Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal.
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? Kuninglik domeen on kuninga maavaldus, kõige tugevam kuningavõim Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen(Ile de France) asus Pariisis ja Orleansis. Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? Pariis sai alguse Cite saarelt. Selle saare 2 tähtsaimat ehitist olid kuningaloss ja Notre Dame. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? 11. sajandil (1066.a.) vallutas Normandia hertsog Inglismaa, sellega sai ta kuningaks ning hakkas laiendama Normandia alasid
Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia taasatb kuningavõimu Hugues Capet
100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446. aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele
John Maata Kuningas Prantsusmaal, kes jäi ilma oma maavaldustest. 1265.aastal sai Inglismaal alguse parlament, mis koosnens kahest kojast. Üks oli ülemkoda, kuju kuulusid lordid ehk feodaalid ja kõrgemad riigivalitsejad, vaimulikud ning teine oli alamkoda, kuhu kuulusid feodaalid, linnlased, väikevaimulikud. Sellest hakkas välja kujunema parlament, mis kogus makse ja piiras kuninga võimu. Prantsusmaal valitses samal ajal Kapetingide dünastia. Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes kuningavõim, sest nad said enamuse maavaldustest Prantsusmaal endale, mida nad ei läänistanud. Selliseid maavaldusi nimetati domeenideks. Philippe Neljas Parim Kapetingide dünastia kuningas, kes kutsus esimest korda kokku prantsusmaa seisusteesindused generaalstaadid, et arutada maaküsimusi. Generaalstaadid piirasid sellega kuningavõimu ning seeläbi tõhustus ka riigivalitsemise kord. Feodaalkord :
Arutlev kirjand Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha-õiglane ja armastatud valitseja Louis IX Püha (25. aprill 1214 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 12261270. Teda peetakse viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks. 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks. Alaealisest Louis'st sai uus kuningas aastal 1226. Tema eest valitses regendina ema Blanche. 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000 meheline vägi randus Normandias. Prantsuse kuningas valis lahingu kohaks välja Crecy lähistel. Crecy lahing - 28.08 1346 Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid.
kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas; Abistas rooma paavsti langobardide võitluses. Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid. Kõrgkeskaeg 11-13saj: 9-10saj oli Prantsusmaa feodaalselt killustatud; võimul Karolingide dünastia; hiljem Kapetingide dünastia (valduste suurendamine); 1302-kutsuti kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid, kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs
Tööleht: Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Kasuta: tunnikonspekt + uusaja õpik pt 1+ Google Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - kuninga maavaldus. - Paris He de France Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Cite saarel. - Lovre´i loss ning Pariisis Jumalaema kirik. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? - 1066.aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa ja sai Inglismaa kuningaks,
Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele. Prantsusmaa- Oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejad olid Karl Suure järglased ehk Karolingid. 987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda maavaldustega, mis hiljem kujunes suuremaks piirkonnaks. Inglismaa- Tugev kuningavõim sai alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William, tuntud kui Vallutaja nime all purustas Haistingu lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Ta kehastas feodaalsuhted oma valitsemise ajal. 2. Ristisõjad: miks puhkesid, millised olid tulemused? Miks puhkes
Konspekt koosneb 4.-st peatükist ja erinevatest alapealkirjadest: 1) Kuningavõimu tugevnemine Prantsusmaal, alap.: Karolingide lõpp-Kapetingide algus, Philippe II Auguste, Louis IX Püha, Philippe IV Ilus, Templirüütlite häving; 2) Kuningavõim ja parlament Inglismaal, alap.: Inglismaa elanike jagunemine, Henry II Seaduseandja, Suur vabaduskiri, Inglise parlamendi sünd, Suhted Walesi, Šotimaa ja Iirimaaga; 3) Saja-aastane sõda, alap.: Mik just Saja-aastane sõda?, Sõja algus ja Crécy lahing, Raskete katsumuste aeg, Sõda jätkub; 4) Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tugeva keskvõimuga riigid, alap.: Rooside sõda Inglismaal 1455-1485, Henry VII, Prantsusmaa pärast Saja-aastast sõda, Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tsentraliseeritud riigid. Lõpus on ka väike kokkuvõte.
Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. 13.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujoomi kõrgkeskajal. Prantsusmaa - Karolingide järel valitses Kapetingide dünastia. Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia. Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid?
Kuid ka paljud teised suundusid usurännakutele. Suurenes juutide tagakiusamine, kaubandus ja usuline sallimatus. Juutidele heideti ette Kristuse tapmist. Jutustamine: Tsentraliseeritud monarhia kujunemine Prantsusmaal ja Inglismaal Prantsusmaa oli 9. ja 10. sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejateks olid Karl Suure järglased ehk Karolingid, võimu neil vasallide üle polnud. 987. aastal äks võim Hugues Capet'le ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nad omasid võimu esialgu ainult oma enda maadel ehk kuninga domeenidel. See paiknes Põhja- Prantsusmaa keskosas ja hõlmas kahte linna Pariisi ja Orleans'i. Targa ja ettevaatliku poliitikaga hakkasid nad järk järgult oma domeeni suurndama. Inglismaal sai tugev kuiningavõim alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja purustas Hastingsi lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Erinevalt
vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA Hugues Capet (987-996) Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis oma poja kaaskuningaks. (Temalt pärineb Kapetingide dünastia nimi, kuna oli esimene kuningas) Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge. Poegadeta Charles IV surma järel tulid võimule Valois'd Kapetingide kõrvalharu. Kapetingidel oli kombeks troonile asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord. Kuningas
Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi vastuolus, üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas ta õpetuse ainuõigeks ja tema pühakuks. Dante: Keskaja kuulsaimaks poeet. Võttis osa Firenza poliitilisest elust. Ta peateos on ,,Jumalik komöödia". Hugues Capet: Kapetingide suguvõsa esindaja. Lõpetas oma trooniletulekuga sõja kahe leeri vahel. Philippe II Auguste: Kuningas.1) Suutis kuninga domeeni kolmekordeeks kasvatada 2) Piiras suurfeodaalidevõimu 3) Määras ametisse ustavad, hästi koolitatud ametnikud. Louis IX Püha: Kuningas. 1) Püüdis ühendada Euroopa riike islamiusuliste türklaste vastu 2) Keelas duellid ja kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium. Philippe IV Ilus: Kunigas
et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine * Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a *Esimesed Kapetingid valitsesid otseselt vaid kuninga domeeni, mis ulatus Compiegne'ist Orleans'ini. Riik oli jagunenud paljudeks iseseisvateks üksusteksfeodaalne killustumus. Toetudes linnadele ja kirkule, hakkasid Kapetingid oma valdustes kuningavõimu kehtestama. Murranguline aeg Kapetingide võimu laienemises oli 12.saj. *William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066- W V tungis Prantsusmaalt Inglismaale, purustas lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. W kehtestas feodaalsuhted. Kõik Ing ülikud ka kuninga vasallide vasallid, andsid kuningale truudusvande, mida loeti olulisemaks teistele senjööridele antud truudusvandest. Kuningas oli seega kõigi oma riigi feodaalide otsene ja ülim senjöör. See süsteem hoidis ära Inglismaa feodaalse killustatuse. 15
vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA Hugues Capet (987-996) Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis oma poja kaaskuningaks. (Temalt pärineb Kapetingide dünastia nimi, kuna oli esimene kuningas) Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'l olid siiski üldiselt head suhted Saksa-Rooma keisrite Otto II ja Otto III-ga ning ta suutis oma piiratud võimu kuni surmani hoida ja tagada ka poja troonipärimise. Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge
SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125.aastal · Kolmeväljasüsteem põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine · 14. sajand lõppes · Habsburgide dünastia 14.-15.sajand · Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel. · Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA · Bouvenie lahing PhilipInglismaa alad vallutati · Alus Kapetingide dünastiale Hugues Capet: lõpetas tülid kuningavõimu kohta · 1259. aastal Pariisi rahu · 14.-15 sajand Valoide' dünastia · 1302- generaalstaatid nö. Parlamendi võimuvõitlus kuningaga, Pariisi parlament tähendas kõhtuorganit · Kuningavõim tugevneb; absolutsimi tipp Päikesekuninga ajal INGLISMAA · William I Vallutaja e Guillaume · Tekib tsentraliseeritud riik · Richrard Lõvisüda · 1086- Salisbury truudusevanne
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
Friedrich II-l tekkisid mitmed konfliktid paavstiga. Pärast Friedrichi surma kaotasid keisrid peaaegu kogu oma ilmaliku valduse. Konfliktis jäi võitjaks paavst. Saksamaa jäi killustatuks. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198 – 1216) ajal. Innocentius oli ülemuslik valitsjete suhtes. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. Alguse sai kirikulaulude kogumine ja inkvisitsioon. 13. saj on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas. Prantsusmaal tuli 987 võimule Kapetingide dünastia. Alguses olid nende valdused marginaalsed. Ajapikku Pr kuningate võim kindlustus järk-järgult seoses vasalliteediga. Inglismaa kuningavõimu kindlustas Normandia hertsog William Vallutaja, kes kehtestas eeskujuliku läänikorra. Suhted Ingl ja Pr vahel muutus teravaks, kuna abielude teel omandasid Inglise kuningad ulatuslikke valdusi Prantsusmaal. Inglise kuningad omandasid Normandia, Akvitaania, Anjou (Henry II)
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
otseseid tulemusi ei andnud. Suuri lahinguid sõjas polnud. Edward I oli samal ajal seotud hoopis Sotimaa vallutamisega. Sajaaastase sõja (1337-1453) põhjused (Kapetingide dünastia, Edward III nõudmised, Philip VI Valois, Gaskoonia). 15 Kaptengide põhiliin suri välja. Välja ilmus Edward III. Prantslased sellega nõus ei olnud. Lähemal oli troonipäriluses Valois dünastia, mis oli Kapetingide kõrvalliin. Edward III motiivid on ebaselged: kas tõepoolest tahtis saada Prantsusmaa kuningaks või oli küsimus Gaskoonias? Tegi ka suurt propagandat Inglismaal. Seni Inglismaa kui koloonia, 13.sajandil aga muutub ning Edward I esimene tõeline Inglismaa kuningas. Edward III jäi Prantsuse kuninga vasalliks siiski. Philippe ütles, et pole lojaalne vasall, alustab sõda. Crécy ja Agincourti lahing. Crecy (1346) - võit Prantsusmaa üle. Kolmandik aadelkonnast sai surma.
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
(1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget paavsti Alexander III ja kaotas ülemvõimu Kirikuriigis. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõviga, kelle keiser pagendab. 1183 Konstanzi rahu Lombardia liigaga Itaalia linnriigid saavutasid teatava iseseisvuse. 1184-1186 VI sõjaretk Itaaliasse, abiellus Sitsiilia printsessiga. 1187 liit Prantsusmaaga algas Stauenite ja Kapetingide liit Welfide ja Anjoude (Plantagenetid) vastu. Friedrich Barbarossa hukkus III ristisõjas. Tema aktiivne Itaalia poliitika jättis Saksamaa unarusse, mis tõigi kaasa hertsogite tugevnemise. Hertsogid tahtsid vallutada slaavlasi, samas kui keisrid üritasid hõivata Itaaliat sellest tekkisid vastuolud. Friedrichi Itaalia poliitika ebaõnnestus Lombardia liiga linnad iseseisvusid, samuti ei suutnud ta paavsti oma kontrolli all hoida. Tema
nimetati kannatusmänguks. 26) Tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal Tsentraalne riik riigi juhtimine käib läbi ühe võimu keskuse. Kõige suurem vastuseis kuningatele tuli suurfeodaalidelt. Kuningas vajas enda kõrvale kedagi ja nendeks olid ametnikud. Kuningas moodustas nendest ametnikest õukonna, kus arutati kõiki riigiga seotud küsimusi. Prantsusmaa: Aastal 987 suri kuningas Louis Viies, Karolingide suguvõsa viimane esindaja. Kuna tal ei olnud järglasi, sai troonile Kapetingide suguvõsast Hugues Capet. Dommen kuningale kuuluv maavaldus. Philippe Teine Auguste suurendas domeeni ja võitles vastastega. Ta tahtis piirata suurfeodaalide võima. Hakati koolitama kuningale ustavaid ametnikee. Ta osales ka Richard Lõvisüdamega kolmandas ristisõjas, kuid nad läksid tülli. Louvre esialgne loss rajati Philippe Teise ajal. Prantsuse kuningate võim kasvas Louis Üheksanda Püha ajal. Ta sai kuningaks 12.aastaselt. Kuna ta oli vaga mees, siis kuningate autoriteet kasvas
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Oli ka kolm laste ristisõda WTF Ristisõdade mõju euroopale: Feodaalsõdade lõpp euroopas Põhja Itaalia linnad haarasid endale juhtpositsiooni kaubanduses Eurooplaste silmaringi laiendamine Kombed, mood, haridus ja kultuur sai mõjutatud idamaadest Läbi araabia õpetlaste jõudis Euroopasse teadmine Antiik-Kreeka autoritest Sallimatus juutide tagakiusamine Juute süüdistati erinevates kuritegudes ???3.Rahvuslus ja rahvusriikide teke 9-10 saj prantsusmaa killustatud 987 pandi alus kapetingide dünastiale Domeen kuninga maavaldus 1066-inglismaal sai tugev kuningavõim alguse Pr. purustas hastingsi lahingus inglise väed Seisuste esinduskogud: 1215 suur vabaduskiri 1265 inglismaal kutsuti kokku esinduskogud 1302 kutsus philippe IV kokku generaalstaadid Pilet 17 ??? 1.Religioon ja kultuur Roomas Jumalad Roomlased austasid loodusjõude ja vaime Iga asi mis oli hingestatud ,igaühes oli mingi jõud mida nim. Nuumeniks- tähtsamad neist oli laarid, kes kehastasid esivanemate hingi
See on keel, kus me kasutame nähtustele kaasaegseid termineid. See võimaldab välti- da moderniseerimise vigu (Roomas ei olnud kindraleid ega marssaleid, aga ˘ kirjanduses võib nii lihtsamalt siiski öelda. Svejikil olid oberstid, Venemaal polkovnikud, meil on kolonelid). Historismuse keel lihtsustab siiski paljut. Kuigi see keel aitab vältida mitmeid vigu, ei luba see kindlaks teha ka sar- nasusi. Näiteks kas kapetingide Prantsusmaa oli meesshovinistlik ühiskond? Neil ei olnud sõnu “˘sovinism” ning ühiskonna mõiste ei olnud ka veel välja arenenud. Neile ei olnuks selline küsimuse asetus üldse arusaadav. Samas — need on uurija poolt loodud mõisted ja terminid. Selle puhul peab otsustama, kas selline mõiste rakendub või mitte. Näiteks asju toode- ti mitte müümiseks või vahetamiseks, kuigi seda aegajalt juhtus, et tooteid 13
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Vaatamata Henri II ediktidele ei õnnestunud kalvinismi levikut peatada. Mais 1559 pidasid Prantsuse hugenotid oma esimest rahvuslikku sinodit. Tolleks ajaks oli kalvinistidel üle kogu maa valdavalt Lõuna-Prantsusmaal ja Normandias juba kaks tuhat kogudust. Sealne aadel tundis end kuningavõimu soosingust kõrvalejäetuna. Saamata kiriku maavaldusi kuningalt, loodeti neid hankida reformatsiooni teel. Kalvinistide eesotsas seisid Kapetingide kõrvalharust pärit Bourbonid, kes valitsesid Hispaania ja Prantsusmaa piiril asuvat väikest Navarra kuningriiki. 1560. aastal üritasid Bourbonid vandenõu abil ,,vabastada noor kuningas Guise'de türanniast." Kuningas kavatseti kinni võtta, Guised võimult kõrvaldada, kutsuda kokku generaalstaadid ning avada tee protestantismile. Vandenõu ei õnnestunud. Selle juhid, kes ei jõudnud põgeneda, poodi üles Amboise' kuningalossi müüridele
Trieris ning Regensburgis. ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Kui karolingide ajastul olid kogu Frangi riigis, sealhulgas ka praeguse Prantsusmaa aladel tugevnenud feodaalsuhted, mille tulemusena maad muutusid pärisvaldusteks, siis 10.sajandil valitses neil aladel feodaalne killustatus, mis majanduslikku arengut kuigivõrd ei soodustanud. Riik oli jagunenud mitmeks suuremaks või väiksemaks feodaalvalduseks, kuningal oli ainult nimeline võim. 10.sajandi lõpul esile kerkinud kapetingide dünastia püüdis summutada feodaalset anarhist, tugevdada kuningavõimu ning normaliseerida majanduse arengut ja ühiskondlikku elu. Otsustav panus tehti siin vaimulikkonnale, juhtivasse seisusse arvati rüütlite kõrval ka vaimulikud. Kesksele kohale tõusid kloostrid, kes tänu kuninga ja aadlike annetatud maadele said rikkaiks ja võimsaks. Üheks selliseks kloostriks oli tsistertslaste Cluny, mis sai lähtekohaks ka 10.-11.saj. toimunud usuelu reformimisele ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
