Hakkasid välja kujunema maastikud, vulkaanid, mered. Tekkisid mäed. Kujunesid välja inimesed. 7. Mis on pinnakate? Kuidas on see tekkinud ja millest see koosneb? Too näiteid. Pinnakate on peamiselt setetest koosnev kiht, mis on aluspõhja peal. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke, peamiselt 5-10m. Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist. Mis on moreen? Moreen on sorteerimata kiviosakeste segu, mille mandriliustik ületatud reljeefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas. Mille poolest erinevad pinnakatte ja pealiskorra kivimmaterjal? Pinnakattes on pudedad setendid, pealiskorrast ainult setted ja settekivimid. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest, mis tekkisid 1,5-2 mld aastat tagasi agueoonis ehk proterosoikumis.
Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu. Tavaliselt on ulatuslikud rohtlad oma reljeefilt üsna tasased, mis loob head eeldused põllutöömasinate kasutamiseks. Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud ja maa Nisu saagikus väga kõrge. Mais Teraviljakasvatus rohtlates sõltub suuresti sademeterezhiimist, mis võib aga eri aastatel olla üsna erinev. Ikaldusastad vahelduvad väga heade ja saagiküllaste
2. Kodukoha mullad Kodukoht kuulub leostnud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade valdkonda. See moodustab kogu Eesti pindalast 12,7 %. Neid muldi on umbes 14,5% valdkonna pindalast. Valdkond hõlmab Pandivere kõrgustiku ja sellega lõuna pool liituva vooremaastiku. Aluspõhjaks on valdkonna põhjaosas ordoviitsiumi ja siluri ajastu karbonaatsed kivimid ja, paas, lõunaosas devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks on peamiselt kollakashall kuni kollakaspruun karbonaatne moreen. Reljeefilt madalamatel aladel on see kohati kaetud jääjärgsete veekogude setetega. Kogu valdkonna ühiseks tunnuseks on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati tüüpilisi kamar-karbonaatmuldi (valdkonna põjaosas) ning kamar-leetmuldi (valdkonna idaosas). Soostunud ja soomuldade leviku alusel on valdkond jaotatud kahte allvaldkonda, Tammsalu ja Väike-Maarja ning Paide-Jõgeva. Paide-Jõgeva allvaldkonnas on reljeef enam liigestunud
...............................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km
5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine ja südametegevus (tahtele allumatud tegevused). Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel
Kõrgemaid mägesid on siin ka Kääriku läheduses. Kuutse mäe piirkonnas ja sealt põhja pool on pinnavormide paiknemises täheldatav loode-kagu- ja põhja-lõuna-suunaline orientatsioon. Harimäe ja Kääriku ümbruses koonduvad pinnavormid kirde-edela-suunaliseks kõrgete seljakute ja kuplite vööndiks, mis Pühajärvest lõunas ühendab kõrgustiku mõlemat osa omavahel ja on edelas jälgitav ka väljaspool kõrgustiku piire. Kõrgustiku ulatuslikuma, kuid reljeefilt laugema idaosa orograafia on märksa keerukam. Pühajärve vagumusega sarnased madalamad alad ja arvukad ürgorud jaotavad kõrgustiku idaosa mitmeks kõrgemaks küngastikuks ja künklik-lainja reljeefiga lavaks. Ka idaosas on kõrgemaks keskosa, kus sarnaselt lääneosaga esineb rida 200 meetrist kõrgemale või selle lähedale ulatuvaid mägesid -- Laanemägi (211 m), Tõikamägi (210 m), Väike Munamägi (207,5 m), Välgi mägi (204 m. Kukumägi (u. 200 m), Tõostemägi,
Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra
asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli mõisa peahoone administratiiv ja elamuhoone, kuni 1980ndatel aastatel võeti see riikliku kaitse alla. [1] Pilt nr. 2 Von Tolli http://kukrusemois.ee/meist/ 1.3 Mõisapark Kukruse mõisa park asub Ida-Eesti lauskjal lavamaal, tihedasti läbipuuritud kaevandustealal. Reljeefilt tasane ala on ühtlase langusega mere poole. Park on rajatud Robert von Tolli poolt 1866. aastal ning selle sündmuse tähistamiseks on püstitatud parki mälestuskivi (asub projektalalt väljas erakrundil). Algselt rajati park regulaarsena peahoone esisele alale. Hilisemal perioodil lisati sellele vabakujunduslik maastikupargi osa peahoone taha, mis läks kaugemal sujuvalt üle metsapargiks 11 . Pargi vabakujunduslikku planeeringut on kõige paremini võimalik välja lugeda 1875
ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra.
Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra
Identiteediväärtus- on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega. Käesolevas projektis on identiteediväärtust omistatud aladele ja objektidele, mis on kohalike elanike jaoks olulised või väärtuslikud. Identiteediväärtus selgitati välja küsitluste ja intervjuude abil. Rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus - Puhkamiseks ja turismiks sobival ehk puhkeväärtusega maastikul esineb järgmisi omadusi: Ilus, reljeefilt ja taimestikult vaheldusrikas, metsarohke, sisaldab veekogusid või piirneb rannaga, väljendab kohalikku ajalugu ja traditsioone, sisaldab tuntud vaatamisväärsusi 18. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumuster. Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära: • maastikutüüpide arv • maastiku üksuste arv • maastiku üksuste kuju ja suurus • maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.)
liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa). 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt
)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal. Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda. Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on
2010. a 15. PRANTSUSMAA NAABERMAAD 16.-17. SAJANDIL Siinkohal tuleb ajas natuke tagasi - renessanssi - pöörduda, sest ka paljude teiste Euroopa riikide aia- ja pargikunstis toimusid renessansiperioodil olulised muutused. Prantsusmaa naaberriigid olid väga mitmekülgsed - kliimalt, reljeefilt, rahvastikult jne. Aia- ja pargikunstile muutusid kõige määravamaks sotsiaalsed mõjud. Tänu sellele ei levinud renessanss neisse maadesse puhtal kujul, vaid lisandus palju neile maadele iseloomulikku. Portugal oli mõjutatud kontaktidest läänemaailmaga, avaldusid ka Kaug-Ida mõjud. Hispaania sai idapoolseid mõjusid, ka mauridelt. Saksamaa, Austria, Madalmaad olid kõik pindalalt väikesed, neis maades toimus aastatel 1618-1648 30-aastane sõda ning mitmed väiksemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
