Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maret Vihman TÜNK Page 1 Eesti loodus. LÄÄNEMERI Maria Tsatsuro KELA 1 Täida Kooliatlase või loengu põhjal: SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiuma...
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps.
noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal adavere lähedal. Äärmuspunktid mandril põhi pärispea ps, purekari neem, lõuna naha talu peetri jõe ääres, ida Narva, lääs Noarootsi ps, Merel põhi Vaindloosaar, lääs Saaremaal Nootamaa talu
rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 meremiini 1917. aastal oli Lääne- Eesti saartel 15'000 meest, hiljem lisandus sinna veel 7000 meest nendeseas Eesti 1. polku kaks jalaväge. Laevaväeks olid 2 vana Vene soomuslaeva, 3 ristlejat ja 33 hävitajat, lisaks väiksemad laeva Saksa dessant Saaremaale operatsioon Albion 12. oktoober 1917 17. oktoober 1917 Operatsiooni läbiviijaks oli Hugo von Kathen
Kui C=>K siis liidame C+273K Kui K=>C siis lahutame K-273K A POOL. 1. ida, Euroopa, Läti, lääne, tugevasti, 1500, väiksemaid, Valgevene. 2. 1) Kõpu ps 2) 58°55' N, 22°6' E 3) 2,7cm 50km 2,5cm x km V: 46,3km. 3. Tehakse aerofotosid, mõõdetakse, kontrollitakse, monteeritakse aerofotod kokku. 4. 1) 1cm:0,2km 2) Lõik: 15cm 3) Et kogu Eesti mahuks kaardile ära, muidu väiksele kaardile ei mahu kõik ära. 5. 1) Matsalu 2) Viimsi 3) Pakri 4) Narva 5) Vaindloo 6) Irbe 7) Pärispea 8) Piirissaar 9) Soela 10) Narva 6. 1) Voolusuund: ülevalt alla 2) 450m 3) V-T-T 5. 1) 3 2) 5 3) pinnakate-Devoni liivakivi-Siluri lubjakivi-Kambriumi savi. 6. kristalsetest kivimitest, graniit, kilpideks, ei paljandu, lõuna, tasandikuline. 7. 1) 3 2) Põhja-Eestis paljanduvad vanemad kivimid kui Lõuna-Eestis. 8. 1) Ida-Euroopa 2) Aluskorrast, pealiskorrast & pinnakattest.
miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Nafta ja maagaas ◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi kivimites Läänemere lõunaosas (Poola, samuti Leedu ranniku lähedal). Taolisi väga väikesi naftamaardlaid on kasutuses olnud Gotlandi saarel ja selle lähikonnas, Rootsis. ◦Kaudsete andmete alusel võiks nafta leidumise suhtes kõige potentsiaalsem olla Irbe väina piirkond Energeetilised maavarad Nafta ja maagaas Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60– 70% kogu maailma varust. Praeguseks teatakse sadu leiukohti šelfialadel, kuid seni ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht, kus paikneb ligi 60% maailma naftavarust. Pärsia lahes on ka palju maagaasi, s.o 40% maailma maagaasivarust.
Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa,
Saareste (II: 7-9) eristab eestikeelseid, võõrkeelseid ja värdnimesid. Võõrkeelsed nimed võivad olla heebrea (piiblinimed nagu Aabram, Aron, Eenuk, Herodes, Hiiop, Iisreal, Joonas, Simson, Taavit) või kreeka-ladina (Angelus, Brutus, Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima. Esineb poolakeelseid (Jankovits, Pinkovski, Sapotsky), lätikeelseid (Gailit, Irbe, Kakit, Naut, Maltenek, Viitol), Põhja- Eestis ka soomekeelseid nimesid (Pokkinen, Varma, Mehu, Hanko). Lääne-Eestis harva, märksa sagedamini Ida-Eestis tuleb ette venekeelseid perekonnanimesid (Poleshtshuk, Ostrov, Melnik, Beljäev, Mihkelev, Sabolotnõi, Ivask, Ratnik). Rannarootslaste aladel on pandud rootsikeelseid nimesid (Polding, Punding, Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.)
Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal?
aastal Soome ja Eesti rannikul rannakaitsepositsiooni ehitamist. Seda tuntakse Imperaator Peeter Suure merekindlusena. Lääne-Eesti saartele jõuti ehitustöödega alles 1915. aastal. 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Võimalikesse dessandi maabumise piirkondadesse ehitati traattõkked ja kaevikud. Alates sõja algusest oli Vene merevägi vette lasknud ligi 38 500 miini, ainuüksi Irbe väina pandi 10 000 miini. Lääne-Eesti saartel oli 1917. aastal ligi 15 000 meest. Hiljem lisandus veel umbes 7000, nende seas ka 1. eesti polgu kaks pataljoni. Kaitset juhtis siin kontradmiral Dmitri Svesnikov ja tema staabiülem oli kapten Nikolai Reek. Vene laevastiku merejõud Liivi lahel koosnesid kahest vanast soomuslaevast (Slava ja Grazdanin), 3 ristlejast ja 33 hävitajast, lisaks väiksemad laevad. Liivi lahe laevastikku juhtis viitseadmiral Mihhail Bahhirev.
19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22. juulil tulistasid Saksa kaatrid Abruka juures kahureist Läti jäämurdjat ,,Lcplsis". See sai vigastada ja pukseeriti Vene traaleri poolt Roomassaare sadamasse. Siin võeti talt maha Mõntu määratud torpeedolast, seejärel lasti otse kai ääres uppuda. Sama aasta sügisel tõsteti ,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11. augustil sõitis Suures väinas magnetmiinile Eesti miiniveeskja ,,Suurop". 40 mehest pääses 25. 19. augustil sõitis Kumari laiu juures magnetmiinile Eesti jäämurdja ,,Merikaru"; kogu meeskond hukkus. 29. augustil pommitati Triigi sadamas põhja Eesti aurik ,,Helge". ,,Helge" oli Saaremaale
· Valdis Valters o Maailmameister (1982) o Euroopa tsempion (1981, 1985) · Andris Biedrins Warriors · Sandis Valters Riia VEF · Armands Skele Kalev/Cramo JÄÄHOKI · Karlis Skrastins NHL, Stars · Sandis Ozolins NHL, Dinamo · Arturs Irbe NHL väravavaht TUNTUIMAD · Ernestes Gulbis tennis SPORTLASED · Maris Strombergs BMX kuld 2008 · Martins Rubenis kelgutamine 2006 pronks · Viktors Scerbatihs tõsta pronks 2008 · Igors Vihrovs võimleja kuld 2000 · Aigars Fadejevs kiirkõnd hõbe 2000 WALTER ZAPP · Baltisaksa leiutaja
Süvikukudulestade mari on pelaagiline, rannikukudulestadel ainult väga lühikese hôljumisvôimega. (Mikelsaar, 1984) Lesta leidub kogu eesti ranniku ulatuses, kuigi Soome lahe idaosas ja Riia lahes on teda vähem. Vahest leidub lesta ka magevees, peamiselt jõgede estuaarides. Lest asustab peamiselt liivaseid, saviseid põhjasid; nooremad isendid madalamates kihtides kui vanemad. Ida Gotlandi populatsiooni nooremad isendid levivad peamiselt Irbe väinas ja seda ümbritsevatel aladel. (Vitinsh, 1988; ref. Ojaveer & Drevs, 2003) Suvel, intensiivsema toitumise perioodil, on täiskasvanud lestad 30-40 m sügavusel. Sügisel ja talvel lähevad nad sügavamale (80-100 m). Sigimisperioodil kogunevad lestad 5 kudemisalade ümber süvikutesse või hoiavad Soome lahes rannikumadalike lähedusse. (Westin, Aneer, 1987; ref. Ojaveer & Drevs, 2003)
rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal.
koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ja mängis sõja võitmises väga olulist rolli.[4] 11. oktoobril (28. septembril vkj) 1914 torpedeeris saksa sõjamerejõudude allveelaev U-26 Soome lahes vene ristleja Pallada. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest[5]. 1. mail 1915 (18. aprill vkj) Saksa laevastiku kallaletung Ruhnu saarele. Osalesid hävitajad V 108 ja V 107 kaptenleitnant Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja Thetis ja hävitaja S 148 olid ootel Irbe väina suudmes. Saarelt vaenlasi ei leitud, piirduti majaka peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Tagasiteel tulistati Kolka neemel ja Sõrve säärel asuvaid majakaid[6]. 1915. aasta augustis tegid Saksamaa mereväe laevad reidi Pärnu lahte ning dessanti kartes õhiti Pärnus rida ehitisi, sh ka Waldhofi tselluloosivabrik. 1916. aasta suvel tegid 11 Saksa torpeedokaatrit vasturünnaku vene laeva poolse saksa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
