ise lõpuni.Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada
Vabariigi lõpp Peale Caesari surma läks võim Antoniusele ja Octavianusele. Uued võimumehe jagasid riigi omavahel: Antonius hakkas valitsema Idamaades ja Octavianus riigi läänepoolsetel aladel. Peagi läksid Antonius ja Octavianus tülli. Kumbki valmistus võitluseks. Taasalanud kodusõjas sai otsustavaks Aktioni merelahing Kreeka rannikul. Aastal 30 eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr. See tark valitseja ja osav väejuhtoli viimane suur vallutaja roomlaste seas. Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe....
Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid..
· Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu PõhjaAafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja hõimude
kaetud tellistest, mis olid valmistatud betoonist Diagramm, millel on kujutatud Constantinuse kaare dateerimist erinevate reljeefidega. Joonis 1 Huvitavad faktid ● Constantinuse triumfikaar on Rooma kolmest allesjäänud keiserlikust triumfikaarest suurim ● Kaare ülaosas olevad kaheksa skulptuuri pärinesid Traianuse foorumist ja kujutavad endast Daakia sõdalasi, keda Troojalased sõjas edukalt võitsid. ● Keskkaare kohal olev kiri on pikk ja kordub mõlemal pool kaare. Tähed oleksid algselt inkrusteeritud kullatud pronksiga. Põhjakülg. Oratio. https://images.squarespace-cdn.com/content/v1/565edc5ee4b0a1cc6f5d911d/1517760845242-M3M65RTUCCGJNHKOWCZN/Constantine+Frieze.png? format=1500w
kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk Trumviraadi senati vastu. Ceasar kuulutas ennast diktaatoriks. Tapeti 44 eKr. 30 eKr vallutas Augustus egiptuse ja sai alguse... Keisririik: Rooma riigi parim olukord(30 eKr - 13 pKr.) Arenes majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. Sajandi keskel vallutati suur osa Britanniast. 98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Läksid ruttu kaotsi, kuid säilis vahemere ala. Kogu sellel alal kehtis Rooma rahu(pax romana) rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad. Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius. Ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Tema lubas
· 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44.a tapeti Caesar. · Antonius(ida) ja Octavianus(lääs) · 31. Antonius sai lüüa, 30 enesetapp. · Octavianus ühendas kõik sh. Egiptus Vabariigi lõpp. Varane keiririik(30eKr-235pKr) · Octavianusest sai Augustus(30-14). Rahu ja majanduse õitseaeg. · Nero(54-68) julm valitseja. Suur tulekahju. I saj pKr Suurbritannia vallutus. · Traianus(98-117) Daakia ja Mesipotaamia. Põhjapiir mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma rahu. · II saj lõpp ja III algus olukord halvenes, välisvaenlased ja kodusõjad. Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik
Vallutati suur osa Suurbritanniast. ajal. Traianus (98 117) - Rooma impeeriumi võimsuse haripunkt Võimule Antonius (ida) ja Octavianus (lääs). vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Antonius abiellus Kleopatraga (Egiptuse valitsejanna) ja sai talt rahalist tuge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku Rooma Octavianus Antonius - saab lüüa, tegid Kleopatraga Egiptuses enesetapu. rahu (pax Romana). II saj lõpul ja III algusel riigi olukord halvenes: ründasid
Rooma vabariigi lõpuks nim. Seda, kui Octavianus hõivas aastal 30eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Ülevaade varase keisririigi ajaloost (30. a eKr 3. Sajandi algus pKr) Octavianus võttis endale peale võimule tulekud nimeks Augustus ("auväärne"). Valitses 30 eKr- 14pKr. Ta oli tasakaalukas ja järjekindel. Oma välise võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Kogu riigi aladel kehtis nn Rooma rahu(pax Romana). Riigikorraldus Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Augustus võttis omale princepsi ("esimene") aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori("käskija") tiitlit. Mõiste keiser tuleb Caesari nimest. Rooma sõjavägi Juba varase vabariigi ajal panid roomlased suurt rõhku oma amee võitlusvõimele ja selle
Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid vähe. Pantheon (,,kõigi jumalate tempel") ehitis, kuhu mahtusid kõik jumalad *Rooma ehitus poliitiline (alati teada, kes valitsejatest püstitas). Ka Colosseumi rajas üks suguvõsa. Triumfikaared või auväravd väejuhi auks (näiteks Traianuse sammas, roomlased alistasid Daakia seda sündmust kajastab reljeef). Ehitised asjalikud. SAUN rooma algupära, hiiglaslik loss, rahvamaja, esialgu peeti külma veega, siis teises ruumis arutati poliitilisi küsimusi, kolmas ruum kuuma veega. Adrianus ehitas endale villa linna lähedale kaunis, lilleaiaga. Roomlase maja ka sama süsteemiga aatrium (laes auk, kust vesi valgus basseini termid). Majal ka siseaed. ROOMA PORTREE tekkinud ilmselt vanematekultusest. Realistlikud! Tõepärased, väga täpselt edasi antud
Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus. Tema valitsusajal oli rahuperiood ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele, vabariigi pooldajate hulk jäi tema valitsusajal aina vähemaks ning pärast Augustuse surma olid enamik juba ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid ülekohtused, eriti kuulsaks sai keiser Nero. Oma võimsuse haripunkti saavutas Rooma keiser Traianuse valitsusajal, kui vallutati Daakia. Rooma riik tagas nn Rooma rahu. Peale seda hakkas olukord Riigis halvenema. Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia- kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole
Levisid ka jutud, et ta lasi Rooma põlema panna. Ent siiski ta vallutas suure osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Ta pööras suurt tähelepanu Itaalia põllunduse tõstmisele, mis oli jõudnud täieliku languseni.Kodanikud andsid talle hüüdnime Optimus ( parim ). Ta muutis Augustuse järgset riigi piiride kaitsmise poliitikat. Kahe sõjaretkega alistas ta Roomale eriti ohtlikuks muutunud riigi Daakia. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku. Need neli meest muutsid Rooma ajalugu väga suurel kujul. Ilma suurte inimesteta ei ole ka suuri tegusid.
Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid oma lähikondsete ja Rooma ülikkona vastu ülekohtused ja said tuntuks kui julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero, kes tappis oma naise, ema, hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a. kui suur osa Roomast hiigeltulekahjus hävis, levisid jutud, et linn pandud põlema Nero käsul. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu. 2.saj.lõpus ja kolmandal sajandil hakkas olukord riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. /// MAGISTRAADID
Keisririik märksa enam alamate vabadust. vajav); patroon(kaitsja) kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Tähtsamad sündmused 510 eKr- Rooma kuningavõimu 490 eKr- rahavtribuunid Daakia ja Mesopotaamia 395 pKr- jagunes riik lõplikult 2 kukutamine, viimane kuningas 450 eKr- 12 tahvli seadused vallutamine teineteisest sõltumatuks osaks: Tarquinius Superbus, kes oli 287 eKr- plebeide ja patriitside Rooma rahu Lääne-Rooma ja Ida-Rooma sunnitud maapakku minema tüli lõpp 21
Neis leidus isegi raamatukogusid. 48. Theodosius Suur - toimus ida ja lääneosade eraldumine, kuid ühendas mõlemad pooled lühikeseks ajals. Pärast surma jagunes impeerium lõplikult kaheks osaks. 49. Tiberius Gracchus- nobiliteetide hulka kuuluv riigimees. Koos oma vennaga üritas läbi viia mitmeid reforme. 50. Tooga pidulik pealisrõivas rooma meestel. 51. Traianus - Rooma jõudis oma välise võimsuse tipule Trianuse valitsus ajal 98-117 pKr, mil vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 52. Tsensor - korraldasid loendust, nende järelevalve all olid elukombed (valiti konsulite hulgast) 53. Tuunika - Roomlaste igapäevane alusrõivas kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk.
per(30ekr-14pkr) ja maj õitseng. Riigi Theodosius suur viim K kes sisemine korrastamine, Au surma järel üh R aga peale surma jag R lõplikult oli ainuvalitsemine omaks võetud. 395a 2 osaks Järgnevad julmad valitsejad nt nero( 64 rooma tulekahju) aga ei toonud riigi nõrgenemist I saj kesk vall sur osa suurbr. Traianuse aja l saav rooma hiigelpunkti: vall daakia ja mesop, võim kindl. Riik- kas nim res publica sest kogu rahv võttis osa riigi valit. Rooma rahva e kodanikkonna mood plebeid ja pratsiidid. Seaduse ees võrdsed.
