vastandlikud huvid? Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Kuidas on seni Kooseluseadus. teemaga seotud problemaatikat lahendatud? Millised võiksid Mitte arusaadav olla edasised arengud? 7. Vali üks näide ja too välja erinevad teadmispõhiseks poliitikakujundamiseks olemasolevad tööriistad. Näide Kliimapoliitika arengukava Millest lähtuda Teiste riikide poliitika tulemused, teaduslikud uuringud, poliitikast elluviimisele mõjutatud valdkondade huvirühmade arvamused eelneval prognoosimisel Millest lähtuda poliitikast mõjutatud valdkondade huvirühmade tagasiside, uuringud teada elluviimise saamaks kas tulemused on nagu oodatud või eesmärgist maas/ees. käigus toimuval monitooringul Mida kasutada Mis eesmärgid saavutati, mis mitte
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11
kosmeetikatööstus. Keemiatööstuse tugevad küljed • Edukus niššturgudel. • Unikaalsed teadmised ja oskused haruldaste muldmetallide tehnoloogiate valdkonnas. • Põlevkivivarud põlevkiviõli ja -peenkeemia tootmiseks. • Hea tööjõu hinna ja kvaliteedi suhe. • Kõrgem tootlikus võrreldes teiste tööstusharudega. Keemiatööstuse nõrkuseks on • Võimekusest tingitud piiratud juurdepääs uurimis- ja arendustegevusele. • EL Kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism alates 2013. aastast sunnib vähendama CO2 heitmeid, NOx ja SO2 heitmeid 2020 aastaks tasemeni, mida on võimalik saavutada ainult väga mahukate investeeringute toel. • Lisandväärtuse loomisel tekib suhteliselt suur koormus keskkonnale. • Kõrged ja aina kasvavad energiahinnad. • Keemiainseneride ja keemiateadlaste kõrge keskmine vanus, aeglane järelkasv. Maailma suurim keemiatööstus Kasutatud kirjandus • http://www.keemia
ettevõtjaid on asunud koostama tõsiseltvõetavaid projekte Revolutsioonilise idee kasutada kosmose vallutamiseks rakettide asemel 4060 tuhande km kõrgusele küündivat lifti. Praeguste arvestuste kohaselt peaks tööstuslik kosmoselift startima 27. oktoobril 2031. Selle ajaloolise sündmuseni jäänud aega (sekundi täpsusega!) näitab ka kell nende kodulehel. http://www.liftport.com/ NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000
väärtusta seda ja ei kasuta võimalust. Kui riik investeerib haridusele ja tulemuseks loodab, et riigi majandus paraneb ja inimesed võtavad riske ja teevad oma ettevõtteid kuid kui inimesed ei arenda majandust siis see investeering oleks kasutu. Säästva majanduse all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti vastavalt loodusvarade ja keskkonna võimekusele. Jätkusuutliku arengu eesmärk on 1 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/priorities/kliimapoliitika/20190926STO62270/mis- on-susiniku-neutraalsus-ja-kuidas-seda-saavutada-aastaks-2050 saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Elurikkus maal hävib kiiremini, kui see taastuda jõuab. Igal aastal kantakse arvukalt liike väljasurnud liikide nimekirja ning jätkub elupaikade hävimine, killustumine ja saastumine.2
skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata kindlaks õhukvaliteedi standardid väljapaisatavate saasteainete suhtes ning kehtestada nende saasteainete maksimaalselt lubatud piirkontsentratsioonid. - Direktiiv saaste integreeritud kontrolli ja ärahoidmise kohta (IPPC) - Kliimapoliitika - CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissioonide reguleerimine ja vähendamine (Kyoto, autotransport, laevandus, lennundus) EL ja keskkonnapoliitika Kemikaalid, tööstuslikud riskid, biotehnoloogia - Kemikaalide kvalifitseerimine, piiramine ja keelustamine (2 põhilist direktiivi) - Seveso direktiiv tööstusõnnetuste kohta - GMO direktiivid EL ja keskkonnapoliitika Loodus Euroopa Liidu kolm kõige tähtsamat looduskaitse õigusakti on nn linnudirektiiv,
Turuhind = supply+demand Elektri hinna mõjuriteks (tulevikus) on: - tehnika areng, seejuures investeeringud uutesse tootmisseadetesse ja olemasolevate jaamade sulgemine - Riikidevahelised ülekandevõimsused, suhted nende riikidega ja sealsed poliitilised (häda)olukorrad - KÜTUSTE HINNAD - Ilmastikuolud, seejuures hüdroreservuaaride olukorrad Norras ja Rootsis, sademetehulk Lätis, tuul ja temp - Kliimapoliitika: kekskkonnamaksud ja CO2 hind, sellest sõltuvalt kaasnevad kulud - Tarbimise hulk Päevas toodab jaam 200 MW * 24 h * 50% = 2400 MWh elektrienergiat. Kütust ja CO2-te peab aga selleks kulutama/paiskama siiski 4800 MWh. Seega päevas kulub (15 € + 4 €)*4800 MWh + 2400 € = 93600 € Selle tasateenimiseks peab elektrijaam teenima 93600 € 2400 MWh elektrienergia eest, seega peab 1 MWh eest peab elektrijaam teenima 93600 € / 2400 MWh = 39 € / MWh.
Kõrgenenud osoonikontsentratsioon pidurdab kasvu ja kahandab saagikust. Arvatakse, et osoon tekitab taimedele rohkem kahju kui kogu muu õhusaaste kokku.(Päärt 2008) Meetmed ja vahendid osoonikihi kaitseks Osooni kahjustavate ainete ja nende asendusainete (HFCde ja PFCde) emissioonide vähendamiseks on rakendatud palju mitmesuguseid poliitikaid, meetmeid ja vahendeid nagu õigusaktid, majandusmeetmed, vaba tahte lepingud ja rahvusvaheline koostöö. Ka üldine energia- ja kliimapoliitika mõjutab osooni kahjustavate ainete, nende alternatiividel töötavatest või muud tüüpi seadmetest pärinevate kasvuhoonegaaside kaudset emissiooni. Tarvitusele võetavad meetmed sõltuvad suuresti kasutusalast, riiklikest oludest ja muudest tingimustest. Osoonikihi kaitsmine Eestis ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate
Kuigi EL jagab tasuta CO2 kvoote ka ajavahemikus 2013-2020, on nende kasutusotstarve võrreldes varasemaga teistsugune (toetatakse sihtotstarbeliselt uute tootmisvõimsuste ehitamist). Kuna mitte keegi ei oska täpselt ennustada CO2 kvoodi hinna kujunemist EL-i süsteemis, oli riik sunnitud elektri hinna vabaks laskma. Tänane CO2 kvoodi hind on küll väga madal ja elektri turuhinda vähe mõjutav, kuid turuavamist ettevalmistav Eesti valitsus, nagu ka turuosalised, ei saanud EL-i kliimapoliitika sisulist kokkukukkumist ette näha. Teiseks. Täiesti üheselt on selge, et möödunud aastal kehtinud reguleeritud hinna (ca. 30 EUR/MWh) vastu ei ole majanduslikult jätkusuutlikul viisil võimalik Eestisse ehitada ühtegi uut elektrijaama. See hind on lihtsalt liiga madal. Milline on õige ja õiglane hind, ei oska täpselt keegi öelda. Loogika ütleb samas seda, et mida rohkem vastandlike huvidega turuosalisi osaleb hinna kujundamises, siis seda adekvaatsem see hind pikemas perspektiivis
- Looduspõhised lahendused Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid IUCN Euroopa keskkonnaamet Unep Unesco Keskkonnapoliitika ja strateegia Keskkonnapoliitika inimeste teadlikud tegevused eesmärgiga hoida ära keskkonnakahju ja säästa inimeste tervist ( Keskkonnastrateegia riigi, ettevõtte keskkonnategevse põhimõtted , eesmärgid ning kaasatavad organisatsioonid. Koostatakse tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta keskkonda. ( näide: kliimapoliitika põhialused 2050, kliimamuutustega kohanemisega arengukava 2030) (EL näide: loodusliku mitmekesisuse strateegia 2020) ÕPI KINDLALT SELGEKS kaitstava loodusobjekti tüübid RAHVUSVAHELISED LOODUSKAITSELISED KONVENTSIOONID Ramsari konventsioon märgalade kaitse ( rõhuasetus veelindude elupaikadel) näiteks rannikumeri, rannad, roostikud, järved, jõed, veehoidlad CITESi konventsioon ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega
oskustelt halvasti ette valmistatud ning seepärast voolab see raha enamuses väga kulukate välisekspertide kaukasse. REACH eesmärk on üllas ja selge - kaitsta inimtervist ja keskkonda kemikaalide kahjuliku mõju eest. Kuid tasud, mis tuleb maksta välisekspertidele, lõikavad ära investeerimisvõimalused jätkusuutlikumasse ja keskkonnasõbralikumasse tehnoloogiasse. Enim muret tekitab kogu Euroopa Liidu keemiatööstusele aga EL Kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism alates 2013. aastast sunnib vähendama CO 2 heitmeid, NOx ja SO2 heitmeid 2020 aastaks tasemeni, mida meil Eestis näiteks pole võimalik saavutada. 2013 aastast on kavas ka oluline muudatus senises kauplemissüsteemis, mille lõpptulemusena alates aastast 2020 peab kogu kasvuhoonegaaside kogus olema vabakaubeldav oksjoniturul. Lisaks karmistatakse nõudeid ettevõtetele ja suurendatakse kauplemissüsteemis osalevate ettevõtete
Lähema 20 aastaga kavandatakse maailmas ehitada ligi 350 uut tuumareaktorit, pooled neist Hiinasse, Indiasse ja Venemaale. Ka maailma suurim tuumakütuse uraani tootja Austraalia kavatseb rajada oma TJ. Tuumaenergia kavatsevad kasutusele võtta pea 30 riiki, kel ses osas varasem kogemus puudub. Eestit nende hulgas ei ole. Euroopas kavandatakse lähiaastail 31 uue TJ rajamist ja seda ollakse sunnitud tegema kahel põhjusel. Neist esimene on EL kliimapoliitika ja teine fossiilsete kütuste üha kasvav hind ning energiasõltumatuse tagamine. Siia lisandub veel see, et erinevate elektrijaamade tööiga on erinev. Näiteks nii gaasi kui ka söe elektrijaamadel 30-40 aastat, tuulejaamadel 20-30 ja vanematel TJ 40 aastat. Seega langeb võimsust kümnete GW mahus pidevalt välja. Erinev on ka elektrijaamade rajamise periood, mis on 1-6 aastat. Tuumaenergia kasuks räägib üks suur argument see et ta on odavaim
aripaev.ee/uudised/2014/08/21/leedu-toostused-vintsutavad-eesti- piimatootjaid]. 26.11.2014 6. Ivask, P. Piimauputus sunnib kulusid kärpima. [http://www.aripaev.ee/uudised/2014/07/21/piimauputus-sunnib-tootjaid-kulusid- karpima]. 26.11.2014 7. Jaakson, M. Murakas: piimahind kukkus 50%. [http://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/13/murakas-piimahinnad-kukkusid-50]. 26.11.2014 8. Konverents Aasta Põllumees 2014. Põllumajandussektori väljakutsed rahvusvahelise kaubandus- ja kliimapoliitika kontekstis. [http://www.epkk.ee/8223]. 24.11.2014 9. Lukk, J. Põllumajandusministeerium. Eesti piimatööstuse 2013. aasta ülevaade [http://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2013/piimatoostus- ylevaade-2013-04.pdf]. 22.11.2014 10. Mets, M. Venemaa alustas Eesti piimatoodete boikotti. [http://www.aripaev.ee/uudised/2014/01/09/venemaa-alustas-eesti-tootjate-vastast- boikotti]. 26.11.2014 11. Murakas, J. Piimaturg vajab arenguhüpet. Piimafoorum 2014.
Keskkonnakaitselised projektid, mis ei ole ettevõtjatele piisavalt kasulikud!? Taastuvenergia toetused, Kindlate tehnoloogiate toetamine, Subsiidiumid energia- ja ressursimahukale tööstusele ümberorienteerumiseks!? Uued tehnoloogiad või vana säilitamine? Moonutavad konkurentsi? Õõnestavad majanduslike meetmete mõjuvust ja tõhusust? Eelnev oleneb eesmärgist ja konkreetse meetme omadustest. ELi saastelubadega kauplemise süsteem EU ETS : EL kliimapoliitika verstapost võitlemaks kliimamuutuste vastu. 2005 maailma suurim riike ja sektoreid ühendav kasuhoonegaaside esmissioonidega kauplemise süsteem. Määratud kogus, tasuta load, turupõhine kauplemine, kontroll ja monitooring. Directive 2003/87/EC jõustus 25 oktoober 2003. Rahvusvahelised kliimamuutuste kokkulepped. UN Framework Convention on Climate Change (UNFCCC, 1992). Kyoto Protocol (jõustus 2005) Ökomärgistamine : Põhjamaade märgis Põhjamaade Luik (Svanen)
Kuna kliimavöötmete piirid on nihkunud, on selle tagajärjel muutunud elukooslused ja ökosüsteemid. Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud kliimamuutuste stsenaariumi juhuks, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase tõuseb kuni 50 cm, joogivee saadavus väheneb, tõuseb ekstreemsete ilmastikuolude sagedus. Kõik need tegurid võivad mõjuda negatiivselt inimeste tervisele ja heaolule. --- 57 Euroopa Liidu kliimapoliitika on ühenduse nägemus kliimast ja selle seaduslik reguleerimine läbi saastekvootide jm määrade, et vähendada Euroopa Liidu maades kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Kliimapoliitika peaeesmärgiks on globaalse kliimamuutuse aeglustamine. Sellel eesmärgil on ka ligi kolmandik maailma riikidest ühinenud Kyto protokolliga, mille eesmärgiks on reguleerida kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. IPCC raportid näitavad, et kliimamuutuse vähendamiseks ja lõpetamiseks on vaja tegutseda kohe
tehnoloogia rakendamise maksaksid kinni teised riigid. ÜRO keskkonnaprogramm võitleb selle eest, et 2020 aastal ei tohi maailm paisata atmosfääri rohkem kui 44 miljardit tonni inimtekkelist CO2. Kopenhaageni kliimakonverentsil (UNCCC COP 15) jõuti järeldusele, et kliima muutus inimtegevusest tingitud mõjutuste alusel on hädavajalik hoida kuni 2oC piirides. Kokkuleppe osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit dollarit, sellest 10,6 miljardit tuleb Euroopa Liidult. Eesmärgiks on seatud, et 2020. aastaks kasvaks sellise abi suurus 100 miljardi dollarini aastas. Cancunis Mehhikos 2010 aasta lõpus toimunud kliimakonverentsil (UNCCC COP 16) osales 11848 osalejat 194-st riigist. Kohal oli ka 568 meediaväljaannet. Konverentsil loodi kohanemisraamistik (Cancun Adaptation Framework), mis peab toetama ja korraldama kliimamuutusega seotud meetmeid
täiskogu poolt. Riigikogule arutamiseks. Vaadatakse piisava regulaarsusega Rakendamine vaadatakse iga-aastaselt üle üle parlamentaarse debati käigus. riigieelarvestrateegia koostamise protsessis. Tähtajatu või üle 10 aasta Pikaajaline perspektiiv (enamasti 7-10 aastat). perspektiiv. Näiteid strateegilistest dokumentidest • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 • Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 • Looduskaitse arengukava aastani 2020 • Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ja selle rakenduskava • Eesti Maaelu arengukava 2014-2020 Keskkonnakaitse korralduse olemus
aastaga 8%. 2009. aasta detsembri keskel toimus Kopenhaagenis ÜRO kliimakonverents, kus pea kogu meie planeedi riikide juhid üritasid leida lahendusi kliimamuutuste probleemile. Lahenduste ja selgesõnaliste kokkulepeteni neil jõuda ei õnnestunud. Sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe oluliseks osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit USA dollarit. Kokkuleppe lisasse pandi kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. ÜRO kliimakonverents toimus 2010. aasta lõpus Mexico Citys. 1970 - ndatel aastatel võtsid austraallased D.Holgrem ja B. Mollison eesmärgiga kirjeldada loodusmustritel põhinevaid disainisüsteeme, selleks, et leida lahendust globaalsetele keskkonnaprobleemidele, kasutusele sõna permakultuur. Tänapäeval mõistetakse sõna
aastaga 8%. 2009. aasta detsembri keskel toimus Kopenhaagenis ÜRO kliimakonverents, kus pea kogu meie planeedi riikide juhid üritasid leida lahendusi kliimamuutuste probleemile. Lahenduste ja selgesõnaliste kokkulepeteni neil jõuda ei õnnestunud. Sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe oluliseks osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit USA dollarit. Kokkuleppe lisasse pandi kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. Järgnev ÜRO kliimakonverents toimub 2010. aasta lõpus Mexico Citys. 1970 - ndatel aastatel võtsid austraallased D.Holgrem ja B. Mollison eesmärgiga kirjeldada loodusmustritel põhinevaid disainisüsteeme, selleks, et leida lahendust globaalsetele keskkonnaprobleemidele, kasutusele sõna permakultuur. Tänapäeval mõistetakse sõna
aastaga 8%. 2009. aasta detsembri keskel toimus Kopenhaagenis ÜRO kliimakonverents, kus pea kogu meie planeedi riikide juhid üritasid leida lahendusi kliimamuutuste probleemile. Lahenduste ja selgesõnaliste kokkulepeteni neil jõuda ei õnnestunud. Sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe oluliseks osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit USA dollarit. Kokkuleppe lisasse pandi kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. Järgnev ÜRO kliimakonverents toimub 2010. aasta lõpus Mexico Citys. 1970 - ndatel aastatel võtsid austraallased D.Holgrem ja B. Mollison eesmärgiga kirjeldada loodusmustritel põhinevaid disainisüsteeme, selleks, et leida lahendust globaalsetele
annaabi.ee 
