AÜ, Ajalugu II kursus Retsensioon raamatule ,,Juudid, leedulased ja holokaust" Alfonsas Eidintase kirjutatud ,,Juudid, leedulased ja holokaust" 1 ilmus 2003. aastal Vilniuses välja antuna kirjastuse Versus Aureus poolt. Raamatu kogumaht on 534 lehekülge, mis on jaotatud kolmeks peatükiks ning väiksemateks alajaotusteks. ,,Juudid, leedulased ja holokaust" sisaldab ka 16lehelist pildimaterjali. Holokaust ühes oma võigaste osistega on talletanud end paljude mällu. Ohvrid, nende lähedased neid ühendab mälestus sellest, mis kunagi neid üksteisest lahutas, kas siis igaveseks või aastateks.
Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Ülesanne artikli põhjal Artikli pealkiri: "Leedulased jätavad kasumi Vichiunai Nordicusse" 08.12.2011, 08:19 http://www.toostusuudised.ee/default.aspx?PublicationId=9ce8df14-87c2-4726-86fa- 35af9f347a71 Protsent ülesanne Vichiunai Nordicu käive kasvas 2010. aastal 12,6 miljoni euroni (196,8 miljoni kroonini), kasum ulatus seejuures 2,5 miljoni euroni (39,5 miljoni kroonini). 2009. aastal oli Vichiunai Nordicu käibeks 10,8 miljonit eurot (169,2 miljonit krooni) ja kasumiks 2,7 miljonit eurot (41,9 miljonit krooni)
2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad
2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7 Suurimad Linnad
vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis Aleksander Nevski peavägi üle jäätunud Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole. 5. aprillil 1242 põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal Lämmijärve idakaldal kokku. Liivi ordu suhted Leeduga olid rasked, sest nende käest saadi korduvalt lüüa. Leedulased korraldasid Vana-Liivimaale lahingu laastavaid rüüsteretki. 1270. aastal ründasid orduväed Karuse lähedal Saaremaa rüüsteretkelt tagasi pöörduvaid leedulasi, kuid ebaõnnestusid. Vastuolud võõrvõimude vahel 1297. aastal puhkes tüli ordu ja Riia linna ning sellega liitunud peapiiskopi vahel. Ordu vastased otsisid abi Taanilt kuid ei saanud, niisiis pidid minema leedulaste poole. Leedulased tungisidki maale ja purustasid orduväe Turaida all
Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad,amb) Eestlaste puudus korralik sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.
1. Kronoloogia. Millal: 1) tekkis ristiusk Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 1 saj. 2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik
ENERGEETIKA Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tsernobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 19832009. TÖÖSTUSHARUDE VÄRK Juhtiv tööstusharu on masinatööstus(laevad, tööstusseadmed, tööpingid). Tekstiilitööstus etendab tähtsat osa nii tööhõive kui ekspordi seisukohast. Keemiatööstus töötleb Venemaalt sisseveetavat naftat. RAHVASTIK 1993 aastal elas Leedus 3,7 miljonit elanikku, neist 79,6 % olid leedulased, 9,4 % venelased ja 7 % poolakad, 1,7 % valgevenelased. Mehi oli 47,4 % ja naisi 52, 6 %Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Sündimus oli 1981-1985 15,8 promilli, 1989 aastal oli 15,1 % promilli, suremus vastavalt 10,5 promilli ja 10,3 promilli. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Linnades elas 68% rahvastikust
Metsades kasvab ka mitmeid erandlikke puuliike. Tammepuistud katavad 2% Leedu metsaalast. Tamm sümboliseerib tugevust, sajandeid tagasi oli tamm Leedus austusega kaitstud. Stelmuze tamm on jämedaim Leedus ning on üks vanimaid kogu Euroopas. Selle tamme vanus on umbes 1500 aastat, diameeter on 3,5 meetrit. Ainult 8-9 meest koos suudavad Stelmuze tamme tüve ümbert kinni võtta. Leedu kõrgeim puu on 46 meetrit kõrge ning 150-aastane lehis. Minevikus uskusid leedulased, et pihlakas kaitseb nõidade ja kuradite eest, seetõttu istutati pihlakas iga kodu ukse juurde. Leedus on 42 metskonda ja üks rahvuspark. Suurim loom Leedu metsades on piison, nende populatsiooni taastamine algas 1969. aastal. Tänaseks on kokku umbes 45 piisonit. Jahiulukidest on Leedu metsades ja avamaastikel levinud peamiselt metskitsed, kuid Leedus on levinud ka teisi loomaliike: punahirv, hunt, metssiga, mäger, põder.
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad:
pärinevad nn.protoeurooplastelt, kelle hulka võisid kuuluda ka kunda kultuuri elanikud. Vahel on kogu Kunda kultuuri peetud ka Soome-Ugri hõimudele kuuluvax. Küla tüübid, näited-talud paiknesid lähestikku ning moodustasid küla. Sumbkülad- talud keset põlde; ridakülad-talud ridastikku; hajakülad-talud üxteisest kaugemal. Eestlaste suhted naabritega-tihedad vallutuskatsed. oli palju tülisid naabritega ning relva- konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn).
1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolingide renessanss Alcuin Koolide rajamine Kasutatud allikad http://uudised.err.ee/failid/101810_01.jpg 3.3.2010 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romaani/arh_saksa/pi sipilt/pp_06_worms.jpg 3.3.10 http://www.hiren
Ilmselt oli sama koha peal varem muistete eestlaste linnus. Järsu mäeseljaku kaitsevõime parandamiseks kaevati kaks sügavat kraavi- Läheduses vooljvast ojast sai joogivett. On andmeid kindluse ehitustööde alustamisest 1265. aastal. Et Helme maalinn ja ordulinnus asusid Eesti lõunapiiri läheduses, oli neil strateegiline tähtsus. Helme lossi müüride all ja ümbruses on lahinguid löönud sakslased, liivlased, lätlased, leedulased, venelased, poolakad ja rootslased. Suuremaid kokkupõrkeid ja lahinguid on olnud viis. Esimel korral 1218. aasta sügissuvel toimus Puide küla lähedal lahing Vene vägede ja Saksa rüütlite vahel. Sakslatse poolel oli ka liivlasi ja lätlasi. Puide lahing mis kestis terve päeva , lõppes sakaslaste põgenemisega. Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel.
oma aladelt välja tõrjuti. Pole ju nende keel mitte isegi sarnane eesti keelega. Seega pidid nad asuma siia palju hiljem. Edasi liikusid aestid Soome ja Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega tähistasid germaanlased oma kirdenaabreid, et aestiid on indo-euroopa hõimu rahvas, kes elasid Balti mere idarannikul arvatavasti kuni Soome laheni. Neid peeti baltlaste (preislased, leedulased, lätlased) eellasteks. Aga juba vanad roomlased teadsid Estoniat ja ja selle maa elanikest aestidest. Kogu sellest suurest nn. soomesugu rahvaste perest on tegelikult ainult eestlased ja nende tütarhõim soomlased (pange tähele - soomlased on meie tütarhõim, mitte vastupidi, sest siit asustati Soome alad meie hõimudega, mitte vastupidi!) ellujäänutena jõudnud 21. sajandi künnisele. Kui vaadata, millised jõud koguti kokku sõjas hunnide vastu ja võtta teadmiseks,
Skandinaavia viikingitega viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd. Balti hõimud- I aastatuhande keskpaiku ilmnevad matmisviisis kohalikud eripärad, mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12. sajandiks on kujunenud välja etnosed. Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas. Semgalid - Põhja-Leedu alad. Seelid - Ida-Leedu. Zemaidid - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva põhihõime. Aukstaitid - Ülem-Leedu ehk mägismaalased. Leedulased, kes sulasid ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus, Lääne-Valgevenes. Skalvid - elasid Nemunase alamjooksul. Muistsed preislased - Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud. Leedu muinasaja lõpul- Esile oli tõusnud suuremaid varandusi ja võimu omav ülikkond ehk piirkondade vanemad, kes olid rahva sõjalisteks ja poliitilisteks juhtideks (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud paganlik usk ja rikas
Poola köök. Lühidalt Poolast: Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola pealinnaks on Varssavi ning Poola kuulub ka Euroopa Liitu. Poola Vabariigi pindala on 312 685 km2. Seal elab 38 626 349 inimest. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt, kuid üle 95% elanikkonnast on siiski poolakad. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Toit: Kolm päeva küpsev bigos Poola köök on rikas, ehkki kodust kaugemal mitte väga kuulus. Selle parimaks palaks peetakse bigost, mis on justkui kogu Poola ühel taldrikul. Bigose sisse käib värsket ja
eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Nimetatakse vene kirveste kultuuriks kuna kirved olid tehtud vene kanuudega väga sarnaseks miniatuurseks objektiks.
000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1270 - leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. · 1271 - esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. · 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. · 1294 - Novgorodlased põletasid Narva.
3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine
Antropoloogiliselt sarnaneme lääne rahvastega, keeleliselt ida rahvastega. 20. sajandi lõpul välja kujunenud teooria kohaselt oleme euroopa põlisrahvas. Esineb kaks teooriat. Vanem teooria Uuem teooria Oli 3 rahvastiku rännet Oli 1 ränne Kunda Kultuur lõunast (assimileerusid) Tulid lõunast ja kõnelesid soome-ugri keelt. Kammkeraamika Ida Siberi (seostatakse eestlastega) Nöörkeraamika lõuna (lätlased, leedulased) Oskus levib vaid suure sisserändega Oskuste levik ei ole tingimata seotud suure sisserändega Kokkuvõtlikult saab öelda, et eestlaste etnogeneesi kohta pole 100%-list tõde. Pronksiaeg 1800-500 eKr Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele. Pronks oli aga kallis, seega säilis ka muust materjalidest esemete kasutamine. Kivist, luust ja sarvest esemed hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid.
Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa 6. Kuidas läks ristisõdijatel peale Eesti alistamist?
a.): 3,8%. Inflatsioon (2010. a.): 3,8% Töötuse määr (12.2010. a.): 12,3% Linnas elab rahvastikust : 62% Sündimus ja suremus on tasakaalus. Kesmine eluiga M: 71 N: 79 aastat. Kirjaoskus : 99,8% Haritav maa: 40% Rahvastiku tihedus: 123,5 in/km2 Sisemajanduse kogutoodang: 631,833 miljardit USD (USA dollarit) SKT elaniku kohta: 16 599 USD.Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Valdav usk on katoliiklus.Poola suurimad linnad on Varssavi, Łódź, Kraków, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice. Varssavi on Poola pealinn (aastast 1596). Praegu on Varssavi Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Siin asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Siin ristuvad tähtsamad teed Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahel. Pindala : 517,24 km² Elanikke : 1 716 855.
varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
Juudid 4 613 4 428 2 864 2 423 2 338 2 275 Tatarlased 4 058 4 126 3 484 3 271 3 246 3 232 Sakslased 3 466 3 053 1 733 1 288 1 250 1 228 Lätlased 3 135 3 127 2 810 2 691 2 658 2 638 Poolakad 3 008 3 018 2 488 2 355 2 324 2 290 Leedulased 2 568 2 573 2 329 2 221 2 206 2 188 Teised rahvused 14 095 14 303 12 372 12 003 11 934 11 757 * 1989. aasta rahvaloenduse ja 1990. aastate rahvastikusündmuste andmete alusel arvutatud rahvaarvud. Joonistada 2000 aasta andmete põhjal sektordiagramm. Joonistada joondiagramm, mis väljendaks ukrainlaste arvu muutumist. Rahvuslik koosseis 2000. aastal
Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased Vana-Vene riigile oluliseks liitlaseks Mongoli-tatari vallutuste ajal. Poola hõimude liitume ühtse vürsti alla toimus sarnaselt venemaaga. Piastide dünastia, mis valitses kuni 1350. Esimene kristlasest vürst 966 Mieszko I, kes võttis ristiusu vastu Roomast.
TOREIDA RISTISÕDIJAD EESTLASED 1211 SOONTAGANA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1216 LINDANISE EESTLASED TAANLASED 1219 LIHULA EESTLASED ROOTSLASED 1220 TARTU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1224 MUHU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 VALJALA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 Põhja-Euroopa rahvaste ristimine ! Rahvad on reastatud ristimise järjekorras ! taanlased rootslased norralased soomlased leedulased liivlased lätlased eestlased ARUTLUS Miks sattusid Läänemere idakalda rahvad katoliku, aga mitte õigeusu kiriku rüppe? Kuna katoliku kirik alustas vallutustega, et neid rahvaid endale saada, aga õigeusu kirik ei teinud midagi.
Linnade teke: Linnade asutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõiguse Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid asundusi alevikke. Linnaõigused said: · Taanlaste valdused: Tallinn, Rakvere, Narva · Tartu piiskopi valdused: piiskopkonna keskus Tartu · Mõõgavendade ordu valdused: Viljandi, Uus - Pärnu · Saare Lääne piiskopi valdused: · Vana Pärnu (hävitasid leedulased), hiljem Haapsalu Jüriöö ülestõus: Põhjused: Taani kunungas Valdemar IV Atterdag otsustas Eesti alad Saksa ordule maha müüa.Eestlased kasutasid selle asjaolu ära ja otsustasid oma vabadusetagasi võita. 23. aprillil 1343 algas eestlaste relvastatud mäss.Ülestõusnud põletasid mõisaid ja kirikuid, Padise kloostri, tapsid sakslasi, valisid neli kuningat ja asusid Tallinna piiramac.Saare Lääne piiskopi valdustes piirasid ülestõusnud Haapsalu.
Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on ebakorrapärase kujuga saar, pisut ümara siluetiga. Ida- ja põhja osas on sopiline fjordrannik, lõunarannik on vähe liigestatud. Islandi pindala on 103 000 km², seega on Island rohkem kui kaks korda suurem kui Eesti. Rahvaarv Eestis on 1 340 122 Islandis, aga 2010. aastal elas umbes 318 800 elanikku, kellest 93% on islandlased ja teised suuremad grupid on poolakad, leedulased, sakslased ja taanlased. Islandi kõrgeim mägi, mis kõrgub rohkem kui 2 119 m üle merepinna. Suurim jääliustik on 8 300 km² ja on ühtlasi ka Euroopa suurim omataoliste hulgas. Suurim looduslik järv on 83,7 km², s.o kolm korda väiksem kui Võrtsjärv. Kuid tuntuim järv on seal eesti keeles ,,Sääsejärv", mis on linnustiku poolest kuulus üle maailma. Suurim kosk on Põhja-Islandis paiknev Dettifoss. Pikima jõe pikkus on 237 km
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse
usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane 3)ei sest vlismaal elades kaotavad nad selle iguse 4)jah ta on kogu elu seal elanud
1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal. 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus. 1217(21.sept) peeti Viljandi lähedal lahing.
enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
kirikuõpetajad ja mõisnikud pidasid üleval ja asutasid talurahvakoole. 5. Põhjasõda- Toimus 1700- 1721. Lõppes Rootslaste võiduga. Algselt polnud Rootsi sõjaks valmis, sest riiki valitses noor kuningas, kelle oskused ei olnud head. Sõjavägi pandi kokku kodumaalistest talupoegadest. 6. Liivimaa ordu- Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva saksa orduga, moodistades omaette haru (Liivimaa ordu). 7. Saule lahing- seal purustasid leedulased ja semgalid 1236 aastal mõõgavendade ordu. 8. Turbe lahing- seal said orduväelased uuesti lüüa leedulastelt. 9. Manifaktuur- Tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 10. Vakuraamat- Oli talude ja neil laskuvate kohustuste nimekiri Eesti ja Läti aladel. 11. Lühhike Õppetus- Oli talupoegadele mõeldud meditsiiniline raamat, mis õpetas esmaabi andma. 12. Kodukarjaõigus- andis mõisnikele õiguse karistada talupoegi. 13
Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani vahel • Osalised: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Moskva tsaaririik, Liivimaa kuningriik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik,
Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid. 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? Sakslased , Taanlased , Latgalid , Liivlased , Venelased , Rootslased ja Leedulased 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas Puudus ühtne riik Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi ( kiviheitemasinad , amb) Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe , samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa 6
Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Pealinn: Varssavi Piirkond: 312 679 km² President: Andrzej Duda Valuuta: Poola zlott Valitsus: Parlamentaarne vabariik, Demokraatia. 1.Poola ja tema naabrid. 2.Poola asendikaart. Rahvastik Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Riigikeel : poola keel (98,2%). Rahvaarv: 38,562,189 (Juuli 2015 est.) Rahvastikupüramiid: Rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 aastaseid: 14.7% (mehi 2,915,674/naisi 2,753,218) 15-24 aastaseid: 11.52% (mehi 2,279,404/naisi 2,163,621) 25-54 aastaseid: 43.56% (mehi 8,471,593/naisi8,326,656) 55-64 aastaseid: 14.54% (mehi 2,645,228/naisi 2,962,305) 65 ja enam aastaseid: 15.67% (mehi 2,362,421/naisi 3,682,069) (2015 est.) *Tegemist on vananeva ühiskonnaga. Keskmine eluiga:
Soomlased Tatarlased Lätlased Poolakad Juudid Leedulased Sakslased Muud rahvused Enamus elanikest on Venelased kuna Narva on olnud läbi aegade üks linn, mis seob Eestit Venemaaga ja oma piirilähedasele asukohal elab seal palju Venelasi. Enamik nendest on Venemaal sündinud esimese põlvkonna migrandid või siis nende lapsed.
rahvastikust. · Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. · Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole. Oli ka kaugemate rahvaste esindajaid.. · Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama. · Võõrad võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed. · Võõrasustus jäi püsima vaid Peipsi ääres(venelased) ning Lääne-Eesti väikesaartel(rootslased) Suur näljahäda · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697 tabas Eestit
Kammkeraamika kultuuri päritolu Soome-Ugrilased - millal?4500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, läänemeresoomlased,isurid,karjalased,saamid,soomlased,udmurid,samojeedid; läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest
Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis. Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1260. aasta suvel lõid leedulased Durbe lahinfus orduväe täielikult puruks. · 1263. aastal tungisid leedulased kaugele ordu valdustesse, jõudes koguni Läänemaale ja põletades maha Vana-Pärnu. · 1270. aastal käisid leedulased läbi Läänemaa Saaremaal ning kui leedukad saagiga mandrile jõudsid, siis asus neil · e Karuse lähedal merejääl vastu Liivi ordumeister suure väega. Ägeda võitluse tulemusena said sakslased rängalt lüüa · 1242
Eesti kromaatiline kannel ja John Cage Kannelt on mängitud juba paar tuhat aastat tagasi. Siis oli see kui harrastuspill ja mängiti ainult rahvamuusikat. Võimalusi oli vähe, sest vanim kandletüüp oli 5-6 keelne pill, mida tundsid lisaks eestlastele ka meie naaberrahvad: soomlased, lätlased, leedulased ja loodevenelased. Kandle algkodu ei teata. Arhailine kannel oli Eestis kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani, tänapäeval on taas väikekannelde taassünd. Suviti toimuvad mitmel pool Eestis väikekandle ehitamise kursused, kus on võimalik pill endale ise valmistada ning antakse ka mänguõpetust. Nüüd on väikekandle õpetus ka tulnud ka algklassidesse, kus on muusikatunni kõrval ka selle pilli õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19.sajand hakkas kannel muutuma
(Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). - soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). - Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
ka maksumaksjate hulk. Kõigele lisaks, vähendaks inimkond nõnda oma ökoloogilist jalajälge ja tulevastel põlvedel oleks võimalus elada "rohelisemas" maailmas. Pole inimest, pole probleemi. Usun, et pikemas perspektiivis on rahvastiku vananemine Euroopale vaid hea. Meie kõigi heaolu nimel on parem, kui elame maailmas, kus rahvastiku tihedus on väiksem ja loodusressursse jagub kõigile. Kõige enam saab kannatada küll väikerahvad, nagu eestlased, lätlased ja leedulased, kuid sajandeid tagasi, ulatus meie rahvaarv vaid mõnekümne tuhandeni ning suudsime ka siis ellu jääda. Nii nagu langeb Euroopa elanike arv, langeb see ka üle maailma. Näiteks Hiina või India, kus on iive kõrge seetõttu, kuna tarvis läheb hulganisti töökäsi. Tööd aga rügatakse selleks, et rahuldada Euroopa nõudlust. Kui aga pole kauba soovijaid, pole ka vaja enam töötajaid. Sellest tulenevalt väheneks kenasti ka idamaade rahvaste arv.
5. Milleks ehitati linnuseid. Linnused ehitati sellepärast, et oleks koht, kus peitu minna vastase eest, näiteks sõja perioodil. Oli Ringväll-Linnused ehk siis suuremad ja võimsavamad kui kunagi varem. Väiksemad linnused vahetati Ringväll-Linnuste vastu välja. 6. Kirjelda eestlaste suhteid oma naabritega. Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased. Põhja naabritega olid suhted head. 7. Kirjelda muinaseesti ühiskonda Arvati, et enamik Eesti elanike on rahaliselt võrdsed. Tähtsamaidküsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukaid talupoegi. Madalama kihina tunnistatakse ka sõjavangidest orje, keda käsitletakse aga pigem
Nimeta 8 suuremat maakonda! (6p.) Maakonnad > kihelkonnad > külad Revala, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Läänemaa, Saaremaa 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit! (4p.) Animism. Tarapita, Uku, Peta, Tõnn. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul!(2p.) Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased. Põhja naabritega olid suhted head. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. (2p.) 12. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled?. (3p.) Saaklaste soov oli suurendada oma asulad Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga Rooma soov levitada katoliku usku
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Siseveekogud ØSuuremad jõed on: Visla (1047m, 1387km), Odra (906km) ØSuurim järv on niardwy (110 km²). ØPaljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk Rahvastik ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØRahvastiku tihedus: 123 in/km² Ø98,7% elanikkonnast on poolakad ØVähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Traditsioonilised road Økapsas rullides (kapsalehed liha ja ØZur (kääritatud supp riisi täidisega rukkijahust,serveeritud kielbasa ja Øtäidetud pirukad (pierogi kapsa ja keedetud munaga) seentega, näiteks) Øbarszcz (peedisupp) Øpiirkonna delikatess - Oscypek Øpyzy (lihaga täidetud taignast pallid) (mägedes toodetud juust Økompot (mittealkohoolne jook,mis lambapiimast)
Varssavi on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus- ja 5 tööstuskeskusi. Rahvaarv Rahvaarv: 38,100,000 Prognoositav rahvaarv aastaks 2050: 31,500,000 Rahvaarvu kasv:0.03% 6 Rahvuslik koosseis muud sakslasi 1% 1% Muud: valgevenelased, ukrainlased, leedulased ja poolakaid lätlased. 98% 7 Sooline jaotus mehed 49% naised 51% 8 Sündimuse ja suremuse näitajad Sündimuse näitajad 2006 2005 2004 1990 1985 1980 1975 9,8 9,7 10,6 14,3 18,2 19,5 18,9 Kõige madalam Kõige suurem Suremuse näitajad
annaabi.ee 
