahkunule pandi vasakusse kätte taskurätik, paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478. aastal ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo
Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood Kuradi kujutused Punakaskuldne toon Kirikute siseruumides Mosaiigid Freskod Kuulsaim ikoonimaalija - Theophanes Kreeklane Sündis Bütsantsis Tegutses Venemaal Loomingus avaldub: keskaja aketismi vastuolulisus Ilmalike sugemete tungimine kirikukunsti Teostest on säilinud: Novgorodi lunastaja kiriku freskod Moskva Kremli Blagovestsenski katedraali ikoonid Vladimiri Jumalaema ANDREI RUBLJOV: Apostel Pavel Püha Kolmainsus Tänan kuulamast!
Kuidas on võimalik tappa inimest, kes koosneb sinu enda verest ja on sinu järeltulija? Mitte miski ei heasta sellist tegu ja sellist tegu iseloomustada ainult sõnaga "julm" on liiga vähe. Opritsnina (opritsnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad) raames korraldati mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis (Novgorodi veresaun). Novgorodi veresaun seisnes selles, et 9. kuni 12. veebruarini 1570 lasi Ivan Julm opritsninal tappa või surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta pidas seda ebalojaalseks ja Venemaad lõhestavaks linnaks. Mitte ükski normaalse mõistusega inimene ei suuda vaadata pealt sellist veretööd, mitte ükski normaalse mõistusega inimene ei suuda tappa nii palju inimesi lihtsalt sellepärast,
puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele
Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene
Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda,
Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · 1237 - luuakse Liivi ordu · 1238 - Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna
linnamäe kirdejalamile. Umbes 11. sajandi keskpaiku jäeti Eestis paljud senised linnused maha ja uusi rajati hoopis teistesse kohtadesse. Otepää linnus oli üks väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja ta kindlustati veelgi tugevamaks. Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217
nende nimigi kandus üle nende alistajatele. Leedu suurvürstiriik muutus aga ajapikku üheks Euroopa suurimaks ja võimsaimaks riigiks, mis laienes Vene vürstkondade arvel ja ulatus ajuti Läänemerest Musta mereni. d) Idapiir: põhjas elavaid soomlasi ristiti kahelt poolt Lääne- ja Kesk -Soome ristiti katoliku usku ja liideti Rootsiga idapoolsematele hõimudele tõid venelased õigeusu ja nad sattusid Novgorodi võimu alla tänapäeval tunneme neid karjalastena Venemaa oli poliitiliselt killustunud vaenutsevateks vürstiriikideks, mistõttu saadi lüüa mongolitelt ja jäädi nende maksualusteks Novgorodimaa aga oli piisavalt tugev, et peatada nii rootslaste kui sakslaste sissetungikatsed 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe
Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus VANA VENE RIIK Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest Družiina – vürsti sõjasalk Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel Õigeusk – pärast kirikulõhet Bütsantsis alguse saanud katolikust kirikust välja arenenud ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik Veetše – Novgorodi linna juhtinud rahvakoosolek Mongolid – Kesk-Aasiast pärit rahvas, kes Tšingis-Kahaani juhtimisel vallutasid Hiina ja Kesk-Aasia ning Batu-Khaani juhtimisel Vene alad peale Novgorodi; valdusi nimetati Suur hordi riigiks; nende võim Vene aladel lõppes Kulikovo lahinguga Aleksander Nevski – Novgorodi vürst, kes 1240 a peatas Neeva jõel Rootsi ristirüütlite pealetungi, ja 1242 a võitis Peipsi Jäälahingu Saksa orduga; kuulutati pärast surma pühakuks
mis normannistliku suuna pooldajate arvates on ka küllaltki täpne ja tõene kirjeldus vaatamata sellele et see pandi kirja 200 a hiljem. Lisaks on mitme teooria kohselt andnud vikingid ka nime russ ehk alguses kandsid seda viikingi soost valitsejad ja hiljem kinnistus see kogu rahvale ja nede poolt asustadud maale. Arheoloogilistel kaevamistel vanades linnakohtades on avastatud mitmeid esemeid mis viitavad otseslt viikingikultuuurile. Nii näiteks on kindel viikingite viibimine Novgorodi lähistel 9saj( u selle ajal saabusid sinna ka krooniak järgi Rjurik oma kaaskonnaga-keda ehk eksitavalt on peetud tema vendadeks) 9. Vana-Vene riik 882945 (Oleg, Igor). Varjaagide vürstiriikidest kujunes kõige tugevamaks Novgorodi värstiriik ja seda tänu skandinaavia lähedusele kust sai sõjalist täiendust, mis aga tegi võimalikuks ekspansiooni lõunasse. Selle tulemusena õnnestus Rjuriku järeltulijal Olegil ühendada kaks vene riigi algset keskust ja luua Vana-Vene riik aastal 882
Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu
Vanavene kunst 988 õigeusu vastuvõtt Bütsantsist. Võeti üle ka kiviarhitektuur Kiievi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Vanem ja suurem kui Novgorodi Sophia katedraal aga väiksem kui Hagia Sophia katedraal. o Algselt oli ruudu kujuga ja viie lööviga praegu on 9 lööviga o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung]
väravaid. Linnamüüris oli kokku kolm väravat: Riia värav, Tartu värav ja Pika tänava värav. 1400. aastatel oli Viljandi müüriga piiratud ala suurus on 14,8 ha, sellest oli linnus 4,6 ja linn 10,2 ha suurune. Hertsog Heinrich Lõvi toetusel moodustasid saksa kaupmehed Gotlandil Visby linnas kaupmeeste ühenduse (hansa) 1160. aastal. Seda võime lugeda Hansa alguseks Läänemerel. Neil oli oma pitsat, õigus ja valitud oldermann. Kaupmeeste sihiks oli Novgorodi turg, kuhu nad rajasid 1192. aastal Saksa hoovi ehk Peetrikoja ja Peetri kiriku. Hansakaubanduse edu Läänemerel põhines uue laevatüübi - koge - kasutuselevõtmisel. Kogel ei saanud sõita mööda jõgesid sisemaale nagu seda sai teha viikingite ja saarlaste madala süvisega laevadega. Seega pidid Visbyst Novgorodi teel olevad kaupmehed tegema vahepeatuse, ladustama ja ümberlaadima kaubad kas lotjadele või
Slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele. 5.Nestori kroonika järgi tulid varjaagid kõigepealt ise Loode-Venemaale maksu koguma, kuid kohalikud hõimud lõid nad tagasi. Seejärel üritasid kohalikud ise end valitsema hakata, kuid läksid tülli ning otsustasid hoopis varjaagid valitsema kutsuda. 862. aastal olevatki tulnud kolm venda russide hõimust: Rjurik Novgorodi, Sineus Valgjärve lähedale Beloozerosse (Belozersk) ning Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse. Kaks aastat hiljem oli järel ainult Rjurik, kes valitses riiki kuni surmani 879. aastal. Eesti ala oli nüüd kahe tähtsa keskuse -- Skandinaavia ja Vene riigi -- vahel, ent jäi mõlema jaoks siiski perifeeriaks. 882. aastal viis vürst Oleg (ka Helge) riigi keskuse Kiievisse. 988. aastal võttis Vladimir Püha vastu ristiusu ja Kiievi-Venest sai kristlik riik.