] Ratsamonumendid o Kreeklastel polnud o Aga roomlastele oli hobune eriti püha Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud. Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju
ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks.
suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania . Keisririik oli jaotunud hiliseks ajajärguks Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks . Selle viis täide keiser Dioclitianus. Lääne-Rooma riiki kuulusid Aafrika, Hispaania , Itaalia, Rooma , Inglismaa, Gallia, Korsika, Sardiinia ja Kartaago . Ida-Rooma riiki kuulusid Makedoonia, Traakia, Daakia, Pontos, Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida- Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol. Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit
Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda
Traianus (keiser 98-117. a). Teda loeti sama vooruslikuks kui Nervat, lisaks ka ettevõtlikuks, andekaks ja vapraks. Kodanikud andsid talle austava hüüdnime Optimus (Parim). Traianus muutis Augustuse-järgset riigi piiride kaitsmise poliitikat. Uuesti sundis Traianust vallutuspoliitikale üle minema barbarite riikide teke Rooma piiridel. Nad olid roomlastega suheldes palju õppinud, eelkõige sõjapidamist. Kahe sõjaretkega alistas Traianus Roomale eriti ohtlikuks kujunenud Daakia riigi Doonau alamjooksul, praeguse Rumeenia kohal. Daakia kullakaevandused läksid impeeriumi kätte. Pärast Daakia sõdu ehitas Traianus välja impeeriumi piiridele teede ja kindlustuste süsteemi ehk limesi. Kindlate vahemaade taha piki piiri ehitati nelinurksed valli ja tornidega kaitstud kindlused ehk kastellid, mis arenesid välja roomlaste sõjalaagrist Sõjas Partiaga vallutasid roomlased Armeenia ja tungisid Traianuse juhtimisel Pärsia lahe kallastele
kurjade valitsejatena. Kurikuulus nende seast oli Nero, kes tappis nii oma naise kui ka ema. Ta hukkas samuti ka arvukalt senaatoreid. Kui suur osa 64. aastal, kui suur osa Roomast hävis hiigeltulekahjus, levisid jutud, et Nero käsul panid kõik põlema, et ta saaks sinna rajada uue palee. Kuid see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist, vallutati ka suur osa Suur-Britanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma hiilgeaeg oma haripunkti: vallutati ka Daakia ja Mesopotaamia. Piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, et barbari sisse tungida ei saaks. Kõige paremini nendest on säilinud keiser Hadrianuse nn. Hadrianuse vall. Rooma riik tagas oma territooriumil julgeoleku ja rahu, seda nimetati Rooma rahuks (pax Romana). Kuid peagi hakkas olukord seal riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis (235-238) Hiigelperioodile järgnes segaduste ajajärk
kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr-235 pKr) Octavianus vahetas nime Augustuse vastu, valitses 30 ekr-14 pkr, kurikuulus keiser Nero (54-68) tappis oma ema ja naise ja palju senaatoreid, Traianus (98-117) tänu talle saavutas rooma impeerium oma haripunkti:vallutati Daakia, Rooma rahu. 2) Kes olid etruskid, iseloomusta nende eluolu? Etruskite kohta pole hästi teada, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas ja keegi ei tea täpselt kust nad tulid. Nende keelt pole suudetud tänapäevani selgeks teha, nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, käsitöö ja metallitöötlemine oli neil kõrgelt arenenud, nende ehitsukunsti hinnati: korrapärased linnad, teed, sillad ja veejuhtmed.
Kuulsaim saavutus gallia vallutamine rooma riigi võimu alla. Lasi ennast nimetada diktaatoriks. Tuntud ka ajaloo kirjutajana. d) Kleopatra-toetas antoniust, põgenesid koos Egiptusesse kus tapsid end koos. e) Augustus-Octavianuse aunimi .valitsusaeg 30-14 eKr .tema võimuajal arenes kiirelt majandus. Oli tasakaalukas valitseja. (Uskus et pannud aluse kestvale õnneajastule). f) Traianus-98-117 eKr vallutas Daakia ja Mesopotaamina , vallutas suure ala Rooma alla. Kehestas nn. Rooma rahu. g) Cicero- kõnekunsti esindaja, kuulsuse saavutas hiilgavate kohtukõnedega oli senati õiguste ja vabariikiliku korra kirglik austaja. h) Diocletianus- 22. detsember 245 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. i) Constantinus Suur-kuulutas välja ühtse usuvabaduse, lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli.
linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemisajal aastatel 98 – 117. Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Šveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad
Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. Kuningate ajajärk
30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma keisritest Octavianus võttis endale aunime Augustus (auväärne). Tema valitsusajal valitses riigis rahu ja majandus õitses. Tema järglased olid aga ülekohtused ja julmad. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast (Hadrianuse vallini; Hadrianus valitses 117-138). Tuli võimule Traianus (98-117). Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 3. Rooma varane ühiskond Peamiselt talupojad, kes tegelesid põlluharimisega. Vaeseid kodanike nimetati proletaarideks. Tekkis patrooni ja kliendi suhe (kleint ,,rentis" maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas). 4. Rooma ametnikud Riiki valitsesid magistraadid (valitavad ametnikud) ja senat (vanemate nõukogu). Toimusid ka rahvakoosolekud. Magistraadid:
- Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes polnud aga võimelised täitma kodanikukohust. · 30 eKr -14 pKr Augustuse valitsusaeg. Pikk rahuperiood ja koos sellega majanduslik õitseng. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast · Traianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma suurima ulatuse: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Kogu sellel territooriumil valitses alates Augustusest kuni Marcus Aureliuseni stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele · II sajandi lõpus ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased
kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Traianus- Vana-Rooma keiser, Tema ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piiridd. Traianus andis 112. aastal välja edikti, mille kohaslet tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, Tema valitsemisajal muutus Rooma impeerium täielikult monarhiaks, kus keiser hakkas kandma tiitleid isand ja jumal Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema RIIETUS
hukata ja konfiskeeris nende varanduse ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Kasutas saadud raha teatrite ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks. Arvatakse, et alustas ise suurt Rooma tulekahjut (64. aastal), kus hävis Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme, et ehitada Domus Aurea (ldn keeles kuldne maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Andis välja seaduse, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Hadrianus Vana-Rooma keiser alates 117 pKr. Traianuse kasulaps. Ei jätkanud Trianuse vallutuspoliitikat, lõpetas sõja Partiaga, loodus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning kindlustas riigipiiri. Kutsuti reisivaks keisriks. Marcus Aurelius filosoof keisritroonil (161-180). Valitsusajal pidi tegelema germaanlaste ja teise
linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad
Provintsides elavatele vabadele kodanikele jagati vabalt kodakondsust ja seega sai Rooma riik kodanike juurde. Samas vähenesid kodanike lisandumisega nende õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähtsuse. Rooma riigi laienemine jätkus ka varase keisririigi ajal. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Need valdused läksid hiljem küll taas kaotsi, kuid sellele vaatamata oli Rooma ülemvõim kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rooma impeerium oli loodud relva jõul ja tema püsimine sõltus samuti tugevast sõjaväest. Nagu juba eelpool mainitud muutus Rooma sõjavägi aegapidi palgaliseks. Sõdurid olid professionaalid ja treenesid end ainult ühe eesmärgi nimel kaitsta Rooma riiki
Keiser Nero tappis oma naise ja ema, hukkas senaatoreid. 64 pKr Roomas hiigeltulekahju. Vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse ajal Rooma võimsuse haripunkt. Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotamia. Riigi piirid: mööda Reini ja Doonau jõge, hõlmates tänapäeva Belgia, Prantsusmaa, Sveitsi, Austria, Serbia, Bulgaaria. Piiridele rajati kindlustusvööndid. Säilinud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal.
vs Caesar (vallutas Gallia). Caesar hõivas Rooma ja purustas Pompeiuse. 44 eKr tapeti. Antonius vs Octavianus. 31 eKr purustati Antoniuse laevastik. 30 eKr hõivas Octavianus Egiptuse - vabariigi lõpp. Varane keisririik (30 eKr - 300 pKr). Võimul olles Octavianus = Augustus (30 ekr-14 pKr). Järjekindel ja tasakaalukas. Vabariikliku korra pooldajaskond väh. tunduvalt. Rooma välise võimsuse tipul Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) -> vallutati Daakia (Rumeenia), Mesopotaamia. Riigi põhjapiir mööda Reini ja Doonaud (Belgia, Pranstsusmaa, Sveits, Austria, Serbia, Bulgaaria). Rooma rahu - Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Augustuse võimuletulek ei täh. ametlikult vabariigi lõppu, nim. end selle taastajaks. Tegelik võim kuulus ainult talle. Oli mitmes eri ametis (senat, asevalitseja, rahvatribuun). Võttis aunim. princeps (kõige auväärsem senaator), imperaator (asevalitseja, väepealik), ka oma kasuisa - Caesari nimi -> "keiser"
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
mitu ametit (keiser oli konsul, asevalitseja tähtsaimates provintsides, senati liige ning ka rahvatribuun). Ka muud riigiametnikud olid endiselt aus, kuigi mitte nii mõjuvõimsad. Senaatoriseisuse laienemine: neid määrati ka Itaalia linnadest ning hiljem provintsidestki. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele riigi asukatele, mis kaotas selle tähtsuse (eelised kadusid). Peale ta surma jätkusid vallutused (1.saj Britannia ning Traianuse ajal Daakia ning Mes). Viimaste alade kiire kaotus ei mõjutanud nende Vahemere valitseja tiitlit. Stabiilsus tulenes Rooma rahust: Rooma riigi tagatud rahust ja julgeolekust. Sõjaväel toetus kogu Rooma impeerium. Mariuse reformist alguse saanud palgasõdurvägi kujunes lõplikult välja Augustuse ajal. Sellest hoolimata säilisid ülesehitud, relvastus ning võitlustaktika. Leegion peamine väeüksus, ~5000 meest, Augustuse ajast 25 leegioni, kes piirialadel impeeriumi kaitsesid
- Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2. Romaani keelte "kaotused" - Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia) - Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed Rumeenia keele säilimise küsimus 101-107 pKr roomlaste vallutus 271 pKr roomlased lahkuvad 1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse 2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj 14. aprill Keeleline mõju: superstraat ja adstraat Graziado Isaia Ascoli teooria - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Romaania ühised laenud germaani keeltest: werra> pr. guerre, hisp guerra sapón > ld. sapo > pr. savon, hisp. jabón Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike
Ülemkihi rikkus põhineski peamiselt suurtel maavaldustel. Patriitsid ja plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Senatisse ja riigiametitesse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, avalikkuse ees tuntud ning kogemuste poliitilises elus , ühe sõnaga kitsas perekondade ring ehk nobiliteet. 6) Daakia ( tänapäeva Rumeenia), Mesopotaamia. Vahemere ümbritevad maad. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge: Belgia, Prantsusmaa,Sveits, Austria, Serbia ja Bulgaaria. 8) Head suhted senatiga. Käsutas sõjaväge ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse
keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma järel oli enamik roomlasi võtnud omaks ainuvalitsemise. Mitmed tema järglased olid ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena (Nero), kuid see ei toonud kaasa Rooma nõrgenemist. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (tp Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku nn Rooma rahuga. II saj lõpul hakkasid piire ründama välisvaenlased ja algasid kodusõjad. 284-476 pKr hiline keisririigi ehk dominaadi periood. Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada
Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68- tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.
Peagi puhkes nende vahel kodusõda, Octavianus võitis, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis seal end koos Kleopatraga. Aastal 30. eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. VIII. Varajane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr. Pärast Octavainust valitses Nero, kes esimese sajandi keskel vallutas suure osa Suurbritanniast. Traianuse valitsemisajal vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Kuid II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema riigipiire ründasid välisvaenlased ja kodusõjad kurnasid maad. Rooma linna algus 4 Rooma linna teke Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Rooma
Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul
selle Rooma riigiga ja ühendas seega kök Vahemeremaad oma vöimu alla. Seda loetakse Rooma vabariigi löpuks. Keisririik Octavius pani endale nimeks Augustus (auväärne). Tema valitsusajal (30eKr-14pKr) oli Rooma riik oma parimas olukorras. Rahuperioodil arenes töhusalt majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. saj keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma välisele vöimsusele jöudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Need läksid küül ruutu kaotsi, kuid säilis ikkagi Vahemereäärne piirkond. Kogu sellel tohutul maa--alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana): Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Riigikorraldus Toimusid väikesed muudatused. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori tiitlit. Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema
Vitellus ja Vespasianus). Flaviuste dünastia 69 96 Vespasianus 69 79: Taastas riigi sisemise ühtsuse ja piiride julgeoleku. 66 70 Juudi sõda: juutide Rooma-vastane ülestõus; pärast kolmeaastast piiramist vallutas tulevane keiser Titus Jeruusalemma ja hävitas linna koos Jahve templiga. Titus 79 81: 79 Vesuuvi purse, mis mattis vulkaanilise tuha ja laava alla Pompeii ja Herculaneumi. 80 valmis Rooma Colosseum (Flaviuste amfiteater). Domitianus 81 96. Algasid sõjad Daakia vallutamiseks; läks oma autoritaarse poliitikaga konflikti senatiaristokraatiaga ja kukutati. Antoninuste dünastia (adoptiivkeisrid) 98 192 Traianus (98 117). Valitses üksmeeles senatiaristokraatiaga. 101 106 vallutas kahe sõjaretke käigus Daakia. Nende võitude tähistuseks püstitati roomas Traianuse sammas. 114 117 sõjas Partiaga vallutas Armeenia ja Mesopotaamia. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima välise ulatuse. Hadrianus (117 138)
tegid enesetapu. · Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. c. Varane keisririik (30 eKr 235 pKr) · Octavianus Augustuse aeg (30 eKr14pKr) pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja. · Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. · Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. d. Hiline keisririik (235-476) · Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. · Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel.
c) Vahemere idaosa (2.-1.saj eKr) seda piirkonda valitses Kreeka. Aasia vallutamine 1.saj eKr- 3.saj pKr- sõlmitakse liidulepingud. Liit Kreeka riikidega; d) Lääne-Euroopa 1.saj eKr- 1.saj. pKr Gallia (59-51) Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel. Sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse 1.saj eKr. Rhaetia, Noricum, Pannonia. e) Ida-Euroopa 1.-2.saj pKr Traakia, Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse 12. Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago. Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mägirajoonid Piirkonnad kus ladina keel ei juurdunud: vahemere idabassein, Germaania 13. Ladina keele diferentseerumise tegurid
ühendab kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla // Rooma vabariigi lõpp · Varajane keisririik - Octavianus -> Augustus I (30eKr-14) princeps ("esimene"), koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid, rahvakoosolek: ei kogunenud enam pärast Augustuse surma, senat: säilis, vähenesid senaatorite õigused ja kohustused, pax Romana, võimsuse haripunkt Traianuse ajal (98-117), Daakia (Rumeenia) vallutamine, ius Romanus - Esimesed seadused 450 eKr "12 tahvli seadused", aja jooksul täiendused (plebeide õiguste järk-järguline kasv) · Hiline keisririik - 2.-3. saj. impeeriumi nõrgenemine; 3. saj. kriis, kodusõjad, sõdurkuningate aeg (235-284), Diocletianus (284-305) taastab korra. Valitseja - dominus et deus, sõjaväereformid, suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid linnade kaitseks, reservväe moodustamine,
· See püstitati 1. saj eKr keiser Augustuse auks · Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist · Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana · Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas · See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule · See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist IV Varakristlik kunst · Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal · See oli kristliku sisuga kunst · Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks · Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
