395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr germaanlased hävitavad Lääne Rooma. Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid- (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta tagant. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike elukommete järele valvamine. Eakad ja autoriteetsed mehed. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja snati kokkulepel vaid siis , kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni poolaastad, selle ajal oli tema käeas piiramatu võim.
riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik.
Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata. Sõjaväe korraldus
kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed aatrium-avatud kautusega keskne ruum Cloaca Maxima-suur äravoolukanal
7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion
Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. *diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja siis kuulus talle piiramatu võim. *rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riigikogu koosnes umbes 300 liikmest. Sinna kuulusid endised ja
Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim.
kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1
Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 6. Valitsemine 7. Valitsemine vabariigi ajal Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat piiramatu
võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti eakad, kogenud mehed. Auväärne amet. Konsulid - neid oli kaks, kõrgemad magistraadid. Kõrgeim võim riigis, sõja ajal armee juhtimine. c. Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. )
Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid (8tk) vajadusel asendasid konsuleid. Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid. Diktaator Vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Pool aastat piiramatut võimu ent pärast tuli vastutada. Rahvatribuunid (10tk) Lihtrahva huvide kaitsmine. Õigus panna keeldu riigiorganite otsustele.
Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas. Sarnasused: perreelu juhtis pereisa. Naistel oli ülesanne kodu korras hoida Erinevused: kreekas ei tohtinud naised väljas käia. Roomas võisid ja Roomas tohtisid isegi naised karjääri teha
kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotasid senaatorite nimekirja,jälgisid kodanike elukombeid,ametiaeg kestis 5a. Diktaator- mõnede erakorraliste volitustega ametiisikute tiitel. Nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena. Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4.
1. Armee- vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid-
ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise
tema vastu, aasta hiljem kutsuti ta ühehäälselt tagasi ning edutati muusikaala juhatajaks seal. Hiljem vivaldi avaldas mitmeid teosekogumeid nii pühendamata kui kellelegi pühendatud. Kuigi vivaldi reisis palju, maksis lastekodu talle selle eest et ta neile kaks kontserti kuus teeks. Hiljem hakkas vivaldi ka oopereid kirjutama (kuna tol ajal oli ooper suurim tõmbenumber) ning esimene päris tema ooper mängiti 1715(arsilda, regina di ponto) teatris mida vivaldi ise juhtis ning mille tsensorid ära keelasid ning loa alles järgmiseks aastaks andsid. 1716 tegi vivaldi veel kaks ooperit millest üks (La costanza trionfante degli amori e degli odi) oli nii populaarne et seda mängiti aastaid hiljemgi. Tema ooperite stiil kõigile ei sobinud ning Bendetto marcello kirjutas temavastase lendlehe mille hilisema tagajärje tõttu sai marcello perekond õiguse teatri juhtimiseks mille juht vivaldi oli olnud.
eepose kirjutaja,Rooma kirjanik, kes kirjutas eepose ,,Aeneis". Titus Livius- rooma filosoof ja ajaloolane, kes kirjutas suurteise ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mis käsitleb Rooma linna vanimat aega. Jupiter-peajumal.Mars-sõjajumal,Venus- armastusjumal,Apollo,tarkusejumal,Neptunus-merejumal,Janus-2 näoga jumal,Spartacus-orjade ülestõusu juht. Valitsemine Vabariigi ajal: magistraadid (1a) 2konsulit (armee juhid) senat, preetorid (õiguse mõistjad-8) rahvatribuunid,tsensorid(5a, elukombed ja õigusemõistjad)dictaator(sõjaohu korral täielik võim) Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus
bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid)
1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. 4
võimu liigset tugevnemist. Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed Preetorid (neid oli 8) asendasid vajadusel konsuleid. Tähtsaim ülesanne - korraldada õigusemõistmist Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve
4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik?
korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka tegevatest magistraatidest. Senaatoris olid ametis eluaegsed. Vabariigi lõpupoole ulatus senaatorite arv kuni 600-ni. Senati kätte olid kogunenud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad
rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. o Rahvatribuunid (arvult 10) pidi kaitsma lihtrahva huve.
2. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel: a) igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest, b) kodanikud pidid suutma oma riiki kaitsta. Mis tingis nimetatud eelduste kadumise? Aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. 4
Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge. Tsensorid- Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning omasid veto õigust. 4. Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis
etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10 latiumi mk. Al sõj etruskidega. Laiend kaitsma lihtrahva huve, õigus panna võimu it. Suur tagasilöök tbas 390
valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10) Senat vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu
Riik, õigus, armee -Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik. Magistraadid- valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600. -Vabariigist keiserriigiks Väepealike osakaal oli suur, senat ei suutnud neid enam ohjeldada, puhkesid kodusõjad. Oli vaja kedagi kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastada
Nobiliteet Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p'rinesid magistraadid ja senaatorid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Ülesanne oli korralsasa õigusemõistmist. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne on kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorile nimekirja koostamine. Nad valvasid ka elanike elukommete järele. Diktaatorid- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis,kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat,sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto(keeld)
Nende kahe suhted oli pingelised ning konflikte oli palju. Pleibed moodustasid rahva seas enamuse ning neil oli siis ka suurem armee. Aegamööda nad võrdsustusid => rahvatribüünid, 12 tahvli seadused. Kõik roomlased moodustasid ühtse rooma rahva. res publika ''ühiskondlik asi'', tähistatakse vabariiki, kuigi selle mõistega ei seostatud mingit kindlat valitsemisviisi konsulid kõrgeimad magistraadid ehk riigiametnikud, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge tsensorid korraldasid kodanike loendustja koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed, ametiaeg kestis 5 aastat, neid valiti endiste konsulite hulgast diktaator piiramatu võimuga ametnik, kelle määras konsul kokkuleppel senatiga piiratud ajaks, kui riiki ähvardas oht senat valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, nad olid ametis eluaegselt, hoolitsesid kõigide tähtsamate valitsemisalade eest: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad.
kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator. Senat- valitsev riigi- nõukogu, koosnes nii tegutsevatest kui ka endistest magistraatidest. Olid ametis eluaeg.Roomast sai Itaalia valitseja: Rooma vabariik kehtestati 510.a eKr,mis oli tugev riik aastani 387.eKr, kui gallid tungisid Rooma aladele.Nendest vaba-
sõjandust ja rahaasju), riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kanalisatsioonisüsteem, termid, korruselamud Reiligiooni roll pol kuningas, magistraadid= riigiametnikud jaot elus: riigi edu sõltus jumalate heatahtlikusest, pühamud riigi omakorda:konsulid(armee juhtimine), preetorid(õigeusemõistmine, kontrolli all, preester=riigiametnik. Religioon: pontifex maximus= sõjaväe juhtimine), tsensorid(kodanike loendus, valvasid kodanike ülempreester, pontifex=preester, flaamen=pühamute ja rituaalide elukommete järele), diktaator(määrati ametisse, kui sõjaolukord) ja eest hoolitseja, augur= riigi poolt määratud preester, rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki
kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid-Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid.Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül.korraldada rahvaloendusi).Diktaator- konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht.Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi.Kaitsesid sõjalaagreid kiiresti vallide ja kraavidega.Keisririigi ajal pidi sõjaväga vallutamise asemelüha enam piire kaitsma
Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri. DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar). Sulla suri, 2 läksid tülli ja puhkes uus
· Ceasar - (510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e. Tähtsamad riigiametnikud, keda oli kaks:valiti patriitside seast, neist tähtsamad 2 konsulit - neile kuulus kõrgeim tsiviilvõim , juhtisid sõja ajal sõjaväge Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelefa põlluharimisega ja talupojad laostusid Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid 24 esimene kodusõjad Mariuse ja Sulla vahel
Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama . Oli veel ka teisi üheks aastaks valitavaid magistraate . Tsensorid valiti aga viieks aastaks ja nad valiti endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks määrata valitsema piiramatu võimuga diktaatori , kes pidi tähtaja lõppedes sooritatu kohta aruande andma . Rahvatribuunidele valiti ainult patriitside päritoluga kodanikud ja nad võisid panna veto kõigele , mis kahjustas lihtrahva huve
moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes valitses ainult piiritletud aja. Rahvatribuuni valiti plebeid ning neil oli õigus panna veto riigiotsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat oli valitsev riiginõukogu ning koosnes senaatoritest, kes oli ametis eluaegselt. Senati
plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) korraldasid õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus. Senat valitsev riiginõukogu; u 3000 liiget (senaatorit); kujundas sise- ja välispol., juhtis sõjandust ja rahaasju;tegelikult juhtis Senat riiki
Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt? Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud. Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1. Saksa rahvusliku liikumise juures tekkisid erinevad üliõpilaskorporatsioonid, sest just ülikoolid kujunesid liikumise keskusteks. Saksa liidu valitsejad eesotsas riigikantsler Metternichiga, kes ise nimetas end uhkelt „Euroopa juhtivaks politseiministriks“,
Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants
andekat kirjanikku nagu Bulgakov ei saa suruda poliitiliste parteide raamidesse. Stalin leidis Bulgakovile teatrites tööd ning tema 1926. aastal esietendunud "Turbinite päevad" oli Stalini suur lemmik. Väidetavalt käis ta etendust vaatamas 15 korda. Kolme järgmise näidendi lavale toomine aga keelati taas ning XVII sajandi Pariisist rääkiv "Molière" sai hävitavate hinnangute osaliseks. 1929. aastal sai Bulgakovi karjäär suure löögi, sest valitsuse tsensorid keelasid tema tööde avaldamise. Meeleheitel Bulgakov kirjutas kõigepealt isikliku kirja Stalinile ning siis Nõukogude valitsusele. Ta soovis saada luba emigreerumiseks, kui Nõukogude Liit talle kirjanikuna rakendust ei leia. Stalin helistas Bulgakovile ning küsis, kas mees soovib tõesti Nõukogude Liidust lahkuda. Bulgakov vastas, et Vene kirjanik ei saa elada väljaspool oma kodumaad. Stalin andis talle loa teatris töötamiseks ning hiljem tõi Bulgakov lavale Nikolai
jõukad, et pühenduda täielikult riigiasjadesse, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikult tuntud. Suur osa riigiametnike ja senaatoreid purines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Konsulid ehk kõrgeimad magistraadid olid kõrgeima võimu kandjateks riigis. Sõja ajal juhtisid nad ka armed. Preetorid(neid oli 8) olid konsulite järel tähtuselt teisel kohal, korraldasid õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, korraldasid kodanike loendusi ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad kontrollisid ka kodanike elukombeid ja neil oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama.
mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba
Kuid liitlasvägede juhid olid valmis veelgi rängemateks kaotusteks . Sõjaajaloo meeleheitlikumaid operatsioone Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleheitlikumaid ettevõtmisi. Vägede paiskamine tugeval kaitsepositsioonil oleva vaenlase territooriumile toob peaaegu alati kaasa ränki kaotusi. Novembris 1943 hukkus Vaikse ookeani keskosas tillukest Tarawa atolli vallutades üle 3000 USA mereväelase. Ameerika tsensorid keelasid sellest operatsioonist vändatud kinokroonika näitamise, väites, et kaadrid sõdurite verest punetavast laguunist õõnestaksid USA vägede lahingumoraali. Sama kohutava hoobi olid britid ja kanadalased saanud 18. augustil 1942 Dieppe'i sadamas. NSVLi juht Jossif Stalin oli oma liitlastele Rooseveltile ja Churchillile hakanud teise rinde avamise ideega Loode-Euroopas peale käima juba 1942. aastal. Tollal polnud ei Ameerika ega Briti väed selleks tehniliselt valmis
korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna keeld
Tekkis patrooni ja kliendi suhe (kleint ,,rentis" maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas). 4. Rooma ametnikud Riiki valitsesid magistraadid (valitavad ametnikud) ja senat (vanemate nõukogu). Toimusid ka rahvakoosolekud. Magistraadid: Konsulid Diktaator Preetorid Rahvatribuunid Tsensorid 5. Muutused riigis keisririigi ajal Algul läks kõik vanaviisi edasi. Siis lõpetati rahvakoosolekud. Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja kätte, senatile sai vaid nõuandev roll. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Enam ei kuulunud senatisse vaid Rooma nobiliteediperekonna liikmed. Keisrid tõstsid senaatoriteks ka Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kõik kodakondsusega kaasnevad eelised kadusid. 6
Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu
juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid: · 2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid. · Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest · Kvestorid, vastutasid riigikassa eest · Tsensorid, vastutasid tsensuse ehk kodanike loenduse ja maksude eest, jälgisid ka elukombeid. · Diktaator, määrati ametisse väliohu korral, kuid vaid pooleks aastaks. Reeglina valiti ametnikke paarikaupa üheks aastaks. Palka ei makstud, sest see oli auamet. 5. sajandist hakkasid plebeid nõudma oma õigustesuurendamist. Tülid patriitside ja plebeide vahel kestsid paarsada aastat. Alates 490 a eKr hakati valima rahvatribuune.
ja epideemia kurnas riigi ega lubanud saavutatud edu edasi arendada, *568.a tungisid Itaaliasse uus germaani rahvas langobardid 2. MAGISTRAADID -igal aastal valitavad riigiametnikud -valiti rahvakoosolekul, enamasti üheks aastaks -igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest Konsulid neid oli 2, kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid neid oli 8, tähtsaim ülesanne oli korraldada õiguse mõistmist Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, kodanike loenduse korraldamine (tsensus) Diktaator- sai ametis olla kuni pool aastat, määrati ametisse vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid- arvult 10, pidid kaitsma lihtrahva huve RAHVAKOOSOLEK võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda -polnud ühtset rahvakoosolekut -koosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid
sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus,
annaabi.ee 
