Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"palgaarmee" - 122 õppematerjali

palgaarmee - 15.saj, tekkis vabatahtlikute värbamisega, struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:sõjakirves, oda, mõõk.Strateegia:joontaktika. Alaline armee- tekkis vabatahtlike värbamisega.Struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:oda,piigid,musketid,täägid.St rateegia:tsentrum ja tiivad, kurnamisstrateegia.
thumbnail
1
doc

Totaalkaitse või palgaarmee

Totaalkaitse või palgaarmee Väikeriigina on Eestis alati oluliseks peetud välispoliitikat ja riigikaitset. Viimasel ajal on esile tõusnud küsimus kaitseväe efektiivsusest. Alternatiiviks vananenud kohustuslikule sõjaväeteenistusele on pakutud palgaarmee moodustamist. Palgaarmee kõige olulisemaks tugevuseks on professionaalsus. Lisaks uudsemale relvastusele, kaasneb palgaarmeega ka teistsugune õpe. Kui sõjaväeteenistus kestab 8-12 kuud, millest vaid 3 kuud on noorteaeg ehk aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just...

Ühiskonnaõpetus
133 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajateenistus või Palgaarmee

Igal aastal loeme lehtedest, kuulame raadiost ning vaatame telekast uudiseid kus räägitakse ajateenistusest. Kuidas paljud noored mehed üritavad sellest pääseda. Kes otsib abi meditsiini poolelt, kes peidab end niisama. Aga miks noormehed põiklevad ajateenistusest nii väga kõrvale? Viimasel ajal on palju räägitud palgaarmee moodustamisest, äkki oleks ka Eestil aeg see tegu ära teha. Ning moodustada oma enda palgaarmee ? Kui nüüd otsustatakse ,et meil on vaja palgaarmeed, kas see ei läheks mitte liiga kalliks. Kõigepealt oleks vaja reklaamida seda noorte seas, panna üles kuulutusi ja teateid, et selline asi on loodud. Ning kui nüüd tullaksegi kokku ja oldakse valmis moodustama palgaarmee, ega siis ei lõpe raha kulutamine. Kaitseliidule läheks palgaarmee moodustamine väga kalliks. Ning kust mujalt riik raha võtab kui igasugustest maksudest...

Ühiskonnaõpetus
82 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajateenistus või palgaarmee

4/12/ 10A Ajateenistus või palgaarmee Tänapäeval on väga aktuaalne teema kas ajateenistus või palgaarmee. Mina isiklikult olen ajateenistuse poolt. Järgevalt toon poolt ja vastu argumente. Nagu öeldakse, teeb sõjavägi poisist mehe. See on üpriski tõekspidav ütlus, kuna sõjavägi õpetab ja kasvatab. Sealne range distsipliin tuleb pikas perspektiivis üsnagi kasulikuks. Samas on see ka kui iseseisvuskursus, kus saavad ajateenijad ennast proovile panna, kasvatada kohusetunnet ja vastutust. Eks endalgi ole kuidagi turvalisem tunne, kui elada koos mehega, kes on läbinud ajateenistuse...

Ühiskonnaõpetus
101 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajateenistus või palgaarmee

Ajateenistus või palgaarmee ? Ajateenistuses peab iga noormees ära käima, palgaarmeesse aga minnakse vabatahtlikult ja selle eest saadakse palka. Kumb on parem ja kasuliku, kas palgaarmee või ajateenistus ? Ajateenistusse minnakse selle pärast, et seadus seda käsib. Sinna peab minema iga 18-25 aastane eesti noormees. Alati ei pea seda tegema. On erandeid. Vabanduseks võib olla mõni raske tervisehäire või vigastus, puue või siis mõni muu väga mõjuv põhjus. Palgaarmeesse minnakse aga vabatahtlikult ja ei pea olema ilmtingimata just eestlane. Sissesaamiseks on vajalik, et oled elanud mõnda aega riigis ja oskad riigi keelt. Selle eest saab...

Riigikaitse
122 allalaadimist
thumbnail
3
doc

kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele?

Ajateenijad teevad seda aga oma teiste tööde kõrvalt ja ei pruugi olla nii motiveeritud ja kindlad endas, kui seda on palgaarmeelased , oma väiksemate oskuste tõttu. Siiski palgaarmeel on ka omad miinused. Palgaarmeelased võivad olla kõrgelt treenitud professionaalid, kuid nad teevad seda kui ülesandena, mitte tahtena kaitsa Eesti iseseisvust. Teiseks, palgaarmee on kallis, kui Eesti peakski üle minema palgaarmeele, siis sõdurite arv oleks kümnetes kordades väiksem, kui seda oleks kaitseväega. Kolmandaks mureks on palgaarmee ebastabiilsus, kui palgaarmee peaks majanduslikel põhjustel Eestist lahkuma, siis poleks meil enam mingisugust kaitset välisvaenlaste eest. Kokkuvõtteks, isamaad kaitsvale armeele pole mingisugust alternatiivi. Eesti ressursse arvestades pole palgaarmee piisavalt otstarbekas. Eesti suudaks...

Riigikaitseõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sõjandus valgustusajastul

Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ning kuningavõime tugevnemine ­ rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele....

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa 17 ja 18 sajandil

Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington ­juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustus ja sõjandus

Tüüpilised absolutistlikud sõjad, et alamatele näidata kuninga võimu Võimsad Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi Inglismaa, Preisimaa, Venemaa Euroopa riigid hegemoonia- ülemvõim ,,Jõudude tasakaal" - kõik riigid keskmise tugevusega, Inglismaa kontollib Diplomaatia sünniaeg 17-18saj. diplomaat-saadik, ei saa karistada, isiku ja vara puutumatus Palgaarmee 17.sajand Alaline armee Tekkimine *15. saj rüütliväe osatähtsus väheneb, asemele *riigivõim ise organiseeris palgaarmee *sõjaväekohustus *isemajandav *prof. sõjamees *üh. majanduslik edenemine ja kuningas tugev *kindel vorm ja relvastus *patent- kuninga ja sõjapealiku vahel *magasinisüsteem- vili ja...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest

Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle palgaarmeele ? Paljude teiste riikide eeskujul on ka Eestis tõstatatud küsimus, kas traditsiooniline ajateenistuse süsteem on ennast ammendanud ning tuleks kasutusele võtta hoopiski palgaarmee. Kuigi ka palgaarmeel on omad eelised, arvan siiski, et ka edaspidi peaks kehtima kohustuslik ajateenistus. Esimene ning ilmselt ka tähtsaim aspekt nende kahe süsteemi võrdlusel on üksuste suurus. Kuna palgaarmee toimib vabatahtlikkuse alusel, ei saaks eriti sellises väikeses riigis nagu Eesti kokku arvestatava suurusega armeeüksusi. Praegu toimiva süsteemi alusel kuuluvad aga pidevalt reservväkke vastava väljaõppe saanud kuni 60-aastased mehed, keda vajaduse korral on võimalik mobiliseerida, saades sel viisil tunduvalt rohkem üksusi. Sealjuures mobiliseeritakse esmajärjekorras need, kes on ajateenistuse läbinud hiljem, ehk kuuluvad valmidusreservi...

Ühiskonnaõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Palgaline ja alaline armee

Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Jalavägi: raskejalaväelased (oda, sõjakirves, mõõk) ja kergejalaväelased (arkebuus ja musket). Ratsavägi: relvastuses mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükivägi: see oli täielikult eraettevõtjate st inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Ajutine palgaarmee polnud absolutistlikule riigivõimule toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee....

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?

###Riigikaitse kas ldine kaitseveteenistuskohutus vi palgaarmee ? Eesti Vabariigis tagatakse julgeolek kahel viisil - sisejulgeoleku, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning seda tiendav vlisjulgeolek. Vlisjulgeoleku eesmrk on tagada riigi ja rahva kaitse vimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse tleb, on eesmrgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel on Eestis julgeoleku tagajaks kaitseveteenistuse lbinud noored eesti mehed...

Ühiskond
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uusaeg spikker

Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil. Absolutism- piiramatu, jagamatu võim, mille puhul valitseja arvab, et on võimu saanud jumalalt...

Ajalugu
293 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

Mineviku ühiskond pidas sõdu vajalikuks osaks ja täiesti normaalseks. Oli valitsenud veendumus, et sõdadeta oleks ühiskond moraalitu ja puuduks au . Kuid õigustati ainult neid sõdu, mille motiiviks oli enesekaitse, õigusepärase omandi tagastamine või karistamine. Teisted motiivid olid mitte aksepteeritavad. Sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal , vähenes ainult sõja-aastate pidamise arv . 15. sajandil hakkas palgaarmee asendama keskaegset rüütlimaakaitseväge ja vähendama selle osatähtsust. Ühiskond edenes majanduslikult ja kuningavõim tugevnes. Kuna rahvas muutus rikkaks said nad endale palgaarmeed lubada. Palgaarmee komplekteeriti eraettevõtete poolt, kellele kuningas pakkus patenti. Teenistusse värvati alguses vabatahtlikke, kes pidid andma vandetõotuse ning kokkulepitud summa eest end riietama , relvastama ja toitlustama. Lisaks palale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga ....

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mõisted

Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej ­ Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad ­ muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus ­ (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus ­ palgaarmee . Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism ­ [mai tea mis see on] Hagia Sophia ­ 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

Vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. · Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid ­ suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. · Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). · Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. · Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. 2. Varana keisririik ­ võimujagamine senati ja keisri vahel. a. Octavianus Augustus ­ senati antud aunimi ("suursugune"), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser). b. Rahvakoosoleku võim vähenes:...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Kirev rahvastik: · Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. c. Riigikeeleks kreeka keel. d. Pealinn Konstantinoopol: · Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. e. Riiklus: · Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. · Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. f. Sõjaväekorraldus: · 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. · 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). 3. Justinianus I (527-565) ­ Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. a. Ühendas veelkord keisririigi: · 534. a. purustati vandaalide riik. · 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi....

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põhjasõda

Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein- Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa. Rootsi esimesed võidud [redigeeri] Võit Taani üle Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit. Ta kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee nagu enamikus teistes maades. Sõdurid elasid rahuajal talupoegadena külades. Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. Deserteerimine oli Rootsi armees sama hästi kui tundmatu. William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui ka Hollandi kuningas, soovis säilitada Põhja-Euroopas rahu ning status quo'd. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral Rooke'i...

Ajalugu
198 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

Sõja eel pakkus riik tuntud eraettevõtjale rügemendiülema patenti, mis sisuliselt oli leping, mille sõlmija võtab kohustuseks moodustada kindla summa eest sõjavägi ja seda üleval pidada. Rügemendiülem jagas omakorda välja patente kompaniiülematele. Viimased aga saatsid välja värbajad. Sõdur andis vande kuid pidi enda eest ise hoolt kandma. Lisaks palgale sai sõdur osa sõjasaagist. Palgaarmee liikmeid oli erinevatest seisustest. Nende hulgas olid vabu talupoegi, laostunud rüütleid, teiste seisuste esindajaid ning kindlasti ka välismaalasi. Armee pandi kokku üle maailma värvatud meestest, seega ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud ühegi riigi ja rahvaga, see aga tegi sõjaväe ebausaldusväärseks. Varasema palgasõjaväe peamiseks väeliigiks oli jalavägi. lahingus jagati jalavägi kolmeks eri rühmaks: eel-, pea- ja jalaväeks. Relvastuses leidus erinevaid relvi...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

"Bacchus" c) Rubens ­ Mitmekülgne produktiivne kunstnik, keda peeti uue ajastu rajajaks maalikunstis (suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus maalides) d) (Diego) Velasquez ­ Hispaania tuntud maalikunstnik, kujutas olustikku, portreesid, ajalugu. "Vulcanose sepikoda", "Õuedaamid" e) Rembrandt ­ Hollandit tuntud maalikunstnik, kujutas mütoloogiat, portreesid, ja religiooni. Sõjandus 1. Palgaarmee a) Tekkimine: · 15 sajandil rüütliväe asemel. · Jõukate kasv võimaldas palgata sõdureid. · Kuningas vajas tugevat oma kontrolli all olevat sõjaväge. b) Komplekteerimine: · Algul eraettevõtlusel, kuningas pakkus eraettevõtjale rügemendiülema patenti moodustamaks väeüksus ja selle ülalpidamine. Rügemendiülem andis patendi kompaniiülemale, kes saatsid värbajaid meeste kogumiseks. · Lisaks palgale anti neile sõjasaak....

Ajalugu
512 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun