Euroopa ja loodusgeograafia (2)

Andres Tõnisson
Euroopa ja loodusgeograafia
9. klassi geograafia õpik, osa 1
Kirjastus Koolibri, 2014
e-formaat
Toimetatud Tartu Emajõe Koolis
Toimetaja Emili Kilg
Tartus, 2015
Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida
* Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5;
* peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5;
* visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele.
Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale.
Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak , Ulvi Urgard
Kujundaja Tiit Tõnurist
Illustratsioonid : Lea Armväärt, lk 67
Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali
Fotod: Koolibri Foto
Imre Peenema: lk 85
Maa-amet: lk 66
NASA : lk 11, 72, 77
GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55, 57, 61, 63, 74, 78-79
foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97
Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68
Toimetaja Aime Kons
Küljendaja Lauri Haljamaa
Tallinn, 2014
ISBN 978-9985-0-3467-5
Andres Tõnisson, 2014
Kirjastus Koolibri, 2014
Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.
Kirjastus Koolibri
Hiiu 38
11620 Tallinn
www.koolibri.ee
Sisukord
Kuidas kasutada õpikuid? ... 4
1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA
1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8
1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12
1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16
1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20
1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22
l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26
1.7. Euroopa maavarad ... 30
1.8. Eesti maavarad ... 34
Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38
2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA
2.1. Euroopa kliima ... 42
2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46
2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50
2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58
3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK
3.1. Euroopa mered ... 60
3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64
3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68
3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72
3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76
3.6. Eesti jõed ja järved ... 80
3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86
3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90
3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98
Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98
LISA
Sõnastik ... 102
Geokronoloogiline skaala ... 107
--- 4
Kuidas kasutada õpikuid?
Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused . Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui põhitekst ja mõnel juhul pole kõike põhitekstis käsitletudki.
Põhitekstis on iga peatüki lõpus kokkuvõte, mis sisaldab:

• lühidalt seda, mida see peatükk käsitles,
  
• peatükis õpitud mõistete ehk oskussõnade loetelu ,
  
• küsimusi ja ülesandeid kordamiseks,
  
• peatükis käsitletud kohanimede loetelu, millest enamik on õpiku kaartidel.
  

Geograafias on väga tähtis andmete näitlikustamine. Koolid võivad korraldada õues õppepäevi ja õppeekskursioone. Kindlasti kasutatakse kaarte, atlasi, jooniseid, fotosid , tabeleid ja arvutis pakutavaid võimalusi. Õpikus on mõned teemad, mida ainekava ei nõua, aga mida käsitlemata on raske seletada mitmeid looduses esinevaid nähtusi ja protsesse, mis on terviku mõistmiseks vajalikud.
9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti :

• Euroopa loodusgeograafiline kaart,
  
• Eesti loodusgeograafiline kaart.
  

Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA.
Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit , kui see on atlase või kaardi juures olemas. Arvuti kaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb. Kasutades arvutit, leiad palju internetiaadresse, mis aitavad geograafiat õppida. Neid on soovitatud Tartu Ülikooli kooligeograafia kodulehel http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3
Õpikus on väike mõistete sõnastik (lk 102). Alati, kui kohtad võõrast mõistet, vaata selle tähendus järele. Kasutada võid ka näiteks Kooligeograafia sõnastikku (Koolibri, 2006) või mõnda muud sõnastikku, küsida õpetajalt, kaasõpilaselt. Võib-olla on see mõiste juba varem õpitud, sina aga oled unustanud. Kui vaatad mõiste täpset tähendust mitu korda, jääb see paremini meelde.
--- 5
Õpikus on tekst jaotatud põhitekstiks, peatüki pealkirjaks, joonisteks, fotodeks, kaartideks, mõisteteks, huvitavaks ja küsimusteks.
Tähistused:

• Peatükid on tähistatud numbritega, nt, 2.1. Euroopa kliima
  
• Joonis on tähistatud: ((Joonis: .))
  
• Foto on tähistatud: ((Foto: .))
  
• Huvitav on tähistatud:
  

Huvitav
Tekst

• Küsimused on tähistatud:
  

Küsimused
1.
2.

• Mõisted on tähistatud:
  

Mõisted
mandrijää
igikelts
--- 6
((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.))
--- 7
((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.))
--- 8
xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia
1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid
((Kaart: Euroopa kaart.))
Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa , ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka “poolsaarte poolsaareks”, sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared .
Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar.
Euroopa mandriosa äärmuspunktid
Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus
Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N
Lõuna Marroqui neem ( Hispaania ) 36 kraadi 00 minutit N
Ida Polaar - Uural (Venemaa) 67 kraadi 20 minutit E
Lääs Roca neem ( Portugal ) 9 kraadi 30 minutit W
--- 9
Huvitav
Euroopa nimetus pärineb algselt nähtavasti semiidi keeltest ( akadi erebus ‘loojang’, foiniikia ereb 'lääs, õhtu'), sealt on nähtavasti tulnud ka nimetus “õhtumaad”, mida kasutavad enamasti idapoolsete alade, nn hommikumaade elanikud. Sealt vaadates on Euroopa tõesti see maa, kuhu päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust “läänemaad", kuid lisaks Lääne- Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus- Meremaa , Austraalia ). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis.
Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia , Korsika , Sardiinia , Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland , Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja-Jäämeres.
Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta.
((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais’ väinas Põhja-Prantsusmaal.))
Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega
Maailmajagu: Euroopa
Pindala (mln km2): 10
Rahvaarv (mln in): 742
Rahvastiku tihedus (in/km2): 75
Maailmajagu: Põhja-Ameerika
Pindala (mln km2): 25
Rahvaarv (mln in): 529
Rahvastiku tihedus (in/km2): 21
Maailmajagu: Lõuna-Ameerika
Pindala (mln km2): 18
Rahvaarv (mln in): 386
Rahvastiku tihedus (in/km2): 21
Maailmajagu: Aafrika
Pindala (mln km2): 30
Rahvaarv (mln in): 1000
Rahvastiku tihedus (in/km2): 30
Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania
Pindala (mln km2): 9
Rahvaarv (mln in): 38
Rahvastiku tihedus (in/km2): 4
Maailmajagu: Aasia
Pindala (mln km2): 44
Rahvaarv (mln in): 4140
Rahvastiku tihedus (in/km2): 95
--- 10
((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC ( Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne-Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.))
Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud.
Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis -kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidžaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa- osasse . Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas.
Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8 % maismaast. Kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal.
Põhjast lõunasse ulatub Euroopa läbi kolme kliimavöötme ja idast läände läbi viie ajavööndi. ----11
Kõige läänepoolsemas ajavööndis (nn Lääne-Euroopa aeg), mida Londonis (Greenwichi observatooriumis) läbib 0-meridiaan, asuvad peale Suurbritannia ka Iirimaa, Island ja Portugal. Enamik Euroopa riike asub ajavööndis, kus kellaaeg on Greenwichi ajaga võrreldes ühe tunni võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg).
Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus.
Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal , kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla , Dnepr , Doonau , Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine 'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis - ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine.
Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed.
((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.))
Küsimused
1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit ja piire . Kuidas iseloomustab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet.
2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed .
3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel?
--- 12
1.2. Eesti asend, suurus ja piirid
((Kaart: Eesti kaart.))
Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Geograafilise asendi järgi võime Eestit käsitleda nii Põhja- kui ka Ida-Euroopa maana. Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi - Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks.
Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Šveits, Taani, Holland , Moldova, Belgia, Albaania , Sloveenia . Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest.
Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva ( Gauja ) jõgi . Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome ( vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele.
Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi 30 minutit N), põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel (59 kraadi 40 minutit N), läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (23 kraadi 24 minutit E), idas Narva linn (28 kraadi 13 minutit E). Põhja suunas on riigi kaugeim paik Vaindloo saar (59 kraadi 49 minutit N), lääne suunas Nootamaa saar (21 kraadi 46 minutit E).
((Joonis: Eesti asend maakeral ja territooriumi äärmuspunktid. Joonisel märgitud: põhjapoolus, põhjapolaarjoon, põhjapöörijoon ja ekvaator.))
--- 13
Eesti suuremad saared
Saar Pindala (km2)
Saaremaa 2673
Hiiumaa 989
Muhu 198
Vormsi 92
Kassari 19,3
Naissaar 18,6
Kihnu 16,4
Väike-Pakri 12,0
Suur-Pakri 11,6
Ruhnu 11,4
Abruka 8,8
Vilsandi 8,8
Piirissaar 7,5
Prangli 6,4
Osmussaar 4,7
Vohilaid 3,9
Aegna 2,9
((Foto: Eesti mandriosa kõige põhjapoolsem paik on kividerohkem Purekkari neem.))
((Foto: Naha talu Karisöödi külas on Eesti lõunapoolseim asustatud punkt.))
--- 14
((Foto: Mandri-Eesti keskpunkti tähistav kivi Tallinn-Tartu maantee ääres.))
Mandri-Eesti ligikaudne keskpunkt asub Põltsamaa lähistel. Tallinn-Tartu maantee kõrval Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Viljandi maakonnas Kõo vallas.
Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km.
Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi , Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu , Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin ( Kura kurk ), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri.
Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %.
Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal.
Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal , esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal.
--- 15
Värskendame teadmisi kaardist .
Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maaameti koordineerimisel aastast 1991, on kõige tähtsam geograafiline infosüsteem , mille digitaalne uuendamine toimub iga aasta jaanuarikuus.
Põhikaardil on lisaks geograafilistele koordinaatidele käsutusel ka ristkoordinaadid. Et vajaliku punkti asukohta paremini kirjeldada, selleks on kaardilehe servadele märgitud korrapärane koordinaatvõrk. Võrgu kahe joone vaheline kaugus on 1 km (trükikaardil seega 5 cm). Arvud koordinaatvõrgu põhjateljel tähistavad kaugust ekvaatorist (näiteks tähendab 6419, et antud paralleel on ekvaatorist 6419 km kaugusel). Arvud võrgu ida- teljel tähistavad kaugust kokkuleppelisest telgmeridiaanist, mis asub Eestist 500 km lääne pool (16 kraadi 00 minutit E). Nii tähendab 630 seda, et antud meridiaan asub 16 kraadi 00 minutit E meridiaanist 630 km kaugusel. Meie näites käsitletud koha ristkoordinaadid on seega: N - 6419 km, E - 630 km, see on Mõneku raudtee-ülesõidukoht Tsirguliina lähedal Valgamaal.
((Kaart: Osa Eesti põhikaardi Tsirguliina lehest.))
Mõisted
loodusgeograafiline asend
Eesti põhikaart
Küsimused
1. Nimeta Eesti suuremad poolsaared, saared, lahed ja järved.
2. Kus asub Mandri-Eesti keskpunkt? Kus saarelis- mandriline keskpunkt? Nimeta nende koordinaadid ja asukoht kaardil.
3. Nimeta, millised jõed ja järved on Eesti piiriveekogud.
4. Leia atlase abiga maailma riigid, mis asuvad Eestiga samal geograafilisel laiusel ja pikkusel.
--- 16
1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele
((Foto: Schlatenkeesi liustik Austria Alpides . Vaade 2489 meetri kõrgusel asuvast alpionnist. Lumi muutub tippudelt alla vajudes jääks ja voolab liustikena orgudesse. Liustike sulaveest saavad alguse paljud jõed.))
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala , mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum , Mesosoikum , Kainosoikum ja nende alamjaotusi (ajastuid) Kambrium , Silur , Devon jne (vt lk 107). 1961. aastast tegeleb skaala täpsustamisega rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu stratigraafia komisjon .
Euroopa ja Eesti pinnamoodi on mitmete ajastute ja ajastike jooksul kujundanud jääajad. Need on ajavahemikud, mille vältel kliima on olnud tunduvalt külmem ja Maa pinda on katnud mandriliustikud. Jäätumiste ja jäävaheaegade täpse pikkuse ega nende arvu kohta pole teadlastel ühtseid seisukohti. On teada, et neist kõige pikaajalisem oli Permi ajastul, 300-260 miljonit aastat tagasi ja peamiselt lõunapoolkeral. Meile lähemad mandrijäätumised toimusid Kvaternaari ajastul (100 000-10 000 aastat tagasi, maksimum u 18 000 aastat tagasi). Siis oli liustikega kaetud u 30 % maakera pinnast.
--- 17
Liustike paksus võis ulatuda 1,5 – 3 kilomeetrini. Liustikud katsid kogu Antarktikat, Gröönimaad, suuremat osa Põhja- Ameerikast . Jää tungis üle kogu Põhja-Euroopa tasandiku, ulatudes Ida-Euroopa lauskmaal 48 kraadi põhjalaiuseni. Vabaks jäi vaid Briti saarte lõunaosa . Jääga olid kaetud ka kõik praegused Balti riigid. Eestis võis jääkilbi paksus olla u 2 km. Praegu elame jääajajärgses perioodis , Kvaternaari ajastul, mida iseloomustab jäämasside taandumine põhjapoolkera kontinentidelt. Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides.
((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid . Nad koosnevad liivast , kruusast ja veeristest. Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe . Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi järele ovaalse kujuga pinnavorm – mõhn.))
Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi.
--- 18
Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti , voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid , nagu voored , otsamoreenid, mõhnad, oosid , sandurid , kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav , teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral.
Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis , purustas ja sulades maha jättis. Eestis on see laialt levinud sete , mis koosneb liivast, savist , kruusast, veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja , Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised , nt Vaivara Sinimäed, Palivere.
Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm.
Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis, Aegviidu -Nelijärvel jm.
Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad. Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest . Suurim sanduriala on Islandi saarel (1300 km2). Neid leidub ka mõnedel Põhja-Jäämere saartel, aga näiteks ka Lõunameres Kergueleni saarel ja Eestiski. Sellised on näiteks Nõmme ja Männiku liivamäed Tallinnas.
((Joonis: Oos ehk vallseljak on vallikujuline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast ja veeristest. Rohkesti on vallseljakuid Pandivere kõrgustiku nõlval. Vallseljakud tekkisid nii liustiku ees kui ka sees asuvates nõgudes, mille kaudu liustiku sulamisvesi eemale voolas. Vallseljaku siseehitus on kihiline – jämedam materjal settis liustiku servale lähemale, peenem materjal aga kanti liustiku servast eemale. Vallseljakute süsteemid võivad olla küllalt pikad (Linnuse-Audru- Lelle -Pärnamäe vallseljakute ahelik on Lääne-Eestis ligi 150 km pikkune).))
Tänapäevased pinnavormid kujunesidki siis peamiselt välja mandrijää kulutusega (näiteks voored Saadjärvel), survega (otsamoreenid - näiteks Sinimäed) või kuhjega (moreenkünkad Otepääl, Haanjas ja tasandikud).
--- 19
Aluspõhja kivimitel ( paas , liivakivi ) kujunesid välja lavamaad , kõrgustikud ja madalikud . Pinnamoodi jälgides võime näiteks järeldada, et Haanja kõrgustik moodustus jäämassiivide liikumise ajal lõuna ja edela suunas (umbes 13 000 aastat tagasi). Voorte suund näitab, et jää on liikunud Peipsist lõuna-edela suunas ning Võrtsjärvest lõuna-kagu suunas. Teise tee rajas jäämass endale Peipsi nõost üle Pandivere kõrgustiku ja sealt Pärnu suunas.
((Foto: Kaibaldi liivik Hiiumaal on kunagine rannalähedane luidestik. Kunagised mandrijää setted on järve, mere, hiljem aga tuule toimel asukohta muutnud.Tänapäevaks on enamik liivikust kinni kasvanud.))
Mõisted
mandrijää
moreen
geokronoloogiline skaala
moreenküngas
moreentasandik
voor
mõhn
sandur
Küsimused
1. Tutvu geokronoloogilise skaalaga (lk 107), leia sealt tekstis nimetatud üksused. Kasuta ka internetis otsisõna geokronoloogiline skaala või “Kooligeograafia sõnastikus” lk-l 162 toodud tabelit.
2. Iseloomusta Eesti atlase põhjal (2004, lk 6) mandrijää liikumist eri staadiumides ja erinevate pinnavormide teket.
3. Nimeta pinnavorme, võivad olla tekkinud liustike või mandrijää liikumise toimel.
---- 20
1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine
((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.))
((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus ), noored mäestikud (Alpi kurrutus).))
Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid . Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda.
Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal.
Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda.
Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega.
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina , osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu.
Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard - ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Šotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud.
--- 21
Huvitav
Madalikud moodustavad umbes 60 % Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole. Kõrgustikud ja madalmäestikud hõlmauad u 24 %, 10 % on keskmäestikke ja 6 % kõrgmäestikke.Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul.
Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100 - 1500 m. Need on Keskmassiiv, Tšehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kilt -kivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne.
Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid , Karpaadid ja Baikani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Šveits, Austria, Baikani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared.
Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud - Lombardia , Kesk-ja Alam-Doonau madalik .
Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas!
((Kaart: Maapinna kerkimine Põhja-Euroopas pärast jääaega. Arvud maakerke samajoontel näitavad maa kerkimise ulatust meetrites.))
Mõisted
kõrgmäestik
madalmäestik
kurdmäestik
noor mäestik
vana mäestik
lauskmaa
Küsimused
1. Nimeta Euroopa lauskmaa piirialad. Nimeta vähemalt kolm kõrgustikku ja kolm madalikku, mis liigestavad Euroopa lauskmaad.
2. Nimeta Euroopa noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad.
3. Võrdle Euroopa mandriosa pinnamoodi piki 45 kraadi N ja 55 kraadi N. Milliseid erinevusi ja sarnasusi ja kus märkad?
4. Põhjenda laamtektoonika teooria abil noorte mäestike, vulkanismi ja maavärinate esinemist Euroopa lõunaosas ja Islandil.
--- 22
1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine
Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Üle 2 km paksune mandriliustik , mis ulatus Kesk-Euroopani, vajutas aluspinna lohku, purustas seda ja viis endaga kaasa suuri kivipankasid. Koos jääga siia triivinud rändrahne leidub Eestis arvukalt. Pärast jää sulamist hakkasid kujunema pinnavormid. Eesti praegusaegne pinnamood järgib paljus mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. Liustikusetted on täitnud mitmeid varasemaid orge, kuhjanud uusi kõrgustikke. Ühtede vormide puhul on valdav jää kuhjav, teistel kulutav tegevus. Jää viis sulades ja edasi liikudes kaasa ka endist pinnast. Seetõttu on osas piirkondades pinnakate õhuke, teisal aga paksem ja seetõttu viljakam.
((Kaart: Mandriliustike taandumine Eesti alalt.))
((Foto: Suur munamägi on 318 meetri kõrgune. Kuna ta asub Haanja kõrgustikul, siis eemalt ja õhust vaadates ta eriti kõrge ei tundugi.))
Liustike taandumisele järgnenud perioodil oli madalam osa praeguse Eesti territooriumist kaetud merega. Järk-järgult jääsulamisvete alt vabanenud maastik oli kõle ja elutu . Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine , vooluveed, karstinähtused jne. Maapind kerkib või langeb praegugi tasapisi, kuid see ei toimu ühtlase kiirusega. Loode-Eestis kerkib see kuni 3 mm aastas, Pihkva järve piirkonnas aga hoopiski vajub - kuni 1 mm aastas. Vastavalt maapinna tõusule muutub vähehaaval ka rannajoon. Tekivad uued saared, vanadest saartest saavad poolsaared jne. Eestis on maapind merepinna suhtes kerkinud kohati üle 75 meetri.
Kliima soojenedes ja taimestiku taasilmumisel stabiliseerusid olemasolevad pinnavormid. Kujunesid välja püsivad jõesängid ja voolusuunad. Pinnasevaringud vähenesid. Maastik muutus tänapäevasega aina sarnasemaks. Pinnamoe väljakujunenud ilmet näitab looduslike nõlvade kallakus, mis ei ületa enamasti 40 kraadi ning on suurem ainult pankrannikul, paljanditel või oruveerudel.
--- 23
Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega. Siinse pinnamoe suurvormid jagunevad pindalalt järgmiselt: kõrgustikud 15 %, lavamaad ja lainjad tasandikud 37 %, madalikud 46 %, orundid 2 %. Eesti pinnamood on seega tasandikuline, kus kõrguste vahed ületavad harva 20 meetrit.
Eesti suuremad kõrgustikud
Kõrgustik: Haanja kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Suur Munamägi 318 (60) – mäe otsas vaatetorn
Ligikaudne pindala (km2) - 2500
Märkused: Kõrgustikul on rohkesti suuri kupleid ja künkaid. 18 mäge on kõrgemad kui 280 m üle merepinna. Jätkub Lätis Alūksne kõrgustikuna.
Kõrgustik: Otepää kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Kuutsemägi 217 (54) – mäel on vaatetorn ja slaalominõlv
Ligikaudne pindala (km2) – 1247
Märkused: Kõrgustikul on palju väiksemaid künkaid. Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks.
Kõrgustik: Karula kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Rebasejärve Tornimägi 137 (40) – mägi on kaetud metsaga, vaatetorn
Ligikaudne pindala (km2) – 275
Märkused: Seotud Otepää kõrgustikuga. Iseloomulik on liigestatud, kupliline pinnamood, väikesed künkad paiknevad lähestikku.
Kõrgustik: Sakala kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Rutu mägi 144 (49) – mägi on kaetud metsaga
Ligikaudne pindala (km2) – 2792
Märkused: Lainjas pinnamood on liigestatud ürgorgudega ning sarnane lavamaaga.
Kõrgustik: Pandivere kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Emumägi 166 (79) – mäe otsas on vaatetorn
Ligikaudne pindala (km2) – 2415
Märkused: Kõrgustik on tasane, keskosas esineb karstinähtusi, mistõttu jõgedevõrk on hõre. Ala on rikas allikatest ja sealt saavad alguse Pärnu, Pedja , Jägala jt jõed.
Kõrgustik: Saadjärve voorestik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Laiuse mägi 144 (63) – mäe otsas on vaateplats
Ligikaudne pindala (km2) – 977
Märkused: Valdavad pikliku põhiplaaniga voored ja nendevahelised nõod.
*Kõrgustikeks võib lugeda ka madalamaid ja pindalalt väiksemaid alasid, mis ümbruskonnast selgelt eristuvad, näiteks Lääne-Saaremaa, Sõrve, Jõhvi, Tõstamaa-Varbla, Kõpu.
Huvitav
Pinnavormid jaotatakse tekke järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid. Tuntuimad kraatrid asuuad Eestis Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid , oosid, tuule mõjul luited , vee toimel kaldajärsakud, pangad , ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms).
--- 24
Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa , Viljandi jt).
((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis. Hasari luht märgib Lääne-Eesti madaliku üleminekut merelaheks.))
((Foto: Pankrannik Paldiski poolsaarel, suurim kõrgus kuni 25 m. Tegemist on ühega vähestest kohtadest , kus meri pangajärsakut murrutab.Tuletorni kohal on näha 2008. aastal merre varisenud klindilõik.))
Eestis on kuus ümbruskonnast kõrgemale ulatuvat, liigestatud pinnamoega kõrgustikku. Rohkem kui absoluutsed kõrgused iseloomustavad pinnamoodi suhtelised kõrgused, mis näitavad reljeefi liigestatust. Eesti suurema suhtelise kõrgusega mäed asuvad Haanja kõrgustikus. Absoluutkõrguselt teine mägi Suure Munamäe järel on Vällamägi (304 m), mis on ka suurima suhtelise kõrgusega mägi Eestis (88 m). Pinnamoe suhtelist kõrgust üle 50 meetri võib lisaks kõrgustikele näha ka jõe-orgudes ja Põhja-Eesti paekaldal. Suurima suhtelise kõrgusega inimtekkelised umbkaudu 100-meetrised pinnavormid on tuhamäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Mererannikul ning kahe suurema järve – Peipsi ja Võrtsjärve-ääres valdavad madalikud. Need alad on tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik ja selle lõunaosas Pärnu madalik.
---- 25
Põhja-Eesti rannikumadalik asub Soome lahe ääres, Võrtsjärve madalik sisemaal , kõige idapoolsem on Peipsi madalik. Pandivere kõrgustiku ja Võrtsjärve madaliku vahel paikneb Kesk-Eesti tasandik .
Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis (Ugandi lavamaa ). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi.
Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel.
((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.))
Mõisted
kõrgustik
lavamaa
madalik
ürgorg
orund
Küsimused
1. Nimeta Eesti pinnamoe suurvormid: kõrgustikud, madalikud ja lavamaad.
2. Võrdle Lääne-Eesti ja Ida-Eesti pinnamoodi. Selgita, mis põhjustab erinevuse.
3. Kirjelda, kuidas mandrijää kujundas erinevaid pinnavorme (kõrgustikud, madalikud, lavamaad, ürgorud, orundid).
4. Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas? Milliseid pinnavorme leidub sinu koduümbruses?
5. Võrdle Euroopa ja Eesti pinnamoe suurvorme. Too välja sarnasusi ja erinevusi.
--- 26
l.6. Eesti geoloogiline ehitus
Eesti asukoht Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia ehk Balti kilbi lõunaserval ning mitmed järjestikused mandrijäätumised on mõjutanud pinnamoe, pinnakatte, muldkatte ja teiste looduskomponentide kujunemist. Eesti geoloogilise ehituse mitmekesisus on välja kujunenud väga pika aja jooksul ja erinevate protsesside toimel.
Platvormi ehituses eristatakse kahte erinevat kihti: alus- ja pealiskorda. Koos kutsutakse neid aluspõhjaks. Aluskorra (kristalse vundamendi) kujunemine algas umbes 2 miljardit aastat tagasi, kui tekkis püsiv maakoor. Aluskord asub Põhja-Eestis umbes 100-130 m sügavusel ning koosneb kurrutatud moonde - ja tardkivimitest (näiteks graniit ). Aluskorra pealispind laskub laugelt lõuna suunas ja lasub Lõuna-Eestis veelgi sügavamal. Aluskord Eestis ei avane, selle ehitusest annavad teavet mõned rändrahnud, mis oma praegusesse kohta on kandunud Kvaternaari ajastul koos siit üle liikunud mandriliustikega. Samad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, kilt) on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel.
((Kaart: Rändrahnud on põhjapoolsetelt aladelt Eestisse kandnud mandrijää. Nende teekond jääkilbis on olnud edela-loodesuunaline nagu mandrijäälgi. Kaardil märgitud: Ahvenamaa rabakivi, Viiburi rabakivi, Suursaare kvartsporfüür, jää pealetungi suund.))
((Foto: Kalkahju lubjakivipaljand Peetri jõel. Kohanimi Kalkahju tähendab kirjakeeles lubjaahju. Kaldast murtud paekivi põletati varem ehitustöödeks vajalikuks lubjaks.))
--- 27
Aluskorra peal lasub settekivimitest ( savid , liivakivid, lubjakivid ) moodustunud pealiskord . Pealiskord moodustus Ediacara , Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajal, 600-350 miljonit aastat tagasi. Settekivimite kiht on tüsedaim Kagu-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad pealiskorra lubjakivid, Lõuna-Eestis valdavalt liivakivid. Pealiskorra kivimeid katavad hilisemad jääaegsed ja jääajajärgsed setted, mida nimetatakse pinnakatteks. See tekkis enamasti Kvaternaari ajastul.
Pealiskorra kivimites võime vahel näha Vanaaegkonna (Paleosoikumi) veeorganismide jäänuseid, seda eriti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivikihtides.
Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi , mida võime näha paekalda järsakutel, näiteks Sakas Ida- Virus . Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid.
Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad , mis lasuvad otse pealiskorral.
Huvitav
Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni. Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal 50 meetrit üle merepinna. See on ühtlasi ka kogu Balti panga kõrgemaid kohti. Suurima suhtelise kõrgusega (umbes 40 m) on paekallas Toila vallas Päites. Kaitse alla on seal võetud rannikuriba Päite ja Pühajõe panga ning Voka klindilahega.
Meri murrutab praegusel ajal paekallast ainult kohati, näiteks Pakri neemel, Suurupis, Rannamõisas, juba nimetatud Päite ümbruses. Kohati asub paekallas aga rannast mitmekümne kilomeetri kaugusel. Paekaldast laskub mitmeid jõgesid. Neil asub ka enamik (umbes 30) Eesti jugadest ja joastikest, moodustades nõnda Põhja-Eesti jugade vöö. Balti klint ja Eesti klindilõigud on kandideerinud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Teine, nn Lääne-Eesti klint., ühendab Saaremaa põhjarannikut ja Ojamaa (Gotlandi) saart , Selle pikkuseks on loetud ligi 500 km ja ta asub Balti klindist vaid mõnikümmend kilomeetrit lõunas või idas. Silmapaistvuselt jääb see küll alla Põhja-Eesti klindile, kuid tähelepanuväärseid kohti on siingi külluses, näiteks 21 m kõrgune Mustjala pank . Lääne-Eesti klindi on kujundanud vastupidavad Siluri ajastu lubjakivid.
((Kaart: Pealiskorra kivimite avamusalad. Pealiskorra kivimeid on näha jõeorgudes ja pangaastangutel, mujal on nad tavaliselt kaotud pinnakattega.))
--- 28
((Joonis: Eesti aluspõhja läbilõige. Pealiskorra moodustavad erinevate geoloogiliste ajastute settekivimid . Aluskord koosneb tard- ja moondekivimitest ning asub Lõuna-Eestis palju sügavamal kui Põhja-Eestis.))
((Joonis: Pealiskorra avamused Põhja-Eestis. Põhja poolt vaadates avaneks geoloogiline läbilõige skaaladega mängides sellisena. Sinised jooned märgivad paekaldalt langevaid jugasid.))
((Joonis: Pakri panga läbilõige. Siin paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivi , liivakivi, kiltsavikivi. Panga jalamil on näha vanemaid kivimeid – Kambriumi kiltsavi ja liivakivi.))
Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5-2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute ( Karbon , Perm jt) settekivimid.
Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3-6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid. Jääliustikud ja nende sulamisveed kandsid Skandinaavia mäestikust siia rohkesti materjali. Jääsulamisveest tekkinud järved katsid Eestit veel kaua pärast liustike taandumist. Peamiselt moreenist koosnev pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. Liustike kulutavat tegevust oli rohkem Põhja-Eestis, seetõttu on sealsetel paepealsetel aladel pinnakate õhem.
--- 29
Liustikud taandusid Eesti alalt lõplikult umbes 11 000-13 000 aastat tagasi. Territoorium hakkas seejärel järk-järgult mere alt vabanema, kujunes muld - ja taimkate . Vanimad inimtegevuse jäljed pärinevad Pulli asulakohast Pärnu jõe ääres. Radiosüsinikul põhineva dateerimise meetodi andmetel asustati seda umbes 9600 aastat tagasi.
((Foto: Pärnu jõe ääres asuv Pulli asulakoht , teadaolevalt Eesti vanim inimasula. Arvatavasti tekkis siin asustus juba u 9600 aastat tagasi, kui siia saabusid taganeva jääserva kannul esimesed soodsaid elutingimusi otsivad inimesed.))
Mõisted
aluspõhi
aluskord
pealiskord
pinnakate
Küsimused
1. Kirjelda geokronoloogilise skaala tabeli põhjal (lk 107 õpikus/ “Kooligeograafia sõnastik", lk 62), kui palju aega tagasi olid maakeral tekstis nimetatud aegkonnad ja ajastud : Ediacara, Kambrium, Ordoviitsium , Silur, Devon, Kvaternaar .
2. Kirjelda Eesti asukoha muutusi geoloogilises minevikus.
3. Mille poolest erineb aluspõhi Põhja-ja Lõuna-Eestis? Nimeta aluspõhja moodustavad kivimid mõlemas piirkonnas.
4. Leia Põhja-Eesti paekaldalt laskuvad joad ja iseloomusta neid. Interneti otsisõna: Eesti jugade loend .
--- 30
1.7. Euroopa maavarad
Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või anorgaaniline aine, mida on võimalik töödelduna majanduslikult tasuvalt kasutada. Maavarad jaotatakse tahkeiks, vedelaiks ja gaasilisteks, kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks, metallilisteks ja mittemetallilisteks maavaradeks.
Maavarade paiknemine mingis piirkonnas on tingitud maakoore geoloogilisest ehitusest. Üldiselt ei ole Euroopa maavarade poolest rikas, pikaajalise kasutuse tõttu on suur osa maavaradest juba ammendatud . Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine.
Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak , pruun- ja kivisüsi , elavhõbe, nafta , keedusool , boksiit, väävel . Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde).
Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas.
((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta , maagaas, kivisüsi, pruunsüsi , põlevkivi , uraanimaak, plaatina , grafiit, väävel, apatiit, fosforiit , kaalisool , vasemaak, polümetalliline maak, tinamaak, antimonomaak, elavhõbedamaak, rauamaak, mangaanimaak , niklimaak, volframimaak, alumiiniumimaak.))
--- 31
Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest varem kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energia tootmiseks. Ka on kivisöe kaevandamine kallis ettevõtmine. Praeguseks on kivisöe kasutamine paljudes valdkondades vähenenud , rohkem kasutatakse naftat.
Kui naftavarud aga vähenevad, tuleb uuesti pöörduda kivisöe poole. Suurimad söevarud on leitud Ukrainas (Donbassis), Poolas ja Tšehhis (Sileesias) ja Saksamaal (Ruhris ja Saksimaal). Varusid on aga ka settekivimeis Suurbritannias, Põhja-Prantsusmaal, Belgias. Euroopa tähtsaimad kivisöe eksportijad on Poola, Tšehhi ja Bulgaaria . Energiaallikatena on kivisöe kõrval olulised ka maagaas ja tuumaenergia .
Hinnanguline rauamaagi toodang mõnedes maades 2011. aastal (miljonit tonni).
Hiina 1200
Austraalia 390
Brasiilia 480
Venemaa 100
Ukraina 80
USA 54
Iraan 30
Rootsi 25
Söe tootmine mõnedes maades 2009. aastal (miljonit tonni).
Hiina 3050
USA 973
India 557
Venemaa 298
Poola 135
((Foto: Barentsburgi asula Lääne-Teravmägede saarel. Näha on sadamarajatised ja linttransportöörid söe laadimiseks.))
--- 32
Suurimad maagaasi leiukohad on Põhja-Hollandis, Edela-Prantsusmaal, Põhja-ltaalias ja Põhjameres (Norra).
Mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest tekkinud naftat leidub Kaspia alamikul, Ees-Uuralis, Pariisi nõos ja Akvitaania nõos Edela-Prantsusmaal, tekkelt kõige noorem on Karpaatide eelmäestiku nafta. Euroopa suurimad naftavarud paiknevad Põhjameres. Nafta on üks olulisemaid maavarasid , mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Selle hind määrab ka paljude teiste kaupade hinnad. Kuna Euroopa naftavarud on suhteliselt vähesed, siis impordivad arenenud tööstusriigid naftat teistest piirkondadest (Lähis-ldast, Venemaalt jm).
((Kaart: Põhjamere nafta- ja gaasimaardlate jagunemine riikide vahel.))
((Foto: Naftaplatform Põhja-Jäämeres.))
Igapäevane nafta tarvitamine (tuhandetes kuupmeetrites) mõnedes riikides (2011. a).
USA 2995
Hiina 1557
India 523
Venemaa 500
Saksamaa 381
Prantsusmaa 285
Suurbritannia 257
Itaalia 231
--- 33
Alpidest põhja pool, Kesk-Euroopas paiknevatel mäestikualadel leidub värviliste metallide, vase- ja elav-hõbedamaake. Vasekaevandusi leidub Poolas, Rootsis, Serbias, Portugalis. Elavhõbe on looduses haruldane aine, mis kuulub mitmete mineraalide koostisse. Elavhõbeda saamiseks kaevandatakse kinaveri, mille suurimad ja juba antiikajast tuntud leiukohad on Hispaania lõunaosas. Kinaveri leidub ka Itaalias.
Alpi kurrutuse piirkondades (Ungaris, Kreekas) leidub suuri boksiidi leiukohti. Sellest alumiiniummaagist toodetakse alumiiniumi. Suurimad alumiiniumi tootjad on Norra ja Saksamaa.
Leidub ka kaalisoola ( Rumeenias , Saksamaal, Suurbritannias, Valgevenes ) ja keedusoola (Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias), väävlit (Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas).
((Foto: Bernard-Koeneni šaht 2 saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.))
Küsimused
1. Millised on maagaasi, nafta, rauamaagi, kivi-ja pruunsöe leiukohad Euroopas?
2. Millised tekstis nimetatud maavaradest kuuluvad taastumatute maavarade hulka. Miks?
3. Millist mõju võib maavarade kaevandamine sinu arvates avaldada (või on juba avaldanud) Euroopa maastikele? Põhjenda ja too näiteid.
--- 34
1.8. Eesti maavarad
Eesti on maavarade poolest suhteliselt vaene maa. Tööstusele sobivaid maavarasid leidub siin vähe. Majandusliku tasuvuse seisukohast ei ole mõttekas asuda kaevandama maavarasid, mis asuvad sügaval maapõues ja on raskesti ligipääsetavad. Selline on näiteks suur rauamaagimaardla Jõhvi lähedal üle 200 m sügavusel. Praegu ei kaevandata ka diktüoneemakiltkivis asuvaid haruldasi elemente (molübdeen, volfram, vask, plii jt), sest nende sisaldus seal on väga väike ja tööstusliku tootmise kulud oleksid liiga suured. Kuid tänapäeval kasutamata seisvad maavarad, nt fosforiit, võidakse tehnoloogia arenedes kasutusele võtta tulevikus.
Eestis kasutatavad maavarad on seotud pealiskorra kivimite ja pinnakattega. Peamine maavarade kaevandamise ala on välja kujunenud Kirde-Eestis. Seal leidub energiamajandusele ja keemiatööstusele sobivat põlevkivi. Olulised on ka tööstuses ja ehituses vajatavad looduslikud ehitusmaterjalid lubjakivi, dolomiit ehk dolokivi , liiv, savi jt. Tähtsamad maavarad on veel fosforiit, graniit, mere- ja järvemuda, mineraalvesi jt. Oluline ekspordiartikkel on aiandusturvas.
Eesti tähtsaim maavara on kukersiitpõlevkivi. See on settekivim , mis koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest. Nimetus kukersiit tuleb kunagise Kukruse küla ja mõisa järgi, mille lähistel 1916. aastal kaevandamist alustati. Põlevkivi on tekkinud Ordoviitsiumi ajastul enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres. Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme . Kukersiidis sisalduv orgaaniline aine, mida on 30-70 %, pärineb teatud liiki sinivetikast. Mõned põlevkivikihid sisaldavad ka teatud hulka õli ja selle alusel on Ida-Virumaal välja kujunenud õlitööstus.
((Kaart: Eesti maavarad ja nende paiknemine. Kaardil märgitud: lubjakivi, dolomiit, tellisesavi, raskestisulav savi, graniit, ehitusliiv , klaasiliiv, tsemendiliiv, kruusliiv, mineraalvesi, meremuda , põlevkivimaardla, Rakvere fosforiidimaardla piir, turvas .))
--- 35
Arvestuslikult on Eestis põlevkivivarusid ligi 5 miljardit tonni ja sellest peaks praeguse kasutuse juures jätkuma veel sadakonnaks aastaks. Seda esineb maapõues 2,5-3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7-100 m sügavusel. Lääne-Viru ja Järva maakonnas paiknevad kihid aga sügavamal. Eesti põlevkivimaardla paikneb umbes 3000 km2 suurusel alal. Põlevkivi kaevandatakse nii maa- alustes kaevandustes kui ka karjäärides ehk avakaevandustes.
Huvitav
Põlevkivi põletamisel tekib rohkesti jääkprodukte ehk aherainet - tuhka ja poolkoksi . Näiteks lisandub Eestis aastas 5-7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi, millest kasutatakse edaspidi ära vaid väike osa (näiteks ehitusplokkide ja tsemendi valmistamiseks). Põlevkivi tootmisel on suur ka veekasutus, tonni põlevkivi kohta kulub 10-15 tonni vett. Sellise reostuse ja veerežiimi muutmise tõttu on kaevanduspiirkonnas tugevasti kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.
Põlevkivikihid on maapõues vaheldumisi lubjakivikihtidega. Nood on aga kõvemad kui põlevkivikihid, muutes põlevkivi kaevandamise raskemaks. Lubjakivi tuleb põlevkivist eraldada, st põlevkivi rikastatakse. See aheraine on aga majanduslikult kasutu ja ladestatakse aherainemägede või -puistangutena. Ajapikku kasvab sinna peale mets, kuid nooremaid puistanguid on ka plaanipäraselt haljastatud sinna põõsaid ja puid istutades.
Põlevkivi kaevandamise protsessi lahutamatu osa on tänapäeval ka nende karjääride korrastamine, kus kaevandustööd on lõppenud. Pinnas tasandatakse, nõlvad silutakse ja metsastatakse.
Kohtla suletud kaevanduses tegutseb 2001. aastast muuseum Kohtla Kaevanduspark, kus tutvustatakse kaevanduste miljööd ja kaevuritööd. Aidu karjääri rajatakse 3 km pikkust sõudekanalit ja veespordikeskust, Sirgala karjäärist on osa kasutusel kaitseväe laskeväljana.
Ehituses kasutatavate maavarade kaevandamine aastatel 2006-2012.
Aasta: 2006
Maavara: tsemendisavi
Kaevandamine (tuh m§:): 2260
Maavara: ehituskruus
Kaevandamine (tuh m§:): 2500
Maavara: ehitusliiv
Kaevandamine (tuh m§:): 5700
Maavara: ehitusdolokivi
Kaevandamine (tuh m§:): 6760
Maavara: ehituslubjakivi
Kaevandamine (tuh m§:): 6780
Aasta: 2007
Maavara: tsemendisavi
Kaevandamine (tuh m§:): 2500
Maavara: ehituskruus
Kaevandamine (tuh m§:): 3000
Maavara: ehitusliiv
Kaevandamine (tuh m§:): 6700
Maavara: ehitusdolokivi
Kaevandamine (tuh m§:): 8500
Maavara: ehituslubjakivi
Kaevandamine (tuh m§:): 8550
Aasta: 2008
Maavara: tsemendisavi
Kaevandamine (tuh m§:): 2400
Maavara: ehituskruus
Kaevandamine (tuh m§:): 3000
Maavara: ehitusliiv
Kaevandamine (tuh m§:): 5750
Maavara: ehitusdolokivi
Kaevandamine (tuh m§:): 7500
Maavara: ehituslubjakivi
Kaevandamine (tuh m§:): 7550
Aasta: 2009
Maavara: tsemendisavi
Kaevandamine (tuh m§:): 2100
Maavara: ehituskruus
Kaevandamine (tuh m§:): 2200
Maavara: ehitusliiv
Kaevandamine (tuh m§:): 4600
Maavara: ehitusdolokivi
Kaevandamine (tuh m§:): 6730
Maavara: ehituslubjakivi
Kaevandamine (tuh m§:): 6740
Aasta: 2010
Maavara: tsemendisavi
Kaevandamine (tuh m§:): 1000
Maavara: ehituskruus
Kaevandamine (tuh m§:): 1700
Maavara: ehitusliiv
Kaevandamine (tuh m§:): 3700
Maavara: ehitusdolokivi
Kaevandamine (tuh m§:): 4550
Maavara: ehituslubjakivi
Kaevandamine (tuh m§:): 4560
Aasta: 2011
Maavara: tsemendisavi
Kaevandamine (tuh m§:): 1700
Maavara: ehituskruus
Kaevandamine (tuh m§:): 2240
Maavara: ehitusliiv
Kaevandamine (tuh m§:): 4500
Maavara: ehitusdolokivi
Kaevandamine (tuh m§:): 5700
Maavara: ehituslubjakivi
Kaevandamine (tuh m§:): 5710
Aasta: 2012
Maavara: tsemendisavi
Kaevandamine (tuh m§:): 2100
Maavara: ehituskruus
Kaevandamine (tuh m§:): 2300
Maavara: ehitusliiv
Kaevandamine (tuh m§:): 5900
Maavara: ehitusdolokivi
Kaevandamine (tuh m§:): 7400
Maavara: ehituslubjakivi
Kaevandamine (tuh m§:): 7410
Allikas: Maa-amet
Teiseks tähtsaks maavaraks on Eestis fosforiit. See maavara on tekkinud Ordoviitsiumi ajastu meres u 480 miljonit aastat tagasi selgrootute loomade jäänustest.
--- 36
Peamised leiukohad asuvad samuti Põhja-Eestis. Suuremad varud asuvad Rakverest idas ja lõunas, siin on fosforiidikihi paksuseks 5-6 m. Väiksemad varud on teada Aseri , Toolse ja Tsitre leiukohtades. Fosforiiti kaevandati põllumajanduse tarbeks kuni 1980. aastate lõpuni. Uute kaevanduste rajamise ja sealt lähtuva ohu vastu astus rahvas üles aga nn fosforiidisõjas ja 1991. aastal lõpetati Eestis selle maavara kaevandamine.
Eesti on paene maa ja meie rahvuskiviks on lubjakivi ehk paekivi. Paas on lubjakivi, mergli ja dolomiidi rahvapärane koondnimetus. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist, mida nimetatakse kaltsiidiks. Kõrge magneesiumisisaldusega lubjakivi nimetatakse dolokiviks, mergli nimetust kannab savisisaldusega lubjakivi. Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Vasalemmas, Ungru -Sepakülas, Kundas jm.
Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas , pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre.
Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri, Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmnandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat.
Liiv ja kruus on tekkinud põhiliselt Kvaternaaris tuule, mandrijää ja selle sulamise toimel. Tehnoloogiline liiv on tekkinud Devonis, selle tähtsamad maardlad on Piusa ja Kaku. Ehitusliiva kaevandatakse Männikul, Kuusalus, Pannjärvel, Vooremäel. Mitu liivamaardlat asub ka merepõhjas (Hiiu-madala, Prangli, Naissaare). Kruusa kasutatakse teedeehitusel, maapinna tõstmisel ja nõgude täitmisel.
((Foto: Paekivi kaevandamine Harku karjääris.))
Turvas on taimejäänustest (turbasammaldest) koosnev orgaaniline sete. See on oluline maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti - sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks.
--- 37
Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla , Endla, Puhatu . Suur osa turbast eksporditakse.
Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda üleriigilise tähtsusega maardla on Mullutu -Suurlahes, kasutakse ka Haapsalu muda.
Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi liitri kohta. Tähtsamad mineraalvee leiukohad on Värska, Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste.
((Foto: Lavassaares Pärnumaal asuvad turbaväljad.))
Küsimused
1. Nimeta Eesti tähtsamad maavarad ja nende leiukohad.
2. Millised on maavarad, mis ei uuene, kui need on kaevandamisega ammendatud?
3. Mis on põlevkivikeemia? Leia teatmikest või internetist, millised on lisaks siin nimetatutele veel põlevkivi kasutusvõimalused.
4. Nimeta, milliseid maavarasid kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel .
5. Otsi teatmeteostest või internetist, milleks on inimesed ajaloo jooksul turvast kasutanud. Mis on turbarabamuumiad ja kuidas need tekivad?
--- 38
Õppetükkide 1.1-1.8. kokkuvõte
Ülevaade
1. Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa. Euroopa pindala on 10 180 000 km§. See on u 7 % kogu maakera maismaast.
2. Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Eesti kuulub Läänemere riikide hulka.
3. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km.
4. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa geoloogilise ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks.
5. Euroopa ja Eesti pinnamoodi on pikkade ajastute jooksul kujundanud mandrijäätumine ja liustikuvoolude liikumine.
6. Euroopas saab erineva pinnamoe ja geoloogilise ehituse järgi eristada järgmisi piirkondi: tasandikud, vanad mäestikud, keskmäestikud, noored mäestikud.
7. Eesti geoloogilises ehituses moodustavad aluskorra tard- ja moondekivimid , pealiskord koosneb erinevate geoloogiliste ajastute settekivimitest: Põhja-Eestis lubjakivi, Lõuna-Eestis liivakivi.
8. Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega. Eesti pinnamood on tasandikuline.
9. Eestis on kuus liigestatud pinnamoega kõrgustikku: Haanja, Otepää, Karula, Sakala, Pandivere, Saadjärve voorestik ehk Vooremaa ja neli suuremat madalikku: Lääne-Eesti madalik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik.
10. Eesti levinumad mandrijäätekkelised pinnavormid on moreentasandikud, moreenkünkad, otsamoreenid, vallseljakud ehk oosid, orud, voored, mõhnad, sandurid.
11. Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on Euroopas oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine.
12. Euroopa tähtsamad maavarad on rauamaak, mangaanimaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, maagaas, keedusool, boksiit, väävel, vask, kaalisool.
13. Eesti olulisemad maavarad on põlevkivi ehk kukersiit, lubjakivi ehk paas, dolomiit ehk dolokivi, liiv, kruus, savi, fosforiit, turvas, mere- ja järvemuda, mineraalvesi jt.
--- 39
Mõisted
loodusgeograafiline asend
Eesti põhikaart
geokronoloogiline skaala
mandrijää
moreen
moreenküngas
mareentasandik
voor
mõhn
sandur
kõrgmäestik
madalmäestik
kurdmäestik
noor mäestik
vana mäestik
lauskmaa
kõrgustik
lavamaa
madalik
ürgorg
orund
aluspõhi
aluskord
pealiskord
pinnakate
Oskused
1. Iseloomusta Euroopa ja Eesti geograafilist asendit ja piire.
2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered, lahed, väinad, jõed ja järved.
3. Jutusta jääaegade mõjudest pinnamoele Euroopas ja Eestis.
4. Too näiteid Euroopa ja Eesti pinnavormide tekke ja geoloogilise ehituse seostest.
5. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust: aluspõhja, pealiskorda ja pinnakatet.
6. Iseloomusta Euroopa nelja pinnamoe järgi eristuvat piirkonda, nimeta Euroopa suuremad madalikud ja mäestikud.
7. Iseloomusta maavarade paiknemist Euroopas. Loetle seal kaevandatavad tähtsamad maavarad.
8. Iseloomusta maavarade paiknemist Eestis. Nimeta nende tähtsamad leiukohad. Millised on meie tähtsamad maavarad ja kus neid kaevandatakse? Milleks kasutatakse?
--- 40
Tunne kaarti
Ookeanid , mered
Läänemeri, Väinameri, Atlandi ookean, Vahemeri, Must meri, Põhja-Jäämeri, Põhjameri, Norra meri, Valge meri, Barentsi meri, Kaspia meri, Joonia meri, Türreeni meri, Egeuse meri, Marmara meri.
Väinad
Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur väin, Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin, Taani väinad, La Manche e Inglise kanal, Gibraltar.
Lahed
Liivi, Soome, Pärnu, Matsalu, Kolga, Narva.
Neemed
Purekkari, Ramsi, Nordkinni, Marroqui, Roca.
Saared
Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka, Vilsandi, Piirissaar, Prangli, Osmussaar, Vohilaid, Aegna, Vaindloo, Nootamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta, Küpros, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Gotland (Ojamaa), Öland, Ahvenamaa, Kanaarid , Assoorid.
Poolsaared
Pärispea, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Pakri, Viimsi, Juminda, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Pürnee e Ibeeria, Apenniini, Balkani, Krimmi.
Jõed
Narva, Ahja, Suur Emajõgi, Võhandu, Piusa, Peetri, Uural, Rhone, Po, Wista, Dnepr, Doonau, Volga, Seine, Thames, Koiva (Gauja), Rein .
Järved
Peipsi-Pihkva, Võrtsjärv, Saadjärv, Narva veehoidla.
Mäed ja mäestikud
Vaivara Sinimäed, Uuralid, Kaukasus, Skandinaavia, Alpid, Karpaadid, Keskmassiiv, Reini Kiltkivimäestik, Maagimäestik, Sudeedid, Püreneed, Apenniinid, Baikani mäed.
Kõrgustikud
Haanja, Otepää, Karula, Sakala, Pandivere, Saadjärve voorestik.
Lauskmaad, madalikud
Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Peipsi madalik, Ugandi lavamaa, Ida-Euroopa lauskmaa, Lombardia (Po) madalik, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Kaspia alamik.
--- 41
Riigid
Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Maroko, Türgi, Venemaa, Kasahstan, Armeenia , Aserbaidžaan, Georgia , Iirimaa, Island, Portugal, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Šveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia, Valgevene, Ukraina, Austria, Tšehhi, Bulgaaria, Norra, Serbia, Ungari, Kreeka, Rumeenia , Slovakkia .
Linnad
Tallinn, Narva, Põltsamaa, Kuressaare, Pärnu, Tartu, London, Pariis, Helsingi, Stockholm , Kursk, Krõvõi Rog, Kiruna .
--- 42
xxx 2 Euroopa ja Eesti kliima
2.l. Euroopa kliima
Euroopa kliimavöötmed koos veebruari- ja juulikuu keskmiste õhutemperatuuridega
Linn Veebruari keskmine õhutemperatuur Juuli keskmine õhutemperatuur
Valentia 7 kraadi 15 kraadi
London 4 kraadi 18 kraadi
Lissabon 11 kraadi 23 kraadi
Köln 2 kraadi 18 kraadi
Bergen 2 kraadi 14 kraadi
Berliin -1 kraadi 19 kraadi
Messina 11 kraadi 27 kraadi
Budapest -1 kraadi 22 kraadi
Sodankylä -14 kraadi 15 kraadi
Helsingi -5 kraadi 18 kraadi
Varssavi -2 kraadi 19 kraadi
Ateena 8 kraadi 27 kraadi
Kiiev -6 kraadi 19 kraadi
Moskva -11 kraadi 18 kraadi
Kanin -15 kraadi 6 kraadi
Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmastikku. Kliima sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on päikesekiirguse hulk (see on määratud laiuskraadiga), valdavad tuuled, pinnamood, asend ookeanide ja merede suhtes, hoovuste toime.
Euroopa kuulub mitmesse erinevasse kliimavöötmesse. Suurem osa Euroopast paikneb parasvöötmes, mida iseloomustab mõõdukas kliima ja nelja aastaaja vaheldumine. Polaar-ja lähisarktilisse vöötmesse ulatub vaid Euroopa põhjaosa. Sealset kliimat iseloomustavad talvised külmad ja kuivad (arktilised) õhumassid. Päikesekiirgust on vähe. Põhja-Atlandi sooja hoovuse toodud mahedama ja soojema õhu pääsu neisse piirkondadesse takistavad Skandinaavia põhjaosa mäed. Seetõttu on seal õhk väga jahe ja kuiv.
Vahemere ümbruses valitseb seevastu lähistroopiline kliima. Seal valdavad suvel palavad ja kuivad (troopilised) õhumassid, sest Atlandilt puhuvaid niiskeid tuuli takistavad sinna jõudmast mäeahelikud. Suvel on siin kuum ja kuiv, talvel toovad parasvöötme õhumassid Vahemere piirkonnas kaasa vihmasadusid.
Mujale need äärmuslikud õhumassid enamasti ei jõua. Peamiselt puhuvad Euroopas läänekaare tuuled ja rannikule kanduvad soojad niisked merelised õhumassid, mille on endaga toonud Põhja-Atlandi hoovus – suur Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ning kliima mõjutaja. Talv on ookeani pehmendava mõju tõttu lääneosas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Kliima muutub koos Atlandi ookeani mõju kahanemisega sisemaal mandrilisemaks. Jaanuarikuu 0 kraadi C isoterm (samatemperatuurijoon) kulgeb Islandi lõunarannikult üle Skandinaavia lääneranniku, Elbe suudme , Alpide lõunajalami ja Balkani poolsaare Musta mereni, eraldades merelise Lääne-Euroopa mandrilise kliimaga idapiirkondadest.
