Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulutas välja üldise usuvabaduse Rooma riigis Ristiusust kujunes impeeriumi valitsev religioon 4.sajandi lõpupool-kristlus riigiusuna üldkohustuslik Laskis rajada uue pealinna riigi ida ossa- Konstantinoopoli(Istanbul) Idapiirkond arenes märksa kiiremini kui lääne.
näha oma silmaga nt horvaatia jalgpalli meeskonda. Selle riigi kohta sooviks rohkem teada saada selle riigi ajaloost ning selle riigi iseärasusest. 3 1. AJALUGU Horvaatia märgiti ajalukku juba 3. saj eKr, kui roomlased käisid vallutamas Horvaatia maid. Kuna sel ajal rajati paljusid kindlusi ja ehitisi, siis 285 a. pKr loobus Diocletianus ehk ,,Cæsar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus" oma kindlusest Horvaatias ning seetõttu on see praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. 110 a. hiljem impeerium jagunes ning jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Juba 9. sajandi alguses võttis Horvaatia omaks kristluse. 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ning toimusid seepärast toimus sel ajal riigis võimurüselusi, mis nõrgestas riigi keskvõimu ja kuningriiki. 1242. aastal laastasid tatarlased Horvaatiat ning 1392
Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas uue pealinna (Konstantinoopol) 395.a.-suri Theodosius Suur ja Rooma riik jaguneb kaheks: Lääne Rooma (pealinnaks Rooma) ja Ida-Rooma (pealinnaks Konstantinoopol) Hiline Rooma keisririik. Kõige tähtsam inimene-keiser (absoluutne võim) Keisri kõrval eksisteeris edasi ka senat, kuid nad kaotasid poliitilise võimu ja olid pigem Rooma linna nõukoguna ametis
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks.
8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9. Colosseum - Rooma suurim amfiteater 10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist. 11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16
põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Nende järel liikusid terved hõimud vankrite, kariloomade, naiste ja lastega. Paljud piirkonnad rüüstati ja mitmed provintsid eraldusid impeeriumist. Dominaadi aegsed keisrid 284. a tuli võimule keisri ihukaitseülem Diocletianus (284-305) ja erinevalt teistest sõdurkeisritest valitses ta üle 20 aasta. Ta rajas valitsemiskorra, mis vastas toimunud muutustele ja kindlustas Rooma riiki. Alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" (isand) ja valitsemisvormi dominaadiks, mitte enam printsipaadiks. Ka tuntakse Rooma ajaloo seda osa, mis algab Diocletianusega, hilise keisririigi nime all. Diocletianuse reformidega hakkas kehtima
Roomlaste esivanemad olid ITAALIKUD, kes II at. Algus saarele rändas. Nad jagunesid hõimudeks, suurem oli LATIINID, kes elasid LATIUMI maakonnas. KAPITOOLIUMI künkale rajati kindlus. ROMULUS ja Remus visati Tiberi jõkke, emahunt imetas neid, taljupojad võtsid oma hoole alla, kukutasid Amuliusi, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. KUNINGATE AEG (8. Saj. 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev ping...
basseinid, muusikatuba ja lilleaed Lisaks pesemisvõimalusele pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Ainuüksi suplussaal mahutas korraga 1500 inimest, kogu Caracalla termide kompleks aga 3000 inimest. Täna on Caracalla termid varemeis. DIOCLETIANUSE TERMID Peale suurt segaduste aega, mis kestis üle 50 aasta ja seisnes lakkamatutes kodusõdades ja võitluses välisvaenlastega, ühendas keiser Diocletianus taas riigi 3.sajandi lõpul. Ka Diocletianus rajas suuri ehitisi s.h. on tuntud ka Diocletianuse termid. Tema termidekompleks hõlmas suurema pindala kui Caracalla kompleks. Seal oli kohti 6000 külastajale, 3000 vanni, 3 suurt ujumisbasseini, võimlemishallid, tribüünid, raamatukogud jms. Saalides ja parkides esinesid lauljad, näitlejad ja oraatorid. Diocletianuse termid ületasid isegi Caracalla termid oma pompöössuses, kuid täna ei ole neist säilinud midagi. rekonstruktsioon LõPETUSEKS
Sündmused: Aktioni merelahing, orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel. Isikud: Caesar, Augustus. Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia. Isikud: Augustus, Claudius. Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad. Isikud: Aurelianus, Diocletianus. Rooma uus tugevnemine (284-395) iseloomulikud jooned: Valitsejat nimetati isandaks, seati sisse neljavalitsus, korrastati maksusüsteeme. Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Isikud: Diocletianus ja Constantinus. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Rooma keiserriigi aega jagatakse varajaseks ja hiliseks ajajärguks. Rooma oli tuntud, kui üks suur sõdija riik. Tema alluvuses olid nii mitmedki riigid. Kõige suurem ulatus Rooma riigil oli keiser Traianuse valitsemisajal, umbes 117a. Kõikide nende sõjade tulemusena rajati Rooma impeerium. Rooma impeerium lakkas olemast aastal 476. Impeeriumi lagunemise põhjuseid oli mitmeid, mõned nendest olid järgmised. Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähtsus langes kõvasti nii poliitiliselt, kui ka kultuuriliselt
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid
Rooma keisririik See periood jagatakse omakorda varaseks ja hiliseks perioodiks. Vana keisririik ehk printsipaat ja hiline keisririik ehk dominaat. Varane keisririik 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril. Augustus kasutas kahte tiitlit enda kohta: princeps (esimene) ja imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja. Provintsid ja nende valisemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse. Roomlased ei seganud end allutatud rii...
päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased: idapoolseid provintse ründas Uus-Pärsia riik, põhjast tungisid peale germaanlased. Rooma uus tugevnemine Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis 284-395 taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati tähtsust ja kodanike vabadust. Constantinus Suur (306-336) jätkas ümberkorraldusi. 313. a legaliseeris ta
Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest
Krono: Aristokr riigikord, R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks li...
Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias. Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika
Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal. Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus
Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. Diocletianuse termide rekonstruktsioon · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum
võimla (palestra), kõrts jne · Termi ümbritses väike park · Saunad olid vaba aja veetmise kohaks · Kodanikele oli saun tasuta · Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused · Saabus aga suur segaduste aeg, mis kestis üle 50 aasta (3. saj keskpaik kuni 3. saj lõpp) · Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung · Rajatakse Rooma linna kaitsemüürid · Riigi ühendas taas keiser Diocletianus 3. saj lõpul · Ka Diocletianus on rajanud suuri ehitisi · Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud) · Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures · Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist · Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I · Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik mee...
olukord seal riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis (235-238) Hiigelperioodile järgnes segaduste ajajärk. Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni. Senised keisrid pärinesid senaatoriseisusest, kuid nüüd hakkas võimule tõusma lihtsõdurina alustanud väepealikke. Roomat ründas üle pika aja Uus-Pärsia riik, põhjast ründasid ka germaanlased. Rooma uus tugevnemine (284-395) Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigi taas korrastada. Ta korraldas ümber riigi seadused, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu. Ta kärpis ka senati võimu ja kodanike vabadusi. Constantinius Suur jätkas ümberkorraldusi. 313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis oli seni keelatud. Kristlus muutus valitsevaks religiooniks. Ta lasi rajada Euroopa ja Aasia piirile uue linna nimega Konstantinoopol. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riik kahe valitseja
rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine, käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil
Vana-Rooma 1)Mõisted: a) Foorum-Koosoleku- ja turuplats. Küngastevahelistes orgudes b) Nobiliteet-Patriitsid ja jõukad ning tuntud plebeid, suursugustest inimestest koosnev üsna kitsas ring, millest pärines põlvest põlve enamik riigiametnikke ja senaatoreid c) Latifundium-Suurmaavaldused Rooma lääneprovintsides ja ka Itaalias, kus kasutati orjatööd d) Proletaar-Inimene, kes oli ühiskonna madalamast kihist, kuid siiski Rooma kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximu...
Linnad Roomalik ilme Idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme Põllumajandus Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väike talupojad, kes harisid suurmaavaldused- latifendiumid. isiklikku või suurmaaomaniku maad. Miks ja millalalgas provintside eraldumine?Vt keisrid Diocletianus, Constantinus Suur, Theodosius Suur nende tegevus. Provintsid hakkasid eralduma,sest majandus- ja ühiskonna areng olid erinevatel tasemetel. Kui Rooma impeeriumi tabas tugev kriis, sai võimule keiser Diocletanius, kes suutis riigi taas kindlale korrale seada. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise, igal ühel oli oma kindel territoorium. Diocletanius ümberkorraldusi jätkas Constantinus Suur, kes kuulutas välja usuvabaduse ning ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli.
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada. Diocletianuse (284-305) ajal (Diocletianus oli sündinud Illüürias, kerkis troonile armee abil) viidi läbi administratiivsed, sõjalised ja majanduslikud reformid, mis pikendasid riigi eksistentsi sajandi võrra. Administratiivselt jagati riik 2 ossa: Ida-Lääs. Itaalia kaotas lõplikult oma prii seisundi impeeriumi keskusena. Diocletianus ise võttis enda valitseda idaosa, keskus Nikomedias (Väike-Aasia ranniku loodeosa) Lääneosa andis oma kaasvalitsejale Maximianusele, kelle residents asus Mediolanis (Milano). Võtsid endale tiitli Augustus, oma kahele abilisele asendajale Caesar. Augustuse aegadest säilinud valitsusvorm printsipaat asendus dominaadiga - imp.võim -> absoluutne monarhia, imperaator polnud enam princeps (esimene) vaid dominus (isand), teda austati nagu jumalat.
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Roo...
§ 29 Hiline rooma kesririik 3. saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti tekkis neid mitu korraga ja see tõi endaga kaas lakkamatuid kodusõdu. Seda kasutasid ära aga välisvaenlased, nii ründasid neid germaanlased kui ka pärslased. 284 aastal võimule tulnud keiser Diocletianus suutsis lõpetada kaua kestnud segaduse, sellega tegi ta ka ümberkorraldusi riigi valistemises. Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur, tema ajal leidsid aset kaks otsustavat muutust Rooma impeeriumi ajaloos. Kuulutati välja kristluse seaduslikku lubamist ja ristiusukst hakkas peagi välja kujunema impeeriumi valitsev religioon kuni see muutus kohustuslikuks. Constantinius lasi rajada uue pealinna Konstatinopoli. Siis valistes Theodosius Suur. Siis
Provintside asehaldurid, kelle käes oli koondunud nii hiigelprovintside majanduslik, demograafiline ja sõjanduslik jõud, kasutasid kriisi ning sellega kaasnevat rahulolematust Legionääride seas, enda kasuks ning hakkasid võimule pürgima. Eelpool kirjeldatu sai hiljem tuntuks kui Sõdurkeisrite ajajärk (235-284), mida iseloomustasid pidevad kodusõjad erinevate troonile pürgijate vahel, millele lisandus kristlaste tagakiusamine ning germaanlaste hädaoht. Stabiilsuse taastas 284 Diocletianus, kes vältimaks ajalugu kordumist reorganiseeris terve Impeeriumi haldus-ja võimusüsteemi. Oma ümberkorralduste läbiviimisel pidas keiser silmas järgmisi probleeme ning lahendusi: 1) Vana süsteemi kohaselt jagunes Rooma Impeerium 57 suurteks provintsideks, mille tulemusena provintse juhtivad isikute gruppid omavad piisavalt resursse, et püüdelda oma poliitiliste ambitsioonide realiseerimiseni riigi arvelt. Siin rakendas Diocletianus vana
Rooma riigi langedes kaotas ka rooma kunst oma originaalsuse ja väljendusrikkuse. HILINE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 248-476 Varemad senatiaristokraatiast pärinenud keisrid asendusid madalast päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikutest keisrid, nn sõdurkeisrid, keda mõnikord oli korraga võimul mitu ning tings kodusõdu. Seda näinud asusid pärslased Idaprovintside kallale, põhjast ründasid germaanlased. 248. aastal pääses võimule Diocletianus, kes segadused ümberkorraldustega lõpetas ning juurutas ida- ja lääneprovintside erinevate keisrite valitsemist. Constantinus Suur tegi 2 olulist ümberkorraldust: · Kuulutas usuvabaduse: legaliseeris kristluse, millest 4. saj lõpupooleks kujunes riiklik usk. · Ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli aastal 330(tnp. Istanbul) Rooma linna tähtsuse kadumine. Rajamise põhjuseks oli idapiirkondade kiirem areng.
olles nende organisatsioonide kõrgeim käskija. Absoluutne monarhia praktikas Eellugu Praktikas võib absolutismi põhimõtteliselt märgata juba isegi Vana-Egiptuses, kus jumal-kuningale (Euroopas peamiselt tuntud vaaraona) kuulus ametlikult kogu maa ja kogu võimutäius terve maailma üle. Ka mitmed hilisemad valitsejad kuulutasid end jumalikeks ja põhjendasid nii oma absoluutset võimutäiust. Üks viimaseid neist oli Rooma keiser Diocletianus. Peaaegu absoluutset võimu omas ka Bütsantsi (Ida- 5 Rooma riigi) keiser, kuid tema oli kõrgeim ilmalik ja vaimulik maapealne isand ning mitte jumal. Idamaades (nagu ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides) kuulus valitsejale traditsiooniliselt samuti väga suur võim. Need traditsioonid võttis üle Türgi sultan, mistõttu Osmanite riik oli väga suures sõltuvuses teda valitseva valitseja isikust ning käis sobivate sultanite puudumisel 17. ja 18
võrdsed, neil oli õigus kohtule ja õigus apelleerida keisrile. (vt.lk.177) Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj. elas Rooma riik läbi majandusliku ja poliitilise kriisi, mille käigus süvenes keskvalitsuse sõltuvus leegionitest. Riigis võis olla korraga mitu keisrit. Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illu...
lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 6)Segaduste ajajärk 235-284 pKr - *Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni, *Võimule hakkasid tõusma madalat päritolu, oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, * Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõimud 7)Rooma uus tugevnemine 284-395 pKr - *Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, *Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, *Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne
Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta
imperaatori ametid, rahvakoosolek: ei kogunenud enam pärast Augustuse surma, senat: säilis, vähenesid senaatorite õigused ja kohustused, pax Romana, võimsuse haripunkt Traianuse ajal (98-117), Daakia (Rumeenia) vallutamine, ius Romanus - Esimesed seadused 450 eKr "12 tahvli seadused", aja jooksul täiendused (plebeide õiguste järk-järguline kasv) · Hiline keisririik - 2.-3. saj. impeeriumi nõrgenemine; 3. saj. kriis, kodusõjad, sõdurkuningate aeg (235-284), Diocletianus (284-305) taastab korra. Valitseja - dominus et deus, sõjaväereformid, suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid linnade kaitseks, reservväe moodustamine, haldusreformid, suurenes keisrivõim ja vähendati piirkonnade ja linnade omavalitsuste õigus, maksureform, raha väärtuse alandamine, piirhindade kehtestamine, maksude, kogumine natuuras, Constantinus Suur (306-336) jätkas
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt.
jäid idale alla, säilitati põllumajandust. Latifundium- suurmajapidamine. 7.Hiline Rooma keisririik: 3saj olid Rooma impeeriumis kriisid, mida iseloomustasid verised riigipöörded. Sõdurkeisrite ajajärk- Lihtsõdurina alustanud mehed said väepealikeks, nad oli sõjaväelaste valitud, neid oli mitu korraga ning see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Välisväed hakkasid ründama. Germaanlaste hõimud ründasid Roomat. Aastal 284 võimule tulnud keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada. Jagas valitsemise kahe keisri vahel üks valitses ida ja teine lääne poolt. Constantius Suur- kuulutas välja usuvabaduse tegi riigi ida osa Euroopa ja Aasia piirile pealinna nimega Konstantinoopol. Ida piirkonnad arenesid paremini ja st kaotas Rooma linn oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks.
rooma tavade tundmist, mis tõi kaasa roomapärastumise. 11) Idaprovintsid jõukad alad; kreeka keel; kõrge kultuur (Kreeka, Väike- Aasia, Süüria ja Egiptus) 12) Lääneprovintsid: põllumajandus üldine; vähem arenenud maad; Põhja-Aafrika erandlikult rikas; (Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika) 13) Latifundium – orjatööl põhinevad suurmaavaldused. 4. Hiline Rooma keisririik 1) Germaanlased – indoeuroopa hõimud 2) Diocletianus – Imperator, keiser. Suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi suur ümberkorraldusi. 3) Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp. 7) Constantinus Suur
4. Kristluse tõus Rooma riigis 3. ja 4. sajandil. Diocletianuse restauratsioon. Constantinuse tõus keisriks ja valitsemisperiood. Julianus Apostata. Kolmanda sajandi esimene pool (aastad 220-240) oli kristlusele suure tõusu aeg, kristlus jõudis massidesse ning riigi valitsemise poolele. Seda sajandit peetakse kristluse leviku osas ka kõige tähtsamaks. Siiski saab Rooma esimese kristlasest keisri alles 4. sajandi alguses, enne teda valitseb Diocletianus. Diocletianus valitses aastatel 283-305, kummardas Sol Invictust ja vaenas kristlasi. Diocletianus püüdis endist Rooma hiilgust taastada ning tegi hulga reforme, millest osa hoopis süvendasid Rooma killustatust ja allakäiku. Viis riigi pealinna Nicomediasse, tänapäeva Türgisse, jättes samal ajal Rooma omaette arenema. Andis nõnda aluse hilisemale Rooma riigi lõhenemisele kaheks riigiks. Diocletianus reformis ka võimupärimissuhteid, kehtestas võimusüsteemi kahe augustuse ja kahe tseesariga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
