vaatlused vaatlused, mulla temperatuur Allikas: EMHI 2. Kliimarekordid Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades? Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC Kõige kuivem kuu (Võru) 0mm 3. Kliimanormid Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Virtsu Võru mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall °C °C Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru J -3,0 -5,1 47 41 11 11 4,6 3,3 6,4 8,1 V -4,3 -5,2 34 31 8 9 4,2 3,0 5,7 7,5 M -1,3 -1,0 35 30 8 9 4,1 2,9 4,9 6,6
Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte Ilma ennustus oli üllatavalt täpne. Hommiku poolikul oli ilm vähese pilvisusega ja õhtuks pilvisus tihenes ning hakkas vihma sadama. Päeval oli +4...+12 kraadi sooja Ilm Euroopas http://www.yr.no Ilm Kopenhaagenis Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 21.20 Kopenhaagen asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on 7 kaadi Tuule suund ja tugevus - puhub nõrk põhjatuul 4 m/s Pilvisus - osaline pilvisus Sademed - 0.00 mm Kokkuvõte Kuna nii Eesti kui Kopenhaagen asub parasvöötmes siis ilm väga ei erine Miks valisin just Kopenhaageni?
jaan.1940 Jõgeva Kõige külmem aasta - madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 ºC 1942 Jõgeva 3. Kliimanormid > Vali menüüst Kliima > Kliimanormid > täida tabel (selle alusel joonista diagrammid. Diagrammide põhjal koosta analüüsid) o Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes o Sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes o Sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes o Tuule kiirus m/s kuude lõikes o Pilvisus pallides kuude lõikes Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Ristna Jõgeva mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva J -1,2 -5,4 51 44 12 11 5,1 3,5 6,8 7,1
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
abiks.pri.ee N2 78,084; O2 20,948; Ar 0,934; CO2 0,0360; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhu...
maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus
Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppige tundma pilvi! Üsna pea veendute, kui suur äratundmise rõõm, kui leiate taevalaotuselt tuttavad pilved ja saate osakese nende sõnumist. Tabel 1. Alumine pilvisus, keskmine (palli) 1973-2010 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Pärnu 6,6 5,8 4,9 4,2 3,3 3,5 3,6 3,7 4,6 5,6 7 7,1 Eesti keskmine 7 6,1 5,1 4,3 3,4 3,7 3,9 4,1 5 5,9 7,3 7,4 Joonis 1. Alumine pilvisus Eestis 1973 - 2010 XXXX Linnavalitsuse 23.novembri 2011.a
mõõtühikuks on meeter sekundis. • Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. • Õhuringlus-suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris . • Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. • Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. • Ookeanite kohal tekkinud õhumassid on niiskemad ja seega tekitavad sademeid. • Sageli eristatakse 4 tüüpi õhumasse:ekvatoriaalset, troopilist, parasvöötmelist ja polaarset õhumasse. • Front-tinglik piir erinevate omadustega
4 ühtlane ppp viimase 3 tunni tendents kümnendiku täpsusega Näiteks 0,4 mb : 004; 16,3 mb : 163 Grupp 7wwW1W2 7 ilmatingimuste grupi tunnus ww ilm vaatlusajal (10 min. jooksul näiteks kell 11.50 12.00) vôi viimase tunni jooksul, kodeeritakse: Kood Ilm 00...03 muutused pilvkattes viimase tunni jooksul 00 Pilvkatte arengut ei jälgitud/ei olnud võimalik jälgida 01 Pilvisus väheneb 02 Pilvkattes muutusi pole 03 Pilved tekivad või tihenevad 04 Suits 05 Põuasomp 06 Ulatuslik tolm õhus 07 Veepritsmed laeval või laeva lähedalt õhku tõusnud tolm, liiv 08 Tuulepööris ilma tolmu- või liivatormita 09 Liiva- või tolmutorm 10 Somp (nähtavus > 1000m) 11 Paiguti hõre udu (viirgudena mitte üle 10 m kõrguselt merepinnal) 12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m)
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood
7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. ALGSTAADIUM- on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUM-tekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete piirkond laieneb, tsüklon kasvab kürguse suunas(5-6 km kõrg.) TSÜKLONI MAKSIMAALSE ARENGU STAADIUM- õhurõhu langus saavutab maksimumi, pilvisus hakkab vähenema, laussadu hakkab asenduma hoogsademetega OKLUDEERUV EHK TÄITUV TSÜKLON- õhurühk kiiresti tõuseb, soe õhk suutakse lõplikult ülesse, võib esineda hoogsademeid Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 8. Happesademed, nende tekkimine, loodusele.väävliühendid ühinevad veega; põhiline osa väävliphenditest fossilsete kütuste põlemisest; kahju taimestikule; kuna lehtpuud võivad uued lehed
Kontrolltöö Atmosfäär 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfäär kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfääri tähtsus. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Kihid- troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Liigitatakse temperatuuri muutuse ja kõrguse alusel. Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve. Õhu komponendid- lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas. Otstarve- elusolendid(hingamine, toidust energia kätte saamine organismis), taimed ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ning põlemine. 3. Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist ...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕHKKOND MADALRÕHKKOND , PÜSIMA VAHELDUV SUUND KANA VARBLANE VÄHK HUNT LAMMAS JÄNES / HOBUNE TRUU USTAV TUGEV NÕRK ÕIGLANE ARG TARK KAVAL RUMAL HIRMUS : METSKITS PÕDER JÄNES KARU METSSIGA ORAV ILVES REBANE : SIIG LEST ANGERJAS LÕHE HAUG AHVEN SÄRG RÄIM KILU : HARKAS VARES KURVITS RABAKANA HANI TEDER ÖÖKULL PÄÄSUKE ÖÖBIK LÕOKE
Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise mär...
Tuuline Mõõdukad T° Lähistroopiline kliimavööde talvel suvel parasvöötme õhk troopiline õhk Niiske õhk Kuiv Sajab Kuum T°-5°kuni +5° Pilvitu Lähisekvatoriaalne vööde " talvel" suvel troopiline õhk ekvatoriaalne õhk Väga kuum Palav Äärmine kuivus Palju sademeid Pilvitu Suur pilvisus Tee valik ja põhjenda !!! ??? Mis Kliimavöötmes soovid Sina elada???
Ilmavaatluste ajaloost ja allikmaterjalid Kesk-Inglismaa temperatuuririda (CET) Londoni-Bristoli-Manchesteri 3 saj pikkune rida kui on vaja eriti pikka aegrida analüüsida. Mõõtmiste ajalugu Eestis on A. Tarand uurinud. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (8. kogumik), välja antud 1992. a. - põhjalik meteoajalugu. Vaatlusmetoodika iseärasused: vaatlused 3 korda päevas, õhurõhku mõõdeti tollides, õhutemp Reamuri skaala järgi, lisaks tuule tugevus pallides, tuule suund, pilvisus, sademed jmt esinemine, meretaseme mõõtmine alates 1806. a 1. jaanuarist Tallinna sadamas. Tallinnast pidev aegrida 1826. aastast, Tartust 1830. aastatest. Paldiski 50-aastane aegrida vaatleja surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud. 1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu
Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem. Kõrgustike kliima erineb madalamate alade omast. Kõrguse suurenedes keskmine õhutemperatuur langeb, pilvisus ja sademete hulk aga suurenevad ning lumikatte kestus pikeneb ja paksus suureneb. Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. 1.2. Päikesekiirgus
Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. 17. Ilm, ilmastik ja kliima + ilmaelemendid. Ilm on õhkkonna hetkeseisund mingis paigas. Ilmastik on mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine(reziim) mingis paigas Kliima on maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhkkonna seisundit iseloomustavad andmed ( päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuule kiirus, suund, õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus,udu, äike). 18. Vahe- ja põhikliimavöötmed. Lähisekvatoriaalne, lähistroopiline, lähisarktiline ja lähisantarktiline. Ekvatoriaalne, troopiline, parasvööde, arktiline ja antraktiline. 19. Passaadid. 30. laiuskraadiidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje ( coridise jõu mõjul ) kalduvad põhjapoolkeral meridiaani suunast paremale(kirdepassaadid) ja lõunapoolkeralt vasakule (kagupassaadid). 20. Rahvastik, rahvas ja rahvus.
Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I ÕHURINGLUS Ekvatoriaalne Päike kõrgel, 2X seniidis Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad VIHMAMETSAD Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Lähisekvatoriaalne vööde " talvel" suvel troopiline õhk ekvatoriaalne õhk Väga kuum Palav Äärmine kuivus Palju sademeid Pilvitu Suur pilvisus Lähisekvatoriaalne -Savannid Troopiline kliimavööde Päike kõrgel, 2X seniidis 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu Suur kuivus Kõrbed Troopiline kliima Kliimadiagramm Lähistroopiline kliimavööde talvel suvel parasvöötme õhk troopiline õhk
10. mida mõistetakse päikesepaiste kestusena? Päikesepaiste võimalik kestus mingis kohas on ajavahemik, mille jooksul päikeseketta ülemine serv asub ülevalpool horisonti. See on aeg, mille jooksul päikese otsene kiirgus jõuaks aluspinnale juhul, kui poleks pilvi, udu või tugevat sompa. 11. milline on tegeliku ja võimaliku päikesepaistuse kestuse suhe Eestis? Kuigi üldiselt on Eesti kohal aktiivse tsüklonaase tegevuse tõttu suur pilvisus (sellest tingituna on tegelik päikesepaiste kestus Eestis oluliselt väiksem kui selle võimalik väärtus pilvitu taeva korral), on rannikualadel suvekuudel päikespaistet üle 40 tunni rohkem kui sisemaal. Aastas on kõige rohkem päikesepaistet Vilsandil – 1950 tundi, Võrus samal ajal 300 tundi vähem. 12. millistest teguritest sõltub päikesepaiste kestus? Päeva pikkusest ja pilvitusest 13. millised on kiirgusbilansi tähtsamad komponendid?
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, tüsklon GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbil...
ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk
Pildistage neid ja saatke pildid õ[email protected]. Avage oma nutiseadmes lehekülg linnud.loodus.ee ja proovige määrata, kellega on tegu. Täitke tabel. Välimus Koht Linnu käitumine Liigi nimi 1. lind 2. lind 3. Ilmavaatlus. Leidke kooliõues endale meeldiv koht ja täitke tabel. Kuupäev Temperatuur Pilvisus Sademed 4.Leia kooli ümbrusest tabelis olevad puud ja teosta nende välimuse (tüvi, lehed, pungad) vaatlus. Täida tabel kirjeldustega või joonistustega. Leia puude kohta veelgi informatsiooni leheküljelt http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html ja http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/nimekiri.htm . Tüve välimus Lehtede välimus Pungade välimus Kasutus
atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4. Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. 6. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul.
Araabias, Austraalia territooriumi suures osas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°). Talv on ka soe,
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
· ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab (maapind soojeneb) Neg
i ng uur o se o s m s e k e g u Pra v 1 2a il o D an ven Sti Liftiga kosmosesse Tänavu täitub 50 aastat kosmoselifti idee sünnist. Sellise liftiga saaks kosmosesse toimetada seadmeid ja inimesi odavamalt ja ohutumalt kui rakettide abil. Idee jäi aastakümneteks siiski peamiselt ulmesfääri, kuid 21. sajand on toonud pöörde üha rohkem teadlasi, insenere ja ettevõtjaid on asunud koostama tõsiseltvõetavaid projekte Revo...
6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohkem peegeldavad heledad ja kuivad pinnad 1)21.juuni-suvine pripev.pike paistab seniidis phja prijoonel, valgustab phja poolkera. Polaarpev on phja polaarjoonest pooluseni, polaar luna polaarjoonest pooluseni. EEstis on SUVI 2)22.dets- talvine pripev. Pke seniidis luna polaarjoonel, valgustab
Mandrilist kliimat iseloomustab kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega ilm. Mandrilise kliimaga piirkondades võib täheldada suuri temperatuuri kõikumisi (kuum suvi ja külm talv). Maakera kõrgeim õhutemperatuur (58° C) on mõõdetud Sahara kõrbes ning madalaim, (-70° C) Siberis Verhojanskis. Mereline ehk maritiimne kliima Merelist kliimat iseloomustab õhutemperatuuri suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk, õhuniiskus, suur pilvisus ja tugevad tuuled. Mereline kliima on suvel jahedam ja talvel soojem. Pikk jahe kevad ja pikk soe sügis. Hoovus kuri mees, kõik eemaldab ta mereveest. Hoovus kui põjapoolus, pakatab meis elusoojus. Meri mis laineid kerib, lähedamale ta mandreid tirib. Mandriline päikesepaiste meie laupa põletab. Siis kui merel poleks põhja läheksgi geograafia hukka! TÄNAN KUULAMAST !!!
Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6
ILM on ühe päeva ilmaelementide kogum KLIIMA on aastakümnete erinevate ilmade kogum ILMAELEM. mõõdetakse metereoloogia jaamades iga 3 h tagant, sarnase aparatuuri ja metooditaga. ILMAELEMENDID: 1- õhutemperatuur: kasut 2 skaalat, norm maailm celsius ja angloameerik. farhenheit (C= F-30 / 2) 2- õhurõhk: norm ÕR on 760 mm/Hg 3- õhuniiskus: näitab veeauru sisaldust õhus( abs 9 cm3...relakt %) 4- sademed 5- Tuul: tuulekiirus 1sõlm= 1meremiil/1tund 6- pilvisus Atmosfääri üldine tsirkulatsioon: kliima sõltub enim päikese kiirguse hulgast, mis omakorda sõltub geog. laiusest Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale. ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1
PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus. Õhus olev veeaur kondenseerub pilve kondensatsiooni tuumale, milleks on aerosooli osake Pilvi iseloomustab hulk, liik ja kõrgus 14 PILVEDE HULK Määratakse pallides (0-10) 1 pall = 1/10 taevast Tavaliselt määratakse eraldi kogu pilvisus ja alumiste pilvede hulk: Näide: pilvisus 8/5 kogupilvisus on 8 palli, alumiste pilvede hulk 5 palli. Tõravere meteoroloogia jaamas määratakse kogu pilvisus ja pilvisus 3 kihis eraldi. PILVEDE KÕRGUS Kõrguse järgi 3 kihti: Kõrged pilved: 6-10 km Keskmised pilved: 2.5-6 km Madalad pilved: 0.1-2.5 km Konvektsioonipilved vertikaalse arenguga, soe õhk maapinna
Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
,troopilise tsükloni suund , ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekuala,kõrgeim ala 2954km , lõuna aasialased ,katoliiklased,2,1-3.0 rahvuslik iive , elutustase on madal , 2 veeringet , suur ja väike . ***külmad hoovused : Läänetuule hoovus , kanaari hoovus, Ida grööni hoovus Peruu hoovus , Läänetuule hoovus Labradori hoovus ***Soe hoovus : Golfi hoovus Põhja atlandi hoovus Lõuna/Põhja passaathoovused ekvatoriaalne vastuhoovus Ilma iseloomustavad tegurid -> pilvisus , sademete hulk , temperatuur , rõhkkonnad tuule suund tuule kiirus . kliima on pikaajaline ilmastiku nähtuste kooslus mis paneme kokku 30 Aasta jokosul. sudu = suits + udu
Moondekivim tekib maapinnal, maakore lõhedes kuumuse käes. 2) Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist ? Kõrged temperatuurid, palju sademeid, niiskus, happevihmad. 3)Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne ? Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. See tähendab, et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär saab. Kiirgusbilanss on negatiivne siis kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. 4) Aafrika kaart PILET 5 1)Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? Värvus Mandrilisel hele Ookeanilisel tume Tihedus- Mandrilisel hõre Ookeanilisel tihe Vanus Mandrilisel vanem Ookeanilisel - noorem
Araabias, suures osas Austraalia territooriumis, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine õhutemperatuur on üle +26°, aga kohati kuni +40°. Nimelt troopilistes kõrbetes on maksimaalsed õhutemperatuurid maakeral kõrgeimad (+58°). Talv on ka soe, külmema kuu
rannikualadel? briisid 2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves Sademed: ei esine/sajab 3. Märgi joonisele 23,5° N ja 66,5° S joonte nimetused. Millisel laiuskraadil on suvisel pööripäeval päev kõige pikem? Õige vastus tähista X-ga. 23,5 ° N-põhjapöörijoon 66,5° N-põhjapolaarjoon A X 80° N Kus paistab päike kaks korda aastas seniidis? B 23,5° N ekvaatoril........................................
kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb. Selles atmosfääri kihis on 80 % õhust ja seal kujunevad ilma ja kliima nähtused. Üldine õhuringlus – alaliste tuulte süsteem, mille moodustavad passaadid, läänetuuled, idatuuled, mussoonid. Tsüklon – Madalrõhuala, kus õhk pöörleb põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega pilvisus ja sademed. Õhk liigub äärtelt keskele. Antitsüklon – Kõrgrõhkkond, kus õhk liigub keskelt äärtele. Pöörleb põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega selge ilm, talvel väga külm, suvel kuum. Front – õhumasside piir. Sooja frondi korral tungib peale soe õhk, külma frondi korral külm õhk. Mussoonid – Sesoonsed tuuled, mis mandrite äärealadel puhuvad suvel ookeanilt
2)Coriolisi jõud-maa pöörlemisel õhuringlust mõjutav jõud 3)Hõõrdejõud-tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub(mussoonid) Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.( Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.) Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. ( Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb
erinevate sensoritega. Pilvisust ja sademeid vaatlesime silmadega. Teist korda mõõtsime 5. märtsil. Mõlemal korral käisime mõõtmas kolmes kohas: koolis, pargis ja staadionil. Pärast andmete kogumisi koostasime tabelid ja hiljem lisasime need ka arvutisse. Analüüsisime oma andmeid ja tegime neist järeldusi. 11 4. Tulemused ja järeldused Kuupäev Koht UVA UVB Temperatuur Tuul Õhuniiskus Pilvisus Sademed 19.02.2014 Park 2,7% 1,3% 2,0°C 0,1 m/s 81,99% Pilves - Staadion 3,8% 1,9% 2,5°C 0,1 m/s 77,63% Pilves - Kool 3,9% 2,5% 3,0°C 0,1 m/s 77,32% Pilves - Kuupäev Koht UVA UVB Temperatuur Tuul Õhuniiskus Pilvisus Sademed 05.03
Salme Põhikool Päike Referaat Gerlin Kruuser 9.klass Salme 2009 Miks mulle meeldib päike Igal hommikul saab näha päikesetõusu. Päike tõuseb idast ja õhtul loojub läände. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Üks kõige suuremaid põhjuseid miks mulle päike meeldib on see, et päike kiirgab soojust ja soojade ilmadega seostub suvi. Päikese temperatuur ...
planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel. Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi. Millest sõltub aluspinna albeedo? Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp
http://www.ux1.eiu.edu/~cfjps/1400/fronts.html · Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. · Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. · Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud · Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. · Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas asendub laussadu hoogsajuga või lõpeb hoopiski.e. oklusiooni front. Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees. http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/wfront_xsect.jpg http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/wf_xsect2.html Ilm sooja frondi üleminekul Soe õhk tungib külma õhu peale
30. Muldade levik paetasandikul Kh künkanõlval LKIe jõelammil AG künkajalamil D sootasandikul S'' 31. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuulekiirus ja suund, õhurõhk ja niiskus, pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust. Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul. 32. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid.
Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp. langeb kevadeti ja sügiseti öösel alla 0kraadi. Isotermid- samatemp.joon. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 e. millest kõrgemal või pooluse pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Metsapiir e joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm. Füüsikaline auramine on auramine maapinnalt. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust. Pilvisus on pilvede hulk taevavõlvil. Sademete jaotus maakeral on keeruline, sest see sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool
veebaasil ja ei vasta üldse samadele toonidele, mis on trükimasinates. Jama on ka ekraanidega, neil pole rastreid ja eraldusvõime on teine. 8. Paberi ja värvide tehnoloogilised eripärad Paber paberit on erinevat sorti, alustades sellest, et paber on tehtud erinevatest toormaterjalidest ja lõpetades sellega, et erinevatel paberitel on erinev grammkaal. Sinna vahele jäävad valgesusastmed, formaadid, kaetus, pilvisus, prügisus, tõmbetugevus, paksus jne. Värvid On veebaasil ja lahtustibaasi värve. Lisaks sellele kuivavad värvid erinevalt. Põhiliselt kuivavad värvid kas õhuga kokkupuutel, eks siis lahusti aurab värvidest välja jättes nad kuivanuks või siis kuivavad värvid UV-kiirguse mõjul. Värvid ka nakkuvad erineval tasemel, näiteks must värv nakkub väga hästi, samas kui kollane ei nakku peaaegu üldse, mis on üheks põhjuseks musta värvi esimesena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
