- Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik: - aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani); - pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560); - Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad; - Alates 13. saj kuulus Rootsi koosseisu ka Soome, mida Liivi sõja puhkedes
monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine) · Valitsemises toetus nõunikele (nt. Buckinghami hertsog) · Välispoliitikas tagasihoidlik Kuningavõim. Charles I Stuart (1625-1649) · Absolutistlikud taotlused · Aktiivne, kuid ebaedukas
Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. .
Novgorod). 1240 algas Venemaal nn tatari ike. Kuldhordi khaaniriik. Lubasid vürstidele autonoomiat ja õigeusu kirikut kuid nõudsid andamit ja valitsemiseks volikirja (jarlõkki). Selle keskel tugevnes Moskva vürstiriik. Kulikovo lahingus 1380 võidavad nad Kuldhordi vägesid, kuid lõplikku vabanemist ei saavutata. Samal ajal tugevneb Leedu vürstiriik. Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu ristiusu ja abiellus Poola kuninganna Jdwigaga. Kujunes välja Leedu-Poola personaalunioon, st kahte naaberriiki valitses sama kuningas. Leedu territoorium ulatus Läänemerest Musta mereni. Kaart 192. Ka Moskva vürstiriik tugevneb. Ivan III vallutab Novgorodi ja Pihkvamaa. Vabastab Venemaa Kuldhordi võimu alt.
· Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud. Aastatel 1563-1570 pidasid Rootsi ja Taani maha nn Seitsmeaastase sõja ning osa lahingutest toimus ka Eesti aladel. Mõlema poole teenistuses osales arvukalt kohalikest sakslastest seiklejaid, maata jäänud aadlikke ja pisut ka eestlasi. 1569.a sai moodustati Poola ja Leedu personaalunioon (st kahel eri riigil on sama valitseja). Uus kuningas pidas Liivimaad enda valduseks ja valmistus uuteks lahinguteks. Samal ajal püüdis oma valdusi laiendada Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus. Ta pöördus Ivan IV poole, pakkudes ennast tsaari vasalliks. Ivan IV nõustus ja kuulutas välja Liivimaa kuningriigi keskusega Põltsamaal. Lisaks andis ta Magnuse käsutusse suure Vene sõjaväe. 1570.a hakkas värske kuningas Tallinna piirama, kuid oli 1571
· Francois I (1515-1547) Tugevdas veelgi kuningavõimu Püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Hispaania · XV sajandi lõpul oli Pürenee poolsaarel 5 riiki: Portugal Kastiilia Aragon Granada Navarra http://img518.imageshack.us/i/spanishreconquista.gif/ · Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernando II Katoliiklane (1479- 1516 · Loodud personaalunioon pani aluse Hispaania riigile. · 1492 vallutati araablastelt Granada · 1512 vallutati Ülem-Navarra · Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja hiigelvaldused Ameerikas. · Hispaaniast sai XVI sajandil Euroopa võimsaim suurriik. Kesk-Euroopa · Erinevalt Lääne-Euroopast jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. Saksa Rahva Püha Rooma riik · Hõlmas suurema osa Kesk-Euroopast · Mitmesaja väikeriigi ühendus
rolli. Keisri valisid 7 kuurvürsti, kes esindasid Saksamaa kõige mõjukamaid vürstiriike ja piiskopkondi. 1438. aastast kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale.Varauusajal oli Saksa keiser Maximillian esimene. Hispaaniast sai 16. saj Euroopa võimsaim suurriik. Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäeva Hispaania. Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernardo teine Katoliiklane. Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile. Pürenee ps. Lisaks kuulusid Hispaania kuningatele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastusega sai Hispaania ka hiigelvaldusi Ameerikas. 4. renesanss-keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antikultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism-isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. *Muudatuse ühiskonnas: uskumus et Maa on kerakujuline; veendumus et maakera on maailma keskpunkt mille õmber tiirlevad muus taevakehad
a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentarismi sarnasused ja erinevused. sarnasused erinevused
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaasta...
rõhutamine Manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Patriarh kõrgeim vaimulik õigeusu kirkus Personaalunioon kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monast; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni Petitsioon palvekiri Privileeg eesõigus Protestantism uspuhastuse tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism Puhverriik suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik Puritaanid Inglise kalvinistid
Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648) jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja tõttu (James I/James VI). Oli personaalunioon kus valitseja on sama, kuid riigipiirid ja seadused jäävad erialdi seisvaks.* Liitis 1801 Uniooni Akt Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi. Saksa-Rooma keisririik – Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa, mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks. 2
· Timur 14saj, mongoli valitseja, ühendas uuesti mongoli maailmariigi kolm läänepoolset põhiosa ja nende piire veel laiendanud · Dmitri Donskoi 14saj, Moskva suurvürst, õnnestus esmakordselt põhjalikult lüüa mongoli-tatari väge Kulikovo- lahingus · Ivan Julm 16saj, Vene tsaar, üritas hõivata Vana-Liivimaad, millega puhkes Liivi sõda · Jagailo 14-15saj, Leedu suurvürst, sai ühtlasi ka Poola kuningaks, sel ajal võttis Poola vastu ristiusu, personaalunioon (kaks riiki enamasti sama valitseja all) · Bogdan Hmelnitski 16-17saj, Ukraina väejuht, kuulutas välja Ukraina ühinemise Venemaaga · Jan Sobieski 17saj, Poola-Leedu kuningas, lõi hiilgava ratsaväerünnakuga türklased puruks, kui nad üritasid Viini ja tähtsat Doonau kaubateed hõivata, millega ka Türgi edasitund oli peatatud · Peeter I 17-18saj, Venemaa valitseja, vallutas Põhjasõjas Rootsilt Eesti- j Liivimaa,
Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäevane Hispaania Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile kui kuningaks sai 1479 Fernando II Katoliiklane Türgi impeeriumist oli XVI saj alguseks saanud võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas Poolale allusid Leedu, Valgevene ja suur osa Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses
hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Sotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid sotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid sotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II. 1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Sotimaal säilis eraldi õigusruum. 1999. aastal sai Sotimaa tagasi omavalitsuse ning loodi piiratud õigustega Sotimaa parlament. Sotimaa Rahvuspartei pooldab Sotimaa täielikku iseseisvumist. 2010. aastal tahetakse korraldada selle üle rahvahääletus. Kultuuri poolest on Sotimaa kõige erilisem just nenede rahvariiete pärast. Viimaste hulka kuulub meeste kantav seelik - kilt. Soti rahvamuusikast on tuntud
ka ilmalikud rüütlid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Selline " ristisõjaturism " kestis kuni 15. sajandi alguseni. Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu alla veel Neumark Brandenburgis, Žemaitija ja Ojamaa. Samal ajal oli ordu välispoliitiline olukord muutunud komplitseerituks, kuna 1386. aastal sõlmitud Krevo uniooniga sõlmiti Poola ja Leedu personaalunioon ning Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu. Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola – Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. 1422. aastal oli ordu sunnitud Melno rahuga Žematijast loobuma. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 15. sajandi keskel Saksa ordu ja Preisimaa seisuste liidu ning viimastega
Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist. Suriname ja Hollandi Antillid olid sel ajal Kuningriigi kolooniate Hollandi kolooniate seas. Aastal 1830 lõi Belgia Madalmaade Kuningriigist lahku ja 1890 lõppes personaalunioon Luksemburgiga. Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Suriname ja Hollandi Antillid said kumbki maa staatuse ning sellega autonoomia sisemaise halduse valdkonnas. Statuudi vastuvõtmisega kutsusid Madalmaade Kuningriik, Suriname ja Hollandi Antillid ellu uue Madalmaade Kuningriigi. Aastal 1975 astus Suriname Kuningriigist välja ning sai iseseisvaks vabariigiks
· jäeti vaid independendid 14. Restauratsioon Inglismaal 1660.a. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile sai hukatud kuninga poeg Charles II, kes kuulutas välja usuvabaduse ja üldise amnestia, mis ei laienenud vaid Charles I süüdi mõistetud parlamendisaadikutele. Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon. Kehtima jäid ka aastatel 1640-1641 paika pandud parlamendi sätestatud piirangud kuningavõimule. Taastati parlamendi ülemkoda. 15. Toorid ja viigid. Pärast kaht aastakümmet toimusid Inglismaal taas vabad valimised, mis tõid alakotta rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist
) Balti erikord -eriline olukord Baltimaades, eriõigused Vene riigi koosseisus EKS -Eesti kirjandusselts, rajati 1907a. 17.okt. manifest -(1905) Vene tsaar lubas 1) kodanlikke vabadusi 2) parlamendi http://www.abiks.pri.ee kokku kutsumist Veebruarirevolutsioon -1917a. Vene tsaar loobub troonist Personaalunioon -kahe riigi liit, neil on ühine valitseja EÜS -Eesti üliõpilasteselts Karistussalk -sõjaväe osa, mis surub maha ülestõusu Hernhuutlus -usuline liikumine 18.saj. (vabatsemine) Estofiil -balti-sakslased, kes huvitusid Eesti kultuurist ja keelest Ärkamisaeg -rahvusliku liikumise kõrgaeg (1860-1880) Päästekomitee -organisatsioon, mis kuulutas välja Eesti iseseisvuse (24
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
- 1649.a otsustati hukata kuningas Charles I (pea maha) - O. Cromwell kuulutas välja vabariigi, sõjaline diktatuur püsis kuni 1660 Inglismaa merevõimu Sotimaa lõplik ühendamine Iirimaa koloniseerimine Stiartote restairatsoon Charles II taastati kuningavõim ning troonile astus hukatud kuninga poeg. - kuulutas välja usuvabaduse - üldine amnestia (kõigile v.a Charles I hukkajad) - Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon - Vabad valimised parlamenti. Parlamendis rivaalitsesid 2 rühmitust: toorid (toetasid kuningat, anglikaani kirik) ja viigid (kuninga vastu, usulise tolerantsuse poolt), kellest hiljem kujunesid erakonnad. James II - ärritas katoliku usku astumisega - parlament näitas jõudu, kutsudes troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalmaade asevalitsejaga O. Willemiga - parlamendisaadikutel sõnavabadus
ebakindlust ning rahva rahulolematust, loobus ta 1659 sellest ametikohast ning emigreerus Inglismaalt. · Stuartite restauratsioon: Cromwelli surmale järgnes Stuartite restauratsioon 1660, kui Inglismaa troonile tõusis hukatud kuninga poeg Charles II (valitses 1660-1685). Kuulutati välja usuvabadus ja üldine amnestia (see ei laienenud kuninga hukkamise otsuse teinud parlamendisaadikutele), taastati parlamendi ülemkoda ning Inglismaa ja Sotimaa vaheline personaalunioon. 1685 surnud Charles II järglaseks sai tema vend James II (valitses 1685-1688). · Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kindlustumine 18.sajandil: Ülesanne: vastake õpiku (lk 50-51) abil järgmistele küsimustele: · Miks tekkis 1685 uue troonipärija suhtes tugev opositsioon? ....................................................................................................................... ................ .....................................
ebakindlust ning rahva rahulolematust, loobus ta 1659 sellest ametikohast ning emigreerus Inglismaalt. 4.5. Stuartite restauratsioon: Cromwelli surmale järgnes Stuartite restauratsioon 1660, kui Inglismaa troonile tõusis hukatud kuninga poeg Charles II (valitses 1660-1685). Kuulutati välja usuvabadus ja üldine amnestia (see ei laienenud kuninga hukkamise otsuse teinud parlamendisaadikutele), taastati parlamendi ülemkoda ning Inglismaa ja Sotimaa vaheline personaalunioon. 1685 surnud Charles II järglaseks sai tema vend James II (valitses 1685-1688). 4.6. Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil: Ülesanne: vastake õpiku (lk 50-51) abil järgmistele küsimustele: 1) Miks tekkis 1685 uue troonipärija suhtes tugev opositsioon? ...............................................................................................................................................................................................
Kaitsepühak on Püha Jüri. Sotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ning seda ümbritsevatel saartel. Sotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid. Kuni 1. maini 1707. aastal oli Sotimaa iseseisev riik. Rahvuslill on karuohakas. Kaitsepühak on apostel Andreas. 1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Wales [u'eils] on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Wales on Euroopa
Talupoegi Maapäeval ei olnud. Neisse puutuvaid küsse arutasid teised. Oli mõeldud selleks, et siinset piirkonda ühendada ja vasallide ja maaisandate vahelin ekoostöö. Kuna aga ükski otsus, mis tehti, ei olnud kohustuslik, ei viidud otsustatut reallselt ellu. XIV sajandi lõpus hakkas Vana Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema, sest ümberkaudsed riigid tugevnesid. 1385 moodustati Vana Liivimaast Lõunas Krevo unioon. St, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. St juhtis üks inimene. Läänes toimus samuti tugevnemine. 1397 sõlmiti Kalmari unioon Taani (oli varem endaga ühendanudNorra) ja Rootsi (oli ühendanud Soome). Suur skandinaavia unioon. Ei olnud väga püsiv, lagunes hiljem uuesti Taaniks ja Rootsiks, aga mõlemal olid kasvavad lootused Vana Liivimaale. Taani kunn hakkas end uuesti kutsuma Taani hertsogiks. Eestist ida pool toimub konsolideerumisprotsess. Tõuseb esile Moskva suurvürstiriik
Pealinn: London Rahvaarv Londonis: umbes 7.2 miljonit elanikku Keel: inglise keel Rahaühik: inglise nael (GBP) 1300 aastal vallutas Inglismaa Walesi. Pidas mitu sajandit erinevaid sõdu oma impeeriumi säilitamiseks Prantsusmaal, kuid sunniti Saja-aastase (1338-1453) kaotuse järel mandrilt lahkuma. Inglise kodusõdade (1642-46 ja 1648) ning Cornwelli vabariigi (1649-60) ajal oli riik kaoses. 1649 kuulutati Inglismaa mõneks ajaks vabariigiks. 1707 aastal muudeti Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon reaaluniooniks ja riigi nimeks sai Suurbritannia. 18.sajandil laiendati märgatavalt oma impeeriumi ja sõdis Prantsusmaaga peaaegu katkematult. Kuninganna Victoria valitsemise ajal (1837-1901) kindlustas jõuliselt oma rahvusvahelisi positsioone maailma juhtiva tööstusriigina ja kolooniate haldajana. 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul sattus oma kolonialistlike ambitsatsioonide tõttu nn. hiilgavasse isolatsiooni suhtlemisel teiste suurriikidega (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, USA).
Mindaugase ja tema Teniota püüd kõiki balti hõime ühendada ei realiseerunud kunagi. 1273 Liivi Ordu rajas Daugavpilsi ja mõned aastad enne Klaipeda kindlused, millega surus Liivi Ordu Leedu põhjast piiridesse. Kuna piire polnud idas ja kagus, siis hakkas Leedu Vana-Vene aladele laienema. Etnilise Leedu maadel loodud riik transformeerus aastatega erinevate rahvuste, konfensioonide ja kultuuriga suurvürstiriigiks. 1385 personaalunioon Poolaga ja 1387 tegeliku ristiusu vastuvõtmisega, millele järgnevat aega kutsutakse ka Leedu kuldajaks. Pukuveras uue dünastia rajajaks, kuigi sai nime tema pojalt Gediminaselt. Pole välistatud sugulus Mindaugasega. Põhiprotsessid 14. saj Leedus tugevnesid nii talupoegade kui aadlike klassid, võeti kasutusele uued agrotehnilised vahendid, kolmepõllususteem, kasvas viljakus ja seega diferentseerus ühiskond üha rohkem. Kasvas nõudlus importkaupade järele
Gustaviaanlik stiil hele, kerge rokokoog. 2 Põhjamaad Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul (1789-1814) Pöördepunkti tulemused: A) Riiklike koosluste muutumine: 1) Soome lahutatakse Rootsist ja liidetakse Venemaa koosseisu autonoomse suurvürstiriigina (1809): Soome riigi algus (staatus tõusis) 2) Norra lahutatakse Taanist ja luuakse Rootsi-Norra personaalunioon (1814-1905) uusaja Norra kuningriigi algus (staatus tõusis) 3) Moodsa Rootsi (ja Taani) riigi algus. B) Rahuajastu algus Põhjamaades (1814----) Soome (kooslus Rootsiga 600 aastat) Venelased okupeerivad kogu Soome I korda ajaloos Suure Põhjasõja aastatel (1713-21) ja II kord 1741-44, territoriaalsed kaotused Ida-Soomes. Soome eliidi enamus lojaalne Rootsile, kuigi hakati kahtlema (ohvitserid), kas Rootsi suudab garanteerida Soome alade julgeoleku edaspidi. Venemaa
1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari trooni (seal valitses kõrvallliin). Aastal 1400 kaotasid Luksemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon Trooniheitlus-Sks-R-osa-tsehhidevaensaksavastu-hussiidid-hussiitidesõjaajalkao tasidvõimu Karel I (kuningas 1346-1378, Saksa-Rooma keiser Karl IV nime all 1347-1378)Oma valitsuse alguses sõdis Poolaga. Tegi Tsehhi Saksa-Rooma riigi keskuseks. Tema valitsusaeg oli Tsehhi kultuuri ja majanduse õitsenguaeg, Praha linnas toimus vilgas ehitustegevus. 1348 rajas Praha Ülikooli. 1355 krooniti ta keisriks (enne oli vaid Saksa kuningas). 1356 andis välja Kuldbulla
3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina). · Valitsevad rahvused riigis olid vastavalt austerlased ja ungarlased. · Austria-Ungari oli: personaalunioon (Austria keiser oli ühtlasi Ungari kuningas). reaalunioon (kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus; ühised olid välis-, sõja- ja rahandusministeeriumid). konstitutsiooniline monarhia- riigipea oli keiser Franz Joseph I (1830- 1916; keiser 1848-1916; õnnetu saatusega valitseja, kelle vend Maximilian hukati Mehhikos; naise tappis anarhist; poeg sooritas enesetapu; vennapoja
7 4. Suurtemate linnade(Riia, Tallinn, Pärnu) esindajad 5. Maapäeval polnud esindatud talupojad. Seal arutati palju, kuid reaalset otsust ei viidud ellu. 14. saj hakkas Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund vähenema, sest ümberringsed riigid hakaksid tugevnema... · 1385.a moodustati Vana-Liivimaast lõunas Krevo unioon ja see tähendas seda, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. · 1397.a loodi Kalmari unioon, mis ühendas Taani (oli endaga ühendanud varem Norra) ja Rootsi (oli varem ühendanud Soome). See ei olnud püsiv, lõpuks lagunes Taaniks ja Rootsiks, kuid neil olid kasvavad ambitsioonid Vanal-Liivimaal. Taani kuningas hakkas end taas Eestimaa hertsogiks tituleerima, aga nüüd võtab ta selle tiitili taas kasutusele. · Eestist idapool tõuseb esile Moskva suurvürstriik, mis liidab enaga teised vürstiriigid ja 1478.a Moskva
alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari troon (seal valitses kõrvalliin). Aastal 1400 kaotasid Luxemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - Vaclav IV Tsehhi kuningas 1378-1400. Karl IV poeg. Vaclavi ajal nõrgenes Tsehhis kuningavõim ja tugevnes feodaalide mõjuvõim (kuninganõukogu asutamine 1396). Saksa troonilt kukutasid ta 1400 kuurvürstid. Vaclav toetas algul J. Husi ja hussiitide tegevust, hiljem ühines nendevastase liiduga. Hussiidid J. Husi õpetuse pooldajad, feodalismi ja katoliku kiriku vastasest revolutsioonilisest liikumisest osavõtjad. Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma 1410
vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (Vana-Liivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk. · Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIII-ga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu.
4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (VanaLiivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk. · Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIIIga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu.
Ka Rootsi on mõnevõrra saksa kultuurist mõjutatud, kuid vähem. Soome peamised vastased läbi ajaloo on olnud (eeskätt usulistel põhjustel) venelased; sakslastesse on nad suhtunud sümpaatiaga. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rootsi suurimaks vaenlaseks on kuni 19. sajandini olnud Taani. Taani on kuni 16. sajandini olnud (küll geograafiliselt väike) võimsaim Põhjala riik. 1380. aastal moodustati Taani-Norra personaalunioon. Norrast saab Taani provints ja Norra hakkab taanistuma. Seetõttu on tänapäeva norra keeles väga suured taani keele mõjud. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1809. aastani oli Soome Rootsi riigi koosseisus; peale seda autonoomne vürstiriik Venemaa koosseisus. 1809. a. läks Norra Taani koosseisust Rootsi koosseisu. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Kõiki Põhjala riike iseloomustab homogeensus ja monokultuurilisus:
a. ka troonile asus Gustav V nime all. Kui sajandivahetusel püüti igati tugevdada kuningavõimu, siis 1905. a. said liberaalid tunduva ülekaalu parlamendis konservatiivide ees. Nii moodustati esimene liberaalide valitsus koos sotsiaaldemokraatidega (vasakpoolne valitsus), mis võttis 1912. a. vastu töökaitse seaduse, hiljem seati sisse ka vanaduspension ning suurt võitlust peeti alkoholismiga. UNIOONI KRIIS. Rootsi ja Norra vahel oli 1814. a. sõlmitud personaalunioon, mis tähendas, et kummalgi riigil oli oma parlament (Norras Storting) ja valitsus. Sellega oli Norrale kindlustatud sisemine autonoomia, kuid Rootsi kuningas oli ka Norra kuningas. 20. sajand alguses nõudsid norralased aga üha valjuhäälsemalt Rootsist lahkulöömist. Algasid Rootsi-Norra läbirääkimised, mis läbi raskuste jõudsid sihile ja 23. IX 1905. a. loeti unioon lõppenuks. Norras toimus rahvahääletus ja enamik soovis monarhiat. Rootsi
Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj keskpaigani. Karl V oponendiks kujunes François I
Sellest ajast tekkis vaen rootslaste ja taanlaste vahel. Ida-Euroopas kujunes hiliskeskajal välja Leedu suurvürstiriik. See oli ka ainuke keskaegne euroopa riik mis oli paganlik. Leedukad olid tihedates sidemetes Vene vürstidega ning nad hakkasid sulanduma vene vürstiriiki. Samal ajal olid venelastel teravad vahekorrad saksaorduga. Saksaordu piiras Leedut nii põhjast kui läänest. Liitlaseks sakslaste vastu sai Leedule poola ning 1385 sõlmiti poola ja leedu vahel personaalunioon ning Leedu kuningas sai Poola kuningaks, eeldusel, et ta võtab vastu ristiusu. Sealt kujunes Poola-Leedu liitriik mille territoorium kujunes suureks ja mille hiilgeaeg oli 15saj esimene pool kui leedu-poola kuninga valdused ulatusid musta mereni. Leedu suurvürst ja Moskva vürst 14-15saj olid põhikonkurendid idaeuroopa domineerimise suhtes. Peale jäi moskva. 15saj vältel hakkas leedu langema poola ülemvõimu alla. Kagu-Euroopas oli põhiline võim türgi osmanite riik. Uusaeg (07.11.07)
1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari troon (seal valitses kõrvalliin). Aastal 1400 kaotasid Luxemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - oli Luxemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas. 1356 andis ta välja Kuldbulla(Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsad ürikud), mis määras kindlaks keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele. Ta rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli ning valitses sealt ka impeeriumi. Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tsehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa dünastiast.
aastal. Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim väheneks. Leedu ristiusustamine (1387) - Garanteeriti kõigile katoliku usu vastu võtnud aadlikele samad õigused, mis olid poola aadlil. Asutati Vilniuse piiskopkond ja kohustati kõiki leedulasi end ristida laskma. 1401-1404 alustas tööd Leedu Kolleegium, mis pidi ette valmistama vaimulikke Leedu jaoks. Vytautas Suur (1392-1430) - Leedu suurvürst 1392-1430, Kestutise poeg. 1392.
b. Moskva vürstiriigi tugevnemine: · Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. · 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. · Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. · 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). · 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. 9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid: · Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377.
rahuldavalt koostööd parlamendiga · Probleem: - Neitsikuninganna ei abiellunud. Tal ei olnud järglasest troonipärijat. - Inglismaa trooni päris tema sugulane, sotimaa kuninganna Mary Stuarti poeg I Stuart-Dünastia esimene periood (1603-48): Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse algus (1. maksuküsimus, 2. usuküsimus) 1. James I (valitses 1603-25) - Inglismaa ja Sotimaa vaheline personaalunioon (1603-1707) - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut (puritaanide emigreerumine aglab 1620), katoliiklaste vandenõu mahasurumine 1605 - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja , parlamendil pole õigust piirata tema kui jumala poolt valitud kuninga võimu. - Kuninga tõlgendus vastuolus Inglismaa traditsioonide ja parlamendi enamuse arvamusega ! - Parlamendi võimu toetasid: Suurkodanuls (City) ja Maaadel ( Gentry) - Komistuskiviks uute riigimaksude kehtestamine (Kelle pädevuses?)
absolutismi päris absoluutselt ei saavutatud mitte kuskil. Monarhid jäävad seisustest eriti sõltuvusse maksude kohaealt. Saksa ajalookirjutses on kasutatud nim. ''valitsemise tihendamine''. Euroopa tähtsamad dünastiad, olulisemad dünastilised abielusidemed- Habsburgid, Bourbonid, Valouis'id, Stuartid, Tudorid. Personaalunioonid- Inglismaaga perosnaalunioonis oli Hannover. Samuti oli Inglismaa ja Sotimaavahel personaalunioon. 1592. aastal Poola ja Rootsi personaalunioon. 1618. aastast Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga. - Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk. Erandiks parlamendi ja kuningavõimu vahekorras on Poola, kus kujuneb välja aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu
Charles II James II James I (19. juuni 1566 27. märts 1625) oli Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Sotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani. James oli Mary Stuarti poeg, kes sai troonile juba aastaselt, kui ta ema troonilt tõugati. Ta oli ka Inglismaa kuninganna Elizabeth I kauge sugulane, mistõttu too otsustas trooni Jamesile pärandada (Elizabeth ei abiellunud teatavasti kunagi). Nii sai 1603. aastal teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mida kuningas hakkas nimetama Suurbritanniaks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid Inglismaa ja Sotimaa siiski eraldi riikideks ning nende juriidiline ühendamine toimus alles 1707. aastal. NOORUS James oli Sotimaa kuninganna Mary Stuarti ja tema mehe Henry Stuarti ehk lord Darnley poeg. Ta ristiti katoliikliku kombe kohaselt, ehkki toona oli Sotimaal domineerivam juba protestantlus
Väejuht Bathu-khaan vallutas Vene vürstiriikidest suure osa ja seda aega tuntakse venemaal tatari ikke nime all.Nende vallutuste tagajärjel tekkis Kuldhordi khaaniriik. Samal ajal tugvnes ka Moskva, kuid tatari ikke alt vabaneda ei õnnestunud. Idas tugevnes veel Leedu suurvürstiriik, mis oli hiigelsuur paganlik riik. Kui Leedu suurvürst võttis 1385 katoliku usu vastu, siis valiti ta veel Poola kuningaks ka ja tekkis Poola ja Leedu personaalunioon. Paavstivõimu languse eeldusteks olid: - kuningavõimu tugevnemine mõningates piirkondades - ilmaliku hariduse levik - kõrgvaimulike sissetulek sõltus kuningast. Paavstide langus avaldus - Avingoni vangipõlves (1309-1377) - Suures skismas e. Kirikulõhes (1378-1417) - Kirikukogude liikumises (1409-1447) (oluliseim Kontantzi kirikukogu, kus valiti paavst Martinus 5) 22. HUMANISM JA RENESSANSS
patriits Rooma riigi kodanik, kes võis astuda riigiameteisse ja pääseda senatisse patroon Roomas muistse kombe kohaselt rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla, ta pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma patt Jumalale meelevastane halb tegu perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast personaalunioon kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni petitsioon palvekiri piiskop kreeka k ,,järelevaataja"; kõrgem vaimulik, kes juhtis linnas või maal koguduste tegevust pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) piltkiri kiri, milles mõistete ja sõnade edasiandmiseks kasutati lihtsaid silpe
patriits Rooma riigi kodanik, kes võis astuda riigiameteisse ja pääseda senatisse patroon Roomas muistse kombe kohaselt rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla, ta pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma patt Jumalale meelevastane halb tegu perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast personaalunioon kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni petitsioon palvekiri piiskop kreeka k ,,järelevaataja"; kõrgem vaimulik, kes juhtis linnas või maal koguduste tegevust pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) piltkiri kiri, milles mõistete ja sõnade edasiandmiseks kasutati lihtsaid silpe
patriits Rooma riigi kodanik, kes võis astuda riigiameteisse ja pääseda senatisse patroon Roomas muistse kombe kohaselt rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla, ta pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma patt Jumalale meelevastane halb tegu perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast personaalunioon kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni petitsioon palvekiri piiskop kreeka k ,,järelevaataja"; kõrgem vaimulik, kes juhtis linnas või maal koguduste tegevust pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) piltkiri kiri, milles mõistete ja sõnade edasiandmiseks kasutati lihtsaid silpe
säilitada om aeripära: juudiusulised turgi soost KARAIIMID ja muslemitest TATARLASED. - Õigeusu ja katoliku vaimulikel oli oluline osa: ruteeni ehk slaavi vaimulikut mehitasid riiklikku bürokraatiamasinat (ruteeni ehk kanseleislaavi keel oli ametlik riigikeel), poola vaimulikud juhtisid katoliku kiriku tegevust Leedus. Riigiametid olid siiski mõeldud leedulastele. Väismaalastel oli keelatu omada maad. - Pärast Vytautase surma sattus personaalunioon Poolaga kahtluse alla. Vytautase vend ZYGIMANtAS ja Jogaila poeg SVITRIGAILA alustasid terve kümnendi väldanud kodusõda vürstitrooni pärast. Svitriagaila poolel võitles Saksa Ordu Liivimaa haru, Vene vürstiriigid ja tatarlased, Zygimantas toetus Poolale. - 1435.aastal sai Svitrigaila otsustavaks PABAISKASE lahingus lüüa, kuid Zygimantas ei saanud kaua võimu nautida, sest 1440.aastal ta mõrvati.
2. Ei loodud kahele peamurdele baseeruvat ühtset kirjakeelt (nagu nt Soomes) 3. Algas kahe ,,keele" vaheline võistlus, mis nõrgendas eesti kirjakeele ja eestikeelse kirjanduse arengut kui 19.saj keskpaigani Välispoliitilised muutused Vana-Liivimaa ümbruskonnas Läänes ja lõunas: 1. 1386 Poola-Leedu personaaluniooni sõlmimine - 1569 kujunesreaaluniooniks 2. 1397 Taani (-Norra ja Island) ja Rootsi (-Soome) personaalunioon: Kalmari unioon - 1520 Rootsi (-Soome) vägivaldne irdumine Taani alluvusest ja uusaja Rootsi riigi algus Gustav Vasa juhtimisel - Kuningale allutatud luteri riigikiriku asutamine Rootsis ja Taanis 1520-30ndatel 3. Saksa Ordu Preisi haru allakäik ja kaotused Poolale 15.saj keskpaiku andsid Liivi harule sültumatust (1459: ordumeistri valimisel) - 1525 ilmaliku ja luterliku Preisi hertogriigi loomine (esialgu Poola vasallriik) likvideeris
annaabi.ee 
