TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK......................................................................................................
51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk. Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine. Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on
b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.(galerii) (estonica) Pinnamood ja aluspõhi
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
ravimuda Ravimine Kuressaare, Haapsalu, Värska põlevkivi Kütteks, keemiatööstuse Aseri, Pannjärve toormena turvas Põllumuldade väetamine, Lavassaare, Tootsi, Sangla, farmides alusturbana, kütteks Puhatu, Epu-Kakerdi, Ellamaa Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest
aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit
hektari.Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine. Praeguseks on kaitsekorralduskavad olemas Matsalu ja AlamPedja looduskaitsealadel ning Soomaa rahvuspargil.Kuna Eestis on Ramsari konventsiooni nõuetele vastavaid väärtuslikke märgalasid tunduvalt rohkem kui seni kaitse alla võetud, siis ootavad oma järge rahvusvahelise tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala,
mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja
temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo(17 100 ha),Peedla (15 500 ha). Turba jaotamine Turbavarude jaotamine Eesti aladel on ebaühtlane, suurimaid on Ida-Virumaa lõuna osa ja Pärnumaa soode varud. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe- Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m
tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Näiteks kuuluvad siia nimistusse paljud dekoratiivsed taimed. Loomadest on siin nimistus ka varematel aegadel «kasulikeks» nimetatud liigid, samuti liigid, mis on naabermaades ja mujal Euroopas juba hävimisohus, kuid meil veel suhteliselt arvukad. Nende liikide kaitses on laiemas plaanis võtmepositsioonil just Eesti. 4)IdaVirumaal on moodustatud Muraka ning Paadenurme looduskaitsealad, moodustamisel on Puhatu looduskaitseala. Maastikukaitsealasid on maakonnas moodustatud 18. Neist tuntumad on Ontika, Oru, Kurtna ja Vaivara Sinimägede kaitsealad. Kaitstavaid parke ja puistuid on 26 objektil.
rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad.
ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke. Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka IisakuJõugaIlluka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved. Rannal... Seos inimkonnaga Alutagusel on traditsiooniliselt tegeldud soomaagist raua tootmisega (Rebu, Rääsa), kalapüügiga (Narva jõe ja Peipsi ääres), metsalangetamise, parvetamise ja puutööndusega. Viimane on olnud eriti iseloomulik Avinurme ümbruse küladele. Kuna põldu oli vähe, metsa aga palju, siis pärandati puutööoskust põlvest põlve
Kopli savimaardla Kolgaküla Aseri 477 KUNDA O2kn savimaardla savimaardla Kunda-Aru savimaardla Puhatu Toolse VOLHOVI Väo turbamaardla
akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 5) Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu-Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
Toila valla rahvastikuarv järgib üldist Eesti vähenemistrendi, mis on põhjustatud negatiivsest iibest ja väljarändest. 4 Joonis 2 Joonis 3 5 4. Maa, maakasutus Toila vallas on umbes pool valla pindalast talude ja ettevõtete käes. Sellest umbes kolmveerand on haritav maa. Ülejäänud ala on karja- või rohumaadena. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu – põhjaosa. 4.1. Maastik Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal, mida eraldab Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Põhja-Eesti rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja
Emajõe-Suursoo ja Piirissaare, Hiiumaa laidude ja Käina lahe-Kassari maastikukaitseala. Sookuninga looduskaitseala (http://www.ramsar.org...). 3 Matsalu rahvuspark oli Ramsari märgalade nimekirjas (toona looduskaitseala staatuses) juba Nõukogude Liidu ajal (Primack jt., 2008). Hiljemalt aastaks 2010 on planeeritud nimetada Ramsari- aladeks veel järgmised märgalad: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Näitsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu- Suurlaht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi ja Kootsaare-Mudaste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud, Hari kurk (Keppart, 2006). Milleks kaitsta märgalasid? Märgalad puhastavad vett, rabad reguleerivad aastaringselt pinnasevee taset ja jõgede veereziimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu
reguleerivad looduslikku äravoolu marjavarud, meevarud ravimtaimed soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku väävlirikkad raviveed turbamuda raviainena 31. Soode levik Eestis Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas. Ca 20% Eesti pindalast moodustavad sood. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. 32. Kuivendamise hüdroloogiline mõju Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. 33
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutu...
Maakondade asustustihedused (paare 1000 km2 kohta) on järgmised: - Võrumaa 4,3 - Tartumaa 3,4 - Ida-Virumaa 3,3 - Valgamaa 3,0 - Põlvamaa 1,9 - Viljandimaa 0,9 - Jõgevamaa 0,4 - Läänemaa 0,4 Pesitsustihedused meie tihedamalt asustatud piirkondades on järgmised: Emajõe-Suursoo kaitsealal 3,9 pesa 100 km2 kohta ja seitsme teadaoleva pesa keskmine kaugus uksteisest on 2,9 km. Karula Rahvuspargis oli 3,3 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 3,1 km ja Puhatu Looduskaitsealal 3,8 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 5,6 km. Omamoodi koloonia on asustatud Võru metskonna maadel, kus 10 km2 pesitseb kolm paari ja pesadevaheline keskmine kaugus jääb alla ühe kilomeetri. Darwini Rahvuspargis, Vologda oblastis, Venemaal pesitsevad kalakotkad samuti kompaktsete gruppidena, kus pesade vahekaugus on 0,25- 4 km ( et al 2002). Täiskurn, haudevältus ja lennuvõime saavutamine. Pesa kohendamist alustab kalakotkas aprillis peale saabumist
Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelinnud- linnud, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA, Haapsalu- Noarootsi märgala. Varunimekiri: Väike väin, Puhatu sookompleks (Puhatu LKA), Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA) Washingtoni konventsioon (CITES)- ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Bonni konventsioon- konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest. Berni konventsioon- Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Rio de Janeiro) -Cartagena (bioloogiline ohutus-
Hagudi, Vaharu, ) • Kõrgustiku ääreala ( soosaarterikkad suured sood, karstiveed, allikad: Keava, Loosalu, Epu-Kakerdi (417 km2), Kakerdaja, Selli, Roosan- Alliku, Endla soostik) • Vooremaa (madalsood, järvelise tekkega: Kivijärve, Kaiavere) VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond (31%) • Peipsi nõo põhjaosa (vettpidavad setted, rannamoodustised; peamiselt raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%)
Eesti Ramsari alad I: Matsalu RP; Alam-Pedja LKA; Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA; Endla LKA; Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA; Muraka LKA; Nigula LKA; Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA; Vilsandi RP; Soomaa RP. Eesti Ramsari alad II: Laidevahe LKA (Siiksaare laht); Sookuninga LKA; Agusalu LKA; Leidisoo; Lihula MKA; Luitemaa; Haapsalu- Noarootsi märgala; Nigula ja Sookuninga kuuluvad Põhja-Liivimaa piiriülese märgala kompleksi. Eesti varunimekiri: Puhatu LKA; Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala); Vasknarva vanajõgede luht – Struuga MKA; Avaste soo; Nätsi-Võlla LKA; Paope LKA; Kõrgessaare-Mudaste hoiuala; Rahuste LKA; Kaugatoma-Lõu hoiuala. Washingtoni konventsioon (CITES): Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. EM: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Elevant, angerjas, tiiger.
· 2)võtta kalalt ca. 20 soomust · 3)mõõta kala pikkus ja kaal · 4)kalaliik · 5)sugu · 6)püügi koht ja kuupäev · 7)püügi vahend · 8)saata andmed: * Põlula Kalastuskeskusesse * Eesti loodushoiu keskusesse * Tartu/Eesti Mereinstituuti 118. Milliseid ül. täidab looduskaitseala? On kaitseala , mis on loodud säilitamiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks 119. Nim. looduskaitsealasi ja kir.? · Puhatu looduskaitseala kaitstakse: Boroni jõe orgu ja ürgmetsasid, kuulus linnuala ja suurima soostiku poolest · Alam-pedja looduskaitseala kaitstakse: rikkumata veereziimi ja ühtset loodusmaastikku kuulus suursoode ja erinevate metsatüüpide poolest · Luitemaa looduskaitseala kaitstakse : rannaniitusi , soo- ja metsakooslusi kuulus luidete poolest 120. Milliseid ül. täidab looduspark ja maastikukaitseala? Maastikukaitseala e
· 2)võtta kalalt ca. 20 soomust · 3)mõõta kala pikkus ja kaal · 4)kalaliik · 5)sugu · 6)püügi koht ja kuupäev · 7)püügi vahend · 8)saata andmed: * Põlula Kalastuskeskusesse * Eesti loodushoiu keskusesse * Tartu/Eesti Mereinstituuti 117. Milliseid ül. täidab looduskaitseala? On kaitseala , mis on loodud säilitamiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks 118. Nim. looduskaitsealasi ja kir.? · Puhatu looduskaitseala kaitstakse: Boroni jõe orgu ja ürgmetsasid, kuulus linnuala ja suurima soostiku poolest · Alam-pedja looduskaitseala kaitstakse: rikkumata veereziimi ja ühtset loodusmaastikku kuulus suursoode ja erinevate metsatüüpide poolest · Luitemaa looduskaitseala kaitstakse : rannaniitusi , soo- ja metsakooslusi kuulus luidete poolest 119. Milliseid ül. täidab looduspark ja maastikukaitseala? Maastikukaitseala e
20 soomust · 3)mõõta kala pikkus ja kaal · 4)kalaliik · 5)sugu · 6)püügi koht ja kuupäev · 7)püügi vahend · 8)saata andmed: * Põlula Kalastuskeskusesse * Eesti loodushoiu keskusesse * Tartu/Eesti Mereinstituuti 118. Milliseid ül. täidab looduskaitseala? On kaitseala , mis on loodud säilitamiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks 119. Nim. looduskaitsealasi ja kir.? · Puhatu looduskaitseala kaitstakse: Boroni jõe orgu ja ürgmetsasid, kuulus linnuala ja suurima soostiku poolest · Alam-pedja looduskaitseala kaitstakse: rikkumata veereziimi ja ühtset loodusmaastikku kuulus suursoode ja erinevate metsatüüpide poolest · Luitemaa looduskaitseala kaitstakse : rannaniitusi , soo- ja metsakooslusi kuulus luidete poolest 120. Milliseid ül. täidab looduspark ja maastikukaitseala? Maastikukaitseala e
soodsas kliimavöötmes ja seetõttu leidub seda maavara rohkesti - sood hõlmavad ligi viiendiku maismaast. Turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, kuid võib ulatuda ka kuni 10 meetrini. Turvas on vajalik kütteturba (briketi), lautadesse alusturba ja väetise tootmiseks. --- 37 Turvas kasvab aeglaselt, umbes millimeeter aastas, tema kaevandamine ei tohiks ületada looduslikku juurdekasvu. Suurimad turbavarud on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu. Suur osa turbast eksporditakse. Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda üleriigilise tähtsusega maardla on Mullutu-Suurlahes, kasutakse ka Haapsalu muda. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi liitri kohta. Tähtsamad mineraalvee leiukohad on Värska, Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
6.4. Biotoobid agroökosüsteemis. - *Põllud; *püsirohumaad: heina- ja karjamaad; *põlluservad; *Hekid; * teeservad; *põllupuud ja puudetukad; *puuviljaaiad. 7. Sood. 7.1. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. Madalsoo- siirdesoo- raba. Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu- Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).[5] Madalsood on jaotunud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid madalsoid leidub põhiliselt Saaremaal ja mandri lääne- ning loodeosas. Liigivaeseid madalsoid leidub Ida-Eestis ja allikasoid vähesel määral üle kogu Eesti. Rohu- siirdesoid leidub Lääne- ja Kesk-Eestis ja ka ümber Põhja-Eesti suurte rabade. SOO on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke.
aastal Eesti kooslusi põhja- lõunasuunaliselt läbiva matkaraja kogupikkusega 370 km, mis ulatub Lahe- maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuut maakonda, kahte rahvusparki (Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksat kaitseala. Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad (umbes 70% ulatuses). Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus- koormus on oluliselt vähenenud. 4
o veelind – lind, kes ökoloogiliselt sõltub märgaladest o Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Piirissaare MKA, Endla LKA, Hiiumaa laidude MKA, Käina lahe-Kassari MKA, Muraka LKA, Nigula LKA, Puhtu-Laelatu LKA, Nehatu LKA, Vilsandi RP, Soomaa RP, Laidevahe LKA (Siiksaare laht), Sookuninga LKA, Agusalu LKA, Leidisoo, Lihula MKA, Luitemaa, Haapsalu-Noarootsi märgala, Puhatu LKA, Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala), Vasknarva vanajõgede luht (Struuga MKA), Avaste soo, Nätsi-Võlla LKA, Paope LKA, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Rahuste LKA, Kaugatoma-Lõu hoiuala Berni konventsioon: o sõlmiti 1979. aastal, jõustus 1982. aastal o teema: Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Rio de Janeiro):
1 - 4 paari Nõva-Osmussaare Puhatu 5 - 12 paari Muraka 13 - 36 paari
Töötati välja ümbervallitamise süsteem koos. Tootsis on tehtud ja eksporditud masinaid. Alates 1996 aasta novembrist on Tootsi Turvas eraaktsiaselts. Aastast 2002 kuulub kontserni VAPO OY Paikneb tootmisüksustena: Pärnumaal Tootsi ja Lavassaare vallas, Ida Virumaal Puhatus, Harjumaal Turba asulas ja Peningis. Brikettitehas lõpetas tootmise 2011.aasta alguses. RAS Oru. I järk 1964 a. 125000 t/a. Toodab Sirgala karjääride alla minevatelt aladelt. II järk Puhatu baasil 1969. a. 125000 t/a. 1987. a. tootis 34 % projektvõimsusest (suured tulekahjud, sest suured väljakud). Praeguseks ajaks mitmete ebaõnnestunud erastamiste jm tõttu tehas on oma tegevuse lõpetanud. RAS Sangla. 1975. aastal valminud tehases Puhja alevis toodetakse briketti 50000 t/a. Tehases on ka katlamaja auru põhjal, millega varustatakse alevit, ka elektri tootmise võimalus. Kokku oli briketi tootmise võimsust 425 000 t/a. Üheksakümnendate alguses toodeti alla 200 000 t/a (1992
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõredalt kased, tarnastik, turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest.
· Soo toitub osaliselt põhjaveest, aga ka sademeveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. · Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid. · Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. · Ülemineuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. · Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõrdalt kased, tarnastik) · Siirdesoole on iseloomulikud sookask ja madal kask segus männgia. Lääne-Eestis ka porss (?) Rabad · Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas (turasamblaturvas).
140. Sood ja nende areng. Soode kasutamine ja kaitse. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Meil on 9836 rohkem kui 1 hektari suurust sood. Nende kogupindala ületab miljon hektarit. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Mujal Euroopas on need loodusmaastikud praktiliselt hävinud. Sealsed sood on juba aastasadade eest põllu- ja metsamaa saamiseks kuivendatud. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha) ning Peedla (15 500 ha) soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo maastikukaitseala. Soode kasutamine Sood hakkasid tekkima pärast viimast mandrijäätumist (ca 8000–10 000 aastat tagasi). Jää alt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
