Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Euroopa ja loodusgeograafia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kasutada õpikuid ?
  • Kuidas kasutada õpikuid ?
  • Millised pealinnad asuvad nende kallastel ?
  • Kus asub Mandri-Eesti keskpunkt ?
  • Kus saarelis-mandriline keskpunkt ?
  • Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas ?
  • Mille poolest erineb aluspõhi Põhja-ja Lõuna-Eestis ?
  • Millised on maagaasi, nafta, rauamaagi, kivi-ja pruunsöe leiukohad Euroopas ?
  • Millised tekstis nimetatud maavaradest kuuluvad taastumatute maavarade hulka. Miks ?
  • Millised on maavarad, mis ei uuene, kui need on kaevandamisega ammendatud ?
  • Mis on põlevkivikeemia ?
  • Kuidas need tekivad ?
  • Kus neid kaevandatakse ?
  • Milleks kasutatakse ?
  • Milline oli ilm Euroopas sel päeval ?
  • Millist mõju avaldab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa erinevatele kliimavöötmetete ?
  • Kummal paigal on merelisema, kummal mandrilise kliima tunnused ?
  • Kuidas mõjutavad erinevad õhumassid Eesti kliimat ?
  • Kuidas mõjutab kohalikku kliimat pinnamood ?
  • Mis on kliimamuutus ?
  • Millistest andmetest seda järeldatakse ?
  • Miks ja kuidas koostatakse kliimastsenaariume ?
  • Millised võivad olla globaalse soojenemise tagajärjed ?
  • Millest need sõltuvad ?
  • Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke ?
  • Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne ?
  • Millised ilmategurid mõjutavad Musta mere piirkonna kliimat ?
  • Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri ?
  • Millised on Läänemere suuremad lahed ?
  • Milline on Läänemere veereziimi omapära ?
  • Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere ökosüsteemi ja elustikku ?
  • Milliseid Läänemere ääres esinevaid rannikutüüpe Eestis ei leidu ?
  • Kuidas võib toimuda Läänemere reostumine mürkainete ja naftaga ?
  • Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid ?
  • Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks ?
  • Kuidas on sinu kodukoht seotud rannikuga ?
  • Kus asub Doonau jõe lähe ?
  • Milliseid riike jõgi läbi ?
  • Milliste riikide piiriks Doonau on ?
  • Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused ?
  • Miks on põhjavesi inimestele oluline ?
  • Millega seletada põhjavee suurt osakaalu Taani ja Islandi veetarbes ?
  • Millistest piirkondadest Eestis algavad suuremad jõed ?
  • Kust saavad need oma toiteveed ?
  • Miks allikad talvel tavaliselt ei jäätu ?
  • Milline on soode tähtsus loodusele ja majandusele ?
  • Miks on loodud sookaitsealasid ?
  • Millised sookaitsealad Eestis on ?
  • Millised inimtegevused võivad soid kahjustada ?
  • Kuidas kahjustamist vältida ?
  • Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke ?
  • Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne ?
  • Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri ?
  • Milliseid Läänemere ääres esinevaid rannikutüüpe Eestis ei leidu ?
  • Mis iseloomustab Põhja-Eesti pankrannikut ?
  • Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid ?
  • Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks ?
  • Milline on nende tähtsus ?
  • Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede seisundit ?
  • Kuidas tekib põhjavesi ?
  • Millised looduslikud ja inimtegevused ohustavad põhjavett ?
  • Millistes Euroopa piirkondades on rohkem soostunud alasid ?
  • Milline on sooalade tähtsus ?
 
Säutsu twitteris

Andres Tõnisson
Euroopa ja loodusgeograafia
9. klassi geograafia õpik, osa 1
Kirjastus Koolibri, 2014
e-formaat
Toimetatud Tartu Emajõe Koolis
Toimetaja Emili Kilg
Tartus, 2015
Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida
* Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5;
* peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5;
* visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele.
Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale.
Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak , Ulvi Urgard
Kujundaja Tiit Tõnurist
Illustratsioonid : Lea Armväärt, lk 67
Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali
Fotod: Koolibri Foto
Imre Peenema: lk 85
Maa-amet: lk 66
NASA : lk 11, 72, 77
GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55, 57, 61, 63, 74, 78-79
foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97
Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68
Toimetaja Aime Kons
Küljendaja Lauri Haljamaa
Tallinn, 2014
ISBN 978-9985-0-3467-5
Andres Tõnisson, 2014
Kirjastus Koolibri, 2014
Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.
Kirjastus Koolibri
Hiiu 38
11620 Tallinn
www.koolibri.ee
Sisukord
Kuidas kasutada õpikuid? ... 4
1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA
1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8
1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12
1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16
1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20
1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22
l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26
1.7. Euroopa maavarad ... 30
1.8. Eesti maavarad ... 34
Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38
2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA
2.1. Euroopa kliima ... 42
2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46
2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50
2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58
3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK
3.1. Euroopa mered ... 60
3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64
3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68
3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72
3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76
3.6. Eesti jõed ja järved ... 80
3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86
3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90
3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98
Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98
LISA
Sõnastik ... 102
Geokronoloogiline skaala ... 107
--- 4
Kuidas kasutada õpikuid?
Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused . Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui põhitekst ja mõnel juhul pole kõike põhitekstis käsitletudki.
Põhitekstis on iga peatüki lõpus kokkuvõte, mis sisaldab:
  • lühidalt seda, mida see peatükk käsitles,
  • peatükis õpitud mõistete ehk oskussõnade loetelu ,
  • küsimusi ja ülesandeid kordamiseks,
  • peatükis käsitletud kohanimede loetelu, millest enamik on õpiku kaartidel.

Geograafias on väga tähtis andmete näitlikustamine. Koolid võivad korraldada õues õppepäevi ja õppeekskursioone. Kindlasti kasutatakse kaarte, atlasi, jooniseid, fotosid , tabeleid ja arvutis pakutavaid võimalusi. Õpikus on mõned teemad, mida ainekava ei nõua, aga mida käsitlemata on raske seletada mitmeid looduses esinevaid nähtusi ja protsesse, mis on terviku mõistmiseks vajalikud.
9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti :
  • Euroopa loodusgeograafiline kaart,
  • Eesti loodusgeograafiline kaart.

Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka töövihikus on need märgitud lühenditega MA, UMA ja EA.
Tekstis esinevad kohanimed tuleb alati kaardilt või atlasest üles otsida, ka siis, kui arvad nende asukohta teadvat. Et kohti lihtsamini leida, on soovitatav kasutada kohanimede registrit , kui see on atlase või kaardi juures olemas. Arvuti kaartidel saab enamasti vajaliku kohanime otsingusse kirjutada ning arvuti ise otsib ja näitab, kus see koht paikneb. Kasutades arvutit, leiad palju internetiaadresse, mis aitavad geograafiat õppida. Neid on soovitatud Tartu Ülikooli kooligeograafia kodulehel http://www.geo.ut.ee/kooligeo/linkgeoloogia.php3
Õpikus on väike mõistete sõnastik (lk 102). Alati, kui kohtad võõrast mõistet, vaata selle tähendus järele. Kasutada võid ka näiteks Kooligeograafia sõnastikku (Koolibri, 2006) või mõnda muud sõnastikku, küsida õpetajalt, kaasõpilaselt. Võib-olla on see mõiste juba varem õpitud, sina aga oled unustanud. Kui vaatad mõiste täpset tähendust mitu korda, jääb see paremini meelde.
--- 5
Õpikus on tekst jaotatud põhitekstiks, peatüki pealkirjaks, joonisteks, fotodeks, kaartideks, mõisteteks, huvitavaks ja küsimusteks.
Tähistused:
  • Peatükid on tähistatud numbritega, nt, 2.1. Euroopa kliima
  • Joonis on tähistatud: ((Joonis: .))
  • Foto on tähistatud: ((Foto: .))
  • Huvitav on tähistatud:

Huvitav
Tekst
  • Küsimused on tähistatud:

Küsimused
1.
2.
  • Mõisted on tähistatud:

Mõisted
mandrijää
igikelts
--- 6
((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.))
--- 7
((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.))
--- 8
xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia
1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid
((Kaart: Euroopa kaart.))
Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa , ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka “poolsaarte poolsaareks”, sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared .
Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar.
Euroopa mandriosa äärmuspunktid
Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus
Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N
Lõuna Marroqui neem ( Hispaania ) 36 kraadi 00 minutit N
Ida Polaar - Uural (Venemaa) 67 kraadi 20 minutit E
Lääs Roca neem ( Portugal ) 9 kraadi 30 minutit W
--- 9
Huvitav
Euroopa nimetus pärineb algselt nähtavasti semiidi keeltest ( akadi erebus ‘loojang’, foiniikia ereb 'lääs, õhtu'), sealt on nähtavasti tulnud ka nimetus “õhtumaad”, mida kasutavad enamasti idapoolsete alade, nn hommikumaade elanikud. Sealt vaadates on Euroopa tõesti see maa, kuhu päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust “läänemaad", kuid lisaks Lääne- Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus- Meremaa , Austraalia ). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis.
Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia , Korsika , Sardiinia , Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland , Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja-Jäämeres.
Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta.
((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais’ väinas Põhja-Prantsusmaal.))
Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega
Maailmajagu: Euroopa
Pindala (mln km2): 10
Rahvaarv (mln in): 742
Rahvastiku tihedus (in/km2): 75
Maailmajagu: Põhja-Ameerika
Pindala (mln km2): 25
Rahvaarv (mln in): 529
Rahvastiku tihedus (in/km2): 21
Maailmajagu: Lõuna-Ameerika
Pindala (mln km2): 18
Rahvaarv (mln in): 386
Rahvastiku tihedus (in/km2): 21
Maailmajagu: Aafrika
Pindala (mln km2): 30
Rahvaarv (mln in): 1000
Rahvastiku tihedus (in/km2): 30
Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania
Pindala (mln km2): 9
Rahvaarv (mln in): 38
Rahvastiku tihedus (in/km2): 4
Maailmajagu: Aasia
Pindala (mln km2): 44
Rahvaarv (mln in): 4140
Rahvastiku tihedus (in/km2): 95
--- 10
((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC ( Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne-Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.))
Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud.
Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis -kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidžaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa- osasse . Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas.
Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8 % maismaast. Kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal.
Põhjast lõunasse ulatub Euroopa läbi kolme kliimavöötme ja idast läände läbi viie ajavööndi. ----11
Kõige läänepoolsemas ajavööndis (nn Lääne-Euroopa aeg), mida Londonis (Greenwichi observatooriumis) läbib 0-meridiaan, asuvad peale Suurbritannia ka Iirimaa, Island ja Portugal. Enamik Euroopa riike asub ajavööndis, kus kellaaeg on Greenwichi ajaga võrreldes ühe tunni võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg).
Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus.
Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal , kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla , Dnepr , Doonau , Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine 'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis - ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine.
Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed.
((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.))
Küsimused
1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit ja piire . Kuidas iseloomustab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet.
2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed .
3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel?
--- 12
1.2. Eesti asend, suurus ja piirid
((Kaart: Eesti kaart.))
Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Geograafilise asendi järgi võime Eestit käsitleda nii Põhja- kui ka Ida-Euroopa maana. Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi - Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks.
Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Šveits, Taani, Holland , Moldova, Belgia, Albaania , Sloveenia . Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest.
Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva ( Gauja ) jõgi . Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome ( vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele.
Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi 30 minutit N), põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel (59 kraadi 40 minutit N), läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (23 kraadi 24 minutit E), idas Narva linn (28 kraadi 13 minutit E). Põhja suunas on riigi kaugeim paik Vaindloo saar (59 kraadi 49 minutit N), lääne suunas Nootamaa saar (21 kraadi 46 minutit E).
((Joonis: Eesti asend maakeral ja territooriumi äärmuspunktid. Joonisel märgitud: põhjapoolus, põhjapolaarjoon, põhjapöörijoon ja ekvaator.))
--- 13
Eesti suuremad saared
Saar Pindala (km2)
Saaremaa 2673
Hiiumaa 989
Muhu 198
Vormsi 92
Kassari 19,3
Naissaar 18,6
Kihnu 16,4
Väike-Pakri 12,0
Suur-Pakri 11,6
Ruhnu 11,4
Abruka 8,8
Vilsandi 8,8
Piirissaar 7,5
Prangli 6,4
Osmussaar 4,7
Vohilaid 3,9
Aegna 2,9
((Foto: Eesti mandriosa kõige põhjapoolsem paik on kividerohkem Purekkari neem.))
((Foto: Naha talu Karisöödi külas on Eesti lõunapoolseim asustatud punkt.))
--- 14
((Foto: Mandri-Eesti keskpunkti tähistav kivi Tallinn-Tartu maantee ääres.))
Mandri-Eesti ligikaudne keskpunkt asub Põltsamaa lähistel. Tallinn-Tartu maantee kõrval Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Viljandi maakonnas Kõo vallas.
Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km.
Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi , Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu , Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin ( Kura kurk ), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri.
Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %.
Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal.
Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal , esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal.
--- 15
Värskendame teadmisi kaardist .
Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maaameti koordineerimisel aastast 1991, on kõige tähtsam geograafiline infosüsteem , mille digitaalne uuendamine toimub iga aasta jaanuarikuus.
Põhikaardil on lisaks geograafilistele koordinaatidele käsutusel ka ristkoordinaadid. Et vajaliku punkti asukohta paremini kirjeldada, selleks on kaardilehe servadele märgitud korrapärane koordinaatvõrk. Võrgu kahe joone vaheline kaugus on 1 km (trükikaardil seega 5 cm). Arvud koordinaatvõrgu põhjateljel tähistavad kaugust ekvaatorist (näiteks tähendab 6419, et antud paralleel on ekvaatorist 6419 km kaugusel). Arvud võrgu ida- teljel tähistavad kaugust kokkuleppelisest telgmeridiaanist, mis asub Eestist 500 km lääne pool (16 kraadi 00 minutit E). Nii tähendab 630 seda, et antud meridiaan asub 16 kraadi 00 minutit E meridiaanist 630 km kaugusel. Meie näites käsitletud koha ristkoordinaadid on seega: N - 6419 km, E - 630 km, see on Mõneku raudtee-ülesõidukoht Tsirguliina lähedal Valgamaal.
((Kaart: Osa Eesti põhikaardi Tsirguliina lehest.))
Mõisted
loodusgeograafiline asend
Eesti põhikaart
Küsimused
1. Nimeta Eesti suuremad poolsaared, saared, lahed ja järved.
2. Kus asub Mandri-Eesti keskpunkt? Kus saarelis- mandriline keskpunkt? Nimeta nende koordinaadid ja asukoht kaardil.
3. Nimeta, millised jõed ja järved on Eesti piiriveekogud.
4. Leia atlase abiga maailma riigid, mis asuvad Eestiga samal geograafilisel laiusel ja pikkusel.
--- 16
1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele
((Foto: Schlatenkeesi liustik Austria Alpides . Vaade 2489 meetri kõrgusel asuvast alpionnist. Lumi muutub tippudelt alla vajudes jääks ja voolab liustikena orgudesse. Liustike sulaveest saavad alguse paljud jõed.))
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala , mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum , Mesosoikum , Kainosoikum ja nende alamjaotusi (ajastuid) Kambrium , Silur , Devon jne (vt lk 107). 1961. aastast tegeleb skaala täpsustamisega rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu stratigraafia komisjon .
Euroopa ja Eesti pinnamoodi on mitmete ajastute ja ajastike jooksul kujundanud jääajad. Need on ajavahemikud, mille vältel kliima on olnud tunduvalt külmem ja Maa pinda on katnud mandriliustikud. Jäätumiste ja jäävaheaegade täpse pikkuse ega nende arvu kohta pole teadlastel ühtseid seisukohti. On teada, et neist kõige pikaajalisem oli Permi ajastul, 300-260 miljonit aastat tagasi ja peamiselt lõunapoolkeral. Meile lähemad mandrijäätumised toimusid Kvaternaari ajastul (100 000-10 000 aastat tagasi, maksimum u 18 000 aastat tagasi). Siis oli liustikega kaetud u 30 % maakera pinnast.
--- 17
Liustike paksus võis ulatuda 1,5 – 3 kilomeetrini. Liustikud katsid kogu Antarktikat, Gröönimaad, suuremat osa Põhja- Ameerikast . Jää tungis üle kogu Põhja-Euroopa tasandiku, ulatudes Ida-Euroopa lauskmaal 48 kraadi põhjalaiuseni. Vabaks jäi vaid Briti saarte lõunaosa . Jääga olid kaetud ka kõik praegused Balti riigid. Eestis võis jääkilbi paksus olla u 2 km. Praegu elame jääajajärgses perioodis , Kvaternaari ajastul, mida iseloomustab jäämasside taandumine põhjapoolkera kontinentidelt. Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides.
((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid . Nad koosnevad liivast , kruusast ja veeristest. Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe . Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi järele ovaalse kujuga pinnavorm – mõhn.))
Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi.
--- 18
Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti , voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid , nagu voored , otsamoreenid, mõhnad, oosid , sandurid , kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav , teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral.
Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis , purustas ja sulades maha jättis. Eestis on see laialt levinud sete , mis koosneb liivast, savist , kruusast, veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja , Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised , nt Vaivara Sinimäed, Palivere.
Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm.
Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis, Aegviidu -Nelijärvel jm.
Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad. Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest . Suurim sanduriala on Islandi saarel (1300 km2). Neid leidub ka mõnedel Põhja-Jäämere saartel, aga näiteks ka Lõunameres Kergueleni saarel ja Eestiski. Sellised on näiteks Nõmme ja Männiku liivamäed Tallinnas.
((Joonis: Oos ehk vallseljak on vallikujuline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast ja veeristest. Rohkesti on vallseljakuid Pandivere kõrgustiku nõlval. Vallseljakud tekkisid nii liustiku ees kui ka sees asuvates nõgudes, mille kaudu liustiku sulamisvesi eemale voolas. Vallseljaku siseehitus on kihiline – jämedam materjal settis liustiku servale lähemale, peenem materjal aga kanti liustiku servast eemale. Vallseljakute süsteemid võivad olla küllalt pikad (Linnuse-Audru- Lelle -Pärnamäe vallseljakute ahelik on Lääne-Eestis ligi 150 km pikkune).))
Tänapäevased pinnavormid kujunesidki siis peamiselt välja mandrijää kulutusega (näiteks voored Saadjärvel), survega (otsamoreenid - näiteks Sinimäed) või kuhjega (moreenkünkad Otepääl, Haanjas ja tasandikud).
--- 19
Aluspõhja kivimitel ( paas , liivakivi ) kujunesid välja lavamaad , kõrgustikud ja madalikud . Pinnamoodi jälgides võime näiteks järeldada, et Haanja kõrgustik moodustus jäämassiivide liikumise ajal lõuna ja edela suunas (umbes 13 000 aastat tagasi). Voorte suund näitab, et jää on liikunud Peipsist lõuna-edela suunas ning Võrtsjärvest lõuna-kagu suunas. Teise tee rajas jäämass endale Peipsi nõost üle Pandivere kõrgustiku ja sealt Pärnu suunas.
((Foto: Kaibaldi liivik Hiiumaal on kunagine rannalähedane luidestik. Kunagised mandrijää setted on järve, mere, hiljem aga tuule toimel asukohta muutnud.Tänapäevaks on enamik liivikust kinni kasvanud.))
Mõisted
mandrijää
moreen
geokronoloogiline skaala
moreenküngas
moreentasandik
voor
mõhn
sandur
Küsimused
1. Tutvu geokronoloogilise skaalaga (lk 107), leia sealt tekstis nimetatud üksused. Kasuta ka internetis otsisõna geokronoloogiline skaala või “Kooligeograafia sõnastikus” lk-l 162 toodud tabelit.
2. Iseloomusta Eesti atlase põhjal (2004, lk 6) mandrijää liikumist eri staadiumides ja erinevate pinnavormide teket.
3. Nimeta pinnavorme, võivad olla tekkinud liustike või mandrijää liikumise toimel.
---- 20
1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine
((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.))
((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus ), noored mäestikud (Alpi kurrutus).))
Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid . Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda.
Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal.
Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda.
Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega.
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina , osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu.
Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard - ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Šotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud.
--- 21
Huvitav
Madalikud moodustavad umbes 60 % Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole. Kõrgustikud ja madalmäestikud hõlmauad u 24 %, 10 % on keskmäestikke ja 6 % kõrgmäestikke.Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul.
Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100 - 1500 m. Need on Keskmassiiv, Tšehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kilt -kivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne.
Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid , Karpaadid ja Baikani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Šveits, Austria, Baikani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared.
Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud - Lombardia , Kesk-ja Alam-Doonau madalik .
Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad. 1704. aastal kinnitati Stockholmis kaljule tolleaegset merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2 m üle Läänemere veepiiri. Rootsi pealinn kerkib seega 4,2 mm aastas!
((Kaart: Maapinna kerkimine Põhja-Euroopas pärast jääaega. Arvud maakerke samajoontel näitavad maa kerkimise ulatust meetrites.))
Mõisted
kõrgmäestik
madalmäestik
kurdmäestik
noor mäestik
vana mäestik
lauskmaa
Küsimused
1. Nimeta Euroopa lauskmaa piirialad. Nimeta vähemalt kolm kõrgustikku ja kolm madalikku, mis liigestavad Euroopa lauskmaad.
2. Nimeta Euroopa noored mäestikud. Nimeta nende kõrgemad piirkonnad.
3. Võrdle Euroopa mandriosa pinnamoodi piki 45 kraadi N ja 55 kraadi N. Milliseid erinevusi ja sarnasusi ja kus märkad?
4. Põhjenda laamtektoonika teooria abil noorte mäestike, vulkanismi ja maavärinate esinemist Euroopa lõunaosas ja Islandil.
--- 22
1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine
Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Üle 2 km paksune mandriliustik , mis ulatus Kesk-Euroopani, vajutas aluspinna lohku, purustas seda ja viis endaga kaasa suuri kivipankasid. Koos jääga siia triivinud rändrahne leidub Eestis arvukalt. Pärast jää sulamist hakkasid kujunema pinnavormid. Eesti praegusaegne pinnamood järgib paljus mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. Liustikusetted on täitnud mitmeid varasemaid orge, kuhjanud uusi kõrgustikke. Ühtede vormide puhul on valdav jää kuhjav, teistel kulutav tegevus. Jää viis sulades ja edasi liikudes kaasa ka endist pinnast. Seetõttu on osas piirkondades pinnakate õhuke, teisal aga paksem ja seetõttu viljakam.
((Kaart: Mandriliustike taandumine Eesti alalt.))
((Foto: Suur munamägi on 318 meetri kõrgune. Kuna ta asub Haanja kõrgustikul, siis eemalt ja õhust vaadates ta eriti kõrge ei tundugi.))
Liustike taandumisele järgnenud perioodil oli madalam osa praeguse Eesti territooriumist kaetud merega. Järk-järgult jääsulamisvete alt vabanenud maastik oli kõle ja elutu . Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine , vooluveed, karstinähtused jne. Maapind kerkib või langeb praegugi tasapisi, kuid see ei toimu ühtlase kiirusega. Loode-Eestis kerkib see kuni 3 mm aastas, Pihkva järve piirkonnas aga hoopiski vajub - kuni 1 mm aastas. Vastavalt maapinna tõusule muutub vähehaaval ka rannajoon. Tekivad uued saared, vanadest saartest saavad poolsaared jne. Eestis on maapind merepinna suhtes kerkinud kohati üle 75 meetri.
Kliima soojenedes ja taimestiku taasilmumisel stabiliseerusid olemasolevad pinnavormid. Kujunesid välja püsivad jõesängid ja voolusuunad. Pinnasevaringud vähenesid. Maastik muutus tänapäevasega aina sarnasemaks. Pinnamoe väljakujunenud ilmet näitab looduslike nõlvade kallakus, mis ei ületa enamasti 40 kraadi ning on suurem ainult pankrannikul, paljanditel või oruveerudel.
--- 23
Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega. Siinse pinnamoe suurvormid jagunevad pindalalt järgmiselt: kõrgustikud 15 %, lavamaad ja lainjad tasandikud 37 %, madalikud 46 %, orundid 2 %. Eesti pinnamood on seega tasandikuline, kus kõrguste vahed ületavad harva 20 meetrit.
Eesti suuremad kõrgustikud
Kõrgustik: Haanja kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Suur Munamägi 318 (60) – mäe otsas vaatetorn
Ligikaudne pindala (km2) - 2500
Märkused: Kõrgustikul on rohkesti suuri kupleid ja künkaid. 18 mäge on kõrgemad kui 280 m üle merepinna. Jätkub Lätis Alūksne kõrgustikuna.
Kõrgustik: Otepää kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Kuutsemägi 217 (54) – mäel on vaatetorn ja slaalominõlv
Ligikaudne pindala (km2) – 1247
Märkused: Kõrgustikul on palju väiksemaid künkaid. Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks.
Kõrgustik: Karula kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Rebasejärve Tornimägi 137 (40) – mägi on kaetud metsaga, vaatetorn
Ligikaudne pindala (km2) – 275
Märkused: Seotud Otepää kõrgustikuga. Iseloomulik on liigestatud, kupliline pinnamood, väikesed künkad paiknevad lähestikku.
Kõrgustik: Sakala kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Rutu mägi 144 (49) – mägi on kaetud metsaga
Ligikaudne pindala (km2) – 2792
Märkused: Lainjas pinnamood on liigestatud ürgorgudega ning sarnane lavamaaga.
Kõrgustik: Pandivere kõrgustik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Emumägi 166 (79) – mäe otsas on vaatetorn
Ligikaudne pindala (km2) – 2415
Märkused: Kõrgustik on tasane, keskosas esineb karstinähtusi, mistõttu jõgedevõrk on hõre. Ala on rikas allikatest ja sealt saavad alguse Pärnu, Pedja , Jägala jt jõed.
Kõrgustik: Saadjärve voorestik
Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Laiuse mägi 144 (63) – mäe otsas on vaateplats
Ligikaudne pindala (km2) – 977
Märkused: Valdavad pikliku põhiplaaniga voored ja nendevahelised nõod.
*Kõrgustikeks võib lugeda ka madalamaid ja pindalalt väiksemaid alasid, mis ümbruskonnast selgelt eristuvad, näiteks Lääne-Saaremaa, Sõrve, Jõhvi, Tõstamaa-Varbla, Kõpu.
Huvitav
Pinnavormid jaotatakse tekke järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kosmogeensed tegurid mõjutasid maa pinda selle tekke ja arengu etapil. Need on näiteks meteoriidikraatrid. Tuntuimad kraatrid asuuad Eestis Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas, Põlvamaal Ilumetsas ja muud. Eesti suurim ja vanim, Neugrundi kraater, asub Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid , oosid, tuule mõjul luited , vee toimel kaldajärsakud, pangad , ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms).
--- 24
Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa , Viljandi jt).
((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis. Hasari luht märgib Lääne-Eesti madaliku üleminekut merelaheks.))
((Foto: Pankrannik Paldiski poolsaarel, suurim kõrgus kuni 25 m. Tegemist on ühega vähestest kohtadest , kus meri pangajärsakut murrutab.Tuletorni kohal on näha 2008. aastal merre varisenud klindilõik.))
Eestis on kuus ümbruskonnast kõrgemale ulatuvat, liigestatud pinnamoega kõrgustikku. Rohkem kui absoluutsed kõrgused iseloomustavad pinnamoodi suhtelised kõrgused, mis näitavad reljeefi liigestatust. Eesti suurema suhtelise kõrgusega mäed asuvad Haanja kõrgustikus. Absoluutkõrguselt teine mägi Suure Munamäe järel on Vällamägi (304 m), mis on ka suurima suhtelise kõrgusega mägi Eestis (88 m). Pinnamoe suhtelist kõrgust üle 50 meetri võib lisaks kõrgustikele näha ka jõe-orgudes ja Põhja-Eesti paekaldal. Suurima suhtelise kõrgusega inimtekkelised umbkaudu 100-meetrised pinnavormid on tuhamäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Mererannikul ning kahe suurema järve – Peipsi ja Võrtsjärve-ääres valdavad madalikud. Need alad on tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik ja selle lõunaosas Pärnu madalik.
---- 25
Põhja-Eesti rannikumadalik asub Soome lahe ääres, Võrtsjärve madalik sisemaal , kõige idapoolsem on Peipsi madalik. Pandivere kõrgustiku ja Võrtsjärve madaliku vahel paikneb Kesk-Eesti tasandik .
Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis (Ugandi lavamaa ). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi.
Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel.
((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.))
Mõisted
kõrgustik
lavamaa
madalik
ürgorg
orund
Küsimused
1. Nimeta Eesti pinnamoe suurvormid: kõrgustikud, madalikud ja lavamaad.
2. Võrdle Lääne-Eesti ja Ida-Eesti pinnamoodi. Selgita, mis põhjustab erinevuse.
3. Kirjelda, kuidas mandrijää kujundas erinevaid pinnavorme (kõrgustikud, madalikud, lavamaad, ürgorud, orundid).
4. Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas? Milliseid pinnavorme leidub sinu koduümbruses?
5. Võrdle Euroopa ja Eesti pinnamoe suurvorme. Too välja sarnasusi ja erinevusi.
--- 26
l.6. Eesti geoloogiline ehitus
Eesti asukoht Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia ehk Balti kilbi lõunaserval ning mitmed järjestikused mandrijäätumised on mõjutanud pinnamoe, pinnakatte, muldkatte ja teiste looduskomponentide kujunemist. Eesti geoloogilise ehituse mitmekesisus on välja kujunenud väga pika aja jooksul ja erinevate protsesside toimel.
Platvormi ehituses eristatakse kahte erinevat kihti: alus- ja pealiskorda. Koos kutsutakse neid aluspõhjaks. Aluskorra (kristalse vundamendi) kujunemine algas umbes 2 miljardit aastat tagasi, kui tekkis püsiv maakoor. Aluskord asub Põhja-Eestis umbes 100-130 m sügavusel ning koosneb kurrutatud moonde - ja tardkivimitest (näiteks graniit ). Aluskorra pealispind laskub laugelt lõuna suunas ja lasub Lõuna-Eestis veelgi sügavamal. Aluskord Eestis ei avane, selle ehitusest annavad teavet mõned rändrahnud, mis oma praegusesse kohta on kandunud Kvaternaari ajastul koos siit üle liikunud mandriliustikega. Samad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, kilt) on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel.
((Kaart: Rändrahnud on põhjapoolsetelt aladelt Eestisse kandnud mandrijää. Nende
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Euroopa ja loodusgeograafia #1 Euroopa ja loodusgeograafia #2 Euroopa ja loodusgeograafia #3 Euroopa ja loodusgeograafia #4 Euroopa ja loodusgeograafia #5 Euroopa ja loodusgeograafia #6 Euroopa ja loodusgeograafia #7 Euroopa ja loodusgeograafia #8 Euroopa ja loodusgeograafia #9 Euroopa ja loodusgeograafia #10 Euroopa ja loodusgeograafia #11 Euroopa ja loodusgeograafia #12 Euroopa ja loodusgeograafia #13 Euroopa ja loodusgeograafia #14 Euroopa ja loodusgeograafia #15 Euroopa ja loodusgeograafia #16 Euroopa ja loodusgeograafia #17 Euroopa ja loodusgeograafia #18 Euroopa ja loodusgeograafia #19 Euroopa ja loodusgeograafia #20 Euroopa ja loodusgeograafia #21 Euroopa ja loodusgeograafia #22 Euroopa ja loodusgeograafia #23 Euroopa ja loodusgeograafia #24 Euroopa ja loodusgeograafia #25 Euroopa ja loodusgeograafia #26 Euroopa ja loodusgeograafia #27 Euroopa ja loodusgeograafia #28 Euroopa ja loodusgeograafia #29 Euroopa ja loodusgeograafia #30 Euroopa ja loodusgeograafia #31 Euroopa ja loodusgeograafia #32 Euroopa ja loodusgeograafia #33 Euroopa ja loodusgeograafia #34 Euroopa ja loodusgeograafia #35 Euroopa ja loodusgeograafia #36 Euroopa ja loodusgeograafia #37 Euroopa ja loodusgeograafia #38 Euroopa ja loodusgeograafia #39 Euroopa ja loodusgeograafia #40 Euroopa ja loodusgeograafia #41 Euroopa ja loodusgeograafia #42 Euroopa ja loodusgeograafia #43 Euroopa ja loodusgeograafia #44 Euroopa ja loodusgeograafia #45 Euroopa ja loodusgeograafia #46 Euroopa ja loodusgeograafia #47 Euroopa ja loodusgeograafia #48 Euroopa ja loodusgeograafia #49 Euroopa ja loodusgeograafia #50 Euroopa ja loodusgeograafia #51 Euroopa ja loodusgeograafia #52 Euroopa ja loodusgeograafia #53 Euroopa ja loodusgeograafia #54 Euroopa ja loodusgeograafia #55 Euroopa ja loodusgeograafia #56 Euroopa ja loodusgeograafia #57 Euroopa ja loodusgeograafia #58 Euroopa ja loodusgeograafia #59 Euroopa ja loodusgeograafia #60 Euroopa ja loodusgeograafia #61 Euroopa ja loodusgeograafia #62 Euroopa ja loodusgeograafia #63 Euroopa ja loodusgeograafia #64 Euroopa ja loodusgeograafia #65 Euroopa ja loodusgeograafia #66 Euroopa ja loodusgeograafia #67 Euroopa ja loodusgeograafia #68 Euroopa ja loodusgeograafia #69 Euroopa ja loodusgeograafia #70 Euroopa ja loodusgeograafia #71 Euroopa ja loodusgeograafia #72 Euroopa ja loodusgeograafia #73 Euroopa ja loodusgeograafia #74 Euroopa ja loodusgeograafia #75 Euroopa ja loodusgeograafia #76 Euroopa ja loodusgeograafia #77 Euroopa ja loodusgeograafia #78 Euroopa ja loodusgeograafia #79 Euroopa ja loodusgeograafia #80
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margjus Õppematerjali autor

Lisainfo

geograafia õpik. See õpik on mõeldud 8-9 klassile. Gograafia õpikus on teemaks näiteks sood.

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
57
doc
Eesti loodusgeograafia konspekt
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
41
docx
Maa kui süsteem
13
doc
Maateaduse aluste kordamisküsimused
38
doc
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
30
doc
Üldgeograafia 10 kl





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun