Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood ?
  • Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi ?
  • Mida nimetatakse maavaradeks ?
  • Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad ?
  • Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks ?
  • Mis on riimvesi ?
  • Miks on Läänemeri väga reostunud ?
  • Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt ?
  • Millest moodustuvad siseveed ?
  • Kust saavad Eesti jõed oma vee ?
  • Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed ?
  • Kuidas on Eesti järved tekkinud ?
  • Millised on Eesti suuremad järved ?
  • Kuidas kujuneb põhjavesi ?
  • Kuidas puhastatakse vett ?
  • Millised mullad on Eestis iseloomulikud ?
  • Miks on Eesti taimestik liigirikas ?
  • Milliste ookeanide ja meredega piirneb Euroopa ?
  • Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused ?
  • Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul ?
  • Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa ?
  • Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat ?
  • Mis on tsüklon ?
  • Millist ilma see toob ?
  • Millest sõltub pinnaveekogude tihedus ja veerohkus ?
  • Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest ?
  • Kui mujal Euroopas ?
  • Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas ?
  • Kuidas muutub taimkate ühe loodusvööndi piires läänest itta liikudes ?
  • Millest sõltub kõrgusvööndilisus mäestikes ?
 
Säutsu twitteris
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT
EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS
Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.)
Rannajoon : Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.)
Saared: Üle 1500(neist asustatud 20)
Pindala: 45 227 ruutkm
Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest)
Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl)
Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip)
Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos
Paikneb: Läänemere ääres
Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja
Kliimavööde : Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline
Loodusvöönd : segametsavöönd
GEOLOOGILINE EHITUS
Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast .
Pinnakate - pealiskorra pindmine , pudedatest setetest osa.
Aluspõhi
Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast.
Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud , mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal.
Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.
Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted.
Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse ( Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel).
Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.
Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid .(meri oli elustikurikas(siluris samuti)).
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused.
Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke.
Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale).
Pinnakate
Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid.
*Peamiseks materjaliks: Moreen (erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest( turvas ,muda) setetest.
*Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke.
*Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene.
*Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja.
Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega.
*Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi ( kõrgus:7m/ ümbermõõt :58m)
*Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit ).
PINNAMOOD
Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest.
Pinnavormid : maakoore pealispinna osad.
Eesti reljeefi suurvormid : Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas.
Kõrgustik : ümbrusest kõrgem ala.
Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.( tasase pinnamoega kulutuskõrgustik)
Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik)
(mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge)
Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m
Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m
Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m
(rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud . Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod .)
Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema( Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m
Lavamaa : ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik , neid ääristavad astangud (enamasti)
NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood , nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud)
Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo).
Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa .
Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks)
*Lääne-Eesti madalik : soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi).
*Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud.
Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel.
Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu.
Orund : piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed)
PINNAMOE KUJUNEMINE
Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood?
*Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni.
* Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid – kõrgustikud, lavamaa ja nõod.
*Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks)
*Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud.
Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi?
*Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus.
*Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi.
*Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega.
*Mandrijää taandus kagust loodesse!!
*Jääserv ei taandunud ühtlaselt.
*Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted.
*Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud)
PINNAVORMIDE KUJUNEMINE
Mandrijäätekkelised pinnavormid
*Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel.
Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine .
*Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid .
Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm.
*Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul)
Otsamoreen : piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje.
Nt. Vaivara Sinimäed , Lääne-Saaremaa kõrgustik.
Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje
Nt. Kõrvemaal
Mõhn : ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje.
Nt. Kõrvemaal, Kurtnas
Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje.
Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus?
  • Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus.
  • Kesk-Eesti, kus leidub palju voorestikke (kulutus-kuhjevorme)
  • Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustikud vööndi, kus on palju tööd teinud liustike kuhjav tegevus.
    Muud pinnavormid
    Vooluveetekkelised pinnavormid
    Jõeorud- kõige suuremad vooluveetekkelised pinnavormid.
    *Kiire vooluga orgudel toimub põhjaerosioon. Selle käigus muutub sängorg sälkoruks.(ülemjooksul)
    *Sälkorus vool aeglustub ning toimub küljeerosioon. Põhja- ja küljeerosiooni tasakaalustumisel areneb see edasi moldoruks.(kesk- ja alamjooksul)
    *Moldoru arengu jätkudes muutub küljeerosioon suuremaks kui põhjaerosioon ning selle käigus kujuneb lammorg.
    Kaldavall - tekib suurvee ajal, kui jõgi ujutab ümbruse üle ning kuhjab jämedateralise materjali voolusängi lähedusse.
    Soot - suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul)
    Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist
    Meretekkelised pinnavormid
    Rannabarrid - uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid.
    *Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes.
    *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks.
    Maasääred - rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #1 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #2 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #3 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #4 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #5 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #6 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #7 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #8 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #9 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #10 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #11 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #12 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #13 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #14 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #15 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #16 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #17 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #18 Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Telekava123456 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    15
    doc
    Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
    57
    doc
    Eesti loodusgeograafia konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    80
    doc
    Euroopa ja loodusgeograafia
    14
    doc
    Eesti geograafia
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    30
    doc
    Põhikooli geograafia eksamimaterjal



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun