Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma....
Tõnu Kaljuste is one of the Estonian best-known condructors. Tõnu Kaljuste was born in Tallinn, Estonia in 1953 and is the son of Heino Kaljuste, who was a famous musical teacher. Tõnu sang in his father's choirs as a child. Tõnu Kaljuste has described his father as his first musical influence and inspiration. Tõnu Kaljuste is the conductor who founded the Estonian Philharmonic Chamber Choir and the Tallinn Chamber Orchestra. He has been a regular Grammy nominee and the winner of several prizes for recordings. Tõnu Kaljuste began his academic musical education with piano studies at the Tallinn Secondary Music School, which he completed in 1971 after specializing in choral conducting under the teacher Harri Ilja. He is finished Leningrad Conservatory....
Vinni-Pajusti Gümnaasium TÕNU KALJUSTE Referaat Juhendaja: Katrin Pall Koostas: Liisi Rohtsalu 12. klass...
vormikujundus. loomingu suurima osa moodustab kammermuusika.Teosed: lavamuusika(`Hunt ja seitse kitsetalle', `Lumekuninganna'), orkestriteosed, vokaal ja koorimuusika, jpm. Veel heliloojaid: Rauno Remme, Helena Tulve, Toivo Tulev, Timo Steiner. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Dirigendid praegu: Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste , Olari Elts, Andres Mustonen, Anu Tali. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Lühiessee `Eesti muusika areng 19.sajandi II poolest tänaseni'....
oktoobrit 1920, kui lavastaja Paul Sepp asutas oma era- teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tol...
Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste . Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammyauhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USAs on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma...
Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste . 13. Veljo Tormis (sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) on eesti helilooja. Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on...
Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble (mille omaaegne juht Paul Hiller töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste . Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima...
Paljandusekskavaator asub lõhatud katendikivimite tasandatud pinnal. Tal on kaks tööett: alumisest eest ammutab ta kobestatud kaljust kivimit ja paigutab moodustuva puistangu alumiseks osaks, ülemisest eest ammutab ta pehmeid kvaternaarsetteid ja paigutab puistangu kaljuste kivimite peale. Koristustööd Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, e kihindite kaupa: toodangus kihid E - F se vahekiht E - puistanguss C e toodangus kihid C - B se vahekiht B - puistanguss A e toodangus kihid A/A' se Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga, so kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m...
1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel "Hortus Musicus", mille kunstiline juht on dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen. 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika. 1981. aastal alustas tööd Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks oli 20 aastat Tõnu Kaljuste , tehes koori tuntuks ja hinnatuks kogu maailmas. 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo Steiner, Mirjam Tally, Jüri Reinvere, Mari Vihmand, Galina Grigorjeva, Kairi Kosk ja paljud teised. 1993. aastal sündis Tallinna Kammerorkester. 19591979 tegutsenud Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett oli üks legendaarsemaid ansambleid. 1993...
Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Paul Hillier töötab aastast 2001 Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Tõnu Kaljuste . Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav lausa popmuusika omaga. Nii näiteks püsis tema "Te Deum" (1984/1992) 1993. aastal muusikaajakirja Billboard klassikalise muusika edetabelis tervelt 50 nädalat. Korduvalt on plaadid Pärdi muusikaga olnud Grammy-auhinna nominentide hulgas. Mõnel pool, eriti Ameerika Ühendriikides, on temast saanud lausa kultushelilooja. USA-s on ta üks mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse...
Laengud pannakse lõhkema spetsiaalse initsieerimissüsteemiga nn lühiviitreziimis, mis vähendab tunduvalt seismilist mõju ja tagab hea kobestumise. Paljandusekskavaator asub lõhatud katendikivimite tasandatud pinnal. Tal on kaks tööett: alumisest eest ammutab ta kobestatud kaljust kivimit ja paigutab moodustuva puistangu alumiseks osaks, ülemisest eest ammutab ta pehmeid kvaternaarsetteid ja paigutab puistangu kaljuste kivimite peale. Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, e kihindite kaupa. Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga, so kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni. Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse vahelattu. Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu....
Rockooper RUJA Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne)...
Choirs and brassbands were founded in every corner of Estonia, it culminated with the 1 st Song Festival in 1869. Since then the Song Festivals have taken place every 4-5 years and have certainly helped Estonians maintain their national identity. Tallinn is the seat of the Estonian National Opera. The Chamber Choir of the Estonian Philharmonic Society is also greatly appreciated thanks to the charisma and hard work of its long-time ex- conductor Tõnu Kaljuste and Paul Hillier. Male voice and boys' choirs are equally popular. There are also many pop singers and groups such as Koit Toome, Eda- Ines Etti, Vanilla Ninja, Terminaator, Bedwetters and Traffic. In the middle of the 19th century F. R. Kreutzvald published the national epic Kalevipoeg, based on themes from Estonian folklore. Then national art began to develop. The first Estonian born artist, Johann Köler, depicted Estonian peasants and the countryside in his paintings...