---43
Atlandi ookeani piirkonnas, 30-60 kraadi põhjalaiuse vahel, sünnivad ka tavalised parasvöötme tsüklonid ehk madalrõhualad. Seal kohtuvad külm õhk polaarsetelt laiuskraadidelt ja soe õhk troopilistelt laiustelt. Tsükloni lähenedes langeb õhurõhk , pilvisus tiheneb, algavad sajud. Tuulte suund põhjapoolkeral on keskmest vastupäeva. Tsükloni piires kujunevad selgelt välja frondid : soe front tähistab pealetungiva sooja õhu piiri, külm front, mis liigub tavaliselt kiiremini, pealetungiva külma õhu piiri. Ilmakaartidel tähistatakse neid vastavalt punase ja sinisega . Antitsüklonid ehk kõrgrõhualad tekivad kõige sagedamini Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemere maades või ka Venemaa Euroopa-osas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, pilvisus hajub. Tuulte suund on põhjapoolkeral päripäeva.
Merelise kliimaga aladel sajab rohkem ja sademete aastane jaotus on ühtlasem kui mandrilise kliimaga aladel. Sademete jaotumist mõjutab ka pinnamood: mägede tuulepealsetel nõlvadel tõuseb õhk ülespoole ja kujunevad soodsamad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad on Euroopas Dinaari ja Skandinaavia mäestik, kus sajab aastas 5000 mm, ning Šoti mägismaa, kus sademete hulk ulatub 4700 mm-ni. Kuivemad alad on Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Suhteliselt vähe, 200-400 mm aastas, on sademeid ka arktilises vöötmes.
Suvel tõuseb temperatuur ühtlaselt põhja-lõuna suunas (vt kaari lk 42).
((Foto: Šoti mägismaa on üks sademeterohkemaid paiku Euroopas.))
--- 44
Juuli keskmine temperatuur on mandri põhjaosas 10 kraadi C, Kesk-Euroopas 18-20 kraadi C ja Lõuna-Euroopas 26-28 kraadi C Vahemere ääres ei lange kuu keskmine õhutemperatuur alla 10 kraadi C. Euroopa kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Kreekas (48 kraadi C). Arktilises ja lähisarktilises vöötmes on keskmised õhutemperatuurid talvel -5 kraadi C ... -20 kraadi C, suvel 0-10 kraadi C. Euroopa madalaim temperatuur -58,1 kraadi C on mõõdetud Venemaal Ust-Šuguris.
Mäestikes, kus esineb kõrgusvööndilisus, muutub kõrgusega ka kliima. Mäed takistavad õhumasside liikumist, sundides neid kas tõusma või mööduma. Kerkiv õhk jaheneb ning tekitab sademeid. Lumepiir ulatub Euroopa mäestikes erineva kõrguseni: Ida-Alpides - 3250 m, Skandinaavias - 1220 m, Teravmägedes - 600 m. Päikesekiirgus on mägistes piirkondades intensiivne.
Kliimat mõjutavad liustikud. Liustike kujunemiseks pole vaja suurt külma, küll aga piisaval hulgal sademeid. Jää sulamine peab olema sel juhul väiksem lume kuhjumisest. Mandriliustikud, mille paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini, katavad suuri alasid, selline on näiteks Gröönimaa jääkilp. Alpi oruliustikud on nagu pikad jääjõed, mis on kujunenud mäestikuorgudes. Mandri-Euroopas on lisaks Alpidele liustikke ka Skandinaavia mäestikus. Liustikud on ka Maa tohutud mageveevarude reservuaarid. Hinnanguliselt peitub liustikes 23,8 miljonit kuupkilomeetrit magedat vett, kuid ligi kolmveerand sellest hulgast on meile kättesaamatu.
((Foto: Liustikuorg DeGeerdalenis Isfjordi lõunakaldal Teravmägedes Svalbardis. Teravmägedes jäävad suvised temperatuurid 4-5 kraadi C piirimaile, pikkades fjordides puhuvad tugevad tuuled.))
--- 45
((Kaart: Näide Euroopa ilmakaardist.))
Mõned Euroopa liustikud.
Piirkond Liustike pindala (tuh km2) Liustike veevaru (tuh km3)
Arktilised saared 72 u 50
Island 12 3
Skandinaavia 5 0,6
Alpid 3 0,3
Mõisted
hoovus
läänetuuled
kõrgrõhuala
samatemperatuurijoon
madalrõhuala
tsüklon
antitsüklon
front
Küsimused
1. Selgita, kuidas mõjutavad ja kujundavad Euroopa kliimat kaugus ekvaatorist, kaugus ookeanidest ja meredest, valdavad õhumassid, pinnamoed ja kõrgus üle merepinna.
2. Meenuta, millised temperatuuri- ja niiskuseolud iseloomustavad arktilisi õhumasse ja troopilisi õhumasse. Kasuta sõnu: külm ja kuiv, jahe ja niiske, palav ja kuiv.
3. Selgita, mis on klimatoloogiline front (interneti otsisõna front).
4. Leia internetiaadressil ilm.pri.ee/ilmakaardid toodud Euroopa ilmakaardid, vali üks päev ja iseloomusta oma vaatluse päeval seal toodud tsükloneid, antitsükloneid, frontide liikumist. Milline oli ilm Euroopas sel päeval? Tee tulemuste põhjal lühike ettekanne.
--- 46
2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas
Aastane sademetehulk eri kliimavöötmetes (mm/aastas).
Polaarvööde 200-400
Lähispolaarvööde 300-500
Parasvööde 500-700
Lähistroopiline vööde 700-1000
((Foto: Franz Josephi maal valitseb arktiline kliima. Siin puuduvad püsielanikud.))
Maakera on kliimavöötmeteks eristunud Päikese ja Maa vastastikuse asendi tõttu. Erinevatel laiuskraadidel langeb päikesekiirgus Maale erineva nurga all. Lisaks olenevad kliimavöötmete piirid veel mitmetest muudest teguritest: õhumasside liikumisest, pinnamoest jne. Põhikliimavöötmete alal jäävad tingimused aastaringselt üsna ühesuguseks. Põhikliimavöötmete vahel asuvates vahekliimavöötmetes muutuvad aga kliimatingimused aasta jooksul: pool aastat valitsevad põhjapoolse, pool aastat lõunapoolse kliimavöötme tingimused.
Eelmisest peatükist said teada, et Euroopa kuulub mitmesse erinevasse kliimavöötmesse. Polaarvöötmesse kuuluvad kõige põhjapoolsemad alad: Teravmäed, Franz Josephi maa. Aastaaegadest esineb siin peaaegu pidev talv, valitsevad laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. Aastane sademete hulk, peamiselt lumena, on 200-400 mm. Temperatuurid jäävad vahemikku -8...-20 kraadi C, kuid isegi alla -50 kraadi C, suvel 0-5 kraadi C. Esineb polaaröö ja polaarpäev.
--- 47
Karme kliimatingimusi mahendab vöötme lääneosas sooja Golfi hoovuse osa, Põhja-Atlandi hoovuse toime. Taimekasvuks sobiv periood on siin lühike ja jahe. Taimkatteks on samblad , samblikud , puhmad, kidurad puud ja põõsad.
Lähispolaarvöötmesse kuuluvad Island, Skandinaavia poolsaare, Koola poolsaare ja Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosad. Talved on siin külmad, suved on jahedad, kuid juba ligilähedased parasvöötmele. Külma talve ja jaheda suve tõttu esineb maa sees igikelts. Poolustelt toovad tuuled endaga külma õhku, kuigi ka siinset kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Talvised temperatuurid on keskmiselt -5...-10 kraadi C, suvised 5-10 kraadi C. Aastane sademetehulk jääb vahemikku 300-500 mm, sajab peamiselt talvel. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Igikeltsa tõttu ei suuda siin kasvavate taimede juured väga sügavale maapinda tungida , liigniisked tundramullad ei soodusta samuti taimede kasvu. Selle kliimavöötme põhjaosas kasvavad peamiselt samblikud ja madalad rohttaimed, lõuna pool puhmad ( pohl , kanarbik), madalad puud.
((Foto: Loode-lslandil Bolungarviki külje all asub Ösvöri kalandusmuuseum. Mitmetele karmi kliimaga aladele asutasid oma külad kõigepealt kalamehed.))
((Foto: Lapimaal valitseb lähisarktiline kliima. Lapimaa järv Inari , suuruselt Soome kolmas järv, on seetõttu jäävaba vaid viis kuud aastas.))
--- 48
((Foto: Viinamarjaistandus Itaalias San Gimignanos.))
Suurem osa Euroopast kuulub parasvöötmesse, mis laiub 40. ja 65. põhjalaiuskraadi vahel. Siin eristatakse merelist ja mandrilist kliimat, mis on omavahel erinevad. Merelise kliimaga alad jäävad mandri läänerannikule, kuhu läänetuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Tsüklonid on sagedased, ilm väga muutlik . Suvi on jahe ja vihmane, talv tavaliselt pehme ja õhukese lumikattega, sest temperatuur on enamasti nulli ringis. Mandrilise kliimaga on mandri sisealad ja idarannikud. Niiskust jõuab tuultega sinna vähe. Suved on palavad, päikesepaistelised ja kuivad, sajab harva. Talv on külm. Kuigi talvel sajab harva, on sealne lumikate enamasti paks. Parasvöötmes on neli selgelt eristuvat aastaaaega. Taimestik on selles vöötmes mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel valdavad okasmetsad , pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad, mille vöönd on pindalalt kõige suurem. Mida lõuna poole, seda rohkem on Euroopas laialehist metsa. Ukraina ja Venemaa mandrilises kliimas lähevad metsad vähehaaval üle rohtlateks, mida seal nimetatakse stepiks. Rohtlaid (pustasid) esineb ka Kesk-Doonau madalikul.
Lähistroopiline vööde hõlmab Euroopas Hispaaniat, Itaaliat , Kreekat, Vahemere äärseid alasid. See on vaheala parasvöötme ja troopilise vöötme vahel. Suviti valitsevad sin troopilised, talvel parasvöötmelised õhumassid. Suved on kuivad ja kuumad, ilm on selge, valitseb kõrgrõhkkond ning õhuvoolud on laskuvad. Talvel valitsevad parasvöötme tsüklonid, mis toovad ookeanilt niisket õhku, sajab vihma. Õhutemperatuuride erinevus suve- ja talvekuude vahel ei ole suur, umbes 20 kraadi. Ühegi kuu keskmine õhutemperatuur ei lange alla 4 soojakraadi. Siinsed tingimused on soodsad igihaljaste taimede (oleander, salvei, loorber ) kasvuks. Igihaljad metsad levivad eriti Vahemere ääres mägede jalamil.
--- 49
Vahemereline kliima võimaldab kasvatada mitmeid tsitruselisi (apelsine, mandariine), viinamarju jm.
Euroopa ja Aasia piiril asuval Kaspia alamikul esineb mandriliste kliimatingimuste tõttu poolkõrbele iseloomulikku kliimat, kus sademeid on vähe, on kuiv ja suur temperatuuride kõikumine on tavaline.
Mäestike piirkondades võivad kliimatingimused aga märgatavalt muutuda. Skandinaavia poolsaare läänerannikule toovad Atlandilt liikuvad madalarõhualad sagedasi sadusid (kuni 3000 mm aastas) ja niisket õhku, mille peab suuremas osas kinni Skandinaavia mäestik. Sellest ida pool on tunduvalt kuivem , aastane sademetehulk on umbes 500 mm.
Alpid mõjutavad näiteks tugevasti Põhja-ltaalia kliimat, seal on külmad ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön. Neist lõunas, Lombardia (Po) madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Püreneedes, mis kulgevad Hispaania ja Prantsusmaa piiril, on sademete hulk suurem lääneosas, kuna sinna jõuab üle Biskaia lahe niiske õhk Atlandi ookeanilt. Üle mäestiku itta jõudev õhk on juba kuiv. Mägede kõrgemaid piirkondi mõjutab omakorda kõrgusvööndilisus ja liustike ning igilume lähedus. Kõrged mäeahelikud takistavad ka õhu liikumist ja seetõttu võib külmal aastaajal temperatuur mägedevahelistes nõgudes, aga ka mäetippudel, langeda väga madalale.
((Foto: Pic du Midi d’Ossau peegeldus Gentau järvel Pürenee mägedes Prantsusmaal.))
Küsimused
1. Nimeta Euroopa põhi- ja vahekliimavöötmed. Millised klimaatilised tingimused (temperatuur ja niiskus) neid iseloomustavad?
2. Nimeta Euroopa riike, mis kuuluvad lähistrooplisse kliimavöötmesse.
3. Millist mõju avaldab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa erinevatele kliimavöötmetete?
--- 50
2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid
((Kaart: Eesti ilmastikku mõjutavad tsüklonid.))
Vilsandi ja Tartu kliimadiagrammid väljendavad Eesti kliima erinevusi.
Kummal paigal on merelisema, kummal mandrilise kliima tunnused? Põhjenda.
Vilsandi kliima
Kuu Õhutemperatuur (kraadi C) Sademete hulk (mm)
Jaanuar -3 35
Veebruar -4 25
Märts -1 25
Aprill 4 28
S Mai 9 30
Juuni 14 32
Juuli 16 48
August 15 70
September 10 60
Oktoober 6 62
November 3 52
Detsember -2 42
Tartu kliima
Kuu Õhutemperatuur (kraadi C) Sademete hulk (mm)
Jaanuar -7 32
Veebruar -6 30
Märts -4 29
Aprill 3 35
Mai 10 45
Juuni 15 65
Juuli 17 78
August 14 82
September 6 62
Oktoober 4 50
November -2 45
Detsember -4 40
Eesti asub parasvöötme põhjaosas, merelise ja mandrilise kiiima üleminekualal (vt joonis lk 42), mida iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. Me asume Euraasia mandri loodeosas, Atlandi ookeani põhjaosa naabruses , seega aktiivsete tsüklonite piirkonnas. Tsüklonid jõuavad meile Atlandilt ja Islandi madalrõhualalt. Sealt saavad alguse meile nii tavalised pilvised, sajused ja tuulised ilmad . Keskmiselt mõjutab Eestit aastas umbes 130 tsüklonit ja 60 antitsüklonit.
Teisalt mõjutab meie kliimat Läänemere naabrus. Läänemeri mõjutab ennekõike rannikulähedasi alasid. Põhja-Eestis on suvi võrreldes teiste piirkondadega jahedam. Lõuna-Eestis on rohkem mandrilise kliima mõjutusi. Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne- ja edelatuuled. Põhjast, kirdest ja idast puhub tuul enamasti kevadel ja suve algul. Kõige tugevam tuul on tsüklonite tõttu novembrist jaanuarini, seda eriti rannikupiirkondades.
--- 51
Sisemaal on tuule kiirus väiksem, seda eriti suvekuudel. Suvel on tuule kiiruse ööpäevane muutumine ulatuslikum kui talvekuudel.
Mingi piirkonna kohaliku kliima eripära määrab selle maastikuline ehitus. Tähtsad kliima kujundajad on kõrgustikud. Kõrguse suurenedes keskmine temperatuur langeb, pilvisus ja sademete hulk suureneb.
Kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel, st läänenõlvadel, on tavaliselt rohkem sademeid kui tuulealustel, st idanõlvadel. Talvel sajab läänepoolsetel nõlvadel lund rohkem ja lumikate püsib seal kauem kui ümbritseval alal. Lumikate jääb kõige varem püsima Haanjas, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul. Kõige hiljem tekib püsiv lumikate Hiiu- ja Saaremaa läänerannikul.
Huvitav
Geograafilisest laiusest tingituna on Eestis hästi välja kujunenud ilmastiku hooajalisus ehk sesoonsus. Eestis eristatakse kaheksat nn klimaatilist aastaaega . Peale nelja tavalise aastaaja räägitakse klimaatilisest vaatekohast ka kevadtalvest, varakevadest, hilissügisest ning eeltalvest. Kevadtalv on lume sulamise periood, valitseb sula, lumikate väheneb. Kui lumikate on lõplikult sulanud, algab varakevad, maapind sulab ja hakkab soojenema. Kevade alguseks loetakse vegetatsiooniperioodi algust, õhutemperatuur jääb püsivalt üle +5 kraadi C. Aktiivse taimekasvu periood kestab Eestis 120-130 päeva. Suve alguseks loetakse ööpäevase õhutemperatuuri püsivat tõusu üle +13 kraadi C. Kui ööpäevane õhutemperatuur jääb püsivalt alla +13 kraadi C, algab sügis. Kui taimede kasv lakkab ja õhutemperatuur jääb püsivalt alla +5 kraadi C, algab hilissügis. Sagenevad öökülmad. Eeltalv algab esimeste külmade ilmade ja ajutise lumikatte moodustumisega, ööpäeva keskmine temperatuur jääb alla 0 kraadi C. Päristalve alguseks loetakse maa külmumist ja püsiva lumikatte teket.
--- 52
Eestit mõjutavad õhumassid
Polaarne mereline õhk: suvel jahe, talvel külm.
Polaarne mandriline õhk: suvel soe, talvel väga külm.
Troopiline mereline õhk: suvel väga palav, talvel mõõdukalt külm.
Troopiline mandriline õhk: suvel palav, talvel külm, kuiv.
((Joonis: Lumikatte kestus Eesti osades. Kõrgustikel püsib lumikate kauem.))
Huvitav
Mõned Eesti ilmarekordid
Suurim ööpäevane sademete hulk registreeriti Eestis 4. juulil 1972 - 148 mm. Suurim aastane sademete hulk Eestis - 863 mm - oli registreeritud 1990. aastal. Väikseim aastane sademete hulk Eestis registreeriti 1965. aastal: 394 mm. Kõige kuivem kuu oli aga august 2002, mil mitmel pool Lõuna-Eestis üldse ei sadanud.
Kõrgeim õhutemperatuur registreeriti 11. augustil 1992 võrus - 35,6 kraadi C, madalaim 17. jaanuaril 1940 Jõgeval: -43,5 kraadi C.
Kõige päikesepaistelisemaks kohaks loetakse Vilsandi saart, 1975. aastal oli seal päikesepaistet 2338 tundi (50 % võimalikust).
Suurim tuule kiirus, 48 m/s on mõõdetud 2. novembril 1969 Ruhnu saarel. Tuulised on ka Sõrve ja Pakri poolsaar.
Suurim lume sügavus on Eestis mõõdetud 1924. aasta veebruari kolmandal dekaadil Tallinnas - 1,04 meetrit.
--- 53
Kuid on ka talvi, millal püsivat lumikatet üldse ei moodustu. Tuisuseid päevi on kõige rohkem jaanuaris ja veebruaris .
Sademeid tuleb aastas keskmiselt 500-800 mm, rohkem sajab kõrgustikel, saartel ja läänerannikul vähem - paiguti alla 500 mm. Suhteliselt vähe sajab ka Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärve nõos, mis jäävad sademeid püüdvate kõrgustike taha.
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Temperatuurierinevusi põhjustab ennekõike Läänemeri, mis avaldab talvel tugevat soojendavat toimet. Rannikuala ja sisemaa keskmiste temperatuuride erinevused võivad olla mitmeid kraade. Suvel kõrgeneb temperatuur rannikult sisemaa suunas, suve lõpuks ühtlustub temperatuur kogu Eestis. Sügisel jahtub sisemaa aga rannikualadest kiiremini. Talvekuude keskmiseks temperatuuriks on -4...-5 kraadi C, suvekuudel 15-18 kraadi C. Aasta keskmine temperatuur on umbes +5 kraadi C. Päikesepaistet on 1600-1900 tundi aastas, see on u 36-44 % selle suurimast võimalikust väärtusest.
Valge ja pimeda aja pikkus erineb aastaajati. Suvisel pööripäeval on Lõuna-Eestis päeva pikkus 18 tundi, Põhja-Eestis 18 tundi 30 minutit. Talvisel pööripäeval on valget aega vastavalt 6 tundi 30 minutit ja 6 tundi.
Meteroloogilisi andmeid Eesti kohta
Vaatlusjaam: Vilsandi
Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 6,5
Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 33
Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -32
Keskmine tuule kiirus (m/s): 6,5
Aasta sademete hulk (mm): 579
Püsiva lumikatte kestus (päevad): 77
Vaatlusjaam: Pärnu
Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 5,8
Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 35
Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -35
Keskmine tuule kiirus (m/s): 5,2
Aasta sademete hulk (mm): 693
Püsiva lumikatte kestus (päevad): 109
Vaatlusjaam: Tallinn
Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 5,2
Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 34
Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -32
Keskmine tuule kiirus (m/s): 5,5
Aasta sademete hulk (mm): 684
Püsiva lumikatte kestus (päevad): 109
Vaatlusjaam: Narva
Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 4,7
Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 34
Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -43
Keskmine tuule kiirus (m/s): 4,1
Aasta sademete hulk (mm): 642
Püsiva lumikatte kestus (päevad): 124
Vaatlusjaam: Tartu
Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 5,0
Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 35
Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -39
Keskmine tuule kiirus (m/s): 3,7
Aasta sademete hulk (mm): 605
Püsiva lumikatte kestus (päevad): 106
Vaatlusjaam: Võru
Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 5,4
Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 36
Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -43
Keskmine tuule kiirus (m/s): 3,4
Aasta sademete hulk (mm): 635
Püsiva lumikatte kestus (päevad): 114
Vaatlusjaam: Kõikumine
Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 4,3-6,5
Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 29-36
Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -27 kuni -43
Keskmine tuule kiirus (m/s): 3,1-6,8
Aasta sademete hulk (mm): 547-800
Püsiva lumikatte kestus (päevad): 76-135
Küsimused
1. Kuidas mõjutavad erinevad õhumassid Eesti kliimat?
2. Selgita, millised tegurid kujundavad Eestis õhumasside liikumist, sademete esinemist, soojushulka.
3. Kuidas mõjutab kohalikku kliimat pinnamood? Too selle kohta näiteid.
4. Iseloomusta oma kodukoha kliimat.
5. Võrdle Euroopa ja Eesti kliimat kujundavaid tegureid. Millised neist on samad, millised erinevad?
--- 54
2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas
((Foto: Franz Josephi liustik Uus- Meremaal 2001. ja 2011. aastal. Kliima soojenemisest
tingituna on liustik tunduvalt kahanenud.))
Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Kliimamuutus võib hõlmata kogu Maad või mõnda üksikut piirkonda. Esimesel juhul räägime globaalsest kliimamuutusest. Kliimat muudavad nii looduslikud protsessid kui viimastel sajanditel kindlasti ka inimtegevus. Tõendeid selle kohta, et maakeral kliima muutub, saame nii arheoloogiliste kaevamistega saadud tõenditest kui ka inimajaloo kirjalikest allikatest. Tõenditeks on näiteks muutused teatud piirkondade taimekasvus, muutused poolustelähedaste jääkilpide suuruses, puude aastaringides, korallides, meretaseme tõusus või languses jne. Kliimamuutusi tekitavad ka Päikese aktiivsuse muutused ning muutused Maa telje kaldenurgas. Laamtektoonika tõttu toimuv mandrite triiv muudab nii merede kui ka mandrite pindala ja asetust. Muutusi tekitavad ka metsade kadumine suurtel pindaladel ja nende asendamine põldudega, kõrbestumine, liustike sulamine jms.
Kliimat iseloomustatakse mitmete konkreetselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed jm. Kliimat ja selle muutumist iseloomustavad aga ka mitmesugused ilmarekordid.
Pikaaegsete kliimaandmete alusel koostatakse kliimamudeleid - need on mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilised mudelid. Kliimamudeleid võidakse koostada mingi piirkonna või sfääri, näiteks hüdrosfääri kohta. Globaalsed kliimamudelid jagunevad ookeani-ja maismaamudeliteks. Tänapäevased kliimamudelid simuleeritakse arvutiprogrammidega, mis toovad välja ja arvestavad atmosfääri, ookeanide, maapinna ja jää vastastikmõjusid. Nende koostamisel arvestatakse lisaks ka atmosfääris toimuvaid muutusi, saasteainete hulga võimalikku kasvu, kasvuhoonegaaside mõju, taimestiku muutumist jms. Selle alusel arvutatakse õhutemperatuuri, sademete jne võimalik muutus. Kõik praegused mudelid ennustavad õhutemperatuuri järkjärgulist tõusu. Sademete osas need nii üksmeelseid järeldusi ei paku. Kuna eeldatakse, et temperatuuri tõus peaks toimuma külmal poolaastal, siis räägitakse sademete rohkenemisest just talvekuudel.
--- 55
Huvitav
Kliimamuutused Euroopas
Euroopa kliima on aegade jooksul olnud üsnagi muutlik. 150 000-130 000 aastat tagasi olid temperatuurid praegustest palju madalamad ja õhk kuivem. Seejärel algas pikk soojem ja suhteliselt niiskem periood, mille vahetas taas välja külm ja kuiv periood, mille maksimum saabus umbes 70 000 aastat tagasi. Kõik need jahenemise ja soojenemise vaheldumised on kaasa toonud nii jääga käetud alade kui ka merede pinna suurenemised ja vähenemised. Vastavad muutused on toimunud ka taimkattes. Soojematel perioodidel teatud taimeliikidega hõivatud alad on sageli ebasobivate ilmastikutingimuste kujunedes oma algsest kasvukohast mujale, sobivamatesse kasvutingimustesse taandunud. 28 000-25 000 aastat tagasi nägi maastik Itaalia keskosas välja üsna stepi moodi, seal kasvasid näiteks pujud, maltsalised, mitmesugused kuldkannalised, keset lagedat üksikud puusalud, valdavalt küpressilised. Umbes 13 000 aastat tagasi kujunes välja mõõdukam, juba meie praegusega rohkem sarnanev kliima. Järkjärgult hakkasid Lõuna-Euroopas stepid taanduma metsamaastike eest. Umbes 10 000 aastat tagasi oli metsadega käetud pea kogu Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Kuigi vaheldusid veel teatud jahenemise ja soojenemise perioodid, olid need lühemad ja üldine soojenemine liikus üha rohkem põhjapoolsetesse regioonidesse. Kliimatingimuste järsud kõikumised võivad kaasa tuua muutusi ka inimeste elukorralduses. Näiteks valitses aastatel 536-538 niiske ja külm periood, mis vähendas taimede kasvu ja tõi Lääne-Euroopas ja ehk ka muudes piirkondades kaasa näljahäda. 8.- 9. sajandil hakkas temperatuur taas tõusma ja saavutas maksimumi 11. sajandil, seda ajavahemikku on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Järgnes nn väike jääaeg, mille kestuseks loetakse aastaid 1300-1870 ja mille kestel toimus olulisi kliimakõikumisi. Suved jahenesid, talved muutusid pikaks ja külmaks, on teada, et näiteks 15. sajandil külmus läänemeri vähemalt kaks korda täielikult kinni.
On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri migratsioonilaineid, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi ja uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. Agraarsed tsivilisatsioonid, mis olid seotud kindlate põllumajandusele vastavate kohtadega ja vastava eluviisiga, olid kliimamuutuste suhtes tundlikumad kui karjakasvatajatest rändrahvad, kes said oma tegevust kliima muutudes kergemini muuta.
((Foto: Ungari parlamendihoone Budapestis Doonau üleujutuse ajal juunis 2009.))
--- 56
Tõenäoline on, et üha suurem osa sademeid langeb vihmana, mis kestab mitmeid päevi või isegi nädalaid .
Kliimaolude pikaaegsemaks ennustamiseks koostatakse kliimastsenaariume. Selle kohaselt peaks näiteks Eesti kliima jätkuvalt soojenema ja seda eelkõige talve ning kevade arvel. Lumikatte kestus peaks vähenema. Eestis ongi viimase 50 aastaga looduse kevadine ja suvine areng nihkunud keskmiselt 2-5 päeva varasemaks. Kevade algus on varasem, suurenenud on soojade kevadete hulk. Sügise algusaeg on sellel perioodil muutunud kõige vähem. Eesti teadlased on arvanud, et selle sajandi lõpuks enam meie jõgedele talvel jääkatet ei teki.
Eelmisel sajandil hakati üha tõsisemalt rääkima globaalsest soojenemisest ja kasvuhooneefektist. Kasvuhooneefekt tekib seetõttu, et umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Maa atmosfääri kogunevad kasvuhoonegaasid süsihappegaas, osoon , metaan. Maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist maapinnalt ja veearu hulka atmosfääris. Koos saastamisega soodustavad need nähtused sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani sattumine atmosfääri. Nii tugevdab inimtegevus mitmel kombel Maa atmosfääri kasvuhooneefekti.
Muutunud on ka veerežiim. Üleujutuste sagenemist on kogu Euroopas märgatud juba alates 1960. aastatest . Üha sagedamini tõusevad kallastest välja nii suured madalikujõed kui ka väiksemad harujõed. Veetulvad toovad inimestele ja majandusele suurt kahju.
Riskipiirkondadeks on ka rannikud. Pool Euroopa rahvastikust elab rannikuvööndis, kuni 50 km raadiuses rannikust . Põhjamere rannikul esineb palju suuri torme, millega võivad kaasneda suured veetõusukatastroofid. Merepind tõuseb igal pool kiiremini kui möödunud sajanditel. On ennustatud, et järgmise 100 aasta jooksul tõuseb see 20-90 cm võrra, põhjuseks jää sulamine kasvuhooneefekti tõttu. Kliima soojenedes tõuseb ka merevee temperatuur. See kõik tekitab torme ja kõrgvett, üleujutusi rannikupiirkondades. Palju aastaid on murelapseks olnud näiteks Venezia . Selles rannikulinnas on kliimasoojenemise tõttu veepind tõusnud juba 8 cm ja kliimaeksperdid arvavad , et järgmise 50 aasta jooksul tõuseb see veel 20 cm.
Soolase vee pealetung muudab soolaseks ka rannikulähedase põhjavee, see muutub joogikõlbmatuks. Inglismaa ranniku kohta arvatakse, et järgmise 50 aasta jooksul tõuseb merepind seal 30 cm võrra. Erosioon ja tormiveed söövad kaldaid, nii et need muutuvad ohtlikeks.
Kliimamuutustel on olnud oma osa taimestiku ja loomariigi kujunemisel ning arengus. Kuna kliimavöötmete piirid on nihkunud, on selle tagajärjel muutunud elukooslused ja ökosüsteemid.
Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu ( IPCC ) on koostanud kliimamuutuste stsenaariumi juhuks, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase tõuseb kuni 50 cm, joogivee saadavus väheneb, tõuseb ekstreemsete ilmastikuolude sagedus. Kõik need tegurid võivad mõjuda negatiivselt inimeste tervisele ja heaolule.
--- 57
Euroopa Liidu kliimapoliitika on ühenduse nägemus kliimast ja selle seaduslik reguleerimine läbi saastekvootide jm määrade, et vähendada Euroopa Liidu maades kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Kliimapoliitika peaeesmärgiks on globaalse kliimamuutuse aeglustamine . Sellel eesmärgil on ka ligi kolmandik maailma riikidest ühinenud Kyōto protokolliga, mille eesmärgiks on reguleerida kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist.
IPCC raportid näitavad, et kliimamuutuse vähendamiseks ja lõpetamiseks on vaja tegutseda kohe. Mitme riigi teadlaste viimase aja uurimused on aga näidanud, et kliima soojenemine on ootamatult aeglustunud.
((Foto: 2010. aasta aprillis avas Eyjafjallajökulli purse Fimmvörõuhalsi liustikul lõhevulkaani. Tagajärjeks võib olla tohutu kogus liustike sulavett, mis liigub mudase voona mere suunas.))
Mõisted
kliimamuutus
kliimamudel
kliimastsenaarium
kasvuhooneefekt
Küsimused
1. Mis on kliimamuutus? Millistest andmetest seda järeldatakse?
2. Miks ja kuidas koostatakse kliimastsenaariume?
3. Millised võivad olla globaalse soojenemise tagajärjed?
--- 58
Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte
Ülevaade
1. Euroopat iseloomustab mõõdukas kliima ja nelja aastaaja vaheldumine.
2. Euroopa kuulub mitmesse kliimavöötmesse: enamik Euroopat kuulub parasvöötmesse, lähisarktilisse kliimavöötmesse ulatub Euroopa põhjaosa, Vahemere piirkonnas valitseb lähistroopiline kliima.
3. Pehmem mereline kliima on sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu Euroopa läänerannikul, sisemaal muutub kliima mandrilisemaks.
4. Euroopas saab lisaks põhikliimavöötmetele eristada ka vahekliimavöötmeid. Põhikliimavöötmete alal jäävad tingimused aastaringselt üsna ühesuguseks. Põhikliimavöötmete vahel asuvates vahekliimavöötmetes muutuvad aga kliimatingimused aasta jooksul.
5. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas, parasvöötmes, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.
6. Eesti kliimat iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv.
7. Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega.
8. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Kliimamuutus võib hõlmata kogu Maad või mõnda üksikut piirkonda.
9. Kliimaandmete alusel koostatakse kliimamudeleid - mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilisi mudeleid .
10. Pikaajalisemaid kliimamuutusi ennustavad kliimastsenaariumid.
11. Maa kliimat mõjutab kasvuhooneefekt.
12. Globaalse soojenemisega kaasnevad muutused veerežiimis, tekivad üleujutused, rannikul toimub merevee pealetung.
13. Kliimamuutused mõjutavad taimestikku ja loomastikku ning suurel määral ka inimesi.
Mõisted
kliima
isoterm ehk samatemperatuurijoon
hoovus
läänetuuled
kõrgrõhuala madalarõhuala
tsüklon
antitsüklon
front
kliimamuutus
kliimamudel
kliimastsenaarium
kasvuhooneefekt
--- 59
Oskused
1. Iseloomusta Euroopa kliimat kujundavaid tegureid ja nende regionaalseid erinevusi.
2. Iseloomusta tsüklonite ja antitsüklonite mõju Euroopa ilmastikule.
3. Iseloomusta Euroopa põhikliimavöötmeid.
4. Iseloomusta Euroopas esinevaid vahekliimavöötmeid.
5. Iseloomusta kliimatingimusi Euroopa mägistes piirkondades. Millest need sõltuvad?
6. Iseloomusta Põhja-Atlandi hoovuse mõju Euroopa kliimale.
7. Arutle Eesti loodusliku asendi üle kliimatingimuste seisukohast. Kas Eesti asub klimaatiliselt soodsas või ebasoodsas piirkonnas?
8. Iseloomusta tegureid, mis kujundavad Eestis õhumasside liikumist ja sademete teket.
9. Nimeta Eesti kliimat olulisemalt mõjutavaid pinnavorme ja kirjelda nende mõju kohalikule ilmale.
10. Võrdle Euroopa ja Eesti kliimat kujundavaid tegureid.
11. Arutle ülemaailmseid kliimamuutusi põhjustavate tegurite üle.
12. Selgita kliimamuutuste mõju nii loodusele kui ka inimtegevusele.
Tunne kaarti
Ookeanid, mered
Atlandi ookean, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia.
Saared
Hiiumaa, Saaremaa, Teravmäed, Gröönimaa, Island, Franz Josephi maa.
Mäestikud
Alpid, Skandinaavia, Dinaarid , Šoti mägismaa, Püreneed.
Lauskmaad, madalikud
Peipsi-Pihkva madalik, Võrtsjärve madalik, Ida-Euroopa lauskmaa, Kesk-Doonau madalik, Kaspia alamik, Lombardia (Po) madalik.
Kõrgustikud
Haanja, Otepää, Pandivere.
Riigid
Kreeka, Soome, Venemaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa.
Linnad
Venezia.
--- 60
xxx 3 Euroopa ja Eesti veestik
3.1. Euroopa mered
((Kaart: Euroopa mered ja nende valglad. Kaardil märgitud: Vahemere lääneosa Joonia meri ja Vahemere keskosa; Egeuse ja Levandi meri; Aadria meri; Biskaia laht ja Pürenee poolsaare rannik ; Keldi (Iiri) meri; Põhjameri; Läänemeri; Must meri; Islandi piirkond; Norra meri; Barentsi meri; Valge meri.))
Enamikul Euroopa lääneosa riikidel on merepiir. Täielikult ümbritseb meri Islandit , Iirimaad , Suurbritanniat ja Maltat. Paljudel Euroopa riikidel aga merepiiri ei ole. Euroopa kõige põhjapoolsemaid randu uhub Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ookean. Sellisena on ta maailmamere kõige väiksem ookean pindalaga u 14 miljonit km2. Ka on ta ookeanidest kõige madalam, keskmine sügavus 1225 m. Põhja-Jäämeri asub tervikuna külmvöös, ümbritseb põhjapoolust ja teda piiravad Euraasia ning Põhja-Ameerika. Enamik merest on 10 kuud aastas kaetud jääga. Jäävabad on sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu mõned selle mere osad - Norra meri ja Barentsi mere lõunaosa.
Põhjameri on Atlandi ookeani ääremeri Suurbritannia saare, Orkney ja Shetlandi saarte ning Euroopa mandri vahel pindalaga 565 000 km2. Põhjamere keskmine sügavus on 87 m. Sügavaim on see Skandinaavia poolsaare ranniku lähedal, isegi üle 700 meetri. Põhjamere veerežiimi mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Looded on nõrgemad Skandinaavia poolsaare rannikul, mujal rannikul tugevamad. Kõige tugevamad loodete hoovused on väinades.
Jääajal oli merepind ligi 150 m kõrgemal kui tänapäeval ja Põhjamerd tänapäevasel kujul veel ei olnud. Jäämasside sulades ujutas vesi üle suure osa mandrist, sellest eraldus praeguse Suurbritannia osa ja kujunes saareks.
--- 61
Euroopa rannikust sai praeguse Põhja-Saksamaa, Põhja-Hollandi ja Taani piirkonnas madal düünidega rannikumaa. Juba varakeskajal muutsid rannikut arvukad tormid ja nendega kaasnevad meretõusud. Jõgede suudmealadele tekkisid sadamad ja kaubalinnad. Need rannikupiirkonnad on jäänudki madalaks, näiteks on Hollandi rannik väga tasane, keskmiselt ainult 11 m üle merepinna. Kuid on ka suuri alasid, mis on mitmeid meetreid alla merepinna. Teatud rannikualadel kergitavad vähehaaval maapinda üleujutustega kaasa toodud meremuda ja muud setted.
Mereäärsetel aladel, kus elanikke ohustavad tormilainete ja loodete toodavad veemassid, on tulnud ennast pidevalt kaitsta üleujutuste eest. Selleks on ehitatud kaldakaitseid, poldreid ja kaitsetamme merre. Näiteks on Thamesi jõgi varematel aegadel üleujutustega ähvardanud Londonit, nüüd kaitseb linna jõe põhja ehitatud liikuv terastamm, mis tõuseb tormiga üles ja suleb tee tormilainetele.
Laevaliiklus on Põhjamerel elav, rannikul asub mitmeid suuri sadamalinnu: Rotterdam , Hamburg , Rostock, Bergen jt. Mereäärsed riigid on huvitatud ka transiitkaubanduse arengust. Kuna meri ei ole eriti sügav, on võimalik siit ammutada naftat ja maagaasi. Läänemerest eraldavad Põhjamerd Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel asuvad Taani väinad.
Läänest ja lõunast uhub Euroopa mandrit maailma suuruselt teine ookean Atlandi ookean, mis hõlmab ligi viiendiku maakera pinnast. Ookeanil on palju ääremeresid, lisaks Põhjamerele ka sügavale maismaasse lõikuvad Läänemeri ja Vahemeri. Ookeanilt jõuab rannikule sooja ja niisket õhku, kõige soojemad õhumassid liiguvad ekvaatorist põhja poole. Ookeanivoolused mõjutavad omakorda kliimat, kandes edasi sooje veehulki.
Sügavale maismaasse lõikuvat Vahemerd loetakse samuti Atlandi ookeani osaks. Ookeaniga ühendab seda Gibraltari väin. Arvukad poolsaared ja saared jagavad Vahemere paljudeks erinimelisteks meredeks, millest suuremad on Aadria meri, Egeuse meri, Joonia meri, Liguuria meri, Türreeni meri.
((Foto: Meetrikõrgune kaitsetamm Hollandis Zeelandi provintsis , kaitseks merelainete eest.))
--- 62
Merevee keskmised temperatuurid mõnedes Vahemere linnade piirkondades
Linn Jaanuar August
Venezia 11 26
Napoli 15 27
Ateena 16 24
Heraklion (Kreeta) 16 25
Larnaca (Küpros) 18 27
Gibraltari väin 16 22
((Foto: Võrgud ja kalapaadid Rhodosel.))
Musta ja Marmara merega ühendavad seda Dardanellid. Suurimad Vahemere saared on Kreeta, Küpros, Rhodos, Korsika, Sardiinia, Sitsiilia, Malta jt.
Vahemere pindalal on 2,5 miljonit km2, keskmine sügavus 1500 m. Kuna Vahemere ümbruses valitseb lähistroopiline kliima, on selle mere vesi väheste sademete ja suure aurumise tõttu eriti mere idaosas soolasem kui ookeanis. Vahemere piirkonda mõjutavad suvel troopilised õhumassid, seetõttu on siin suved kuumad ja kuivad. Talvel jõuavad kohale parasvöötme õhumassid, talved on leebed ja sajused. Looded on tagasihoidlikud kitsa ühenduse tõttu Atlandi ookeaniga.
Meeldiv kliima ja soodne asupaik on juba muistsetest aegadest soodustanud selle piirkonna arengut. Siin tärkasid suurimad antiikaja tsivilisatsioonid. Vahemerel on alati olnud väga vilgas laevaliiklus, siit kulgesid ja kulgevad ka tänapäeval olulised laevateed. Kliima on olnud soodne ka mitmekesiseks taimekasvuks, põlluharimiseks ja karjakasvatuseks. Vahemere rannik on hinnatud ka turismipiirkonnana.
Globaalne soojenemine mõjutab ka Vahemere piirkonda, arvatakse, et aastaks 2100 võib mere pind tõusta 3-61 cm.
--- 63
Kindlasti mõjutaks see paljusid mereäärseid linnu (Venezia laguunis on veepinna tõusu registreeritud juba mitmeid aastaid) ja Vahemere saari. Ka mõjutaks see märgatavalt Vahemere ökosüsteemi.
Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri . Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Kertši väina kaudu on Mustal merel ühendus Aasovi merega. Must meri, mille pindala on 422 000 km2 ja keskmine sügavus 1200-1300 m, asub järskude äärtega nõos. Rannajoon on vähe liigendunud, käänulisem on põhjakallas, kus asub rida väikesi lahti, näiteks Odessa laht, Kalamõti laht. Suurim poolsaar on Krimmi poolsaar. Saari on Mustas meres vähe. Lääne- ja looderannik on enamasti madal, ida- ja lõunarannik ning Krimmi poolsaare lõunaosa mägised. Musta mere piirkond on seismiliselt aktiivne ala. Musta merre suubuvad mitmed suured jõed, mis kannavad sinna magevett: Dnepr, Doonau, Dnestr jt.
Kliima on Musta mere piirkonnas üldiselt pehme, suved jahedad, sügised soojad, kevaded pikad ja talved lühikesed . Tugevaimad tuuled puhuvad talviti, siis jõuavad Siberist kohale külmad õhumassid. Suvised niisked õhumassid tulevad Vahemerelt.
Must meri on oluline aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Suuremad sadamalinnad on Odessa, Sevastopol , Herson, Bathumi jt. Rahvusvahelise tähtsusega on ka paljud Musta mere kuurordid .
((Foto: Ukraina miiniristlejad ja Türgi patrulllaevad koostööõppusel Mustal merel. 2014. aastal võttis Venemaa osa Ukraina laevastikust üle.))
Küsimused
1. Nimeta Euroopa riigid, millel ei ole merepiiri.
2. Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke?
3. Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne?
4. Millised ilmategurid mõjutavad Musta mere piirkonna kliimat?
5. Nimeta peatükis toodud mered, lahed, väinad, poolsaared, saared.
--- 64
3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused
((Foto: Orjaku sadam Hiiumaal. Väinamere-äärsed sadamad on pideva maakerke tõttu madalaveelised ja seetõttu vajauad laevateed enamasti süvendamist.))
((Joonis: Läänemere geoloogilise arengu etapid. Kaardil märgitud: Balti jääpaisjärv (12 000-10 300 aastat tagasi), Joldia meri (10 300-9300 a.t), Antsülusjärv (9300- 8000 a.t), Litoriinameri (8000-4000 a.t).))
Läänemere nõo ja selle ümbruse kujunemine toimus Kvaternaari ajastu eelsete geoloogiliste protsesside käigus. Neogeeni ajastu lõpuks oli selles piirkonnas välja kujunenud keerukas jõestik. Mandrijää viimase taandumise ajal liikus liustikuserva ees suuri jääpaisjärvi, mis umbes 12000 aastat tagasi, siis kui jääst vabanes Pandivere kõrgustik, liitusid suureks Balti mageveeliseks jääpaisjärveks. Hiljem sai see ühenduse ookeaniga, mis aga katkes Skandinaavia poolsaare kerke tagajärjel. Edasise soojenemise tõttu vabanesid mandrijääst Skandinaavia mäed, maakoor vajus ja nüüdsete Taani väinade kohal tekkis taas ühendus ookeaniga. Veetase langes ja mere soolsus suurenes. Seega on Läänemeri geoloogilises mõttes alles ,,nooruk" kelle vagumuses on olnud vesi vaid viimased 12 000-10 000 aastat.
--- 64
Tänapäevaks on Läänemerest saanud Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri. Läänemere pindala on 377 000 km2, keskmine sügavus 55 m, suurim sügavus (Landsorti süvikus) on 459 m. Seega on Läänemeri suhteliselt madal meri. Peaaegu märkamatud on siin ka tõus ja mõõn, looded jäävad alla 10 cm. Hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool vastupidi kellaosuti liikumisele ehk Eestis rannikut pidi ida suunas. Veetaset tõstavad läänekaarte tuuled. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett kui sealt auruda jõuab.
Läänemerd jagatakse mitmeks merepiirkonnaks. Lääneosas on Taani väinade piirkond. Ava-Läänemere alla kuuluvad Bornholmi meri ja Gotlandi meri. Ahvenamaa saartest põhja poole jäävat ja Rootsi ning Soomega piirnevat Läänemere osa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht piirab Eestit põhjast ja Soomet lõunast ning ühendab Läänemerd Peterburiga. Läti ja Saaremaa vahel asub Liivi laht.
Läänemere suuremad saared on Rootsile kuuluvad Gotland ehk Ojamaa, Soomele kuuluv Ahvenamaa ja Eesti suuremad saared Saaremaa ja Hiiumaa.
Suuremad aastased temperatuurikõikumised Eesti merealal on Liivi lahes. Jää tekib seal tavaliselt igal talvel, esimesena kaanetub Pärnu laht. Seal on ka Eesti ranniku kõige suuremad veetaseme kõikumised. Liivi lahe hoovuste suurim kiirus on väinades. Väinade kaudu toimub Liivi lahe eri osade ja Läänemere vahel veevahetus, võimsaim on voolus läbi Kura kurgu .
Liivi lahe idaosa veetaset tõstavad pikemaajalised läänetuuled. 1967. a oktoobris tõusis näiteks Pärnu lahes veetase 253 cm üle keskmise ja põhjustas linnas üleujutuse. Veelgi kõrgemale - 295 cm - jõudis vesi Pärnus 2005. aasta jaanuaritormi ajal, tekitades kahjustusi sadadele hoonetele.
((Kaart: Läänemere valgla ja sinna kuuluvad riigid.))
((Foto: Kurkse mälestuskivi.))
Huvitav
Tugevad läänetuuled olid veevoolu ja vee sügavust ootamatult suurendanud 11. septembril 1997 ka Kurkse väinas, mis lahutab Pakri saari mandri-Eestist. 22-liikmeline kaitseväe luurerühm sai õppeülesandena käsu ületada veetakistus Suur-Pakri lõunatipust mandrile Kurkse sadama poole. Teada oli, et merepõhi on seal madal, ujuda tuleks ehk paarsada meetrit. Läks aga teisiti, maad jalge alla ei saadudki ja nii jäid täisvarustuses sõdurid külma merrevette hulpima. Päästa suudeti vaid kaheksa inimest. Suurõnnetuses hukkunud sõduritele on Kurkse sadamasse püstitatud mälestuskivi.
--- 66
((Foto: Suurematest merelahtedest jäätub esimesena Pärnu laht. Kevadel püsib jääkate siin kauem kui mujal, takistades nii sadama tegevust.))
Ühesuunaliste tuulte tekitatud veetõusu kahjudest pole puutumata jäänud ka Haapsalu linn.
Läänemere valgla ehk valgala pindala, st piirkond, kust meri saab oma vee, on u 1,7 miljonit km2. See on ligi neli korda suurem kui mere enda pindala.
Läänemeres segunevad ookeani soolane ja jõgede toodud magevesi . Seega on Läänemeri Musta mere järel suuruselt maailma teine riimveekogu. Maailmamerega võrreldes on Läänemeri vähesoolane, selle keskmine soolsus (8-10 promilli ) on vaid viiendik ookeanivee soolsusest. Seal, kus Põhjameri ühineb Taani väinade juures Läänemerega, on vesi tulisoolane. Põhja- ja idaosa rikastavad aga mageveelised jõed. Suurim sinna suubuvatest jõgedest on Neeva . Suure sissevooluga jõed on veel Wisla, Nemunas, Oder , Daugava jt. Läänemerd võibki iseloomustada kui suurt merre suubuvate jõgede deltat.
Läänemerre suubuvad jõed
Jõgi, riik Pikkus (km) Valgla ( tuhat km2) Keskmine vooluhulk (m3/sek)
Neeva (Venemaa) 74 281 2530
Wisla (Poola) 1047 194 1080
Oder (Poola/Saksamaa) 854 118 574
Nemunas (Leedu) 937 98 616
Daugava (Läti) 1020 88 678
Narva (Eesti/Venemaa) 75 56 399
Kemijoki (Soome) 550 51 556
Göta (Rootsi) 93 50 575
--- 67
Niisuguse veerežiimi tõttu on ainulaadne ka Läänemere ökosüsteem. Mere põhjapiirkondi, mis on kuni pool aastat jää all, täidab peaaegu mage vesi. Samuti erineb vee soolsus erineva sügavusega kihtides. Soolane vesi on raskem ja vajub allapoole. Seal püsib see pikemat aega paigal ning on seetõttu külm ja suhteliselt hapnikuvaene. Ka valitseb mere sügavamates osades valgusepuudus. Seega on üsna vaene ka sealne elustik . Kõik need tingimused loovad Läänemere unikaalse ökosüsteemi, milles elavad liigid reageerivad soolsuse tasemetele, elades vaid kindla soolsusega vees. Mere magedamas osas saavad elada liigid, kes on kohastunud mageveeliste veekogudega, läänepoolsetes vetes võib kohata aga liike, kes on pärit soolasema veega ookeanist .
Eri aegadel ja tingimustes siia pääsenud erinevatel liikidel on osaliselt säilinud endises keskkonnas omandatud jooned ja omadused. Külmade jäävete mälestised on tint ja luts, samast ajast pärineb ka lõhe. Viigerhüljes võis Läänemerre saabuda 11 000 aastat tagasi.
Peamine mere- ja riimveeloomastik pärineb aga viimasest järveetapist, nn Antsülusjärve ajast. Soolasemasse vette asusid elama näiteks tursk , lestalised, räim jt, soolsuse edasise alanemise ajal tõmbus osa merefaunast lõunasse, paremad elutingimused tekkisid aga siseveeliikidele.
Liigid, kes on suutnud riimveega kohastuda, tunnevad ennast siin hästi ja on üldiselt produktiivsed. Siiski muudab ökosüsteemi selline õrn tasakaal selle muutustele väga vastuvõtlikuks, muutugu siis vee füüsiline ja keemilise koostis või toiduahela struktuur.
((Joonis: Läänemeres elavaid kalu. Lest , lõhe, kilu , forell, räim, tuulehaug .))
Mõisted
riimvesi
valgla ehk valgala
Küsimused
1. Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri?
2. Millised on Läänemere suuremad lahed? Iseloomusta neid.
3. Milline on Läänemere veerežiimi omapära?
4. Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere ökosüsteemi ja elustikku ? Too näiteid.
--- 68
3.3. Läänemere eriilmelised rannikud
((Foto: Sääretirp Hiiumaal Kassaris on madalasse merre sirutuv maasäär, mis kasvab hoovusega toodud materjali kuhjumise tulemusena.))
Tuletame meelde
Rannik on maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared.
Rand on suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus .
Rannajoon on maismaa ja mere vaheline piir.
Läänemere rannikute mitmekesist rannajoont on suuremas osas kujundanud jääajajärgsed maakerke protsessid. Rannikujoone kujunemine selliseks nagu me seda tänapäeval tunneme, algas u 6000 aastat tagasi. Erinevate rannikute praegune ilme sõltub sellest, kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, kas valdab setete ärakanne või kuhjumine, milline on kivimite
murenemine ja kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. Ranniku reljeefist sõltub, kas tegu on järsk- või laugrannikuga, kas rannik on sirge või ilmestavad seda arvukad lahesopid jne. Rannikuid mõjutavad ka rannaalade pikaajaline kerkimine või vajumine, lainetuse iseloom, tõusude ja mõõnade toime, hoovused, merejää jne.
Läänemerele on väga iseloomulikud laugrannikud. Rannad on enamasti liivased, kivised või kõrkjaisse kasvanud. Pärnu lahe ümbruses võib näiteks näha laialdasi liivarandu, Lääne-Eestile on aga omased roostikega kaetud mudased kaldapiirkonnad. Põhja- ja Lääne-Eestis on levinud kivised moreenrannad koos juhuslike rändrahnudega.
Sageli näeme randades , näiteks Kassaris ka rannavalle. Need on lainete ja tormituultega rannale kuhjatud kaarekujulised liiva-, kruusa- või klibuvallid. Nende rannapoolne nõlv on laugem, merepoolne järsem, pikkus võib ulatuda mõnesaja meetrini.
Liivarannad on tekkinud enamasti lahesoppidesse (nt Pärnu lahte ), kuhu merelainetus on tasasele aluspõhjale kokku kuhjanud palju liiva ja mitmesuguseid setteid.
--- 69
Huvitav
Jääaja jäänukiteks on kaugele maismaasse lõikuvad kitsad merelahed, mida näeme kõige arvukamalt Skandinaavia poolsaarel, eriti selle läänerannikul. Neid kõrgete kaljuste kallastega hargnevaid lahtesid, kunagisi oruliustike sänge, nimetatakse fjordideks. Fjordide maana on tuntud ennekõike Norra, aga fjordide nimetust kannavad ka mõned Läänemere rannikualadel, näiteks Taanis ja Rootsis ning isegi Soomes asuvad kitsad maismaasse lõikuvad lahed.
Mõned Norra fjordid :
Fjord Pikkus (km) Sügavus (m)
Sogna fjord 185 1245
Hardangeri fjord 183 661
Nordfjord 110 565
Ofotfjorden 78 554
((Joonis: Joonisel on näha Läänemere erinevad rannikutüübid. Skäärid, fjordid, avatud liivarannik, laguunid, klint.))
Sageli kuhjab tuul rannaliiva kokku luideteks. Nende tuulealune serv on lauge , tuulepealne aga järsk. Kõrgeid luiteid on näha näiteks Soomes Pori linna lähedal Yyteri liivarandadel ja Taani rannikul. Eestis leiame neid Kloogarannas. Osa luidetest on läbi kasvanud rannalähedase taimestikuga ja võivad olla vähemärgatavad, osa neist vahetab oma asukohta ja suurust tuulte toimel.
Piirkondades, kus maakerge on lakanud, kuid ka vajumist enam ei esine või on see aeglane, kujunevad välja maasääred - peamiselt liivast või kruusast koosnevad valli - või seljakujulised pinnavormid, mis ulatuvad maismaalt kaugele veekogusse. Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. Ligi 100 km pikkune Kura säär eraldab Kura lahte Läänemerest. Sealsed luited on Euroopa kõrgeimad ja on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Läänemere ja Wisla (Kaliningradi) lahte eraldaval Wisla ehk Balti maasäärel on pikkust 60 km ja sealsetel luidetel kõrgust kuni 45 m. Eestis on maasääri
näiteks Saaremaal - Sõrve poolsaare tipus - ja Hiiumaal.
Laidrannik on rannikutüüp, kus rannajoone lähedal asub hulgaliselt laide. Eestis on neid eriti palju Lääne-Eestis Väinamere saarte ümbruses, näiteks Hobulaid, Kesselaid jt.
--- 70
Laiud on madalad ja lauged, sageli pikliku kujuga ja vaevu merepinnast kõrgemale ulatuvad saarekesed . Inimeste poolt on need tavaliselt asustamata, kuid sageli on seal endale meeliselupaiga leidnud suured linnukolooniad. Maakoore kerkides laiud liituvad omavahel ja tekivad juba suuremad saared, mandriga kokkukasvamisel aga poolsaared.
Skandinaavia poolsaare idarannikut iseloomustavad skäärid. Need on võrdlemisi madalad rannalähedased peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared ja saarestikud . Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes - Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid, ka Lõuna-Soome rannikul on neid kümneid tuhandeid.
Kui Soome lahe lõunarannikul näeme mandrijää lihvitud kaljusaari, skääre ja graniitrahnusid, siis Eesti põhjarannik on suurte avatud lahtedega, sirgejooneline ja vaid üksikute saartega.
Eesti rannikut ilmestavad pangad, moodustades sellest olulise osa. Neist tuntuim on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani, hõlmates umbes veerandi kogu Balti klindi pikkusest (1200 km).
Põhja-Eesti pankrannikut iseloomustab astangulisus, mille kujunemisel on olnud määravaks astangut moodustavate kivimikihtide erinev kulumiskindlus . Vastupidavaim on lubjakivi, kõige pudedam on savikivi. Klintide ehk rannikupankade moodustumine algas tõenäoliselt miljonite aastate eest ja hiljem on seda lihvinud mandriliustikud, maapinna kerkimised ja vajumised. Astangute teke ei ole lakanud veel tänapäevalgi, kuigi nende areng on väga pikaldane protsess. Kui mõnes piirkonnas toimub astangu taganemine aeglase kulutusena, siis on kohti, kus näeme seda varingutena (nt Paldiskis).
((Kaart: Põhja-Eesti klint on osa Läänemere klindist.))
--- 71
Mere kulutusele alluvad rannalõigud, kus pankrannik on jätkuvas arengus, jäävad valdavalt klindi lääneossa: Pakri poolsaar ja saared, Osmussaar, Rannamõisa (kõrgus 35 m). Astangrannad on järsud pehmetes setetes kujunenud kulutusrannad , näiteks Mõntu ja Soela astangud Saaremaal. Laugenõlvalised paerannad leiame Vilsandi lääneosas ja Vaika saartel.
((Foto: Panga pank Saaremaal – Siluri klindi kõrgeim (21 m) lõik Eestis.))
Mõisted
luide
maasäär
laidrannik
skäärrannik
pankrannik
Küsimused
1. Eestile on iseloomulik rannikutüüpide mitmekesisus. Kirjelda Eesti rannikutüüpe.
2. Milliseid Läänemere ääres esinevaid rannikutüüpe Eestis ei leidu?
3. Leia Eesti atlase kaardilt (lk 24-25) piirkonnad, kus asuvad Eestis pankrannikud.
4. Leia interneti abiga andmeid tekstis nimetatud astangurandade, paerandade ja pankrandade kohta. Iseloomusta neid.
--- 72
3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid
((Foto: Läänemeri NASA satelliidipildil. Näha on jääkatte lagunemist Põhjalahes.))
Läänemere valgla (vt joonis lk 65) hõlmab 9 Läänemerega piirnevat riiki, lisaks riigid, millel pole Läänemerega otsest kokkupuudet. Seal elab u 90-100 miljonit inimest, neist ligi 15 miljonit rannikualadel. Ligi 48 % sellest alast on kaetud metsaga, 20 % on põllumaad. Ka on need alad tihedalt asustatud, kuigi rahvastik paikneb piirkonniti erineva tihedusega. Suurima rahvaarvuga riik on Euroopas Saksamaa (80 miljonit), Balti riikide rahvaarv seevastu aga väike. Ka on Läänemere piirkonna riikides väga erinev majandus- ja keskkonnapoliitika . Ometi on neil palju ühiseid loodusressursse ja veekogusid, millest kõige olulisemaks on Läänemeri.
Läänemere-äärsed riigid on ajaloo jooksul olnud tihedates kaubanduslikes ja kultuurilistes sidemetes, see on süvendanud piirkonna igakülgset koostööd ja arengut. Siinsed riigid on alati olnud kaubanduspartnerid, juba alates viikingiaegadest. 13.-17. sajandini valitses Läänemerd Hansa Liit, millest sai tolleaegse Põhja-Euroopa tugevaim majanduslik jõud ning mis kasutas Põhja- ja Läänemerd oma oluliste kaubateedena.
Tänapäeval on Läänemere piirkond majanduslikult arenenud ja piirkonda mõjutavad mitmed erinevad inimtegevused . Kõik need pole kahjuks keskkonnasäästlikud ega mere ökosüsteemile ohutud. Läänemere mereökosüsteem on kogu meie planeedi üks ohustatumaid. Vesi saastub kergesti, sest mere veevahetus on aeglane. Et Läänemeri on tugeva inimmõju meelevallas, näitab tõsiasi, et viimase 50 aasta jooksul on vee läbipaistvus vähenenud umbes kaks korda.
Läänemere valglal asuvate riikide tööstuses, olmes ja põllumajanduses tekib suur hulk heitvett, saasteaineid ja reovett, mis sisaldavad mitmesuguseid lämmastiku- ja fosforiühendeid ning raskmetalle. Need jõuavad jõgede, sademete ja lumesulamisvee kaudu Läänemerre.
--- 73
Seetõttu on teiste meredega võrreldes ülimadal Läänemeri ja eriti Soome lahe idaosa üks rohke-toitelisemaid ehk eutrofeerunumaid meresid maailmas. Soome lahes liigub merehoovus vastupidiselt kellaosuti suunale, nii pääseb saastunud vesi Peterburi “väravate” kaudu Soome lahe suudmesse. Kuna suur osa Peterburist asub umbes 3 m kõrgusel merepinnast, tekitavad läänetuuled, mis viivad lahe veed Neeva suudmesse, ka üleujutuste ohu. Selle vältimiseks valmis seal 2011. aastaks kaitsetammide süsteem, mida on süüdistatud aga veelgi rohkem roiskuva ja seisva vee tekkes .
Eutrofeerumise mõjul hakkavad vohama vetikad , nende lagunemisprotsess toob kaasa hapnikupuuduse ja väheneb vee läbipaistvus. Hapnikupuudus vabastab omakorda merepõhja kogunenud toitaineid, mis suurendab veelgi eutrofeerumist. Selle tulemusena muutub meres veeloomade elukeskkond ja häirub liikidevaheline tasakaal. Hapnikuta põhjavees hukkuvad elukooslused, jäävad vaid bakterid .
Suurt ohtu kujutavad endast ka mitmesugused keskkonnamürgid. Keskkonnamürgid on üldjuhul väga püsivad, need kumuleeruvad ja neid on raske kõrvaldada nii loodusest ja toiduahelast kui ka inimese organismist. Läänemere ohtlike ainete sisaldust loetakse üheks kõrgemaks maailmas. Soome lahes on nende mõju eriti tuntav, kaladest on leitud mürkaineid, ka vee seisund on seetõttu halvenenud.
Huvitav
Läänemerel satub igal aastal merre suur hulk naftat. Näitaks veeti 2006. aastal Läänemerel tankeritega u 140 miljonit tonni naftat ja ennustatakse, et 2015. aastaks kasvab naftatranspordi maht kuni 250 miljoni tonnini. 2005. aastal keelati kogu maailmas ühepõhjaliste naftatankerite kasutamine naftaveol, kuna topeltkerega tankerid on turvalisemad ja avarii korral ei pruugi sealt naftat merre üldse lekkida. Õnnetuste ohtu suurendab ka talvel merele moodustuv jääkate. Läänemere oludes sõitvate tankerite jääkindlus peab olema piisavalt suur.
Nafta katastroofidel on kurvad tagajärjed. 2006. aasta alguses reostus naftaga Loode-Eesti rannikul ligi 35 km pikkune rannaala. Naftaga määrdus tuhandeid linde, hinnanguliselt hukkus neid 20 000-30 000. Paljudest neist sai ka mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele.
((Foto: Vetikate vohamine meres. Vetikate rohke esinemine kahjustab veekogu.))
--- 74
Huvitav
Viimastel aastatel on mereteid pidi kulgev võõrliikide vahetus muutunud üha suuremaks probleemiks. On leitud tulnukaid nii Uus-Meremaalt kui ka Põhja-Ameerikast ja nad on siin kodunenud. Kui võõrliik tõrjub kõrvale vanu liike, võib elustik muutuda ühekülgseks ja ökosüsteem kahjustuda. Toiduvõrku on näiteks tugevasti muutnud Läänemeres levinud röövtoiduline vesikirp . Praeguseks on meie merest leitud üle 100 võõrliigi (unimudil, villkäppkrabi jt).
((Foto: Naftatankeri uppumine India ookeanis. Õnneks pole sellised pildid Läänemerel kuigi tavalised. Tankerite lekkimisi juhtub paraku aga igal aastal.))
Otseselt ei ole Läänemerest püütud kala söömine inimese tervisele siiski ohtlik, kõik sõltub kogusest. Oluline on ka valgla maakasutusviis, see, milliseid põlluväetisi kasutatakse.
Üha kasvab Läänemerel ka laevaliiklus, millel samuti on mõju merekeskkonnale. Iga päev seilab merel tuhandeid aluseid, mis veavad nii kaupa kui ka reisijaid. Suured ohud on seotud naftatranspordiga ja võimaliku nafta- ning õlireostusega. Merre sattunud nafta püütakse küll kiiresti koristada , kuid tahes-tahtmata avaldab seegi mõju veekogu seisundile ja veeorganismidele. Suurenenud reisiliiklus häirib veeloomi ja -linde, merre satub prahti ja mitmesugust reostust. Lisaks sellele on oht, et laevade ballastveega tuuakse siia võõrliike maailma teistest piirkondadest.
Märkimisväärset mõju avaldab ökosüsteemile kalastustegevus. Mõnede liikide varud on seetõttu tugevasti vähenenud kas üle- või röövpüügi tõttu. Mõned kalastusviisid, nt traalimine, võivad kahjustada või hävitada mereasukate elupaiku või püütakse koos soovitud liikidega välja ka mittevajalikud liigid.
Läänemere ökosüsteemile avaldavad üha suuremat toimet ka veealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamine (näiteks piki merepõhja kulgevad Nord Streami gaasijuhtmed), merepõhja süvendamine, kaevandamine, avameretuulepargid jms.
--- 75
Kõik see häirib või hävitab lindude ja veeloomade harjunud elupaiku.
Mitmed rannikuehitised võivad samuti kahjustada elupaiku või põhjustada erosiooni. See on seotud ka üha kasvava turisminduse ja puhkemajandusega rannikualadel. Et vähendada randade ja saarte puhkekoormust, tuleb kokku sobitada puhkamine ja looduskaitse.
Viimasel ajal on Läänemere seisund siiski tänu Läänemere-äärsete riikide ühistööle ja rakendatud meetmetele hakanud paranema. 2009. aastal võeti vastu Läänemere piirkonna strateegia ja püstitati eesmärgiks piirkonna muutmine keskkonnasäästlikuks, tuleb saavutada mere ressursside ja teenuste säästev kasutus ja merekeskkonna hea seisund.
Juuliks 2014 tuli EL-i riikidel välja töötada ja rakendada seireprogramm , mis võimaldab jälgida olulisi muutusi mereökosüsteemides.
Läänemere seisundi parandamiseks tuleb: 1) vähendada merre sattuvate toitainete koguseid vastuvõetava tasemeni, 2) säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus, sh kalanduses, 3) vähendada ohtlike ainete kasutust ja mõju, 4) saada puhta meretranspordi näidispiirkonnaks, 5) leevendada kliimamuutuse mõju ja kohanduda sellega. Läänemeri on kuulutatud eriti tundlikuks merealaks: kehtestatud on laevatamise eeskirjad, kindlad laevateed, alad, kus on keelatud igasugune laevaliiklus jms.
((Foto: Rostocki sadamaga külgnev tööstusala. Rostock on vana hansa-ja sadamalinn Põhja-Saksamaal.))
Mõisted
eutrofeerumine
Küsimused
1. Nimeta maad, millel on kaldajoon Läänemerega.
2. Kuidas võib toimuda Läänemere reostumine mürkainete ja naftaga? Too näiteid. Millised on reostuse tagajärjed?
3. Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid?
4. Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks?
5. Kuidas on sinu kodukoht seotud rannikuga? Kui see on mere ääres, siis millised on seal probleemid?
--- 76
3.5. Euroopa jõed ja järved
Euroopa suuremaid jõgesid
Jõgi Pikkus (km) Valgla (tuh km2) Keskmine äravool (m3/sek) Suubumiskoht
Volga 3692 1380 8060 Kaspia meri
Doonau 2860 817 6500 Must meri
Uural 2428 231 400 Kaspia meri
Dnepr 2290 504 1670 Must meri
Don 1950 425 935 Aasovi meri
Petšora 809 322 4100 Barentsi meri
Rein 1232 170 2000 Põhjameri
Elbe 1091 711 148 Põhjameri
Wisla 1047 194 1080 Läänemeri
Enamik Euroopa suuri jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valglasse. Oma valgla on ka suurte jõgede igal lisajõel. Euroopas on suurte valglatega jõed Volga, Doonau ja Dnepr. Valglaid lahutav piir on veelahe . Sageli on veelahkmeks kõrgustikud, sest vesi liigub alati piki nõlvu allapoole. Lääne-Euroopa peamine veelahe on Alpid oma arvukate liustikega. Eristatakse pinnaveelahkmeid ja põhjaveelahkmeid, neist esimesed on maastikul rohkem nähtavad.
Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse ja seda nimetatakse äravooluta alaks. Selliste alade sademed voolavad umbjärve, nagu on Kaspia ja Araali meri. Need on tegelikult järved, mereks nimetatakse neid suuruse tõttu. Kaspiasse voolab näiteks Volga jõgi, mille veed otse maailmamerre ei jõua.
Paljud Euroopa jõed on veerohked ja seetõttu olnud läbi ajaloo sobivad laevatamiseks. Nende kallastele on rajatud seetõttu mitmeid suuri linnu (Budapest, Bonn, Pariis jt). Jõed on olnud sageli ka riikidevahelisteks piirideks (Oder, Doonau, Narva). Euroopa jõgedevõrk on tihe ja suurel määral ka inimese poolt juba ümber kujundatud. Belgias, Suurbritannias, Taanis on neid ümberkujundusi tehtud nii suures ulatuses, et on hakatud tegelema jõesängide taas looduslikuks muutmisega.
Volga on Euroopa pikim jõgi, ühtlasi ka suurima valgla ja äravooluga. Volga saab alguse Valdai kõrgustikult, voolab läbi Kesk-Venemaa ja suubub Kaspia merre. Volga jõgikonnas paikneb Venemaa kahekümnest suurimast linnast 11. Volgale on rajatud mitmeid hüdroelektrijaamu, veehoidlaid, kanaleid. Volga suuremad lisajõed on Kama , Oka, Vetluga. Delta piirkond Kaspia juures on 160 km pikk. Volga on oluline ka laevateena.
Pikkuselt teine ja ühtlasi Lääne-Euroopa pikim jõgi on Doonau Euroopa lõunaosas. Doonau saab alguse Saksamaal Schwarzwaldis. Jõgi jaguneb Ülem-, Kesk- ja Alam-Doonauks.
--- 77
Viinini on ta mäestikujõgi, Kesk-Doonau voolab enamasti madalikel ja hargneb deltas enne Musta merre jõudmist kolmeks suureks jõeharuks. Doonau on Euroopas tähtis veetee. Kanalite kaudu on ta ühendatud Reiniga. Doonau delta looduskaitseala on UNESCO maailmapärandi nimekirjas, kuna on Euroopa suurimaid, väga mitmekesise elustikuga märgalasid.
Uurali jõgi saab alguse Lõuna-Uuralite idanõlvadelt ja madalast Lõuna-Uurali mäestikust ning suubub Kaspia merre. Seda jõge loetakse Euroopa ja Aasia vaheliseks loodusgeograafi liseks piiriks. Koos Volgaga on nad suurimad Kaspia toitejõed.
Dnepr saab alguse Venemaal Smolenski lähedal ja voolab läbi Smolenski oblasti Venemaal, Valgevene ja Ukraina Musta merre. Jõele on ehitatud arvukalt tamme ja hüdroelektrijaamu. Ka on Dnepr tähtis laevatee , mis on Euroopa veeteedega ühenduses Valgevenes asuva Dnepri- Bugi kanaliga - see on pikim laevatatav kanal sisemaal.
Rein on ainus jõgi, mis voolab Edela-Alpidest Šveitsis alguse saanuna põhja suunas läbi Saksamaa ja suubub Hollandis Põhjamerre.
Wisla on pikim ja suurim Poola jõgi. Wista voolab tervikuna Poolas ja selle äärde jäävad kaks suurt Poola linna Varssavi ja Krakow. Kanalite abil on ta ühendatud mitme suure Euroopa jõega. Wista suubub Gdanski lahte Läänemeres.
Euroopa järvederohkemad alad asuvad Põhja-Euroopas, eriti Fennoskandia piirkonnas, kus leidub suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Seal asuvad suurimad järved on Laadoga, Äänisjärv ja Vänern, kuid leidub ka hulgaliselt väikejärvi, Norras näiteks vähemalt 250 000, Rootsis ligi 80 000.
((Foto: Volga jõe alamjooks ja delta NASA satelliidipildil. Selgelt on näha piklik Volgogradi veehoidla, millest allpool on jõgi kitsam ja veevaesem.))
((Kaart: Mitmete lisajõgedega Rein viib oma veed Alpidest Põhjamerre. Jõe suudmes asub Euroopa suurim sadam Rotterdam.))
--- 78
((Foto: Vaade Soomes Lõuna-Karjalas asuva Saimaa järve kaldal asuva Lappeenranta sadamale.))
Euroopa suuremaid järvi
Järv, riik Pindala km2 Keskmine sügavus (m) Suurim sügavus (m)
Laadoga (Venemaa) 18 135 51 230
Äänisjärv (Venemaa) 9700 30 127
Vänern (Rootsi) 5650 27 106
Saimaa (Soome) 4400 17 82
Peipsi (Eesti, Venemaa) 3555 7 15
Vätten (Rootsi) 1893 40 120
Bejole (Venemaa) 1290 5 33
Mälaren (Rootsi) 1140 13 64
Rohkesti on järvi ka Alpi mäestikus, Poolas ja Põhja-Saksa madalikul. Järved on olulised mageveeallikad, kuid nende vett kasutatakse lisaks olmeveele ka näiteks elektrijaamade jahutusveena.
Magedaveeline Laadoga on suurim järv, mis kuulub täielikult Euroopasse. Järve voolab arvukalt suuri jõgesid, näiteks Volhovi, Sjassi, Vuoksi jõgi. Laadogast voolab välja Neeva jõgi, mis suubub Soome lahte. Järve rannajoon on sopiline, paljude lahtede ja skääridega. Järves on üle 500 saare.
Loode-Venemaal Karjalas asuv Äänisjärv (Onega) kuulub Atlandi ookeani vesikonda . Selle põhjarannik on kaljune, mitmete lahtedega. Lõunarannik on laugem. Äänisjärve suubub 58 jõge, välja voolab ainult Sviri jõgi. Veeteed, sealhulgas Valge mere-Läänemere kanal, ühendavad järve Valge mere, Läänemere ja Volga vesikonnaga. Järve idakaldal asuvad kuulsad Äänisjärve kaljujoonised - avastatud on 24 leiukohta üle 1200 joonisega.
Rootsi kaks suuremat järve Vänern ja Vättern tekkisid umbes 10 000 aastat tagasi, pärast viimast jääaega, kui Antsülusjärve piirkonnas toimunud maakerked nad lahutasid.
--- 79
Vänernist voolab välja Göta jõgi, mis suubub Göteborgis Kategatti, ühte Taani väinadest. Vänerni idaosast saab alguse neid kahte järve ühendav Göta kanal. Vätternist suundub see edasi ida poole Läänemerre.
Saimaa on Soome suurim järv, väga liigestatud kaldajoone ja paljude saartega (3570 saart). Seetõttu räägitakse sellest ka kui Saimaa järvistust. Saimaast väljub Laadoga järve suubuv Vuoksi jõgi. Läänemerega ühendab teda 42,9 km pikkune Saimaa kanal, millest umbes pool kuulub Venemaale. Saimaa järvistu on Soome oluline siseveetee.
Mälaren on Rootsi suuruselt kolmas järv. Järvest voolavad Läänemerre kaks jõge. Kuna järve keskmine veetase on vaid 30 cm üle merepinna, voolab mere kõrge veeseisu ajal järve soolast vett. Mälareni järve kaldal on pealinn Stockholm ja Rootsi vanim linn Sigtuna ning järve saartel viikingiaegsed arhitektuurimälestised, mis kuuluvad UNESCO arhitektuuripärandi nimekirja.
Põldude niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks on Euroopas rajatud hulgaliselt veehoidlaid, neist suuremad Venemaal ja Ukrainas, viimastel aastatel ka Hispaanias ja Portugalis. Sellega seoses on aga suurenenud vetikate vohamine, jõgede veehulga vähenemine, kalade rände takistamine ning muud ebasoovitavad keskkonnamuutused.
Mõisted
veelahe
Küsimused
1. Kuidas jaguneb Euroopa erinevate vesikondade (Atlandi ookeani, Põhja-Jäämere ja Kaspia) vahel?
2. Nimeta suuremad Euroopa jõed.
3. Kus asub Doonau jõe lähe? Milliseid riike jõgi läbi? Milliste riikide pealinnad asuvad Doonau kaldal? Milliste riikide piiriks Doonau on?
4. Nimeta suuremad Euroopa järved.
5. Too näiteid, kuidas inimesed on Euroopa veevõrku muutnud.
--- 80
3.6. Eesti jõed ja järved
((Kaart: Eesti vesikonnad ))
Eesti vesikonnad
Narva-Peipsi vesikond 15 620 km2
Väinamere-Liivi vesikond 14 468 km2
Soome lahe vesikond 9942 km2
Saarte vesikond 4140 km2
Eestis ei ole Euroopa mõistes suuri ega sama veerikkaid jõgesid. Jõed paiknevad Eestis ebaühtlaselt. Pandivere kõrgustiku keskosas puudub selle ala karstilisuse tõttu jõgedevõrk peaaegu täielikult. Tihedam vooluvetevõrk on Väinamere-Liivi lahe vesikonna aladel. Veelahkmealadeks on Pandivere, Sakala ja Haanja kõrgustik. Need jagavadki Eesti territooriumi kolme suure vesikonna - Peipsi-Pihkva järve ja Narva jõe vesikonna, Soome lahe vesikonna, Väinamere-Liivi lahe vesikonna - vahel, lisaks saarte vesikond.
Eesti jõgede vooluhulka mõjutab peamiselt nende valgla suurus. Suurem valgla tähendab enamasti ka suuremat vooluhulka, sest sel juhul on jõgede veekogumisala suurem. Veerikkaim ja paljude kärestikega on Narva jõgi, mis juhib Peipsi-Pihkva järve valglalt veed Narva lahte. Jõe valgla alast jääb 2/3 Venemaale. Narva jõgi algab Peipsist Vasknarva küla lähedalt, kulgeb Eesti idapiiril ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.
Järgmise suurusega valgla on Suurel Emajõel, mis saab alguse Võrtsjärve kirdenurgas ja suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav. Eriti tähtis kaubatee oli see keskajal.
Eesti pikim ja mitme nimega jõgi on Võhandu. Vagula järvest ülesvoolu kannab ta Pühajõe, alamjooksul Voo jõe nime.
--- 81
Jõgi algab Põlva maakonnas Saverna lähistel ja suubub Lämmijärve. Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav.
Enamikul kõrgustikelt algavatel jõgedel on suur lang. Selline on näiteks Piusa, mille langus kogu jõe ulatuses on 212 m. Piusa saab alguse Haanja kõrgustikult, voolab käänulises ja looduskaunis Piusa ürgorus ning suubub Pihkva järve. Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses Venemaa territooriumil. Piusa jõe orus on näha Eesti kõrgemad liivakivipaljandid (müürid).
((Foto: Piusa jõe ürgorg Tamme paljandi juures.))
Eesti suurema vooluhulgaga jõed
Jõgi Pikkus (km) Valgla (km2) Keskmine lang (m/km) Aasta keskmine vooluhulk(m3/s)
Narva 73 56 200 0,39 378
Emajõgi 101 9740 0,04 72
Pärnu 144 6920 0,54 65
Kasari 112 3210 0,55 25
Navesti 100 3000 0,57 28
Halliste 86 1900 0,88 17
Vigala 95 1580 0,67 14
Põltsamaa 135 1310 0,53 13
Pedja 122 2710 0,55 11
Võhandu 162 1420 0,60 10
--- 82
((Joonis: Jõgede pikiprofiile erinevatest piirkondadest: Jägala juga, Pärnu jõgi, Piusa jõgi.))
((Joonis: Järve kinnikasvamine. Igale taimekooslusele vastab eri tüpi järvemuda või turba kujunemine. Joonisel on näha madalaim ja kõrgeim veetase. Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed , roostik, suurtarnad, sanglepad.))
Kui Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on suurem lang ülemjooksul, siis Põhja-Eesti jõgedel on suurem lang alamjooksul, põhjuseks paekalda ületamine. Seetõttu esinevad seal ka maalilised kärestikud ja joad. Üheks selliseks on 97 km pikkune Jägala jõgi, mis algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt ja suubub Ihasalu lahte. Umbes 4 km enne suuet langeb paeastangult alla üks Eesti kõrgeimaid - 8-meetrine Jägala juga.
Lohusalu lahte suubuva 116 km pikkuse Keila jõe valgla pindala on 682 km2. Keila jõgi on ühtlasi Soome lahe vesikonna pikim jõgi. Jõe alamjooksul asub ligi 6 m kõrgune Keila juga.
Pärnu jõgi on Eesti jõgedest teisel kohal nii pikkuselt kui ka pindalalt. Tema jõgikonda kuulub u 16 % Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Roosna- Alliku allikaist ja suubub rohkem kui 2 kilomeetri pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte. Toris paljanduvad nn Tori põrgus Devoni- aegsed liivakivid. Väinamere-Liivi lahe vesikonna jõgedest jääb Pärnu jõe veerohkusele alla vaid Kasari jõgi. Kasari jõgikonna aladel, eriti Matsalu looduskaitsealal Kasari luhal, on kevadeti lume sulamise ajal suured üleujutused.
Jõgede veerežiimis on selgelt väljendunud neli perioodi: kevadine ja sügisene suurvesi ning talvine ja suvine madalvesi . Aastati võivad need perioodid erineda. Mõnel aastal ei teki suurvett, suvine madalavesi võib osutuda aga ebatavaliselt kõrgeks. Jõgede veerežiimi jälgitakse pidevalt. Eesti jõgedel esineb katastroofilisi üleujutusi harva. Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohal Soomaa rahvuspargis ning
Emajõe ja Kasari jõe madalamatel aladel.
Enamik meie looduslikest järvedest paikneb Lõuna-Eestis künkliku moreenmaastiku nõgudes või orgudes. Eestis on umbes 1200 järve, neist tuhatkond looduslikud, ülejäänud tehisjärved. Järvede pindala moodustab Eesti territooriumist umbes 5 %. Eestis on kaks suuremat järve – Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Väikejärved moodustavad järvede üldpindalast alla 10 %.
--- 83
Järvede arv on muutuv, sõltudes uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel. Osa järvi kasvab kinni, rajatakse uusi veehoidlaid ja paisjärvi.
Järvede üldpindala muutumise peamiseks põhjuseks on nende kinnikasvamine. Osaliselt on see järve enda elutegevuse tulemus, osaliselt aga inimtegevuse tagajärg valglate piirkondades. Järvedesse settib orgaanilist ainet, mitmesugused järve kandunud toitesoolad põhjustavad taimestiku ja vetikate vohamist. Teisalt tungib kaldalt vee poole sealne taimestik. Hapnikurežiim muutub, järvest kaovad olulised veeasukad ja lõpuks kasvab järv kinni.
Järved paiknevad Eesti territooriumil ebaühtlaselt, olles seotud pinnamoe liigestatuse ja kerkiva mererannikuga. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis asuv Kurtna mõhnastik, kus 30 km^ suurusel alal leidub ligi 40 järve. Keskmisest tihedamalt on järvi ka Lõuna-Eesti kõrgustikel, Aegviidu ümbruses ja Saaremaa looderannikul. Pandivere kõrgustikul järved puuduvad, samuti nagu ulatuslikel aladel Kesk- ja Lääne-Eestis.
Pindalalt suuremad järved on üldiselt madalad, rohkem kui 15 m sügavusi järvi on 46 ja need paiknevad Lõuna-Eestis. Vähene sügavus on tingitud valdavalt tasasest pinnamoest. Sügavamad järved on enamasti järskude kallastega, neil on väike valgla ja piiratud läbivool. Seetõttu on neis veevahetus aeglane ja paljude järvede põhi on kaetud paksu mudakihiga, näiteks Karujärv Saaremaal (7-8 m) ja Ülemiste järv Tallinna külje all (4-8 m), mõnes järves võib see ulatuda isegi kuni 15 meetrini.
Eesti sügavamad järved
Järv Sügavus (m) Pindala (km2)
Rõuge Suurjärv 38,0 0,13
Väike-Palkna järv 31,9 0,04
Udsu järv 30,2 0,06
Tsolgo Mustjärv 29,7 0,06
Uhtjärv 27,6 0,43
Keema Suurjärv 27,5 0,04
Koorküla Valgjärv 26,8 0,44
Pindi Kärnjärv 20,6 0,08
((Joonis: Läbilõige Karujärvest Saaremaal.))
--- 84
((Foto: Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Pindala 270,7 km§, suurim sügavus 6 meetrit.))
Järvi liigitatakse enamasti kas läbivoolu alusel ( sissevoolu -, väljavoolu-, läbivoolu- ja umbjärved) või järvenõo kujunemisviisi alusel. Meie suurimad järved Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv on kujunenud aluspõhja nõgude kohale. Jääajajärgsel perioodil on mõlema järve piirjooned ja veerežiim oluliselt muutunud. Jääliustike taandumise järel voolas vesi Võrtsjärvest lõunasse, hiljem läände ja alles umbes 7000 aastat tagasi kujunes väljavool Peipsisse.
Eesti ja Venemaa piiril asuv põhja-lõunasuunaline Peipsi järv liigestub põhjas Suurjärveks ja lõunas Pihkva järveks. Neid ühendav järveosa kannab Lämmijärve nime. Järves on 35 saart, neist asustatud 5, suurim saar on Piirissaar. Peipsisse voolab üle 200 jõe ja oja. Suurim Eesti-poolne sissevool tuleb Suurest Emajõest, väljavoolujõeks on Narva jõgi. Suuremas osas Venemaa- poolse järveosa valglast järve toodud saaste liigub mööda Narva jõge Soome lahte, andes oma panuse selle eutrofeerumisprotsesside kiirendamisse. Suurjärve rand ja eriti selle põhjaosa on liivane , ilusat liivaranda on umbes 40 km. Järve lõunakallas on aga kinni kasvanud ja soostunud . Põhjuseks on kiirem maakerge põhjakaldal. Värska lähedal on järves suured tervisemuda varud ja mineraalvee allikad.
Võrtsjärv hõlmab Eesti keskosas asuvas suurimas kulutusnõos umbes 11 000 aastat tagasi olnud suure järve alt maakerke tõttu vabanenud alad. Võrtsjärve alale on omane tasane pinnamood ja laialdane soostumine, eriti järvest ida suunas. Soostunud tasandikke läbivad looklevad ja aeglase vooluga jõed. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Väljavool on järvest Suurde Emajõkke. Võrtsjärves on mitmeid saari.
Eesti suuruselt neljas järv Mullutu- Suurlaht on Saaremaal Kuressaarest 2 km kaugusel asuv, merest umbes 1000 aastat tagasi eraldunud endine merelaht , nüüdne kaksikjärv. Riimveeline järv koosneb kahest osast: idapoolsest Suurlahest ja läänepoolsest Mullutu lahest.
--- 85
Neid ühendab Kurguks nimetatav järvekael, mille lähedalt voolab välja Nasva jõgi. Kõrge merevee seisu ajal on Mullutu ühenduses merelahega ja merevett toob siis endaga ka Nasva jõgi. Suurlahes leidub tervistavat meremuda.
Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju lavamaal. Järve kõrgus merepinnast on 36 m. Järv eraldus Läänemere nõos paiknenud jääaja-järgsest Antsülusjärvest umbes 8000 aastat tagasi. Peamine juurdevool tuleb Pirita jõest Vaskjala-Ülemiste kanali kaudu. Järve veemahu suurendamiseks on rajatud veehaardesüsteem, mis saab alguse Kesk-Eestist Pärnu jõe ülemjooksult, hõlmates Pirita, Jägala ja Soodla jõe jõgikonna. Ülemiste järv on Tallinna joogivee peamine allikas. Varem järvest välja voolanud Härjapea jõgi - keskaegse Tallinna tööstuse tuiksoon - on täies ulatuses torustatud ja voolab kogu ulatuses maa all, suubudes merre.
Narva veehoidla on meie suurim tehisjärv. Järv asub Narva jõel Narvast lõunas Eesti ja Vene piiril. Veehoidla rajati 1950. aastatel seoses hüdroelektrijaama ehitamisega. Veehoidla kaldad on madalad, kaldajoon sopiline.
((Foto: Narva kosk Kreenholmis on veerohke üksikutel päevadel aastas. Valdavalt juhitakse jõgi Jaanilinna poole, Venemaal, paiknevasse elektrijaama.))
Küsimused
1. Nimeta Eesti vesikonnad ja veelahkmealad.
2. Nimeta tekstis nimetatud jõed, nende lähe ja suue .
3. Analüüsi tekstis toodud tabeli järgi Eesti jõgede pikkusi, valglate suurusi ning vooluhulki. Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused?
4. Nimeta tekstis nimetatud järved. Millised jõed on nende sissevoolu-, millised väljavoolujõed?
5. Nimeta kaks Eesti kõige järvederohkemat piirkonda. Põhjenda nende järvederohkust.
6. Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede ökoloogilist seisundit ? Too näiteid oma kodukohast.
--- 86
3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine
((Foto: Kooguga Salvkaev Hanikatsi laiul Hiiumaa laidude maastikukaitsealal.))
Põhjavesi on maakoore ülaosas kivimite ja setete poorides pidevalt liikuv ja aeglaselt uuenev vaba vesi. Kogu planeedi mageveest moodustab põhjavesi umbes kolmandiku. Põhjaveekiht on enam-vähem ühesuguse kivimikoostisega maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Meie planeedil on vesi alalises ringluses. Ookeanide ja merede pinnalt aurub pidevalt vett, millest suurem osa langeb peagi sademetena tagasi maa peale. Maismaale jõudvast sademeveest aurub üks osa atmosfääri, osa valgub nõgudesse ja orgudesse, toites niimoodi järvi
ja jõgesid, ning osa säilib igilume ja jää kujul mäestikes. Pinnasesse imbunud ja seal teatud sügavusse kogunenud sademe-ja pinnasevesi hakkab sooritama ringkäiku maa sees.
Kõigepealt imbub sademevesi allapoole läbi pealmise poorse liivakihi ja peeneteralise vett juhtiva materjali. Kui piirkond on väga kuiva pinnasega, liigub osa vett taimejuurte kaudu üles tagasi. Tavalises pinnases valguvad veehulgad üha sügavamale, kuni jõuavad vett pidava kivimikihini. Kui kivimiosakesed on suured, on ka nende vaheruumid suured ja kivimite vahel liikuv vesi valgub sealt läbi, väiksemate kivimiosakeste vahed on aga väiksemad ja need peavad veeosakesed kinni. Kruus, veeris ja liiv lasevad vee läbi kergesti, peeneteralised löss ja savi, tihedad lõhedeta tard- ja moondekivimid aga peavad vee kinni. Vee liikumise kiirus sõltub ka kivimite poorsusest. Mida suuremad on poorid, seda rohkem vett läbi valgub. Erinevates pinnastes on vee liikumise kiirus seega erinev.
--- 87
Moreenpinnases liigub vesi kiirusega kuni 1 m ööpäevas, karstunud kivimites koguni mitukümmend meetrit ööpäevas. Peaaegu üldse ei lase vett allapoole läbi savikad kivimid. Vett takistab sügavamale imbumast ka temperatuuri ja rõhu kõrgenemine maapinna sügavamates kihtides. Lõpuks, kui allapoole jõudnud vesi koguneb vett pidavale horisondile, kus kivimid ja setted on veest küllastunud, hakkab vesi liikuma horisontaalsuunas. Põhjavee ülemine kiht lasub tavaliselt u 2-5 m sügavusel maapinnast .
Kui vett pidavad ja läbi laskvad kihid on vaheldumisi, võib kujuneda mitu veehorisonti. Ühe ja sama territooriumi piires võivad maapinna geoloogilise ehituse tõttu muutuda põhjavee toitumistingimused, kivimite veeläbilaskvus, põhjavee enda liikumise iseloom ja äravool. Samuti esineb territooriumi erinevates osades erineval hulgal sademeid. Kuid üldjoontes kordab põhjavee tase maapinna reljeefi: kõrgendike kohal on see kõrgem, nõgude kohal madalam. Samuti liigub see kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatesse, järgides veepinna kallet. Põhjavee tase võib muutuda ka aasta jooksul. Kõikumise ulatus sõltub pinnasesse imbunud vee hulgast ja pinnase poorsusest. Põhjavesi reguleerib teatud määral vee ringkäiku looduses, sest aurub vähe ja säilib aeglase liikumise tõttu kaua pinnases.
((Joonis: Põhjavee horisondid järgivad koha geoloogilist ehitust. Sellest sõltub ka veevahetuse kiirus eri kihtide vahel.))
Huvitav
Põhjavee kasutus on riigiti ja piirkonniti väga erinev. Ligi veerand inimkonnast elab piirkondades, kus põhjavett kasutatakse sellisel hulgal, et see ei jõua piisavas koguses uueneda. Põhjavee kogusest sõltuvad ka suured ökosüsteemid. Eriti teravaks on need probleemid kujunenud ajaloolistes põllumajanduspiirkondades, näiteks California keskosas, Egiptuses Niiluse deltas, Gangese jõe ülemjooksul India ja Pakistani piirialadel jm.
Euroopa riikidest on põhjavee osakaal üldises tarbimises väikseim Norras (15 %) suurim Austrias , Islandil ja Taanis (95 %). Üldise hinnangu kohaselt on Euroopas kasutatavast joogiveest 65 % põhjavesi.
--- 88
((Foto: Saula Siniallikad: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas.))
Kohtades, kus põhjavee vool jõuab maapinnale, tekivad allikad või moodustub märgala. Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Viimasel juhul nimetatakse seda arteesia veeks . Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja, olles nende peamisteks toitjateks. Enamasti on allikavesi külm, kuid suurematest sügavustest pärinevad veed on sealse kõrgema temperatuuri tõttu soojad. Ka on neis rohkem mineraalaineid kui külmaveelistes allikates .
Põhjavee kvaliteeti mõjutavad nii looduslikud kui ka inimtekkelised tegurid. Põhjavett ohustavad ja reostavad mäetööstus, tootev tööstus, põllumajandus, asulad, happevihmad , rannikureostus, kahjulike või mürkainete hoiustamine maa all, maa-alused tanklareservuaarid, suured maapealsed prügilad jm.
Mõisted
põhjavesi
veega küllastunud kihid
veega küllastamata kihid
vett läbilaskvad kivimid ja setted
vett pidavad kivimid ja setted
põhjavee tase
--- 89
Looduslike mõjurite, näiteks piirkonna geoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimuste tõttu võib reoainete imbumine põhjavette kesta väga pikka aega, isegi aastaid, ja tarvilike vastuabinõude õigeaegne rakendamine on siis raskendatud.
Reostuse suhtes on põhjavete toitealad väljavoolualadest tundlikumad. Toitealadel imbuvad koos sademetega kergemini ka maasse mitmesugused vees lahustunud ained, mis võivad mõjutada põhjavee kvaliteeti.
Küsimused
1. Kirjelda põhjavee teket.
2. Miks on põhjavesi inimestele oluline?
3. Nimeta peamised saasteallikad , mis võivad mõjutada põhjavee kvaliteeti. Iseloomusta nende kahjustavat toimet.
4. Millega seletada põhjavee suurt osakaalu Taani ja Islandi veetarbes?
--- 90
3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid
((Foto: Valaste juga Ida-Virumaal.))
((Joonis: Ida-Virumaa veeladestikud: Kambriumi-Ediacara veeladestik, Ordoviitsiumi-Kambriumi veeladestik, Kesk-Alamdevooni veeladestik, Ülem-Keskdevoni veeladestik.))
Eestis on põhjaveekihid enamasti maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all - nagu kohati Lõuna-Eesti moreenkõrgustikel ja Põhja-Eesti rannikualadel. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased.
Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis on olulisteks vettpidavateks kihtideks Ordoviitsiumi ja Siluri paekivi. Põhjavesi asub seal 5-15 m sügavusel ja toidab ka paekalda jalamil ja jõeorgudes avanevaid allikaid . Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel. Nendel ajastutel moodustunud lubjakivid on üldiselt suurte lõhedega, vesi liigub nendekaudu sügavamale, kuni jääb pidama Kambriumi savikihtidel.
--- 91
Need veekihid ei ole eriti veerikkad. Kambriumi-Ediacara ladestu liivakivides seevastu peituvad piki Põhja-Eesti rannikut aga suured põhjaveevarud. Rohkesti kasutatakse nende veekihtide vett Tallinnas ja selle ümbruskonnas. Liigse vee võtmise korral võib neisse kihtidesse tungida aga soolane merevesi .
Eesti aluspõhja kivimites, nende lõhedes ja poorides sisalduva põhjavee koguhulk ületab järvede veemahu 140 korda. See on suur veevaru, mis saab täiendust ka soode, järvede ja jõgede kaudu. Kõige intensiivsem on põhjavee täienemine tugevasti karstunud Pandivere kõrgustikul, mis on Eesti keskseks veelahkmealaks. Pandivere allikatest saavad alguse mitmed suured jõed: Pärnu, Jägala, Põltsamaa, Pedja, Valgejõgi jt. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, seetõttu imbub sademevesi seal kergesti maa sisse. Maapealsete jõgede võrgustik on kõrgustikul seetõttu hõre. Rohkesti allikaid väljub ag, kõrgustiku jalamil, neist veerikkaimad Prandi Suurallikas, Esna allikad, millest saab alguse Esna jõgi, Norra allikad ja Oostriku Suurallikas (laius 10 m, pikkus 25 m) Endla looduskaitsealal jt. Üldse on Eestis teada umbes 3000 allikat, väiksemaid põhjavee väljakiildumise kohti on aga kümneid kordi enam.
Põhjavesi saab olulist toidet ka karstilõhede kaudu. Karstialadel koosneb pinnas kergestilahustuvatest lubja- ja dolokividest.
((Foto: Kostivere karstiala omapärased pinnavormid on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.))
Huvitav
Põhjavee toitealad võivad asuda mitme kilomeetri kaugusel väljavooluallikatest. Tallinnas Pirita linnaosas asuvate kaitsealuste Varsaallikate peamiseks toitealaks on Tondi raba piirkond Lasnamäel. Sealne elamuehitus, teede rajamine, vihmavee kanaliseerimine jms tegevus vähendab allikate toiteala pindala ja seega väheneb ka allikate veerikkus. Kui põhjavesi on kõrgseisus, on allikaid umbes 10, madalseisu alal kahaneb nende arv 2-4-ni.
--- 92
((Foto: Tuhala Nõiakaev “hakkab keema” siis, kui Tuhala jões on vooluhulk vähemalt 5000 liitrit sekundis. Nõiakaev on unikaalne seetõttu, et veesurve tekib maaaluses veesoones ja kaev on rajatud survelise põhjavee väljakiildumise kohale.))
Et karstialadel imbub vesi kiiresti maapinda, on need alad kuivad ja väheveelised. Mõned jõed koosnevad seal vaheldumisi maapealsetest ja maa-alustest osadest. Meie pinnases on Siluri ja Ordoviitsiumi kivimite avamusalal ligi 50 karstiõõnsustesse kaduvat salajõge. Tuntumad lõigud on Jõelähtme jõel (voolab Kostivere läheduses 2,5 km maa all) ja Kuivajõel ( Harjumaal Kose -Uuemõisa lähedal, kuivaga kaob jõgi karstialal täielikult maa alla). Kuulus Tuhala nõiakaev on Tuhala jõe maa-aluse haru ajutine tõusuallikas. Veesurve tekib maa- aluses jões ja nõiakaevust ,, keeb " siis välja kuni 100 liitrit vett sekundis.
Eestis kasutatavast joogiveest moodustab põhjavesi u 70 %, pinnavett kasutatakse joogiveena enam Tallinnas ja Narvas. Põhjavett saadakse peamiselt puurkaevudest, neid on Eestis paarkümmend tuhat ja sügavaimad ulatuvad kuni mitmesaja meetrini.
Lisaks joogiveele kasutatakse põhjavett palju tööstuses ja põllumajanduses. Kokku kasutatakse meil vett umbes miljon kuupmeetrit ööpäevas. Palju kasutatakse ööpäevas põhjavett Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, kõige vähem Hiiumaal, Põlvamaal ja Raplamaal. Veevõtt linnades on märgatavalt suurem kui maapiirkondades. Viimasel paarikümnel aastal on põhjavee kasutamine tunduvalt vähenenud, põhjuseks on tööstuse vähenenud veetarve ja üldine vee maksustamine.
Osa põhjavett on mineraalainete rikas, sisaldades naatriumi, kaaliumi, raua ja teiste ainete soolasid ning seda kastutatakse tervisliku või raviva joogiveena. Suuremad leiukohad on Värskas, Iklas, Kärdlas, Häädemeestel, Kuressaares.
Mitmes piirkonnas on intensiivse kasutamise ja maade kuivendamise tõttu põhjavee ülemine kiht alanenud. Allapoole looduslikku taset on põhjavee tase alanenud näiteks Tallinnas. Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on põhjavee tase mitukümmend meetrit allpool looduslikku, sest põlevkivi kaevandamise kõrval pumbatakse kaevandustest koos sinna imbunud sademetega pidevalt välja ka teatud osa põhjavett, et vesi ei ujutaks üle kaevanduskäike. Tulemuseks on ümbruskonna kaevude kuivaksjäämine. Pärast kaevanduste sulgemist põhjavee tase taastub .
Mereäärsetes piirkondades kaasneb oht, et seni magedat põhjavett sisaldavatesse kihtidesse võib veetaseme languse tõttu valguda soolane merevesi. Seda teeb põhjavee liigne väljapumpamine. Nii on kohati juhtunud näiteks Kuressaares ja Pärnus, oht on ka Haapsalus .
--- 93
Põhjavee kvaliteedile ja varudele avaldab mõju mitmesugune reostus: tööstusjäätmete ja reostuse juhtimine veekogudesse või pinnasesse, põllumajanduses üleväetamine või valel ajal väetamine , sõnnikuhoidlate reostus. Kui suurte tööstusettevõtete ja farmide lähedal maapind reostub, võib reostus jõuda ka põhjavette ja puhast joogivett enam saada pole. Transpordiga seotud reostus võib tekkida õnnetustest teedel, reostab ka talvine teede soolatamine. Põhjavett võivad reostada ka erinevatest allikatest pärit õlid, näiteks Kirde-Eesti põlevkiviõlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses. Kütteõlidega on reostunud endiste sõjaväelennuväljade ja kütuseterminalide ümbrus, näiteks Tapal, Ämaris. Pinnasesse võib sattuda ka mitmeid mürkkemikaale. Oma osa annavad pinnase ja sedakaudu põhjavee reostamisse prügilad ja mitmesugune muu olmereostus.
Reostunud pinnalähedaste põhjaveekihtide asemel võetakse kasutusele sügavamad kihid, nende iidne vesi pole inimestele aga alati tervislik.
Oluline on piirata ja vähendada igasuguseid võimalikke reostusallikaid. Reostuse ennetamisel tehtud kulutused on väiksemad kui hilisemad kulutused põhjavee puhastamiseks .
Põhjavee puhtuse säilitamiseks peavad maapinnalähedased veehaarded olema puhverdatud sanitaarkaitsealaga.
Inimmõju lõppedes ja põhjavee kasutust piirates taastub selle kogus enamasti mõne aastaga, kuid vee kvaliteedi taastumine võib võtta väga pikka aega ja taastuva vee koostis võib jäädagi looduslikust erinevaks. Põhjaveekaitse eesmärk on säilitada põhjavee hea seisund nii koguseliselt kui ka omadustelt.
Üldiselt on veetarve, sh ka põhjavee käsutamine Eestis viimasel ajal vähenenud. Veekasutuse maksustamine on selgesti mõjutanud ka inimeste igapäevast veetarbimist.
Vee kasutamine olmes ja vee hind aastail 1992-2011. Rehkenda, kui palju maksab inimene keskmiselt aastas puhta vee eest.
Aasta: 1992
Liitrit inimese kohta päevas: 180
m3 inimese kohta aastas: 70
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0
Aasta: 1993
Liitrit inimese kohta päevas: 175
m3 inimese kohta aastas: 68
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0
Aasta: 1994
Liitrit inimese kohta päevas: 165
m3 inimese kohta aastas: 65
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,02
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,02
Aasta: 1995
Liitrit inimese kohta päevas: 162
m3 inimese kohta aastas: 63
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,05
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,05
Aasta: 1996
Liitrit inimese kohta päevas: 163
m3 inimese kohta aastas: 63
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,12
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,1
Aasta: 1997
Liitrit inimese kohta päevas: 148
m3 inimese kohta aastas: 52
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,25
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,15
Aasta: 1998
Liitrit inimese kohta päevas: 120
m§: inimese kohta aastas: 45
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,35
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,2
Aasta: 1999
Liitrit inimese kohta päevas: 105
m3 inimese kohta aastas: 40
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,45
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,35
Aasta: 2000
Liitrit inimese kohta päevas: 98
m3 inimese kohta aastas: 38
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,5
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,45
Aasta: 2001
Liitrit inimese kohta päevas: 95
m3 inimese kohta aastas: 36
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,55
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,42
Aasta: 2002
Liitrit inimese kohta päevas: 90
m3 inimese kohta aastas: 35
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,6
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,45
Aasta: 2003
Liitrit inimese kohta päevas: 88
m3 inimese kohta aastas: 35
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,75
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,5
Aasta: 2004
Liitrit inimese kohta päevas: 85
m3 inimese kohta aastas: 33
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,75
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,5
Aasta: 2005
Liitrit inimese kohta päevas: 105
m3 inimese kohta aastas: 40
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,75
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,55
Aasta: 2006
Liitrit inimese kohta päevas: 88
m3 inimese kohta aastas: 33
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,78
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,6
Aasta: 2007
Liitrit inimese kohta päevas: 95
m3 inimese kohta aastas: 35
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,85
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,7
Aasta: 2008
Liitrit inimese kohta päevas: 98
m3 inimese kohta aastas: 38
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 0,85
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,7
Aasta: 2009
Liitrit inimese kohta päevas: 85
m3 inimese kohta aastas: 33
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 1
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,75
Aasta: 2010
Liitrit inimese kohta päevas: 83
m3 inimese kohta aastas: 32
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 1,1
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,78
Aasta: 2011
Liitrit inimese kohta päevas: 75
m3 inimese kohta aastas: 28
Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 1,35
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 1,0
Allikas: Kaur
Küsimused
1. Millistest piirkondadest Eestis algavad suuremad jõed? Miks?
2. Leia Eesti atlases lk-l 15 toodud jõgede toitumise diagramm. Millistesse vesikondadesse kuuluvad nende lähted? Kust saavad need oma toiteveed?
3. Iseloomusta Eesti atlase veestiku kaardi järgi (lk 14) allikate esinemist. Miks on allikavesi külm ja puhas? Miks allikad talvel tavaliselt ei jäätu?
4. Kas sinu kodupaigas on allikaid? Kas mõni neist on nn imettegeva või tervendava mõjuga? Kas oled nende vett joonud? Kuidas maitses?
--- 94
3.9. Sood Euroopas ja Eestis
Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse, kuid kõige enam on soid parasvöötmes okasmetsade levikualal. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. 80 % turbasoodest on seni veel looduslikud ja inimmõjudest puutumatud, enamik neist asub Siberis ja Põhja-Ameerikas.
Soode teket mõjutab oluliselt kliima. Enam on soostunud need piirkonnad, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Vesi koguneb siis mulda, areneb niiskuslembene taimkate ja hakkab ladestuma turvas. Eriti soodsad tingimused on selleks parasvöötmes. Euroopas esineb soid rohkem põhja ja loodeosas, okas- ja osalt ka segametsade vööndis.
Soode tekkele aitab kaasa ka pinnamood. Tasastel aladel on vee äravool aeglane, vesi koguneb mitmesuguste tõkete taha, seiskuv vesi on hapnikuvaene ja seal pidurduvad lagunemisprotsessid . Veekogu põhja hakkab ladestuma muda, hiljem tekib sinna orgaanilise aine lagunedes turbakiht.
Euroopas on üks soisemaid piirkondi Skandinaavia tasasem idaosa. Soome on oma soode pindalalt maailmas esikohal, viimastel andmetel on soode all seal umbes 29 % maismaast. Enam on soid Põhja-Soomes, kuigi arvestuste järgi on sealsetest kunagistest algupärastest soodest järel vaid kolmandik. Suurim soo on Lääne-Lapis Rootsi piiri ääres asuv Teuravuoma soo pindalaga 7000 ha.
Rootsis on soode all 15 % pindalast, Norras umbes 6 %. 1930. aastatel oli Norras soode all aga 13,5 % - kuivendamise ja turbakaevandmise tõttu on need alad vähenenud poole võrra. Poolas hinnatakse soode osakaaluks 10 % pindalast.
Põhjamere madalatel rannikualadel, kus asuvad tõusuvetega jõgede suudmelahed, näiteks Saksamaal ja Hollandis, on tekkinud enamasti madalad lammisood. Hollandis ja Ida-lnglismaal asuvad madalikerabad on liiga vesised ja sealt on raske turvast koguda.
Suurbritannias on kahjustatud või hävinud 90 % soodest. Samuti on paljud Kesk-Euroopa riigid oma sood peaaegu täielikult üles harinud.
Euroopa suurimad sooalad Prõpjatsi sood asuvad umbes 100 000 km2-l (kaks Eestit) Lõuna-Valgevenes ja Edela-Ukrainas Prõpjatsi jõe ümbruses. See oli üks väheseid soid Euroopa parasvöötmekliimas, mida polnud viimase ajani muutnud inimtegevus, kuid 2011. aastal alustati sealgi turba kaevandmist.
Polistovo-Lovatskaja soostik, samuti üks Euroopa suurimaid, asub Venemaal, Pihkva ja Novgorodi vahel. 11 000 aastat tagasi, kui jääaeg hakkas lõppema ja Valdai kõrgustikult tulnud liustikud sulasid, tekkis seal suur järv, millest hiljem kujunes soo. Kohati on turbakihi pakus seal 10 m.
Eestimaa territooriumi pindalast on ligi veerand liigniiske. Turba teke ja muldade soostumine oli varem võimalik veelgi laialdasemal alal. Kraavitus ja maaparandus on soostumist aga piiranud. Kuivendusest rikkumata soode osakaal on meil ainult 5 %. Õhukese turbakihiga kaetud alasid, kus enamasti kasvab mets, on 3-4 korda rohkem. Suurem osa meie soid on väikesed. Soostumise poolest oleme maailmas Soome järel teisel kohal, meile järgneb Kanada (u 12 % pindalast).
--- 95
Eesti kliima on kogu jääajajärgsel perioodil olnud soode tekkeks soodne. Kõige varem hakkasid sood kujunema Kagu-Eestis. Vanimateks soodeks loetakse Väikese Emajõe keskjooksul asuvat Kuiksilla sood, mille vanuseks hinnatakse u 10.000 aastat ja Linnusaare raba Endla soostikus. Ka Soomaal on sama vanusega nt Valgeraba ja Öördi raba.
Eestis on sood levinud üle kogu territooriumi, kõige enam leidub neid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madalikul. Vähem soostunud on need maa-alad, kus vete äravool on suhteliselt hea, nt Lääne-Eesti rannikualal ja saartel, Pandivere kõrgustikul ja Põhja-Eesti rannikul, kus vete äravoolu soodustavad karstinähtused.
Eesti suurimad soostikud on Puhatu Ida-Virumaal, Epu- Kakerdi Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul, Lihula -Lavassaare Lääne-Eesti madalikul ja Sangla soo Tartumaal.
((Joonis: Soo arengujärgud läbilõikes ja pealtvaates. I - keskelt hõrenev raba, II - älveste ja laugaste kujunemine, III - raba kõrgemast osast väljub rabaoja, mis juhib ära liigse vee.))
Huvitav
Sood hakkasid Euroopa aladel tekkima pärast viimase jääaja lõppu. Sood võivad tekkida veekogude kinnikasvamisel või maismaa soostumisel. Maismaa soostumise tõttu on tekkinud umbes kaks kolmandikku meie soodest. See toimub madalamatel aladel, kust pinnavesi ei saa kiiresti ära voolata või ei imbu sademevesi maa sisse. Ülejäänud sood on tekkinud peamiselt madalate järvede kinnikasvamisel. Need protsessid hakkasid toimuma umbes 6500 aastat tagasi. Mida väiksem on veekogu sügavus, seda rohkem on seal tavaliselt taimestikku ja seda kiiremini ta kinni kasvab.
Soo arenemise esimeseks järguks on madalsoo . Esialgu on selle pind ümbruskonnast madalam, kuid hakkab turbalasundi kasvades vähehaaval kerkima. See soodustab veevoolu aeglustumist. Madalsoo läheb siirdesoo järgu kaudu üle kõrgsooks ehk rabaks. Rabad on meil hakanud kujunema peamiselt pärast viimast jääaega. Rabapinnas koosneb peaaegu täielikult turbasamblast. Soo arenemisprotsessid on aeglased. Üleminek ühelt astmelt teisele võib võtta tuhandeid aastaid.
Euroopas on peamiseks soode liigiks madalasood. Eestis on madalsoode all 57 %, siirdesoode all 12 % ja rabade all 31 % soostunud alade pindalast.
Turvas tekib soode pindmises osas, madalsoo turbakiht on 3-10 cm ja rabadel 40-50 cm paksune. Turba juurdekasv on suurim jahedal ja niiskel perioodil, meetrise turbakihi tekkeks kulub umbes tuhat aastat. Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 5-7 m, Haanja looduspargi Vällamäe soos on see 17 m.
--- 96
Erinevate soode osakaal Eestis
Siirdesood 12 %
Rabad 31 %
Madalsood 57 %
Eesti suuremad soostikud
Soostik, maakond Üldpindala (km2) Sealhulgas raba (km2)
Puhatu (Ida-Virumaa) 468 200
Epu-Kakerdi (Järvamaa) 417 110
Lihula-Lavassaare (Pärnumaa) 383 208
Sangla (Tartumaa) 342 77
Emajõe Suursoo (Tartumaa) 276 19
Endla (Jõgevamaa) 251 73
Muraka (Ida-Virumaa) 207 113
Läänemaa Suursoo (Lääne- ja Harjumaa ) 171 24
Kuresoo (Viljandimaa) 111 96
Võlla (Läänemaa) 108 83
Suur osa Eesti soodest kuulub looduskaitse alla. Eestis on kaitse all 190 000 hektarit soid. Esimene sookaitseala rajati Eestis 1938. aastal Ratva rabasse. Tähtsamad soode kaitsealad on Endla, Nigula ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark .
2004. aastal arvati Eestis olemasolevad märgalad Natura võrgustikku, lisandus ka uusi sooalasid, mis on Euroopas haruldased.
Eesti soid on juba pikka aega mõjutanud inimtegevus, kuid eriti tugevalt andis selle mõju tunda alates 19. sajandi lõpust. Soode pindala on võrreldes 1950. aastatega vähenenud umbes kolm korda. Kõige suurem muutus on toimunud madalsoode osas, nende pindala on kahanenud 7,1 korda. Rabade pindala on vähenenud 1,7 korda.
Soid kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Marjade või ravimtaimede korjamine , matkamine ning teadustöö ei avalda soodele suurt mõju, mõned teised tegevused võivad põhjustada aga olulisi muutusi nii soode veerežiimis kui ka turbalasundis.
Suur osa on selles turba, olulise tähtsusega energeetilise maavara kaevandamisel. 2010. aastal kaevandati Eestis 63 maardlas turvast kokku 923 400 tonni. Nii turba kaevandamisele kui ka soodele endile avaldab suurt mõju ulatuslike sooalade kuivendamine kas siis turba saamiseks või põllumaaks. Arvestuslikult on umbes 70 % turbamaadest kas kuivendatud või kuivendamisest sel määral mõjutatud, et turba moodustumine looduses on lakanud. Soid, kust turvas on ära kaevandatud, nimetatakse jääksoodeks.
Lisaks soode majanduslikule tähtsusele on nad ka puhta mageda vee reservuaarid ja reguleerivad veerežiimi.
--- 97
Ka on sood puhas ja väärtuslik elupaik paljudele taimedele ja loomadele, seal kasvavad marjad , seened jm loodusannid. Ka on neil väärtus turismiobjektina. Kuna turbas säilib kõik hästi, on turbarabade leiud hindamatud uurimisobjektid mitmete erialade teadlastele.
Lisaks akumuleerib üks hektar looduslikus seisundis olevat sood aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi, aidates nii leevendada tööstusettevõtetest tulenevat atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Kuivendatud ja taimestikuta turbaalad muutuvad turba orgaanilise aine lagunemise tõttu aga ise õhku lenduva süsihappegaasi allikateks. Soode olemasolu, kaitse ja õige majandamine on kliima soojenemise tõkestamise seisukohast seega oluline.
((Foto: Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus Kõrvemaa maastikukaitsealal.))
Küsimused
1. Iseloomusta Eesti soode paiknemist piirkonniti.
2. Nimeta Eesti suuremate soode asukohad.
3. Milline on soode tähtsus loodusele ja majandusele? Nimeta mõlemast vähemalt kolm.
4. Miks on loodud sookaitsealasid? Millised sookaitsealad Eestis on?
5. Millised inimtegevused võivad soid kahjustada? Kuidas kahjustamist vältida?
--- 98
Õppetükkide 3.1-3.9. kokkuvõte
Ülevaade
1. Enamikul Euroopa lääneosa riikidel on merepiir. Täielikult ümbritseb meri Islandit, Iirimaad, Ühendkuningriiki ja Maltat.
2. Euroopat ümbritsevad Põhja-Jäämeri, Põhjameri, Läänemeri, Vahemeri, Must meri ja Atlandi ookean.
3. Läänemeri on geoloogilises mõttes noor meri, tekkinud 10 000-12 000 aastat tagasi.
4. Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, millel on Taani väinade kaudu ühendus Põhjamerega.
5. Läänemeres segunevad ookeani soolane ja jõgede toodud magevesi. Läänemeri on riimveeline veekogu.
6. Veerežiimi tõttu on Läänemere ökosüsteem erilaadne ja muutustele väga vastuvõtlik .
7. Läänemere valgla pindala on umbes 1,7 miljonit km2.
8. Läänemere rannikute mitmekesist rannajoont on suuremas osas kujundanud jääajajärgsed maakerkeprotsessid.
9. Läänemerele on väga iseloomulikud laugrannikud.
10. Läänemere rannikul esineb rannavalle, luiteid, maasääri, laidrannikut, skääre, pankrannikuid.
11. Läänemere piirkond on majanduslikult arenenud ja piirkonda mõjutavad seetõttu mitmed erinevad inimtegevused.
12. Tööstusest, põllumajandusest ja olmest jõuab Läänemerre heit- ja reovett, mitmesuguseid keemilisi ühendeid, keskkonnamürke ja teisi saasteaineid.
13. Liigne toitainete sisaldus tekitab mere eutrofeerumise.
14. Mere ökosüsteemi mõjutavad suurenev laevaliiklus, nafta- ja õlireostuse oht, liigne kalapüük jms.
15. Läänemere seisundit saab parandada kõigi Läänemere riikide ühistööga.
16. Enamik Euroopa suuri ja veerohkeid jõgesid kuulub Atlandi ookeani valglasse.
17. Euroopa suuremad jõed on Volga, Doonau, Uural/Dnepr, Rein, Wista jt.
18. Euroopa järvederohkemad alad asuvad Põhja-Euroopas, eriti Fennoskandia piirkonnas.
19. Euroopa suuremad järved on Laadoga, Äänisjärv, Vänern, Saimaa, Peipsi jt.
20. Eestis paiknevad jõed piirkonniti ebaühtlaselt ega ole väga veerohked.
21. Eesti territoorium on jagatud neljaks suuremaks vesikonnaks.
22. Eesti suuremad jõed on Suur Emajõgi, Narva jõgi, Pärnu jõgi, Kasari, Võhandu, Piusa, Jägala jt.
--- 99
23. Enamik Eesti järvi paikneb Lõuna-Eesti künkliku moreenmaastiku nõgudes või orgudes ega ole väga sügavad
24. Eesti suuremad järved on Peipsi-Pihkva, Võrtsjärv, Narva veehoidla, Mullutu-Suurlaht, Ülemiste järv.
25. Põhjavesi on maakoore ülaosas kivimite ja setete poorides pidevalt liikuv ja aeglaselt uuenev vaba vesi. Eestis on põhjaveekihid enamasti maapinna läheduses.
26. Kohtades, kus põhjavee vool jõuab maapinnale, tekivad allikad või moodustub märgala.
27. Põhjavee kvaliteeti mõjutavad nii looduslikud (kivimid, pinnas) kui ka inimtekkelised (väetamine, veevõtt) tegurid.
28. Eestis kasutatavast joogiveest moodustab põhjavesi umbes 70 %.
29. Tuleb hoolitseda põhjavee hea seisundi säilitamise eest, selle kasutamine peab olema säästlik.
30. Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. Euroopa maadest on kõige rohkem soid Soomes.
31. Eestimaa territooriumist on looduslike soode all 5 %.
32. Suur osa Eesti soodest kuulub looduskaitse alla. Need on väärtuslikud elupaigad taimedele ja loomadele.
33. Sood on olulisteks turbamaardlateks, aga ka puhta vee reservuaarideks ja veerežiimi reguleerijateks.
Mõisted
riimvesi
luide
maasäär
laidrannik
skäärrannik
pankrannik
valgla
veelahe
eutrofeerumine
põhjavesi
veega küllastunud kihid
veega küllastamata kihid
vett läbilaskvad kivimid ja setted
vett pidavad kivimid ja setted
põhjavee tase
--- 100
Oskused
1. Nimeta Euroopa mered. Iseloomusta neid.
2. Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke?
3. Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne?
4. Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri?
5. Nimeta Läänemere suuremad lahed, saared ja väinad.
6. Selgita Läänemere veerežiimi omapära.
7. Nimeta ja võrdle Läänemere erinevaid rannikutüüpe.
8. Milliseid Läänemere ääres esinevaid rannikutüüpe Eestis ei leidu?
9. Mis iseloomustab Põhja-Eesti pankrannikut?
10. Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid? Selgita tekkepõhjusi ja tagajärgi.
11. Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks?
12. Nimeta Euroopa suuremad jõed. Milline on nende tähtsus?
13. Nimeta Euroopa suuremad järved.
14. Nimeta Eesti suuremad jõed.
15. Nimeta Eesti suuremad järved.
16. Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede seisundit?
17. Kuidas tekib põhjavesi?
18. Millised looduslikud ja inimtegevused ohustavad põhjavett?
19. Millistes Euroopa piirkondades on rohkem soostunud alasid? Miks?
20. Nimeta Eesti suuremad soostikud.
21. Milline on sooalade tähtsus?
Tunne kaarti
Ookeanid, mered
Atlandi ookean. Väinameri, Läänemeri, Põhja-Jäämeri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Aadria meri, Egeuse meri, Joonia meri, Liguuria meri, Türreeni meri, Must meri, Marmara meri, Aasovi meri, Bornholmi meri, Gotlandi meri, Kaspia meri, Araali meri, Valge meri.
Väinad
Kura kurk, Taani väinad, Gibraltar, Dardanellid, Bosporus , Kertš.
--- 101
Lahed
Liivi, Pärnu, Narva, Lohusalu, Ihasalu, Odessa, Kalamõti, Botnia e Põhjalaht, Soome, Gdanski.
Jõed
Narva, Suur Emajõgi, Ahja, Pedja, Elva, Amme, Laeva, Võhandu, Pärnu, Kasari, Navesti, Põltsamaa, Halliste, Vigala, Piusa, Jägala, Keila, Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Nasva, Pirita, Soodla, Valgejõgi, Jõelähtme, Kuivajõgi, Thames, Dnepr, Doonau, Dnestr, Neeva, WisJa, Oder, Nemunas, Daugava, Kemijoki, Göta, Rein, Volga, Kama, Oka, Vetluga, Uural, Volhov , Sjass, Vuoksi, Prõpjats.
Järved
Peipsi, Pihkva, Võrtsjärv, Vagula, Lämmijärv, Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Udsu, Tsolgo, Mustjärv, Uhtjärv, Keema Suurjärv, Koorküla Valgjärv, Pindi Kärnjärv, Ülemiste, Mullutu-Suurlaht, Narva veehoidla, Karujärv, Laadoga, Äänisjärv (Onega), Vanem, Saimaa järvistu, Vättern, Beloje, Mälaren.
Saared
Saaremaa, Hiiumaa, Osmussaar, Vilsandi, Vaika, Piirissaar, Suurbritannia, Orkney, Shetland, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Rhodos, Korsika, Sardiinia, Sitsiilia, Malta, Ahvenamaa, Gotland (Ojamaa).
Poolsaared
Balkani, Skandinaavia, Jüüti, Krimmi.
Mäestikud
Skandinaavia, Alpid, Dinaarid, Schwarzwald, Püreneed, Uuralid.
Kõrgustikud
Haanja, Pandivere, Sakala, Valdai.
Lauskmaad, madalikud
Võrtsjärve nõgu, Põhja-Saksa madalik, Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik.
Riigid
Suurbritannia, Malta, Saksamaa, Holland, Iirimaa, Island, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Belgia, Venemaa, Valgevene, Ukraina, Šveits, Poola, Norra, Hispaania, Portugal.
Linnad
Haapsalu, Narva, Narva-Jõesuu, Kärdla, Kuressaare, London, Rotterdam, Hamburg, Rostock, Bergen, Venezia, Napoli, Ateena, Larnaca, Odessa, Sevastopol, Herson, Bathumi, Peterburi, Pori, Stockholm, Budapest, Bonn, Pariis, Viin , Varssavi, Krakow, Göteborg, Sigtuna, Pihkva, Novgorod.
--- 102
Sõnastik
A
Aegkond - geoloogilise ajaarvamise ühik.
Ajastu - geoloogilises ajaarvamises aegkonna alajaotus .
Alamik - maailmamere tasemest madalamal paiknev maismaa-ala.
Alamjooks - jõe suudmepoolne osa.
Allikas - maapinnale või veekogu põhja väljuv põhjaveevool.
Aluskord - kivimid, mis moodustavad geoloogilise platvormi alumise osa, Eestis 100-700 m sügavusel. Aluspõhi - pinnakatte alla mattunud (vahel ka maapinnale avanevad) kivimid. Moodustub aluskorrast ja pealiskorrast.
Antitsüklon e kõrgrõhkkond - võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides, õhk liigub keskelt väljapoole.
Arteesia vesi e surveline põhjavesi - sügaval maakoore kihtide vahel paiknev põhjavesi, mis väljub maapinnale surve all.
Atmosfäärifront, vt front.
D
Delta - jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jaguneb jõgi mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub sageli kolmnurgakujuliseks.
E
Eesti põhikaart - Maa-ameti koostatav kogu Eesti ala kattev topograafiline kaart.
Eoon - geoloogilise ajaarvamise suurim ühik, jaguneb aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks.
Erosioon - vooluvete, lainete, tuule või liustiku kulutav tegevus, mille käigus uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda.
Eutrofeerumine - veekogude rikastumine toitainetega , mis soodustab veekogude kinnikasvamist.
F
Fennoskandia - Ida-Euroopa platvormi loodeosas asuv geoloogiliselt ehituselt ühtlane ala, mis koosneb Kambriumi-eelsetest tard- ja moondkivimitest, hõlmab Soome, Karjala, Koola poolsaare, suurema osa Skandinaavia poolsaarest.
Fjordrannik - fjordidega (pikk kitsas järskude kallastega sügav laht) liigestatud rannik.
Fosforiit - suure fosforisisaldusega settekivim, mis on tekkinud Ordoviitsiumi meres ladestunud käsijalgsete kodadest.
Front e atmosfäärifront - kahe erisuguste omadustega õhumassi (külmema ja soojema) vaheline kitsas üleminekuala.
G
Geokronoloogia e geoloogiline ajaarvamine - geoloogia haru, mis tegeleb maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja kindlaksmääramisega.
Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab Maa geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks.
H
Heitvesi - inimese poolt kasutatud, selle tagajärjel saastunud ja seejärel loodusesse
tagasi lastud vesi.
Hoovus - mere või suure järve vee püsiv horisontaalsuunaline liikumine.
--- 103
I
Igikelts - pindmine, paari kuni mitmesaja meetri paksune, maakoore kestvalt
läbikülmunud osa.
Ilm - atmosfääri pidevalt muutuv seisund.
Ilmastu, vt kliima.
Isoterm e samatemperatuurijoon - joon, mis ühendab plaanil või kaardil kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte.
J
Jõe lang - veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta.
Jõestik - pea-, lisa- ja harujõgedest koosnev jõesüsteem.
Järsakrand - rand, mida iseloomustab murrutusjärsak ehk pank. Vt pank.
Järskrannik - pinnamoe suure kallakuse korral kujunenud rannik.
Jääaeg - ajavahemik , mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid mandriliustikud. Eesti ala vabanes viimasest mandrijääst u 11.000 aastat tagasi.
Jääkilp e mandrijää - paks (kuni 4 km) jääkiht maismaal.
Jääliustik, vt liustik.
K
Karst - kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite lagunemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, tekivad karstilehtrid, -lohud, - koopad .
Kasvuhooneefekt - nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust,kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja seejärel soojeneb.
Keskmäestik - laugete veerude ja kulunud tippudega mäestik absoluutse kõrgusega 1000-3000 m.
Kilp - platvormi osa, kus on paljandunud aluskorra väga vanad kivimid.
Kivimid - kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumid maakoores, eristatakse tard-, moonde- ja settekivimeid.
Kliima e ilmastu - mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.
Kliimamudel - pikaaegsete klimaatiliste andmete alusel koostatav matemaatiline mudel mingi piirkonna või sfääri oodatavate kliimamuutuste kohta.
Kliimamuutus - pika aja jooksul ilmnev muutus ilmaolude statistilistes näitajates.
Kliimastsenaarium - kliimamudelite arvutustega saadud tulemused oodatavate kliimamuutuste kohta.
Klint e paekallas - järsakrand, tekkinud ühesuunalise kallakuse ja erineva kulumiskindlusega kivimite kuhjumise tagajärjel.
Kuhjepinnavorm - positiivne pinnavorm, tekkinud enamasti mere-, jõe-, järve-, liustiku- tuule- jt pudedate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid).
Kulumispinnavorm - välisjõudude kulutava toime tõttu tekkinud pinnavorm maismaal või merepõhjas.
Kurdmäestik - laamade kokkupõrkel kurrutuse käigus tekkinud mäestik.
Kurdumine - maakoore kihtide kokkusurumine lainelistesse voltidesse e kurdudesse.
Kurrutus - kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel.
Kõrgmäestik - suurte kõrgusvahede, sügavate orgude ja järskude nõlvadega mäestik, kõrgusega üle 3000 m. Kõrgrõhkkond, vt antitsüklon.
Kõrgustik - ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, mida liigestavad mitmesugused väiksemad pinnavormid.
Küngas - ümar laugete nõlvadega pinnavorm, suhteline kõrgus kuni 200 m.
--- 104
L
Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laht - maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Laid - väljakujunenud taimkattega, enamasti asustamata väike saar.
Laidrannik - rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb palju väikesi saari.
Laugrannik - rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega.
Lauskmaa - laialdane väikeste kõrgusvahedega tasandik, mida liigestavad kõrgustikud, madalikud, orud ja lavamaad.
Lauskrand - rand, mida iseloomustab setete kuhjumine.
Lavamaa e platoo - järskude nõlvadega ääristatud ulatuslik ümbrusest kõrgem tasandik.
Liustik e jääliustik - tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass. Eristatakse mandriliustikke ja lumepiirist kõrgemal tekkivaid mäeliustikke e oruliustikke.
Looded e tõusja mõõn - maailmamere veetaseme perioodiline tõusja langus, mis tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu mõjul.
Loodusgeograafiline asend - mingi territooriumi asend Maal ja seda iseloomustavad tingimused (geograafilised, looduslikud, klimaatilised jm).
Luide - tuiskliivaalal tuule toimel moodustunud liivakuhjatis.
Läänetuuled - 60. laiuskraadidel põhja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad püsivad tuuled.
M
Maasäär - peamiselt liivast ja kruusast koosnev valli- või seljakujuline pinnavorm, mis on ühe otsaga kinnitunud maismaa külge ja mille teine ots ulatub avavee-kogusse (merre).
Maavarad - maapõues esinevad ained, mida inimesel on võimalik majanduslikult kasutada.
Madalik - tasandik, mille üldkõrgus on kuni 200 m.
Madalmäestik - väikeste kõrgusvahedega mäestik, üldkõrgus kuni 1000 m.
Madalrõhkkond, vt tsüklon.
Majandusgeograafiline asend - mingi territooriumi asend sellele oluliste majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes (maavarad, teedevõrk, suured majanduskeskused jms).
Mandrijää e jääkiip - suurt maa-ala hõlmav väheliikuv jääkate, mis koosneb väheliikuvatest jääkilpidest ja liustikest.
Mandriliustik - laiaulatuslik liustik, mis tekib polaaralade mandritel ja saartel. Vt liustik.
Moreen - mandrijää või liustiku sulamisel maha jäänud liivast, savist, kruusast, veerisest jm sete.
Moreenküngas - mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas.
Moreentasandik - suhteliselt tasase pinnaga, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega maa-ala.
Mõhnad - mandrijää sulamisel tekkinud kruusast ja liivast rühmiti paiknevad ebaregulaarse kujuga künkad.
Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikus lumepiirist kõrgemal. Vt liustik.
Mäestik - pinnamoe suurvorm, mis koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelistest orgudest ja nõgudest.
Mägi - positiivne pinnavorm, mille suhteline kõrgus on üle 200 m.
--- 105
N
Noor mäestik - Kesk- ja Uusaegkonnas tekkinud, lühikest aega välismõjudele allunud mäestik, iseloomulikud on järsud nõlvad, sügavad orud, teravad tipud. Vrd vana mäestik.
O
Oos e vallseljak - mandrijäätekkeline pinnavorm, liustiku sulamisvetega kokku lükatud kitsas järsuservaline kruusast, liivast või veerisest koosnev vall .
Otsamoreen - kunagise liustikuserva ette kujunenud piklik vähitaoline mandrijäätekkeline pinnavorm, moreenist vall.
P
Paekallas, vt klint.
Pank e järsakrand - mandrijäätekkeline pinnavorm, murrutuse toimel vastupidavatesse kivimitesse tekkinud järsak.
Pankrannik - Põhja-Eestile iseloomulik maastikuvorm, osa Balti klindist.
Pealiskord - aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestu settekivimid.
Pinnakate - aluspõhja katvad kobedad setted (moreen, kruus, liiv jm).
Platoo, vt lavamaa.
Platvorm - tektooniliselt püsiv maakoore osa, koosneb kurdunud kivimitest aluskorrast, seda katvast kurdumata kivimitest ja settekivimitest pealiskorrast.
Polaarpäev - periood, kui päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaarpäeva pikkus oleneb geograafilisest laiusest
Polaaröö - periood, kui päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaaröö pikkus oleneb geograafilisest laiusest.
Polder - mere, järve või jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala.
Põhjavesi - maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid ning koguneb vettpidava kihi peale.
R
Rand - suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus.
Rannajoon - maismaa ja mere vaheline piir.
Rannavall - kaarekujuline kuni mõnesaja meetri pikkune ja 1-2 m kõrgune lainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall.
Rannik - maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared.
Reovesi - heitvee eriliik. Tekib, kui olmes, tööstuses või põllumajanduses kasutatud vee keemilisi või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt.
Riimvesi - soolakas vesi, mille soolasus jääb vahemikku 0,5-18 %:. Tekib jõe- ja merevee segunemisel, kui meri on ookeaniga ühendatud kitsaste väinade kaudu.
Rusukuhik e rusukalle - järsu nõlva või veerude jalamile varisenud murenenud materjal, eriti paekalda jalamil.
Rändrahn - kristalsest kivimist koosnev suur kivi, mille on esialgsest asukohast mujale kandnud mandrijää.
S
Samatemperatuurijoon, vt isoterm.
Sandur - mandrijäätekkeline pinnavorm, pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis.
Sisemeri - meri, mis on ühenduses ookeaniga või mõne teise merega ühe või mitme
väina kaudu.
Skäär e kaljusaar - saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju.
--- 106
Skäärrannik - skääride-, lahtede- ja väinaderikas rannik.
Soo - ökosüsteem, kus pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas jääb osa taimedest lagunemata ja moodustub turvas. Soo arenguastmed on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba.
Suurvesi - ühel ja samal aastaajal korduv jõgede kõrge veeseis lume või liustike sulamise või vihmasadude tagajärjel.
T
Tasandik - ulatuslik suhteliselt tasase pinnamoega ala maismaal või merepõhjas, kus kõrgusvahed on väikesed, alla 200 m. Reljeef võib olla kergelt lainjas.
Tsüklon e madalrõhkkond - võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel, õhk liigub väljastpoolt keskele .
Tõus ja mõõn, vt looded.
V
Vagumus - piklik orutaoline vooluvee, liustikujää, tuule või karsti toimel tekkinud
pinnavorm.
Valgla e valgala - maa-ala, millelt saab oma vee veekogu või selle osa. Vallseljak, vt oos.
Vana mäestik - Vanaaegkonnas või varem tekkinud, pikka aega välisjõududele allunud mäestik, iseloomulikud on lauged nõlvad, laiad orud, ümarad tipud. Vrd noor mäestik.
Veehoidla - looduslikku nõkku või maapinda kaevatud süvendisse moodustatud tehisveekogu.
Veelahe - ümbritsevast kõrgem ala, mis eraldab üksteisest vesikondi ja jõgikondi.
Vesikond - maa-ala, millelt saavad oma vee ühte veekogusse suubuvad jõed.
Vettkandev kiht - kivimikiht , kus paikneb põhjavesi.
Vett läbilaskev kiht - kivimikiht, millest vesi läbi imbub.
Vettpidav kiht - kivimikiht, mis vett läbi ei lase.
Vooluhulk - vee kogus, mis läbib jõe ristlõiget teatud ajaühikus, jõe vooluhulk oleneb jõe ristlõike suurusest , voolukiirusest, sademete hulgast, mõõdetakse m§:/s.
Voor - madal sujuvate piirjoontega piklik kõrgendik, mis on tekkinud mandrijää kulutav-kuhjava toime tagajärjel, koosneb peamiselt moreenist.
Väin - suuremaid veekogusid või nende osi ühendav ja maismaaosi eraldav kitsas veeala .
Õ
Õhumass - ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses.
Õhurõhk - rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusammas, üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid.
Ä
Äravool - kindla ajavahemiku jooksul valglalt mööda maapinda ja maa all veekogusse voolanud vee hulk, mõõdetakse km§:/a.
Ääremeri - mandrite läheduses paiknev meri, mida ookeanist eraldavad saared ja/või poolsaared.
Ü
Üleujutus - kestev või hooajaline maa-ala jäämine vee alla suurvee ajal või veehoidla
rajamisel.
Ürgorg - viimasel jääajal jääsulamisvee poolt uuristatud lai ja sügav org.
--- 107
Geokronoloogiline skaala
Aegkond Ajastu Kurrutused
Nimetus, algus mln aastat tagasi Kestus mln aastat Nimetus Kestus mln aastat
Uusaegkond 65 65 Kvaternaar 1,8 Alpi
Kainosoikum
Neogeen 24
Paleogeen 39
Keskaegkond 250 185 Kriit 70 Keskaegkonna
Mesosoikum
Juura 70
Triias 45
Vanaaegkond 550 300 Perm 40
Paleosoikum
Karbon 65
Devon 55 Hertsüünia,
Silur 28 Kaledoonia
Ordoviitsium 72
Kambrium 40
Aguaegkond ** 2500 1950 Ediacara 100
Ürgaegkond 4500 2000
*Loe tabelit alt üles – varasemast ajast hilisema poole.
*Ürg- ja Aguaegkond kokku kannavad nimetust Eelkambrium .