Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati
Kiikumisel oli varem maagiline tähendus. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi. Toidud.Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad. Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. Eesti talupere ja selle suurus. Talupere käsutuses oli teatav maavaldus (talu), mida ta haris ja mille eest pidi maksma mõisale renti ja tegema tegu. Eesti talupere oli tootmis-, tarbimis- ja kasvatusüksus. Talupere liikmete vahel olid sugulus- või alluvussuhted. Pere eesotsas oli peremees, harva ja enamasti ajutiselt (tavaliselt peremehe surma puhul) perenaine. Peremehe perekond moodustas harilikult talutuuma. Peale naise ja laste võis sinna kuuluda teisi sugulasi
2009:10-11). 13.saj. alguses koosnes Eesti ühiskond valdavalt vabadest talupoegadest kogukondlastest, kes harisid üksikperedena nende pärilikus valduses olevaid põlispõlde. Ühiskonna heaks kandsid nad mitmesuguseid kohustusi. 15. sajandil kinnistati adratalupojad mõisate külge. (Karilatsi aeg 2010). 2. Eesti külaelu 17.-19. sajandi keskpaigani Talu tähendas Eesti külas suuresti peret ehk samas majapidamises elavat leibkonda (koos elavaid ja ühes lauas söövaid inimesi). Talupere tuuma moodustas peremees ja tema perekond. Seega pandi iga majapidamine külas kirja talu eesotsas seisva peremehe nime järgi. Talupere ehk pererahva hulka võis kuuluda ka teisi sugulasi (peremehe vanemad, vennad, onu, tädi (laienenud pere) või siis terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Ühist tegevust kooskõlastasid peremees ja perenaine (peamiselt naistetööd) ning teised sugulased pidid
· Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus · Toidulaud oli üsna ühekülgne · Laste rakendamine talutöödel · Koormiste kandmine
Soomaa Asukohakirjeldus: Pärnust 37km Tori vallas Rätsepa külas, Tori-Jõesuu-Kõpu tee 10km. Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale ja võib veeta kasvõi nädala rahvuspargi vaatamisväärsustega tutvudes. Pererahvas aitab kaardimaterjalidega, kanuu- ja jalgrattalaenutusega. Majutuseks on telgid, kämüingumajad, üks suurem palkmaja ja beebidega külalistele mugavustega külalistemaja talu hoovis. Veel on tasuta WiFi kogu puhkelaagri alal.
Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välis...
Suitsupääsukesed. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest. Lõpuks vigastavad üksteist ning peavad nentima, et kurjus hävitab iseennast. Karusoo „Ma olen 13-aastane“
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elam...
Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus,...
10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse
10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse
5.3.1. Eestis umbes 40000 talu. 5.3.2. Kasvatati teravilja, hernest, naerist ja lina. 5.3.3. Musta villaga lambad, kitsed ja sead. 5.3.4. Kanad, haned. 5.3.5. Künniloomaks härg hobusest odavam ja vähenõudlikum. 5.3.6. Lehm lihaloomana, piimaand väike. 5.4. Koormised 5.4.1. Koormised teotöö mõisapõllul. 5.4.2. Arevstust peeti vakuraamatutes. 5.4.3. Suurus sõltus talu ja talupere suurusest. 5.4.4. Mõisnikud maksid riigile makse, arvestati adramaade järgi. 5.4.5. Adramaarevisjonid pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2. Suurendas riigile laekuvate maksude summat. 5.5.3. Korraldati hingeloendusi. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 5
• Taar on odra- või rukkilihtjahust hapendatud jook. • Õlut valmistati kõikideks olulisteks tähtpäevadeks, tööde alguse puhul ja talgutel. • Kalja saadi õllepärast. • Kevadel oli joogiks kasemahl. toidunõud • 18. sajandi toidunõud olid valmistatud puust • Talupere sõi ühest kausist ja jõi ühest toobist. • Peremehe koht oli laua otsas, söögiajal ta jagas kõikidele pereliikmetele leiba. Kasutatud allikad • http://www.slideshare.net/uhisgum/eesti- talurahva-eluolu-xix-sajandil • http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/lnee esti_toidud.html • http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/idae esti_toidud.html • http://www
5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul.
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd...
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6 2 Suitsupääsuke Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
Talupoeg pidi tegema tööd mõisniku heaks. Ta kuulus selle mõisa juurde, kus sündis ja ei võinud mõisast lahkuda ilma mõisniku loata. Seetõttu oligi talupoegade elu Rootsi aja alguses pigem halvendanud kui paranenud. Talupoegade elu muutis paremaks reduktsiooni kehtestamine. Hakati piirama mõisnike õigusi talupoja suhtes. Talupoeg võis mõisniku peale isegi kaevata. Koostati vakuraamat, kus olid kirjas talupoegade koormised mõisale, mis sõltusid nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati adramaade järgi. Võib öelda, et usu- ja hariduselu käisid Rootsi ajal käsikäes. Peale Liivisõda olid kõik kirikud purustatud, kogudused ilma õpetajateta, loobuti ristimisest ja pastorite haridus oli väga kehv. Rootsi võimudele oli tähtis luteri usu kehtestamine Eesti alal, kuna nad tahtsid Eestit eelkõige rootsistada. Luteri usu levitamiseks püüdis Rootsi võim
hakkasid igasuguseid koerustükke tegema. Pearu ning Andrese lapsed hakkasid omavahel suhtlema mõndade vahel tekkis ka armastus. Laped said vanemaks kes kolis kodust ära, kes läks kooli, kes sõjaväkke. Pärast laste minekut polnud Vargamäe enam endine ning ka Andres ja Mari mõistsid, et Värgamägi pole enam see, mis ta kungi oli olnud. 2. Teose probleemistik ja ideestik Üldiseks probleemiks on tõe ja õiguse otsimine (Antud teoses kahe talupere omavahelistest tülidest) Võitlus maaga kestab igavesti Rikkuse näitamine 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Oli tubli töötegija maamees. Ta ei olnud oma naise suhtes vägivaldne (teda ajas närvi, et tagapere peremees oma naist peksis ja halvasti kohtles) ning hoolis temast (sai aru, et Krõõt on mittu aastat töötamisest ning lapsekasvatamisest väga väsinud) Ta ei saanud pahaseks, kui Krõõdal sündis
õppimisvõimalusi või ei leidnud muud tööd. Need ametid olid kõige halvema väljavaatega, kuna tööpäevad olidi pikad ning rasked ja töötingimused polnud head. Kuid sellest kategooriasat lahkus ka palju inimesi. Mõned leidsid tööd saeveskites või mõnes muus väikeettevõttes. Kui sulane ja teenijatüdruk abiellusid, hankisid nad endale mõnikord popsikoha, harvem suudeti hakata pidama väikest rendikohta. Kui talupere poeg või tütar abiellus teenijaga, oli see häbiasi. Näiteks kui peretütrel oli valida vabrikutöölise või sulase vahel, ei tohtinud ta valida sulast. ''Sulase'' ja ''teenija'' asemel kasutati nimetusi ''poiss'' ja '' tüdruk''. Neid hüüti talu nime järgi, näiteks kui talu nimi oli Kiira, siis sulast hüüti Kiira poiss. Teenijaid palgati kevadeti. Külades elavaid inimesi, keda arvati, et lähevad taludesse
Talvel valmistati toitu rehetoa ahju ees. Hiljem tulid pliidid ja elu läks lihtsamaks. Tähtsamaks toiduks oli rukkileib. Leiba söödi igal söögikorral. Leiba ei tohtinud maha pillata. Kui kukkus, anti leivale suud. Jõulude ajal oli ka paremaid sööke nagu liha. Söögi kõrvale joodi hapupiima, taari ja kalja. Suvel saadi ka kasemahla. Vanim pidujook meestel oli mõdu. Kindlasti tehti ka õlut, seda tehti pulmadeks ja jõuludeks.Õlle- tegu oli tavaliselt meestetöö. Talupere sõi ühe pika laua taga, ühes otsas istus peremees ja teises otsas seisid lapsed. Toit pandi lauale mitme kausiga, kust iga sööja võttis toitu oma puulusikaga. Leiba ja liha lõikas peremees, kes seda oma käega jagas. Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke
Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. 5.Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga. Enamasti kuulus talupoegade maa isandatele ning selle kasutamise eest pidid nad koormisi kandma. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Nende ellusuhtumine oli konservatiivne ning nad olid sügavalt usklikud. Linnaelanikud suhtusid neisse enamasti põlguse ja üleolekuga.
25 korda tunnis. Pesast lahkuvad pojad 3-nädalaselt. Seejärel toidetakse veel mõni päev, aga siis koonduvad noored suurtesse parvedesse ja lendavad ise toitu otsima. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Kokkuvõte Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind, kes on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud. Ta on ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
kannatlikum inimene. Krõõt ei tahtnud Vargamäed kutsuda koduks, talle ei meeldinud see, et kõik oli korrastamata ja maapind oli soine. Siiski oli ta heasüdamlik ja meeldiv inimene, kes võtis vapralt vastu kõik raskused, mille elu tema õlgadele lükkas. Siiski tundis ta selle kõige juures elust rõõmu, armastas lõbutseda ja tõi lähedaste ellu päikesepaistet. Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees Taar- oli rätsep ja isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale Kassioru Jaska- oli rikas talumees, kahjuks ta lapsed said surma. Tagapere perenaine - Lambasihver, niimoodi kutsuti Pearu enda naist, kes põgenes kodunt Madis-saunamees - popsutas pidevalt piipu, Vargamäe lapsed : Andres & Krõõt Andres & Mari Juss & Mari Pearu Liisi, Maret, Anna, Indrek, Ants, Liine, Juku ja Kata Joosep, Karla;
- eestlaste igapäeva toiduks rukkileib. - hakati kasvatama naerist, kaalikat, rõigast, sibulat. - Peeti kariloomi: veised, kitsed, lambad, sead. - küttimine oli põllumajanduse kõrval teisejärguline. - tähtsal kohal oli kalapüük: kiisk, latikas, särg, tint jne. - tegeleti ka mesindusega: magusaine, küünlad. - vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas enamasti iga talupoeg ise. - puu- ja nahatöö, lina ja villa töötlemine, sepatöö. - suurtalud- 3 adramaad ja rohkem. - talupere oli olemuselt patriarhaalne, s.t peremees oli majapidamise juht, oma naise ja teiste pereliikmete pea ning esindas talu küla ühisettevõtmistes, samuti mõisa- ja ametivõimude ees. 16. Talupojad · adratalupojad (teokohustus, loonusndamid) · vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, möldrid, kõrtsmikud, maakäsitöölised, mõisaametimehed. (olid end maksude ja teokohustuste eest vabaks ostnud)
Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga. Enamasti kuulus talupoegade maa isandatele ning selle kasutamise eest pidid nad koormisi kandma. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Nende ellusuhtumine oli konservatiivne ning nad olid sügavalt usklikud. Linnaelanikud suhtusid neisse enamasti põlguse ja üleolekuga. Mõisamajandus
Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond? Selle liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid välja ühiselt oma õiguste eest ka suhetes isandaga. 6. Miks hariti maid külakogukonnas sageli üheskoos? Igale perele omaette harimiseks olid talupõllud liiga väikesed ning eri perede põllusillud olid tihedalt üksteise kõrval, nii et ühe pere põllulapid ei moddustanud eristuvat tervikut
Kuid Anna Haava isiku ja talendi põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse ideaalide poole. Ka kasvueas vastuvõetud mõjude poolest seisab Anna kujunemisloos esikohal isa.Viieaastaselt õppis Anna lugema. Oma kuuendast eluaastast mäletab Anna Haava isa talveõhtutel peretoas ,,Kalevipoega" ette lugemas. Anna ei saanud sündides nii tugevat tervist kaasa, nagu osutab hädaristimist põhjustanud haigestuminegi. Talupere kollektiivi sissekasvamisel jäi ta füüsiliste võimete poolest vanema õe varju. Eriti raskesti mõjus tütarlapsele õe ja ema häbenemine tema pärast, kui ta kaheksa-aastasena kirikus suures rahvamurrus ära minestas. Õde nuttis kartusest, et minestamist võidakse pidada langetõveks. Anna palus salaja jumalat, et ta ära surra saaks. Aga Anna pani ennast omal viisil maksma. Ta oli püüdlik vanemaid
Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa. · Algul oli kasutusel kaheväljasüsteem, seoses talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. · Põlluharimise kõrval tegeleti loomapidamisega. Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud)
rüütlimeeskonda ründasid teineteist suurel lagedal väljal, mis asus tavaliselt kahe küla vahel. Kui rüütlite piigid murdusid, jätkasid nad võitlust mõõkadega kuni päikeseloojanguni. Turniiridel rüütellikkust eriti üles ei näidatud. Rüütlid tormasid ühiselt teistele rüütlitele kallale ja võeti isegi vange. Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond. Elatuti peamiselt põllumajandusest. Enamik talupoegi oli sunnismaised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest, koos lastega. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küka moodustas sageli omaette kogukonna mille liikmed üksteist aitasid. Kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidemises. Hakati nõudma raharenti. Mõis naturaalmajanduslik suurmajand, kus pease tööjõu moodustasid talupojad. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende
Vene aeg (õ. lk. 125-144) Mõisnikud toetasid pigem Vene võimu, kuna venelased lubasid aadlikele nende maad tagasi anda. Rootsi ajal oli toimunud reduktsioon ehk mõisamaade riigistamine. Talupojad toetasid pigem Rootsit, kuna nad ei teadnud, mida Vene võim võib endaga kaasa tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti er...
Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Kodulindudest peeti kanu, hanesid. Veo-ja künniloomana kasutati härga, sest ta oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut nin kelle liga lõpuks toiduks tarvitati. Siiski oli ka talus üks hobune voorirakendisse ja kirikussesõiduks *Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest *Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad *Asehalduskorra kehtestamine ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi *Hakati reagulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond *Talurahva seas polnud varanduslikku kihistumist
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui ametlikku kiriklikku laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks. Siiski ei loetud paari abiellunuks ei peale pulmapidu ega isegi mitte peale laulatust. Abielu sõlmimise otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi ta...
Varstu kool Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli õige vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias. Enamik talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku. Küla suurus varieerus mõnest perest peaaegu väikelinna mõõtmetes asulani ja mõned neist olid ka kindlustatud. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest, nende lastest, vahel ka juba täisikka jõudnud poegade peredest, vahel peremehe juba raugaikka jõudnud vanematest. Talupoegade koormised erinesid piirkonnati. Kuid suures osas jagunesid need kaheks: kohustus maksta renti ja teha nn teotööd isanda majapidamises ehk mõisas.
Pärusvaldus- feoodi vastand. Pärisorjus- orjus, kus ei tohtinud maalt lahkuda ja kuulusid täielikult oma ülemale. Katedraal- toom- ehk peakirik. Preester- vaimulik, kellel on õigus riitusi läbi viia. Visitatsioon- kirikukomisjoni kontrollkäik alluvate juurde. Eremiit- kõrbeerak Klooster- munkade/nunnade elupaik. Misjon- usukuulatamine Karolingide renessanss- kultuuriline edasiminek keskajal. Bond- skandinaavlaste talupere pea. Ting- skandinaavlaste ühiskoosolek (kohalik). Allting- maakonna koosolek. Konung- kogukonna pealik. Viiking- inimene, kellest koosnesid skandinaavlaste salgad. Normann- viiking (põhjamees) Lääne-Euroopas. Varjaag- viiking Bütsantsis. Valhalla- skandinaavlaste hukkunud sõdalaste vald. Ragnarök- hea ja kurja viimane võitlus. Aasid ja vaanid- valitsejad, kes valitsevad maailma ja inimeste üle. Ruunid- vanagermaani tähed.
Sa muti ve eti kuhjadest hein koju. Mõle maid töid oli talvel mu gavam teha, sest ree ga pääses üle soo ja vee kogude otsa igale poole. Rohkesti oli tööd talu naisperele. Tuli hoida kodu korras, abistada m e hi p õllutöödel, talitada loo mi, tavaliselt 45 v õi ena mgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tege ma ja vane maid abistama. Mõne kiireloo mulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naabripered kokku ja k õike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks m etsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli ko m b eks, et talgulistele pakuti alati s ööki ja jooki ning noore mad ini mesed lõid pärast tööd tantsugi. Lisaks kuulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. RAHVALAULUD
koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis, mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall. Inimorganismi elutegevuses pole tuvastatud. 8 VIIDATUD ALLIKAD [1] H. Karik, K. Truus, Elementide keemia, 2003, AS Kirjastus ILO [2] E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Talupere, Materjalitehnika, 2003, TTÜ Kirjastus [3] P. Kulu, Metalliõpetus, 2005, TTÜ Kirjastus [4] V. Nikiforov, Metallide tehnoloogia, 1963,Eesti Riiklik Kirjastus
Peale seda võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Dietrich Damerow Tartu piiskop, kes otsis välistoetust. Liit Saksa kuningaga, et murda Saksa ordu võim. Wolter von Plettenberg Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale. · Vabatalupoeg teotööst vaba, tasusid oma koormised rahaga. · Maavaba talupoeg enamasti ülik või muinasaja vanema järeltulija, kes sai talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ilma maata talupoeg. · Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad
Kolmanda suure rühma mood kirikumisad ehk pastoraadid, olid eelmistega vrlds väiksemad ning andsid elatist kirikuöpetajale. Möisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksportk, mis varauusajal kahekordistus. 18.saj töusis olulisele kohale viinapöletamine. Turustati peam Venemaal. Talupoegadele oli viina valmistaine ja sellega kauplemine keelatud. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, koormiste suurus söltus talu ja tööjöulise talupere suurusest, makse arvestati adramaa jörgi. Adramaarevisjonid, mille ökigus pandi kirja kik tööväimelised talupojad. Koos asehalduskorraga 1783, ühtlustati pearahamaksu sisseseadminel. Tänapäevaga vörlds oli ilmastik pöllumaj ebasoodmsam, ikalduse oht suurem. 12. Kindralkuberner oli kubermangu körgeima valitsusametniku körval körgem alluv, kamandasid oma haldusalal asuvat söjavöge, nimetasid ametisse ja kontr köigi riigiametnike tööd jälgisid
Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest linnakodanike ja jõukamate talunike lauale vürtsid ning mitmed uued road, nagu manna- ja riisipuder. Laadapäevadel oli külanoormeestel võimalus kostitada tüdrukuid magusa kollase saiaga, mis pikaks ajaks jäigi laadasaia nime kandma. Vürtspoodidesse tuli müügile soolaheeringas, mis ohtrale kodumaisele kalavalikule vaatamata palju pooldajaid leidis. Toidulaud tänapäeval Veel neli inimpõlve tagasi sõi eesti talupere ainult kodus ning söögilauas oli alati koos kogu pere. Söögiaeg oli tõsine, isegi pühalik toiming, mille ajal ei tohtinud sõnagi rääkida. Söömisega liitus arvukalt vanu kombeid, mida pidi rangelt jälgima, et kogemata mitte nälga või muid õnnetusi majja tuua. Toitu ei tohtinud lauale tilgutada, kuna siis pidi tulevane kaasa olema joomahimuline. Pärast sööki laud koristati ning pühiti puhtaks valge lõuendrätiga.
Maapäev rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant) Maanõunikud (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. Reduktsioon mõisade taasriigistamine (riigikassa paremaks täitmiseks) Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosnes köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja talupere suurusest. Adramaarevisjon nende käigus (7-8 aasta järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. teotöö - igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahenditega abitegu - kiireloomulised hooajatööd (heinategu, viljalõikus) mõisavooris käimine talvine viljavedu linna. sõbrakaubandus - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada manufaktuurid - käsitööl põhinevaid suurettevõtted köster kirikuõpetaja abiline
laul". Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest ja enamik rahvast olid talupojad. Talupojad sõltusid feodaalidest. Maa mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi oli sunnismaised ning nad olid kohustatud isanda heaks tööd tegema(pidid harima põlde või maksma andamit). Keskaegsed külad olid üsna tavalised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest ja nende järeltulijatest. Talumajad olid ehitatud käepärastest vahenditest: puust, tellistest. Küla moodustas sageli omaette kogukonna, mille liikmed, s.o taluperemehed, otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja oma õiguste eest ka suhtes isandaga. Põllud paiknesid külast eemal. Kolmeväljasüsteemi rakendamisel paiknesid põllud vähemalt kolmes osas: nii suvi-ja talivilja külvialal kui ka kesa all.
I ja II seisuse vajadused muutusid. Nüüd nõudsid mõisnikud talöupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid talupojad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. 16.Mõiste mõis §21Naturaalmajanduslik suurmajand, kus tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad. Talupoeg oli pärisori( ta allus mõisnikule, maksis andamit ja oli sunnimaine)Küla ühiskond 1. Talupere peremees, perenaine, lapsed, poegade pered ja raugaeas vanemad. 2.talumajadKeskja PõhjaEuroopas ehitati pudust, Vahemeremaades kivist.3. külamoodustasid kogukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid asju koos ja seisid ühiselt enda õiguste eest. 4. põldkülast eemal, ühine põld, kolmeväljasüsteem(talija suvivilja külviala ja kesa) 5. heina ja karjamaad.6. metskuulus isandale, talupojad said selat kütet ja ehitusmaterjale ja toitu
Ma suudan sellepoolest Andresega küll samastuda, kuid ometi leian, et Oru Pearu peres kasvades oleks olnud ehk veidi kergem ning helgem lapsepõlv, kuna juba Pearu ise tõi sinna peresse oma lapsikustega lõbusamaid noote. 8. Ma usun, et teose ideeks oli peegeldada võimalikult tõepäraselt Eesti talurahva elu 19. sajandi lõpul ning anda rahvale edasi võimalikke tolle ajastu probleeme ning kujutada tõepäraselt talupere igapäevaseid tegevusi. Minu arust olid teoses väga sügavad ning veenvalt kujutatud karakterid, mis tegid teose veelgi nauditavamaks ning ka väga usutavaks. Veel jäi mulle silma see kui hästi Tammsaare on kujutanud talupoja võitlust loodusega ning näidanud, kuidas loodus kulgeb ikka lõpuks omasoodu ja inimene ei saa sinna midagi parata.
Rikkamate bondide seast valiti kogukondade pealikud konungid.Tähtsamad said maakondade ja nende liitude juhtideks. Nii kujunesid rootsis 2 hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? Elanikkond kasvas ning see maapuudus andis tunda. Talupere nooremad pojad kellele maavaldusi ei jätkunud, pidid otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Mererööv huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunesid viikingite salgad . VII ja eriti IX sajandist hakati rüüstama poliitiliselt killunenud LääneEuroopat. X sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid
• Kümnis - 1/10 antud aasta saagist (kirkikukümnis) • Sunnismaisus — pärisorjus (ei tohi maalt lahkuda, talupoegi osteti ja müüdi, perekond, laenatud maa, mõis elatab talu) • Teotöö - osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisateagu tegema • Agraarühiskond • Maaviljelus (oder, rukis, naeris, kapsas) ja karjandus (veised - piim, liha, nahk, sõnnik) • Kalapüük • Teisejärguline küttimine, mesindus • Talupere keskine 6-8in • Suurtalu - 3 adramaad ja rohkem, levinuim 1adramaaline talu • Patriarhaalne pere (peremees) • Taluperenaine - naiste töö (loomad, toit, tekstiil) • Kristlikku abielu polnud • 15.saj liikumisvabaduse piiramine • Sunnismaisus - ei tohi maalt lahkuda, talupoegade ost ja müük, pere • Prisorjus - ei tohi maalt lahkuda, maade ost ja müük • 13-15.saj kaotas talupoeg maa osas käsutusõiguse ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj
Kolmeväljasüsteem hakkas levima nooremal rauaajal. · Tacitus- Vana-Rooma ajaloolane ja geograaf, kes oma 98.a.pKr. valminud teoses "Germania" kirjeldas aeste ja fenne. Tacitust loetakse eestlaste esmamainijaks. · Tsuudid- Vana-Vene kroonikates kasutatud termin läänemeresoomlaste kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta. · Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat, Tartut ja Otepääd. · Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