Aastail 19951998 oli ta seotud Zagrebi Filharmoonia sümfooniaorkestriga Horvaatias. 2000. aastast on Nikolai Aleksejev Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestri dirigent, 2001. aastast kordineerib ta Peterburi Filharmoonia kammerorkestri tööd ning hooajal 2002/2003 oli ta Moskva Suure Teatri esimene külalisdirigent. Tallinna linna lastekoor loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste (1925-1989) poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. Alates 2003. aastast on "Ellerhein" Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat liige. 2004. aastal võitis koor Grammy auhinna, Virgin Classicsi poolt välja antud heliplaadi Jean Sibelius: Cantatas eest, kategoorias nr 96 parim koorimuusika ettekanne. Märkimisväärne on ka koori rahvus- vaheliste saavutuste rida. Eesti Rahvusmeeskoor - RAM on traditsioonidega ja kogu maailmas unikaalne profes-...
See algab Katanga platoolt Lualabana. Ülemjooksul voolab läände, seejärel valdavalt põhja suunas. Rahuliku vooluga lõigud vahelduvad kärestikega ja kohati kuristikega. Kisangani lähedal langeb Lualaba Boyoma kosest, laskub nüüd juba Kongo nime kandes Kongo nõkku ja pöördub läände. Kongo nõos voolab Kongo jõgi kaares läände ja edelasse madalate kallaste vahel, sängis on palju saari. Seejärel org aheneb kõrgete kaljuste kallaste vahel kuni Malebo tiigini. Malebo tiigit väljunult voolab Kongo alla Livingstone'i koskedest kuni Matadini. Matadis jõuab Kongo rannikumadalikule ja voolab rahulikult kuni suubub Atlandi ookeani. Benue - Algab Adamaoua mägismaalt. Ülemjooksul voolab mägijõena põhja. Seejärel laskub laia orgu, kus voolab rahulikult läände. Suubub vasakult Nigerisse. Pikkus 1400 km. Suurim lisajõgi on Kébi. Niger - Lääne-Aafrika suurim jõgi. Jõe pikkus on 4138 km...
Haydni trükitud nootide tiitelleht(,,6 diverstimenti") Haydn Eestis Haydni, kui maailmakuulsa helilooja teoseid on ettekantud ka Eestis. Järgnevalt mõned neist. Eesti Draamateater ja Nargen Opera lavastasid koostöös Joseph Haydni teose ,,Elu kuu peal" ning ,,Üksik saar." Esimese teose lavastajaks Andrus Vaarik ja dirigendiks Tõnu Kaljuste . Teise ooperi on lavastanud Priit Pedajas, dirigendiks endiselt Tõnu Kaljuste. Kaljuste, kes on ka teistes Haydniga seotus projektides kaasa löönud, tunneb mehe loomingu vastu tõsist huvi, nimetades teda fantastiliseks heliloojaks. Möödunud, 2007 aastal, tähistati ka Eestis Haydni 275. sünniaastat. Koostöös Tarmo Leinatammega ning Vanemuise teatriga esinesid Põlva noored muusikud. Eesmärk oli anda noortele musitseerimis võimalus ning teha kummardus sellisele muusika suurkujule...
3.3 Kiigelaulukuuik Kiigelaulukuuik on mänginud Olav Ehala elus tähtsat rolli lastes tal luua lugusid ja esitada neid koos omaaja tegijatega. See bänd kujunes välja 80dail Tallinna Muusikakooli õpilastest. Esialgu prooviti jõudu Gene Puerlingi( Singers Unlimited) arranzeeringutega. Esimene etteaste oli aasta 1985 3. juunil Tõnu Kaljuste eestvedamisel. Sellest ülesastumisest algaski Kuuiku ajaarvamine. Asutamise algusest peale laulavad ansamblis Riina Roose ( ansambli juht), Toomas Rullvabakutseline muusik, esineb löökpillimängijana( Ultima Thule, Eldorado), Olavi Kõrre, kes on samuti vabakutseline muusik( Kukerpillid), Riho Ridbeck (dirigent, laulja), Kadi Selde vabakutseline laulja, Elo Toodo lauluõpetaja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuldaja....
Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja...
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste , Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud....