Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulutas välja üldise usuvabaduse Rooma riigis Ristiusust kujunes impeeriumi valitsev religioon 4.sajandi lõpupool-kristlus riigiusuna üldkohustuslik Laskis rajada uue pealinna riigi ida ossa- Konstantinoopoli(Istanbul) Idapiirkond arenes märksa kiiremini kui lääne.
näha oma silmaga nt horvaatia jalgpalli meeskonda. Selle riigi kohta sooviks rohkem teada saada selle riigi ajaloost ning selle riigi iseärasusest. 3 1. AJALUGU Horvaatia märgiti ajalukku juba 3. saj eKr, kui roomlased käisid vallutamas Horvaatia maid. Kuna sel ajal rajati paljusid kindlusi ja ehitisi, siis 285 a. pKr loobus Diocletianus ehk ,,Cæsar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus" oma kindlusest Horvaatias ning seetõttu on see praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. 110 a. hiljem impeerium jagunes ning jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Juba 9. sajandi alguses võttis Horvaatia omaks kristluse. 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ning toimusid seepärast toimus sel ajal riigis võimurüselusi, mis nõrgestas riigi keskvõimu ja kuningriiki. 1242. aastal laastasid tatarlased Horvaatiat ning 1392
Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas uue pealinna (Konstantinoopol) 395.a.-suri Theodosius Suur ja Rooma riik jaguneb kaheks: Lääne Rooma (pealinnaks Rooma) ja Ida-Rooma (pealinnaks Konstantinoopol)
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks.
8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9. Colosseum - Rooma suurim amfiteater 10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist. 11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16
põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Nende järel liikusid terved hõimud vankrite, kariloomade, naiste ja lastega. Paljud piirkonnad rüüstati ja mitmed provintsid eraldusid impeeriumist. Dominaadi aegsed keisrid 284. a tuli võimule keisri ihukaitseülem Diocletianus (284-305) ja erinevalt teistest sõdurkeisritest valitses ta üle 20 aasta. Ta rajas valitsemiskorra, mis vastas toimunud muutustele ja kindlustas Rooma riiki. Alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" (isand) ja valitsemisvormi dominaadiks, mitte enam printsipaadiks. Ka tuntakse Rooma ajaloo seda osa, mis algab Diocletianusega, hilise keisririigi nime all. Diocletianuse reformidega hakkas kehtima
Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks.
basseinid, muusikatuba ja lilleaed Lisaks pesemisvõimalusele pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Ainuüksi suplussaal mahutas korraga 1500 inimest, kogu Caracalla termide kompleks aga 3000 inimest. Täna on Caracalla termid varemeis. DIOCLETIANUSE TERMID Peale suurt segaduste aega, mis kestis üle 50 aasta ja seisnes lakkamatutes kodusõdades ja võitluses välisvaenlastega, ühendas keiser Diocletianus taas riigi 3.sajandi lõpul. Ka Diocletianus rajas suuri ehitisi s.h. on tuntud ka Diocletianuse termid. Tema termidekompleks hõlmas suurema pindala kui Caracalla kompleks. Seal oli kohti 6000 külastajale, 3000 vanni, 3 suurt ujumisbasseini, võimlemishallid, tribüünid, raamatukogud jms. Saalides ja parkides esinesid lauljad, näitlejad ja oraatorid. Diocletianuse termid ületasid isegi Caracalla termid oma pompöössuses, kuid täna ei ole neist säilinud midagi. rekonstruktsioon LõPETUSEKS
Sündmused: Aktioni merelahing, orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel. Isikud: Caesar, Augustus. Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia. Isikud: Augustus, Claudius. Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad. Isikud: Aurelianus, Diocletianus. Rooma uus tugevnemine (284-395) iseloomulikud jooned: Valitsejat nimetati isandaks, seati sisse neljavalitsus, korrastati maksusüsteeme. Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Isikud: Diocletianus ja Constantinus. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal
piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Plautus - umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) - 184 eKr Roomaoli Vana- Rooma komöödiakirjanik.
Rooma keiserriigi aega jagatakse varajaseks ja hiliseks ajajärguks. Rooma oli tuntud, kui üks suur sõdija riik. Tema alluvuses olid nii mitmedki riigid. Kõige suurem ulatus Rooma riigil oli keiser Traianuse valitsemisajal, umbes 117a. Kõikide nende sõjade tulemusena rajati Rooma impeerium. Rooma impeerium lakkas olemast aastal 476. Impeeriumi lagunemise põhjuseid oli mitmeid, mõned nendest olid järgmised. Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähtsus langes kõvasti nii poliitiliselt, kui ka kultuuriliselt
Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane Rahvatribuun- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid
Doonaust lõunas. Piiridele rajati kindlustusvööndid, kaitsmaks riiki väljaspool elavate barbarite eest. Hiline keisririik (284 476 pKr) nimetatakse dominaadiks, kuna kujunes tavaks pöörduda keisri poole sõnadega dominus (isand ja keiser). Seda perioodi nimetatakse ka hilisantiigiks. Sõdurkeisrite ajajärk (235 284pKr) Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Diocletianus- sünninimi Diocles (245 313) oli Vana-Rooma keiser. Tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks. Pärast Caruse ja tema poja Numerianuse surma kuulutati keisriks. Constantinus I Suur- (272- 337) oli Vana-Rooma keiser kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Ristiusk ja konstaninoopoli- Riigi lõhenemine- Lääne rooma langus-
päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased: idapoolseid provintse ründas Uus-Pärsia riik, põhjast tungisid peale germaanlased. Rooma uus tugevnemine Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis 284-395 taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati tähtsust ja kodanike vabadust. Constantinus Suur (306-336) jätkas ümberkorraldusi. 313. a legaliseeris ta
Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest
49 pamp ja C vahel jag R kulul tasuta vilja. kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta. Otsustav lahing kr, jumalad-jupiter, mars, juno, pomp sai lüüa ja tapeti. C ainuvalit aga neptunus, pluto, ceres ,prosepina, aristokr polnud rahul ainuvalit ja 44ekr minerva, apollo, diana,mercurius, taeti C senati istungi ajal. Võimul venus, bacchus, saturnus, vesta antonius ja octavianus. O valit läänd ja K Diocletianus- suutis A ida. A abiellus kleopatraga ja sai segadused R lõpetada, kor ümber R egip rahalist tuge. Varsti puhkes sõda valit ja sisekorrald, suur K ja bürokr A ja o vahel 31ekr sai A sai lüüa O võimu ja kärpides senati täht ja kod leavastikult. A põg egip kus A ja kleo vabadusi. Constanius suur-
Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias. Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Titus Livius kuulsaim Rooma ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates" Jeesus I saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Pontius Pilatus Juuda provintsi kuberner Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal, peale Jeesuse surma, pani Roomas aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks Paulus kõige mõjukam kristluse levitaja, kes pöördus ristiusku peale Jeesuse surma Hieronymus tõlkis Piibli ladina keelde 4 saj pKr Diocletianus keiser, suutis lõpetada segadused ja riigi uuesti jalule seada (284-305) Constantinus Suur jätkas Diocletianuse ümberkorraldusi, legaliseeris ristiusu, impeeriumi uus pealinn Konstantinoopol Theodosius Suur viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas Odoaker germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult Justinianus keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust
Caesar Caesar alistas Rooma võimule Gallia ja kehtestas oma ainuvõimu. Kleopatra Egiptuse riigi valitsjanna, kes oli suhtes mitme Rooma riigimehega (Antonius, Caesar) Augustus Rooma riigi järjekindel ja tasakaalukas valitseja, tema ajal arenes jõudsalt majandus. Traianus Tema valitsuse ajal jõudis Rooma impeerium välise võimsuse tippu. Cicero Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega ja paistis silma oma meisterliku keelekasutusega. Diocletianus Suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalue seada. Constantinus Suur Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse ja laskis rajada riigi idaossa uue pealinna, Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul). Theodosius Suur Ühendas ida- ja lääne-rooma mõlemad pooled oma võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks. 12) Seleta mõisted. Foorum küngastevahelisse orgu rajatud, sillutatud turu ja koosolekuplats.
renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika
Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal. Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus
Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. sajandil ümber kirikuks. Diocletianuse termide rekonstruktsioon · Constantinuse triumfikaar Roomas. Keiser Constantinus valitses 306-337. Kaunistatud reljeefidega äsjatoimunud sõjast. 3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum
võimla (palestra), kõrts jne · Termi ümbritses väike park · Saunad olid vaba aja veetmise kohaks · Kodanikele oli saun tasuta · Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused · Saabus aga suur segaduste aeg, mis kestis üle 50 aasta (3. saj keskpaik kuni 3. saj lõpp) · Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung · Rajatakse Rooma linna kaitsemüürid · Riigi ühendas taas keiser Diocletianus 3. saj lõpul · Ka Diocletianus on rajanud suuri ehitisi · Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud) · Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures · Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist · Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I · Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde
Rooma kunst-roomlased hakkasid rakendama kuppel-ja ristvõlvi, Rooma linna veega varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad-termid(suurus, raamatukogud,basseinid) Roomlased panid aluse monumenditraditsioonile...lõid esimesed ratsafiguurid. Triumfikaar oli auvärav. Skulptuur-Portreed Maalikunst-rooma seinamaalid , mosaiik ja fresko-täiesti värskele märjale krohvile. Hiline Rooma keisririik-võimule tuli keiser Diocletianus-lõpetas segadused..tegi riigi valitsemises suuri ümberkorraldusi. ..Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur -kuulutas välja üldise usuvabaduse ja lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. ...Impeerium jagunes kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks-Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Suur rahvasteränne, keisrid kaotasid oma võimu, See sündmus märgib Lääne-Rooma ja vanaaja lõppu
Hannibal - 247 eKr 182 eKr Kartaago väejuht Crassus väejuht 3.saj Antonius (8330 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik Octavianus ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr Trianus Rooma keiser 2. saj eKr Vergilius Rooma kirjanik, eeposte autor Titus Livius rooma ajaloolane 1. saj eKr Ptolemaios kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf 2.saj Peetrus, Paulus apostlid ehk usukuulutajad Diocletianus Rooma keiser 3.saj Constantinus Rooma keiser 3.-4. saj Theodosius Suur Rooma keiser 4.saj Augustinus - kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak 4.-5. saj Hieronymus - tõlkis Piibli kreeka keelde Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof 1. saj eKr Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas 5.saj Romulus Augustulus viimane Lääne-Rooma keiser 5. saj
Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser Diocletianus, kuid vaid 10 aastat hiljem, aastal 313, kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Ta tegi kirikule soodustusi ja laskis ka ennast enne oma surma 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Keisrite poliitika muutuses võib näha olukorraga leppimist, aga ka lootust lagunevat riiki uue usu abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks
kodusõjad. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis (235-238) Hiigelperioodile järgnes segaduste ajajärk. Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni. Senised keisrid pärinesid senaatoriseisusest, kuid nüüd hakkas võimule tõusma lihtsõdurina alustanud väepealikke. Roomat ründas üle pika aja Uus-Pärsia riik, põhjast ründasid ka germaanlased. Rooma uus tugevnemine (284-395) Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigi taas korrastada. Ta korraldas ümber riigi seadused, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu. Ta kärpis ka senati võimu ja kodanike vabadusi. Constantinius Suur jätkas ümberkorraldusi. 313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis oli seni keelatud. Kristlus muutus valitsevaks religiooniks. Ta lasi rajada Euroopa ja Aasia piirile uue linna nimega Konstantinoopol. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riik kahe valitseja
rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine, käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil
e) Augustus-Octavianuse aunimi .valitsusaeg 30-14 eKr .tema võimuajal arenes kiirelt majandus. Oli tasakaalukas valitseja. (Uskus et pannud aluse kestvale õnneajastule). f) Traianus-98-117 eKr vallutas Daakia ja Mesopotaamina , vallutas suure ala Rooma alla. Kehestas nn. Rooma rahu. g) Cicero- kõnekunsti esindaja, kuulsuse saavutas hiilgavate kohtukõnedega oli senati õiguste ja vabariikiliku korra kirglik austaja. h) Diocletianus- 22. detsember 245 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. i) Constantinus Suur-kuulutas välja ühtse usuvabaduse, lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. j) Theodosius Suur 3) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi. Rooma linn on asutatud 21.aprillil 753.a eKr (selle daatumi on antiikautorid välja arvutanud,
Linnad Roomalik ilme Idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme Põllumajandus Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väike talupojad, kes harisid suurmaavaldused- latifendiumid. isiklikku või suurmaaomaniku maad. Miks ja millalalgas provintside eraldumine?Vt keisrid Diocletianus, Constantinus Suur, Theodosius Suur nende tegevus. Provintsid hakkasid eralduma,sest majandus- ja ühiskonna areng olid erinevatel tasemetel. Kui Rooma impeeriumi tabas tugev kriis, sai võimule keiser Diocletanius, kes suutis riigi taas kindlale korrale seada. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise, igal ühel oli oma kindel territoorium. Diocletanius ümberkorraldusi jätkas Constantinus Suur, kes kuulutas välja usuvabaduse ning ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli.
44eKr tapeti. Antonius caesari pooldaja, tegi koos kleopatraga egiptuses enesetapu. Võitles octavianusega. Octavianus caesari pooldaja, 30eKr vallutas egiptuse, õhendas kõik vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. T. ja G. Gracchus reform, püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda. Augustus senati antud aunimi octavianusele. Omas tegelikku võimu, koondades endale tähtsamad ametid Diocletianus keiser, piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas nõuandva tähtsuse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Constantinus Suur muutis pealinnaks konstantinoopoli, mis oli lähemal rikastele ja kriisist vähem haaratud idaladele. Odoaker germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi
omas veto õigust ROOMA OMA VÕIMU TIPUS TRAJANUS võeti ajateenistusse Hakati natuurat Germaanlasi kasutama raha asemel Keisrit hakati Suurendati provitside austama jumalana arvu janenede juba eluajal DIOCLETIANUS asehaldurid allutati otseselt keisrile Tema ajal Kristlus ei ole enam vihatuim usk, vaid #1 Viis pealinna CONSTANTINUS SUUR Konstantinoopolisse VÕTAB KRISTLUSE VASTU
Vallutati Daakia (tp Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku nn Rooma rahuga. II saj lõpul hakkasid piire ründama välisvaenlased ja algasid kodusõjad. 284-476 pKr hiline keisririigi ehk dominaadi periood. Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada. Diocletianuse (284-305) ajal (Diocletianus oli sündinud Illüürias, kerkis troonile armee abil) viidi läbi administratiivsed, sõjalised ja majanduslikud reformid, mis pikendasid riigi eksistentsi sajandi võrra. Administratiivselt jagati riik 2 ossa: Ida-Lääs. Itaalia kaotas lõplikult oma prii seisundi impeeriumi keskusena. Diocletianus ise võttis enda valitseda idaosa, keskus Nikomedias (Väike-Aasia ranniku loodeosa) Lääneosa andis oma kaasvalitsejale Maximianusele, kelle residents asus Mediolanis (Milano)
vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Traianus- Vana-Rooma keiser, Tema ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piiridd. Traianus andis 112. aastal välja edikti, mille kohaslet tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, Tema valitsemisajal muutus Rooma impeerium täielikult monarhiaks, kus keiser hakkas kandma tiitleid isand ja jumal Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima Theodosius Suur-Ühendas Rooma riigi ida- ja lääneosad lühikeseks ajaks enda võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks
§ 29 Hiline rooma kesririik 3. saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti tekkis neid mitu korraga ja see tõi endaga kaas lakkamatuid kodusõdu. Seda kasutasid ära aga välisvaenlased, nii ründasid neid germaanlased kui ka pärslased. 284 aastal võimule tulnud keiser Diocletianus suutsis lõpetada kaua kestnud segaduse, sellega tegi ta ka ümberkorraldusi riigi valistemises. Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur, tema ajal leidsid aset kaks otsustavat muutust Rooma impeeriumi ajaloos. Kuulutati välja kristluse seaduslikku lubamist ja ristiusukst hakkas peagi välja kujunema impeeriumi valitsev religioon kuni see muutus kohustuslikuks. Constantinius lasi rajada uue pealinna Konstatinopoli. Siis valistes Theodosius Suur. Siis
Provintside asehaldurid, kelle käes oli koondunud nii hiigelprovintside majanduslik, demograafiline ja sõjanduslik jõud, kasutasid kriisi ning sellega kaasnevat rahulolematust Legionääride seas, enda kasuks ning hakkasid võimule pürgima. Eelpool kirjeldatu sai hiljem tuntuks kui Sõdurkeisrite ajajärk (235-284), mida iseloomustasid pidevad kodusõjad erinevate troonile pürgijate vahel, millele lisandus kristlaste tagakiusamine ning germaanlaste hädaoht. Stabiilsuse taastas 284 Diocletianus, kes vältimaks ajalugu kordumist reorganiseeris terve Impeeriumi haldus-ja võimusüsteemi. Oma ümberkorralduste läbiviimisel pidas keiser silmas järgmisi probleeme ning lahendusi: 1) Vana süsteemi kohaselt jagunes Rooma Impeerium 57 suurteks provintsideks, mille tulemusena provintse juhtivad isikute gruppid omavad piisavalt resursse, et püüdelda oma poliitiliste ambitsioonide realiseerimiseni riigi arvelt. Siin rakendas Diocletianus vana
Rooma riigi langedes kaotas ka rooma kunst oma originaalsuse ja väljendusrikkuse. HILINE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 248-476 Varemad senatiaristokraatiast pärinenud keisrid asendusid madalast päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikutest keisrid, nn sõdurkeisrid, keda mõnikord oli korraga võimul mitu ning tings kodusõdu. Seda näinud asusid pärslased Idaprovintside kallale, põhjast ründasid germaanlased. 248. aastal pääses võimule Diocletianus, kes segadused ümberkorraldustega lõpetas ning juurutas ida- ja lääneprovintside erinevate keisrite valitsemist. Constantinus Suur tegi 2 olulist ümberkorraldust: · Kuulutas usuvabaduse: legaliseeris kristluse, millest 4. saj lõpupooleks kujunes riiklik usk. · Ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli aastal 330(tnp. Istanbul) Rooma linna tähtsuse kadumine. Rajamise põhjuseks oli idapiirkondade kiirem areng
olles nende organisatsioonide kõrgeim käskija. Absoluutne monarhia praktikas Eellugu Praktikas võib absolutismi põhimõtteliselt märgata juba isegi Vana-Egiptuses, kus jumal-kuningale (Euroopas peamiselt tuntud vaaraona) kuulus ametlikult kogu maa ja kogu võimutäius terve maailma üle. Ka mitmed hilisemad valitsejad kuulutasid end jumalikeks ja põhjendasid nii oma absoluutset võimutäiust. Üks viimaseid neist oli Rooma keiser Diocletianus. Peaaegu absoluutset võimu omas ka Bütsantsi (Ida- 5 Rooma riigi) keiser, kuid tema oli kõrgeim ilmalik ja vaimulik maapealne isand ning mitte jumal. Idamaades (nagu ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides) kuulus valitsejale traditsiooniliselt samuti väga suur võim. Need traditsioonid võttis üle Türgi sultan, mistõttu Osmanite riik oli väga suures sõltuvuses teda valitseva valitseja isikust ning käis sobivate sultanite puudumisel 17
võrdsed, neil oli õigus kohtule ja õigus apelleerida keisrile. (vt.lk.177) Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj. elas Rooma riik läbi majandusliku ja poliitilise kriisi, mille käigus süvenes keskvalitsuse sõltuvus leegionitest. Riigis võis olla korraga mitu keisrit. Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon
teed: tegude tee, teadmiste tee ja kõige olulisem bhakti pühendumine. 5-6saj. koonduvad kõik jumalad visnu ja siva gruppi. Kui Brahma on looja, siis Visnu on säilitaja ja Siva on hävitaja. Dharma seadmus. Olulised eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata", milles oli legende jumalate kohta, rituaalsed traktaadid ja religioossne luule. ROOMA KEISRIRIIGI USUNDID Varajase keisririigi ajajärk 27 eKr, kui Augustus saab Rooma ainuvalitsejaks. Periood lõppeb 280ndatel pKr, mil võimule tuleb Diocletianus. 5. saj eKr rajatakse Rooma Vabariik. Rooma riigis oli eKr monoteistlik religioon ehk juutlus. Austatakse loomakujulisi jumalaid. Neli eri religiooni: kreeka-rooma religioon, juutlus, kristlus ja manilus. Esimene on naisjumal Magna Mater. Ennustusraamatud ehk sibüllioraaklid. Meesjumal Attis, nooruse jumal. Enesekastreerimine oli massiline. Selleks, et kultust kontrolli all hoida lõid roomlased spetsiaalse ameti gallused. Egiptuse päritoluga jumalanna Isis, emadusekaitsja,
lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 6)Segaduste ajajärk 235-284 pKr - *Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni, *Võimule hakkasid tõusma madalat päritolu, oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, * Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõimud 7)Rooma uus tugevnemine 284-395 pKr - *Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, *Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, *Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne
eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta
imperaatori ametid, rahvakoosolek: ei kogunenud enam pärast Augustuse surma, senat: säilis, vähenesid senaatorite õigused ja kohustused, pax Romana, võimsuse haripunkt Traianuse ajal (98-117), Daakia (Rumeenia) vallutamine, ius Romanus - Esimesed seadused 450 eKr "12 tahvli seadused", aja jooksul täiendused (plebeide õiguste järk-järguline kasv) · Hiline keisririik - 2.-3. saj. impeeriumi nõrgenemine; 3. saj. kriis, kodusõjad, sõdurkuningate aeg (235-284), Diocletianus (284-305) taastab korra. Valitseja - dominus et deus, sõjaväereformid, suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid linnade kaitseks, reservväe moodustamine, haldusreformid, suurenes keisrivõim ja vähendati piirkonnade ja linnade omavalitsuste õigus, maksureform, raha väärtuse alandamine, piirhindade kehtestamine, maksude, kogumine natuuras, Constantinus Suur (306-336) jätkas
Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser. Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.
Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser. Odoaker - germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt.
jäid idale alla, säilitati põllumajandust. Latifundium- suurmajapidamine. 7.Hiline Rooma keisririik: 3saj olid Rooma impeeriumis kriisid, mida iseloomustasid verised riigipöörded. Sõdurkeisrite ajajärk- Lihtsõdurina alustanud mehed said väepealikeks, nad oli sõjaväelaste valitud, neid oli mitu korraga ning see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Välisväed hakkasid ründama. Germaanlaste hõimud ründasid Roomat. Aastal 284 võimule tulnud keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada. Jagas valitsemise kahe keisri vahel üks valitses ida ja teine lääne poolt. Constantius Suur- kuulutas välja usuvabaduse tegi riigi ida osa Euroopa ja Aasia piirile pealinna nimega Konstantinoopol. Ida piirkonnad arenesid paremini ja st kaotas Rooma linn oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks.
rooma tavade tundmist, mis tõi kaasa roomapärastumise. 11) Idaprovintsid jõukad alad; kreeka keel; kõrge kultuur (Kreeka, Väike- Aasia, Süüria ja Egiptus) 12) Lääneprovintsid: põllumajandus üldine; vähem arenenud maad; Põhja-Aafrika erandlikult rikas; (Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika) 13) Latifundium – orjatööl põhinevad suurmaavaldused. 4. Hiline Rooma keisririik 1) Germaanlased – indoeuroopa hõimud 2) Diocletianus – Imperator, keiser. Suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi suur ümberkorraldusi. 3) Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp. 7) Constantinus Suur
4. Kristluse tõus Rooma riigis 3. ja 4. sajandil. Diocletianuse restauratsioon. Constantinuse tõus keisriks ja valitsemisperiood. Julianus Apostata. Kolmanda sajandi esimene pool (aastad 220-240) oli kristlusele suure tõusu aeg, kristlus jõudis massidesse ning riigi valitsemise poolele. Seda sajandit peetakse kristluse leviku osas ka kõige tähtsamaks. Siiski saab Rooma esimese kristlasest keisri alles 4. sajandi alguses, enne teda valitseb Diocletianus. Diocletianus valitses aastatel 283-305, kummardas Sol Invictust ja vaenas kristlasi. Diocletianus püüdis endist Rooma hiilgust taastada ning tegi hulga reforme, millest osa hoopis süvendasid Rooma killustatust ja allakäiku. Viis riigi pealinna Nicomediasse, tänapäeva Türgisse, jättes samal ajal Rooma omaette arenema. Andis nõnda aluse hilisemale Rooma riigi lõhenemisele kaheks riigiks. Diocletianus reformis ka võimupärimissuhteid, kehtestas võimusüsteemi kahe augustuse ja kahe tseesariga
annaabi.ee 
