50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Telekava123456
Õppematerjali autor
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorr
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(3
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Vee juurdetu
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun t
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mätastevahelistes
kaart selgemaks. Kaardil on mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn (1154?). Lisaks Pärnu ja Hanila. Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast: · Mappae mundi nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid. Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid