Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa ja loodusgeograafia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kasutada õpikuid?
  • Kuidas kasutada õpikuid?
  • Millised pealinnad asuvad nende kallastel?
  • Kus asub Mandri-Eesti keskpunkt?
  • Kus saarelis-mandriline keskpunkt?
  • Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas?
  • Mille poolest erineb aluspõhi Põhja-ja Lõuna-Eestis?
  • Millised on maagaasi nafta rauamaagi kivi-ja pruunsöe leiukohad Euroopas?
  • Millised tekstis nimetatud maavaradest kuuluvad taastumatute maavarade hulka Miks?
  • Millised on maavarad mis ei uuene kui need on kaevandamisega ammendatud?
  • Mis on põlevkivikeemia?
  • Kuidas need tekivad?
  • Kus neid kaevandatakse?
  • Milleks kasutatakse?
  • Milline oli ilm Euroopas sel päeval?
  • Millist mõju avaldab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa erinevatele kliimavöötmetete?
  • Kummal paigal on merelisema kummal mandrilise kliima tunnused?
  • Kuidas mõjutavad erinevad õhumassid Eesti kliimat?
  • Kuidas mõjutab kohalikku kliimat pinnamood?
  • Mis on kliimamuutus?
  • Millistest andmetest seda järeldatakse?
  • Miks ja kuidas koostatakse kliimastsenaariume?
  • Millised võivad olla globaalse soojenemise tagajärjed?
  • Millest need sõltuvad?
  • Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke?
  • Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne?
  • Millised ilmategurid mõjutavad Musta mere piirkonna kliimat?
  • Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri?
  • Millised on Läänemere suuremad lahed?
  • Milline on Läänemere veereziimi omapära?
  • Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere ökosüsteemi ja elustikku?
  • Milliseid Läänemere ääres esinevaid rannikutüüpe Eestis ei leidu?
  • Kuidas võib toimuda Läänemere reostumine mürkainete ja naftaga?
  • Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid?
  • Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks?
  • Kuidas on sinu kodukoht seotud rannikuga?
  • Kus asub Doonau jõe lähe?
  • Milliseid riike jõgi läbi?
  • Milliste riikide piiriks Doonau on?
  • Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused?
  • Miks on põhjavesi inimestele oluline?
  • Millega seletada põhjavee suurt osakaalu Taani ja Islandi veetarbes?
  • Millistest piirkondadest Eestis algavad suuremad jõed?
  • Kust saavad need oma toiteveed?
  • Miks allikad talvel tavaliselt ei jäätu?
  • Milline on soode tähtsus loodusele ja majandusele?
  • Miks on loodud sookaitsealasid?
  • Millised sookaitsealad Eestis on?
  • Millised inimtegevused võivad soid kahjustada?
  • Kuidas kahjustamist vältida?
  • Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke?
  • Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne?
  • Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri?
  • Milliseid Läänemere ääres esinevaid rannikutüüpe Eestis ei leidu?
  • Mis iseloomustab Põhja-Eesti pankrannikut?
  • Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid?
  • Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks?
  • Milline on nende tähtsus?
  • Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede seisundit?
  • Kuidas tekib põhjavesi?
  • Millised looduslikud ja inimtegevused ohustavad põhjavett?
  • Millistes Euroopa piirkondades on rohkem soostunud alasid?
  • Milline on sooalade tähtsus?
Vasakule Paremale
Euroopa ja loodusgeograafia #1 Euroopa ja loodusgeograafia #2 Euroopa ja loodusgeograafia #3 Euroopa ja loodusgeograafia #4 Euroopa ja loodusgeograafia #5 Euroopa ja loodusgeograafia #6 Euroopa ja loodusgeograafia #7 Euroopa ja loodusgeograafia #8 Euroopa ja loodusgeograafia #9 Euroopa ja loodusgeograafia #10 Euroopa ja loodusgeograafia #11 Euroopa ja loodusgeograafia #12 Euroopa ja loodusgeograafia #13 Euroopa ja loodusgeograafia #14 Euroopa ja loodusgeograafia #15 Euroopa ja loodusgeograafia #16 Euroopa ja loodusgeograafia #17 Euroopa ja loodusgeograafia #18 Euroopa ja loodusgeograafia #19 Euroopa ja loodusgeograafia #20 Euroopa ja loodusgeograafia #21 Euroopa ja loodusgeograafia #22 Euroopa ja loodusgeograafia #23 Euroopa ja loodusgeograafia #24 Euroopa ja loodusgeograafia #25 Euroopa ja loodusgeograafia #26 Euroopa ja loodusgeograafia #27 Euroopa ja loodusgeograafia #28 Euroopa ja loodusgeograafia #29 Euroopa ja loodusgeograafia #30 Euroopa ja loodusgeograafia #31 Euroopa ja loodusgeograafia #32 Euroopa ja loodusgeograafia #33 Euroopa ja loodusgeograafia #34 Euroopa ja loodusgeograafia #35 Euroopa ja loodusgeograafia #36 Euroopa ja loodusgeograafia #37 Euroopa ja loodusgeograafia #38 Euroopa ja loodusgeograafia #39 Euroopa ja loodusgeograafia #40 Euroopa ja loodusgeograafia #41 Euroopa ja loodusgeograafia #42 Euroopa ja loodusgeograafia #43 Euroopa ja loodusgeograafia #44 Euroopa ja loodusgeograafia #45 Euroopa ja loodusgeograafia #46 Euroopa ja loodusgeograafia #47 Euroopa ja loodusgeograafia #48 Euroopa ja loodusgeograafia #49 Euroopa ja loodusgeograafia #50 Euroopa ja loodusgeograafia #51 Euroopa ja loodusgeograafia #52 Euroopa ja loodusgeograafia #53 Euroopa ja loodusgeograafia #54 Euroopa ja loodusgeograafia #55 Euroopa ja loodusgeograafia #56 Euroopa ja loodusgeograafia #57 Euroopa ja loodusgeograafia #58 Euroopa ja loodusgeograafia #59 Euroopa ja loodusgeograafia #60 Euroopa ja loodusgeograafia #61 Euroopa ja loodusgeograafia #62 Euroopa ja loodusgeograafia #63 Euroopa ja loodusgeograafia #64 Euroopa ja loodusgeograafia #65 Euroopa ja loodusgeograafia #66 Euroopa ja loodusgeograafia #67 Euroopa ja loodusgeograafia #68 Euroopa ja loodusgeograafia #69 Euroopa ja loodusgeograafia #70 Euroopa ja loodusgeograafia #71 Euroopa ja loodusgeograafia #72 Euroopa ja loodusgeograafia #73 Euroopa ja loodusgeograafia #74 Euroopa ja loodusgeograafia #75 Euroopa ja loodusgeograafia #76 Euroopa ja loodusgeograafia #77 Euroopa ja loodusgeograafia #78 Euroopa ja loodusgeograafia #79 Euroopa ja loodusgeograafia #80
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margjus Õppematerjali autor
geograafia õpik. See õpik on mõeldud 8-9 klassile. Gograafia õpikus on teemaks näiteks sood.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!). Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab Millal ilmus Eesti maailmakaardile? Arvatavasti esimest korda märkis Eesti kaardile Abu Abd

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra

Geograafia
thumbnail
16
docx

Kliima

Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3

Kliima ja kliimamuutus
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra

Geograafia
thumbnail
26
doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega

Eesti loodus- ja majandusgeograafia
thumbnail
33
doc

Euroopa

Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa

Geograafia
thumbnail
1
docx

Jõed, järved, kliima

KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega

Geograafia
thumbnail
7
pdf

Veestik ja Euroopa kliima

GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun