· Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja kliburand Moreenrand Möllirand Järsakrand · Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab
sein. Sama mis pank 7 Mis on pankrand? Rand, kus mööda randa jookseb pank ehk klint. 8 Mis on rannikumadalik? Kui pank asub sisemaapool, siis see on panga ja mere vaheline ala. 9 Nimeta Eesti kõrgeim pank ja tema kõrgus Ontika pank. 56 meetrit 10 Mis on lauskrand? Madal, enamasti liivane rand 11 Kui pikk on Narva-Jõesuu ranna pikkus? 7,5 km 12 Mis on rusukalded? Kui laine on pangast lahti löönud suuri kivikamakaid 13 Mis on rannavall? Lained kuhjavad kokku mitmesajameetriseid jämedast kivimaterjalist valle 14 Mis on luide
omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas 10.1 Jõed Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik
aktiivsete vöönditega. Laht - maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa. Laid - väljakujunenud taimkattega, enamasti asustamata väike saar. Laidrannik - rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb palju väikesi saari. Laugrannik - rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega. Lauskmaa - laialdane väikeste kõrgusvahedega tasandik, mida liigestavad kõrgustikud, madalikud, orud ja lavamaad. Lauskrand - rand, mida iseloomustab setete kuhjumine. Lavamaa e platoo - järskude nõlvadega ääristatud ulatuslik ümbrusest kõrgem tasandik. Liustik e jääliustik - tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass. Eristatakse mandriliustikke ja lumepiirist kõrgemal tekkivaid mäeliustikke e oruliustikke. Looded e tõusja mõõn - maailmamere veetaseme perioodiline tõusja langus, mis tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu mõjul.
annaabi.ee 