Veel suuremat võimu taotlenud ordu lootis oma valdustele lisa saada Eestimaalt ja sõlmis liitlassuhted Tālava latgalite vanematega. Latgalid omakorda olid Läti Henriku sõnade kohaselt eestlaste ja liivlaste käe läbi varem palju kannatada saanud ning soovisid orduvendade abil nüüd oma seisundit parandada ja eestlastele kätte maksta. Otsustava kaaluga võisid aga olla hoopis kaupmeeste nõuded, kes soovisid kindlustada Pihkvasse ja Novgorodi viivaid kaubateid. Hilisemate sündmuste valguses võib arvata, et piiskop Albert ei olnud sel ajal huvitatud eestlastega tõsisemasse konflikti sattumisest, kuid ta ei viibinud sõja puhkemise ajal Liivimaal ega saanud sündmuste käiku otseselt mõjutada. Sõda ei pooldanud ilmselt ka liivlased, kellest paljud soovisid piiskopi ja ordu võimu alt vabaneda ning nägid eestlasi selles oma potentsiaalsete liitlastena. 1208
tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis
aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised põllud. Mõned sündmused Eesti esiajaloos 1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine. 1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale. 1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus
Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus · 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude, · Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait
1. Millal hakkas kujunema Kiievi -Vene riik? Miks? ... 2. Nim vanimaid Vana-Vene vürstiriike. Esimene oli Kiievi vürstiriik, teine oli Novgorodi vürstiriik, kolmas oli Vladimir-Suzdalimaa. 3. Milline linn sai 14. Saj Venemaa keskuseks. Kirjelda kindlusehitist. Vt vih. (Kreml). 4. Kirjelda Punasel väljakul asuvat kirikut ( Vasili Blazennõi ). 1555. Aastal algas ehitus. Kirikul on 9 kuplit, tornid/kuplid grupeeruvad keskel seisva Maarja kaitsepühaku kuppelkiriku ümber. Ehitati Ivan Julma ajal. Ivan oli purustanud sõjaliselt tatarlased. Tatarlaste kindluse viimasel päeval (9.päeval) vallutas ta kogu
pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld, kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blazennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli müür ja Novgorodi ja Pihkva linnamüür, maalikunst puudus ümarplastika, ikoonimaal
Vana-vene kirikud-igakujuke ja muster sümboliseeris midagi. Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia Kuplid olid üle kullatud päris kullaga. N: Kiievi Sofia katedraal(südamik meenutab kreeka risti.Hiljem ehitati põhja- katedraal(südamik meenutab kreeka risti.Hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele 2 löövi.Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes ja lõunaküljele 2 löövi.Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a
aastani. Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile Põhjasõjas alistub Tartu 1704. aastal Vene ning Tartust saab keskaegse vasallriigi, vägedele. Kogu Eesti- ja Liivimaa, Tartu piiskopkonna keskus. sealhulgas sõjas laastatud Tartu minek 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu Vene võimu alla fikseeritakse 1721. aasta liikmeks ning kujuneb õitsvaks Uusikaupunki (Nystadi) rahulepinguga. kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi 1764. aastal, pärast keisrinna Katariina II kaubateel. Pärast Pihkva ja Novgorodi külaskäiku, algab varaklassitsistliku Tartu ülesehitamine.
Liivlased, latgalid, Theodoricihi retked Kesk-Eesti Theodorich- *Eesti ala tuleb Mõõgavendade ordu väikestesse maakondadesse Eeestimaa piiskop süstemaatiliselt allutada Novgorodi vürstiriik 1212 Varbola ründamine Novgorodi Mstislav *Idast on oodata 1212 Lembitu retk Pihkvasse Uljas ohtu Lembitu 3-aastane Ugandi ja Sakala ja 1.3. 1212-1215 vaherahu Soontagana Riia linn, liivlased, 1212 Toreidas vaherahu Kaupo *jõud veel tasakaalus
· Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. · Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. · Probleeme tekitaid aga : 1. Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse. 2. Eestlased olid sõjast kurnanud 3. 1212 puhkes katk. · 1212 sõlmiti katku pärast kolmeks aastaks vaherahu. · 1215. algas võitlus uue hooga. Saklased ja latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd ka juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. · Eestlaste korraldatud nelja maakonna phine sõjaretk Riia vastu nurjus.
7. Latgalite ja liivlaste vägivaldse ristiusustamise algus Alberti ajal. Maale toodi ristirüütlid, kes latgaleid ja liivlasi vägisi ristiusustasid 8. 1201 Riia linna rajamine. 1206 liivlaste alistamine ning 1208 latgalite alistamine. Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks. 9. Muistne vabadusvõitlus Eestis selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine. Novgorodi ja Pihkva vägede sekkumine. Lembitu isik ja Lembitu tegevus. Muistset vabadusvõitlust alustati eelkõige Sakala ja Ugandi vastu, kuna need muinasmaakonnad olid tihti käinud latgalite alasid rüüstamas. Ugandi sõdis samal ajal Novgorodi ja Pihkvaga, kes pidasid Ugandit oma mõjualaks. Lembitust sai eestlaste väejuht, kelle eestvedamisel võeti ette mitmeid sõjaretki. 10. 1217 Madisepäeva lahing. Selle tähtsus. Mis toimus, mis olid selle tagajärjed.
........ aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ........................................... . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas 2. ,,Maakonnakogu seadustik" b. Langetas aastatel 1648-1649 tähtsaid otsuseid 3. Sunnismaisus c. Seadustik, mis tegi järelandmisi eriti aadlikele 4. Maakogu d. Keisrinna, kes tõusis Venemaa troonile
Novgorodi Sofia Hilisemate laiendustega on Välisilme on lihtne ka Novgorodis levis esinduslikum ja toredam laad katedraal muudetud range Novgorodi ja selle Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12.saj algus) Ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lähiümbruse kirikud lõpp) Pihkva ehituskunst Pihkva arhitektuur sarnanes Novgorodi omaga, kuid Pihkva-pärases stiilis kirikud asuvad Petseri kloostris ja kirikud olid sageli väga väikesed Irboskas Vladimir-Suzdalimaa Õitseng kestis 12.sajandi Kirikute fassaadidel Levis väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe arhitektuur lõpust mongolite sisse- kasutati erandlikult keskse ümarkupliga kiriku tüüp, ntx Dmitri katedraal tungini 13
Esimest korda mainitakse teda seoses Sakala väe tasuretkega üle Ümera jõe 1211. aastal, kui eestlased rüüstasid Rubene kanti, kus Henrik preestriks oli. Tal võis olla koguni isklik kokkupuude Lembituga, võibolla pööras ta osaliselt ka seetõttu talle oma kroonikas rohkem tähelepanu kui teistele eestlaste vanematele. 1212. aastal saatsid ristisõdijad Sakalasse preester Salomoni, kes asus Viljandi ümbruskonnas rahvast ristima. Samaaegselt tungisid Novgorodi ja Pihkva venelased Novgorodi vürsti juhtimisel Ugandisse ja hiljem ka Harjusse, kus nad piirasid Varbolat ja rüüstasid ümbruskonda. Seepeale hakkasid ugalased ja sakalased koguma oma sõjaväge, et teha tasuretk Pihkva alla. Sellest kuulda saanud preester Salomon lahkus Viljandist, kuid mingil põhjusel kogus Lembitu enda ümber väesalga, jälitas preestrit, sai ta kätte ja tappis. Seejärel liikus ta eestlaste väega Pihkva alla. 1215
Vanavene arhitektuur 10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis. U. 1475-1479. Issanda Muutmise kirik Kizis 1714.a.
VANAVENE KUNST Koostaja:Artur Jarmolenko 10.kl 09.05.2018 Mida ehitati? *Kirikuid *Bütsantsi stiilis. *Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil. *Linnades levis kiviarhitektuur. *Maal aga levis puuarhitektuur. (Kiievi Sofia katedraal) Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged. * Oli maastiku lahutamatu osa. Kuulsamad *Kiievi Sofia kirik *Novgorodi Sofia katedraal *Moskva Kreml (14. saj.) *Uspenski kirik Kus leidub palju puukirikuid? *Venemaal. (Kizi puukirik) Pildid (Novgrodi Sofia katedraal) (Uspenski kirik) Kasutatud allikad https://karinakunstiajalugu.weebly.com/vanav...
pramidaalne ssteem * Selline ssteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil * See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal * Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj mberehitustega rikutud * Siis ehitati kirikule juurde veel neli lvi * Kiieviga vistleb sel ajal thtsuselt Novgorod * Novgorod oli Phja-Venemaa suurim kaubalinn * Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga * See ples aga varsti maha * Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielvilise ristkuppelkirikuna * Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn he uulitsa kirikud * Need olid pisikesed he kupliga kirikud igal suuremal tnaval (umbes 200) * 12. saj alguses laguneb Venemaa kmmekonnaks vrstiriigiks * Kige tugevam oli Vladimiri vrstiriik * Vladimiri vrstiriigis asutati ka Moskva linn
(vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul (Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega. Tartus kujunes välja omaette Vene linnaosa - ida poolt tulnud kaubahärrade alaline peatuskoht kahe ortodoksse kirikuga: üks Novgorodi, teine Pihkva kaupmeeste tarvis. Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu.
1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus dirigendiks
Vana-Vene riik (Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased bulgaarlased 3. Lääneslaavlased poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt, kreeka tähestikul põhinev kirillitsa sai tänapäeva slaavi tähestiku aluseks. Võimsuse saavutab riik Jaroslav Targa valitsusajal. Valitsusaega võib pidada Vana-Vene riigi õitsenguks, sest · Riigi valdused ulatusid Mustast merest Läänemereni
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 ...
Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud. Muinasmaakondi oli 8, neid juhtisid kihelkonnavanemad ühiselt. Rävala, Harju-, Järva-, Lääne-, Viru ja Saaremaa, Sakala ja Ugandi 22. Eestlaste naabrid hilisrauaajal – tea, kes elasid Eesti aladest lõunas (Liivlased ja latgalid) ning millised olid eestlaste suhted nendega Suhted naaberrahvastega olid rahumeelsed. Lõunas: soome-ugri liivlased, balti rahvad, leedulased Läänes: skandinaavlased, ohtlikud Idas: Novgorodi vabariik, oht vähenes . 23. Mis oli hilisrauaajal muutunud Skandinaavias? Skandinaavia riikide tekkimine 11. sajandil ja selle tagajärjel toimunud muutused Läänemere ääres. Eestlaste ja Skandinaavlaste suhete halvenemine. Sigtuna linna põletamine 1187. Skandinaavia riigid olid muutunud kristlikeks kuningriikideks ja tahtsid ka Eestis ristiusustada, see ei õnnestunud Eestlased hakkasid ise sõja- ja rüüsteretki korraldama. Sigtuna 1187 24
Eestlased Venemaal Eestlaste vljarndes Venemaale vib eristada mitmeid perioode. Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lhirnne philiselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige
Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid Lembitu Sakala vanem, koondas vägesi Madisepäeva lahingu jaoks, suri lahingus Valdemar II Taani kuningas, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Kinnitas kanda Eestis. Lasi ehitada Tallinna kivilinnuse, ristiusustas rahvast. Maabus ka saaremaal, kus lasi ehitada kivilinnus, mille saarlased kuniga lahkumisel kohe hävitasid Aleksander Nevski Novgorodi vürst, juhtis vene vägesid 1240 aastatel. Rahvuskangelane venelastele, peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positisiooni Loode- Venemaal-selle eest kuulutati pühakuks Valdemar IV - taani kuningas, kes tahtis eestimaa hertsogkonna ordule maha müüa 1) Kiriku positsioonide tugevdamine, kaupmeeste huvid(turvatunne kirikliku võimu all, avas teed läänemere kandis), soov lisada juurde maad, ristiusu levitamine paganlikes maades
organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
