Aswnis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bar al-Ghazli suudmeni Bar al-Jabaliks, sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena.
Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu. Aastaringselt on keelatud kalapüük: kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool. KALASTUSLUBA Õngepüük Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikult kasutataval veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega Igaüks tohib harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest tasumise
haruldastele ebapärlikarpidele, lõhelistele jt kaladele sobivaks jõe-elukeskonnaks muuta. Lammutatud kopratamm Altja ojal Kalade lõksuna toimiv röövpüüdjate lemmikpaik - kalatrepp Sindis trepp takistab ka jõesilmu ja koha rännet potentsiaalsetele kudealadele kalad jäävad sinna lõksu või ei suuda kalatrepi suuet üles leida kalad tunglevad kümne meetri ulatuses trepi alumistel astmetel, kust nad tagasi ei lähe ja edasi ka ei pääse kalad ujuvad lühikese aja jooksul pidevalt üles- ning allavoolu, mis toob kaasa rändeviivituse ja kiire energia kulutamise
Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid
*Ganges-toitub sademetest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. *Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad. *missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab *Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p.
Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie ...
mussoonvihmad Mississippi – kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad, Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala Eelmise tunni põhjal: Niilus – voolab kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul , aeglane veevool Huang He – mussoonvihmad suvel,tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei – Ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p reostus 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1970.a merekaitse üldleping eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega 1974.a Läänemere konventsioon Ramsari (1971.a.) rahvusvahelisse tähtsusega märgalade konventsioon(Matsalu alates 1975) 13
mussoonvihmad Mississippi –kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad, Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala Niilus –voolas kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul, aeglane veevool Huang He –mussoonvihmad suvel, tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei –ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. Siseäravoolualad (Austraalia siseosa, Araali mere ümbrus), liiga kuiv, kaovad kõrbeliiva 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p Kliimasoojenemine, laevaõnnetused, meresügavustes olevad mürkained, põllumajandusreostus jõgede kaudu, tööstuse ja olme reoveed lähevad merre/jõgedesse 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. Püügikvoodid Kahepõhjalised tankerid
pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon.
elektronkaardil. JOONIS 1 Mõnikord on oluline, et lisaks radarile ja elektronkaardile oleks olemas ka videopilt. Sellist dubleerivat moodust kasutatakse mõne üksiku probleemse koha puhul ( kitsused, sõlmpunktid jne ) Mitmes VTS-süsteemid jälgivad suuri piirkondi. Sellepärast kasutatakse ühes VTS- süsteemis mitmeid radarisüsteeme ( radarijaamas, VTS-keskused jms )ja sidepidamissüsteeme. Näiteks: a. Maailma suurimaid VTS-süsteeme, mis hõlmab Saksa lathe, jõle Elbe suuet kuni Hamburgini, Jõe Weser suuet Bremeni ja Bremerhaveni sadamatega ja Jade jõge koos Wilhelmshaveni sadamaga, on kaetud katkematult 500 km ulatuses radaritega. Süsteem koosneb 38 radaripiirkonnast JOONIS 2 ( Saksa lahe VTS süsteem ) b. Rotterdami VTS-süsteem katab lisaks sadamale kogu oma basseinidega (u. 35 km Reini jõe suudmes) veel 38 meremiili merele (Hook of Hollandi põhjamuulist alates) ja 2
Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6
Läänemere lõunaossa, kus esimesel mere-eluaastal on välja püütud 10%, teisel 35% ja kolmandal 17% märgistatutest. Botnia lahe lõunaosast on püütud vaid kolm Eesti märgisega lõhet, üks teisel ja kaks kolmandal mere-eluaastal. Lõhe peamised toiduobjektid meres on kilu ja räim. Rikkalik söögilaud tagab kala kiire kasvu. Ühe kuni viie aasta möödudes pöörduvad lõhed tagasi kodujõkke, otsides õiget suunda päikese, hoovuste ja maa magnetvälja abil. Jõe suuet aitab leida erakordne lõhnamälu ja haistmine. Lõhe levik. Maailmas on lõhe looduslikult levinud vaid Põhja-Atlandil ning viimasega Põhjamere ja kitsaste Taani väinade kaudu napis ühenduses olevas maailma suurimas riimveekogus Läänemeres. Atlandi idakaldal ulatub lõhe leviala Portugalist (41º põhjalaiust) kuni Kara mereni, läänekaldal Connecticuti jõest Labradori poolsaare põhjatipuni. Põhjas küünib levila Islandi ja Lõuna-Gröönimaani. Atlandi lõhe paikne vorm nn
- õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus - vesi on pidevas liikumises ja seetõttu toimub soojusülekanne - suur soojushulk kulub vee aurustumisele
Puhatu on paljuski võtmeala paljudele liikidele on see vahetee nende rännus Ingerimaa ja Vahe-Eesti vahel. Põdrad ja karud tulevad siia Venemaalt üle Narva jõe ja siirduvad üle Alutaguse soo Vahe-Eestisse. Soouurijad on veendunud, et Puhatus on säilinud viimased suuremad siirdesooalad Eestis. [], [], [] Veestik Soostik toitub sademetest, põhjaveest ja moreenisisestest vetest. Eesvooluks on Narva jõgi ning Peipsi järv. Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta, suuet sellel ojal ei ole soo keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele ulatuvad ka põlevkivi kaevanduste eelkuivenduskraavid. Kaevandusest vee väljapumpamine moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete äravoolu. Kohati võib soostiku selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja kogub vett peamiselt raba läänepoolsetel aladelt. Ülemjooksul valgub oja kuni 100m laiusel
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Jagunevad: perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre ja sise-äravoolualad, jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. · Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. · Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon
vahetult kokku, aga Hiz juhtimine peab garanteerima, et vaid üks loogikaelement töötab. 2)Loogikaelementide väljund(transistor)id on lahtise kollektori või lahtise suudmega (MOP). Väljund pannakse vahetult kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. Takisti R valida käsiraamatu abil, kus on valemid R min ja Rmax arvutamiseks, nende vahelt ise valida sobiv. 3)On ainuvõimalik siis, kui pole Hiz ega lahtist kollektorit või suuet. Tuleb kasutada VÕI-elementi nagu MUX-i skeemis. 4. Negatiivne tagasiside võimendil Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad vastasfaasis, siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Negatiivse tagasiside tulemusena laieneb sagedusriba, suureneb võimendi sisendtakistus ning vähenevad mittelineaarmoonutused. Negatiivse tagasiside korral juhitakse osa väljundsignaalist tagasi inverteerivasse sisendisse. Võimendusastme võimendus sel juhul väheneb, sest signaal, mis
Varem tehti mätasotsakut vaid üksikdreenidele. Äravoolurenn tehakse murtavatest plaatidest, pikuti pooleks saetud asbo- torust või viimastel aastatel ka kahest raudbetoonist kolmnurksest külje- ja nelinurksest põhjaplaadist. Nii otsak kui ka äravoolurenn peavad takistama suudmetoru ümbruse uhtumist ja taimestikuga kinnikasvamist. Suudmete ehitusel peab suudmerenni alumine ots olema toestatud, et see ei vajuks ega libiseks. Suuet ei tohi ehitada puistepinnasele (oht tekib, kui suue ehitatakse hiljem kui kollektor ja vahepeal uhub kollektorist väljuv vesi suudme aluse sügavamaks. Eestis kehtivate normide järgi ei tohi suudmetoru olla uputatud. Selleks ehitatakse ta arvutuslikust veepinnast kraavis 15 cm kõrgemale. Kogemused näitavad, et 80-ndatel aastatel levinud kahest kolmnurksest küljeplaadist koosnenud konstruktsioon kiiresti (puuduliku järelvalve korral nõrkades pinnastes deformeerus).
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. Jõgikond - maa-ala, kus jõestik saab oma vee. (joonis 2.) Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus - jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Äravoolu mõjutavad tegurid:
suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bar al-Ghazli suudmeni Bar al-Jabaliks, sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Bar al-Abyaiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka `Abarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Abarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena. Seitsmes raamat: MINEA
pidurdamine vajalik tühikäigul. Tühikäigu- ja käivitusseadised karburaatoris. Segusiiber on tühikäigul peaaegu suletud. Peapihusti suudme juures pole siis küllaldaselt hõrendust ja mootor töötab korratult või koguni seiskub. Selle vältimiseks karburaatoritel ka tühikäigusüsteem. Selle põhiosad nagu peadoseerimissüsteemil pneumopidurdusega pihusti ja pidurdusõhku või emulsiooni reguleeriv nõel (Oli Druzbal). Tühikäigupihustil 2…3 suuet. Neist peamine mootori pool segukambris. See rakendub iseenesest seguklapi sulgemisel automaatselt, sest klapitaguses ruumis tekib tugev hõrendus. Kütuse liigset väljavoolu pidurdatakse õhuga. 2..3 suudme olemasolu tagab sujuva ülemineku tühikäigu väikestelt pööretelt keskmistele ja suurtele pööretele. Eesmise ava kaudu pihustisse pidurdusõhk, kui klapp on kinni. Selle avamisel kiire õhuvool tekitab hõrenduse ka teiste pihustite suudmete juures. Seega suureneb üldine
sõnad nagu näiteks take (võtma), sky (taevas), die (surema), anger (viha), hell (põrgu) ja ugly (inetu) on kõik vanapõhja juurtega. 13 Danelaw muutus omakorda tugipunktiks uute rüüsteretkede sooritamisel Prantsusmaale, kuni kuningas Charles III otsustas 911. aastal röövlid ära osta ning pakkus nende juhile Rollole Seine´i suuet ümbritsevaid maid, juhul kui too tõotab, et tõrjub tagasi rivaalitsevad viikingid. Rollo pidas kokkuleppest kinni ja kõigest mõne põlvkonna pärast said viikingitest normannid, kes võtsid üle alamate keele ja ristiusu. Rollo järeltulija kuuendast põlvest, Normandia hertsog Guillaume (William Vallutaja) sooritas 1066. aastal eduka sissetungi Inglismaale ja võttis oma võimu alla kogu sealse rahva. 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal 10. sajandi lõpust kuni 15
Lähe -koht, kus jõgi saab alguse. Suue -koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi -jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi -jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Jõestik -peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. Jõgikond -maa-ala, kus jõestik saab oma vee. Veelahe -kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus -jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. Jõe vooluhulk - vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. Delta -suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik -kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga -astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk -suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad -jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda KARST nähtus, mida põhjustab kivimite lahustumine vees
Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. ·Jõe langus - jõe lähte ja suudme veetaseme kõrguste vahe meetrites. ·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud,
·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. ·Jõe langus - jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites. ·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Jõeoru tüübid: Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
2000 a 17 tuhat. Emakeeleks on väga paljudele vene keel. Valgevenelaste arv Eestis on samuti seotud peamiselt 2. MS-le järgnenud protsessidega. Ka valgenenelastest räägib ¾ vene keelt. Soomlased- Ajalooliselt tihedad sidemed, kuid asutust pole olnud (sõbrakaubandus). Saame jagada ingerisoomlasteks ja ,,tava"-soomlasteks. Enamik Eesti soomlastest on päritolult ingerisoomlased. Kes nad on? Ala jääb kahele poole Neeva jõe suuet. Ingerimaa soomlased asustasid selle ala 17. Sajandil pms. Ida- Soomest. Peterburi linna asustamine jagas nende ala kaheks. Kõige rängemalt mõjusid reperessioonid ennem 2. MS. Hiljem valisid paljud ingerisoomlased elukohaks Eesti(kultuuriline ja usuline lähedus), paljud läkisd Ida-Eestisse kuna seal oli tööd. 1980. Aastate lõpust paljud siirdunud Soome. Emakeelsus 2000. aasta rahvaloenduse järgi: 4554 soome, 3701 eesti, 3534 vene keel. Miks me tänval soomlasi ei näe? Enamik on
o Peipsi veetaseme perioodiliste kõikumiste ja üleujututse mõju maastikele · Emajõe Suursoo o U 200 km 2 o Eestis omalaadne n.-ö. Deltapiirkond · Kastre-Perevald (Järvselja) · Mehikoorma künnisest lõunasse, valdavalt põllustatud alad o Räpina polder · Värska orglant · Piirissaar · Räpinast lõunas madalsood, üksikud liivakühmud, millel asustus · Beresje, ainuke vanausuliste küla Lõunapool Emajõe suuet · Asustus o Enamasti seotud Peipsiga o Vanausulised (Kolkja, Varnja, Kasepää, Piirissaar, Beresje) o Emajõe Suursoos soosaartel üksiktalud o Emajõest lõunapool segaasustus (Mehikoorma, meerapalu, ajalooliselt kuulunud Võrumaale) o Võhandu suudest lõuna pool setud 9.10.13 Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Lõuna-Eesti tunnusjooned · Kõige kõrgem ala · Tänapäeva ja aluspõhja reljeefi suur vaheldumine
49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning Tallinna merekindluse väeosad. Vastavalt Põhjarinde juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile Tallinn – Paide – Tartu: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, Hungerburgi ja Kroonlinna kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma Põltsamaa, Kambja ja Emajõe suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k Уздна (Засека)) kuni Peipsi järveni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini Narva lahest Pimestikust kuni Uusna külani[21]. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid 1. Eesti jalaväediviisi väeosad: staap ja 2
Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed, roostik, suurtarnad, sanglepad.)) Kui Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on suurem lang ülemjooksul, siis Põhja-Eesti jõgedel on suurem lang alamjooksul, põhjuseks paekalda ületamine. Seetõttu esinevad seal ka maalilised kärestikud ja joad. Üheks selliseks on 97 km pikkune Jägala jõgi, mis algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt ja suubub Ihasalu lahte. Umbes 4 km enne suuet langeb paeastangult alla üks Eesti kõrgeimaid - 8-meetrine Jägala juga. Lohusalu lahte suubuva 116 km pikkuse Keila jõe valgla pindala on 682 km2. Keila jõgi on ühtlasi Soome lahe vesikonna pikim jõgi. Jõe alamjooksul asub ligi 6 m kõrgune Keila juga. Pärnu jõgi on Eesti jõgedest teisel kohal nii pikkuselt kui ka pindalalt. Tema jõgikonda kuulub u 16 % Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Roosna-Alliku
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
