Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte (0)

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT
EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS
Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.)
Rannajoon : Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.)
Saared: Üle 1500(neist asustatud 20)
Pindala: 45 227 ruutkm
Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest)
Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl)
Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip)
Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos
Paikneb: Läänemere ääres
Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja
Kliimavööde : Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline
Loodusvöönd : segametsavöönd
GEOLOOGILINE EHITUS
Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas.
Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast .
Pinnakate - pealiskorra pindmine , pudedatest setetest osa.
Aluspõhi
Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast.
Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud , mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal.
Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.
Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted.
Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse ( Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel).
Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.
Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid .(meri oli elustikurikas(siluris samuti)).
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused.
Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke.
Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale).
Pinnakate
Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid.
*Peamiseks materjaliks: Moreen (erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest( turvas ,muda) setetest.
*Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke.
*Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene.
*Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja.
Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega.
*Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi ( kõrgus:7m/ ümbermõõt :58m)
*Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit ).
PINNAMOOD
Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest.
Pinnavormid : maakoore pealispinna osad.
Eesti reljeefi suurvormid : Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas.
Kõrgustik : ümbrusest kõrgem ala.
Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.( tasase pinnamoega kulutuskõrgustik)
Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik)
(mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge)
Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m
Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m
Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m
(rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud . Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod .)
Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema( Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m
Lavamaa : ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik , neid ääristavad astangud (enamasti)
NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood , nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud)
Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo).
Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa .
Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks)
*Lääne-Eesti madalik : soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi).
*Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud.
Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel.
Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu.
Orund : piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed)
PINNAMOE KUJUNEMINE
Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood?
*Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni.
* Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid – kõrgustikud, lavamaa ja nõod.
*Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks)
*Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud.
Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi?
*Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus.
*Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi.
*Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega.
*Mandrijää taandus kagust loodesse!!
*Jääserv ei taandunud ühtlaselt.
*Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted.
*Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud)
PINNAVORMIDE KUJUNEMINE
Mandrijäätekkelised pinnavormid
*Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel.
Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine .
*Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid .
Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm.
*Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul)
Otsamoreen : piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje.
Nt. Vaivara Sinimäed , Lääne-Saaremaa kõrgustik.
Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje
Nt. Kõrvemaal
Mõhn : ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje.
Nt. Kõrvemaal, Kurtnas
Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje.
Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus?

Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus.

Kesk-Eesti, kus leidub palju voorestikke (kulutus-kuhjevorme)

Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustikud vööndi, kus on palju tööd teinud liustike kuhjav tegevus.
Muud pinnavormid
Vooluveetekkelised pinnavormid
Jõeorud- kõige suuremad vooluveetekkelised pinnavormid.
*Kiire vooluga orgudel toimub põhjaerosioon. Selle käigus muutub sängorg sälkoruks.(ülemjooksul)
*Sälkorus vool aeglustub ning toimub küljeerosioon. Põhja- ja küljeerosiooni tasakaalustumisel areneb see edasi moldoruks.(kesk- ja alamjooksul)
*Moldoru arengu jätkudes muutub küljeerosioon suuremaks kui põhjaerosioon ning selle käigus kujuneb lammorg.
Kaldavall - tekib suurvee ajal, kui jõgi ujutab ümbruse üle ning kuhjab jämedateralise materjali voolusängi lähedusse.
Soot - suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul)
Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist
Meretekkelised pinnavormid
Rannabarrid - uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid.
*Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes.
*Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks.
Maasääred - rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem.
Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest .
Karstivormid
*Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist.
Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri.
Positiivne karstivorm: ’’kivilaud’’ Kostivere karstialal.
*Eestis u 30 karstikoobast, pikim 54m asub Kata karstialal.
Tuuletekkelised pinnavormid
*Luited- tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub , tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa poole seejärel tekivadki luited
*Mandriluited ja rannaluited.
Rannaluited: Nt. Narva-Jõesuus, Nõval
Mandriluited: Nt. Võrtsjärve nõos, Alutagusel
Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud.
Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel).
Elutekkelised pinnavormid
*Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes.
*Soode pinnavormid on laukad , älved, rohu-ja samblamättad.
*Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad.
*Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid.
MAAVARAD , NENDE TEKE JA KASUTAMINE
Mida nimetatakse maavaradeks?
*Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada.
*Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla !
*Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi , fosforiit, paekivi , turvas, mineraalvesi jne.
Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad?
Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases.
*Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett .
*Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud.
*Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda.
Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim , teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal.
*Elektrienergiat toodetakse.
*Põlevkivi on vaja aherainest puhastada .
*Narva karjäär .
*Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi.
* Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi.
*Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted.
*Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste , katusekivide jms tootmiseks.
*Üks olulisemaid maavaru on turvas.
*Seda ammutatakse freesimise teel.
Nt. Kirde-Eestis Orul
* Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks.
*Tarbimine ületab juurdekasvu .
*Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil.
KLIIMA
Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks?
*Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele.
Mereline kliima: sademete rohke, väike temp. Kõikumine
Mandriline kliima: sademete vähesus, suur temp. Kõikumine
*Üleminekuline e. paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.
*Peamiseks Eesti kliimat kujundavaks teguriks on päikesekiirguse juurdevool ja Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid.
Eesti kliimat kujundavad tegurid
Päikesekiirgus
*Kiirguse jaotumist mõjutab kaugust merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikesekiirte suhtes.
*Rannikualad saavad päikesekiirgust kõige rohkem, kõige vähem kõrgustikud, need on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad.
Õhumassid
*Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk alaneb .
*Kujuneb madalrõhuala , milles tekivad tsüklonid.
*Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja.
*Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta .
*Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel , kus valitsevad laskuvad õhuvoolud.
*Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid.
*Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad .
*Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane.
Aluspind
*Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad.
*Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved.
*Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal.
Eesti kliima piirkondlikud erinevused
*Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri .
*Õhutemp. , sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest.
*Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest.
*U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis , mis takistab pilvede teket.
*Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma.
*Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid.
*Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem.
Õhutemperatuur

• Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval.
  
• Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus
  

*Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli.
Tuuled
*Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled .
*Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled.
*Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks.
Sademed
*Eestis sajab keskmiselt 550-800mm.
*Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes.
*Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini.
*Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel.
*Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul.
*Lumi sulab enne saartel, siis mandril.
Kliima muutumine
Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi.
*Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad.
LÄÄNEMERI
Mis on riimvesi ?
*Läänemeri on poolsuletud sisemeri.
* Veemass kujuneb: jõgede magevee , läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli , mis on 4x väiksem maailmamere omast).
*Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik.
Eesti rannikumeri
*Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist , madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik.
*Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine , mageda jõevee suur sissevool , halb ühendus Põhjamerega.
*Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis.
Termokliin - temperatuuri järsu muutuse kiht
Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht
Miks on Läänemeri väga reostunud ?
* Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik.
*Lisaks saastavad veel vask, nikkel , plii, elavhõbe jne.
Eutrofeerumine - ehk vohamine
Rannatüübid
*Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus.
*Lausk- ja järsakrannad.
*Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit – millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad )
*Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega.
Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal?
*Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel.
*Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje.
* Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud , hästi näha)
*Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke.
*Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad.
*Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel.
*Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred.
*Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega.
Läänemere areng
*Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine.
Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt?
*Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta – Balti jääpaisjärv.
*Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri.
*Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus.
*Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega.
*Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a.
SISEVEED
Millest moodustuvad siseveed?
Põhjavesi - kogu maasisene vaba vesi
Pinnavesi - alatised veekogud, kanalid, kraavid , ajutised veekogud jne
*Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise .
Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas.
Jõed
*Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda : Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe
*Oluline veelahkmeala – Pandivere kõrgustik
Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab
*Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas.
*Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida.
Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites
Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul)
Kust saavad Eesti jõed oma vee?
*Sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest.
*Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus .
Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed?
*Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed.
*Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda.
*Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda.
Järved
*Eestis 1200 järve.
*Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast.
*Keskmine järvede sügavus alla 4m.
*Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m.
*Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik.
*Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa.
Kuidas on Eesti järved tekkinud ?
*Enamik mandrijäätekkelised.
* Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks.
*Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid).
*Pandrivere kõrgustikul karstijärved.
*Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne)
*Tehisjärved( Narva veehoidla )
*Mineraal- ja toitainetevaesed järved on selgeveelised. ( Äntu Sinijärv )
Millised on Eesti suuremad järved?
*Peipsi järv ( Peipsi järv põhjas, Pihkva järv lõunas ja neid ühendab Lämmijärv(väinataoline))
Üks Ida-Euroopa kalarikkamaid järvi.
*Võrts järv on suurim ainuüksi Eesti piiridesse jääv veekogu.
Mõned saared Võrts järves ( Tondisaar)
Põhjavesi. Veekogude kasutamine ja kaitse
Põhjavesi- maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega veehorisontides.
Pinnasevesi - kõige ülemine, enamasti pinnakattes olev surveta põhjaveekiht (aluspõhjakihtides on survega vesi)
Kuidas kujuneb põhjavesi ?
*Pinna pool vesi magedam, aga kui valgub sügavamale, siis soolsus kasvab.
*Suure mineraalainete sisaldusega põhjavees leidub joodi, broomi jne., mis annavad veele ravitoime.
*Õhukese pinnakattega aladel on põhjavesi reostusohtlik.(kergesti reostuvad)
Siseveekogude kasutamine ja kaitse
*Suuremad veetarbijad Põhja-Eestis on tööstusettevõtted. Olukordade leevendamiseks kasutatakse veehoidlate vett ja põhjavett.
Kuidas mõjutab inimene pinna- ja põhjavett?
*Põhjavett tuleb kaitsta ülemäärase tarbimise ja reostuse eest.
*Kõige parem oleks reostust vältida isoleerides.
*Pandivere kõrgustiku kaitsmiseks on loodud Pandrivere veekaitseala.
Kuidas puhastatakse vett?
*Jõgede ja järvede heaks kaitseks reostuse eest on kaldataimestik.
*Linnades on ehitatud puhastusseadmeid, kus reostunud vesi puhastatakse ning seejärel lastakse uuesti loodusesse ringlema.
*Reostunud vee puhastamine on kallis.
Sood ja nende areng
*Katavad 22,3% riigi pindalast.
*Territoorimi soostumisel oleme maailmas teisel kohal.
*Turvas tekib märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas.
*Sood tekivad kas põhjaveetaseme tõusu või veekogude kinnikasvamise tagajärjel.
* Madalsoo saab enamiku toitaineid ümritsevalt nõlvadelt pinna- või põhjaveega.(survelise põhjavee toite korral tekib allikasoo)
*Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning tekib siirdesoo.
Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed :jõhvikas, turbasamblad .
*Soopinna kumerdumise tagajärjel kujunevad rabad.
Iseloomulikud on seal laukad.
*Soid moodustav turvas jaotatakse madalsoo- ja rabaturbaks.Neid eristatakse turbas säilinud taimeliikide ja lagunemise järgi.
*Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Rabaturvas on sellele vastand.
*Sood on olulised magevee reservuaarid.
*Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakes kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg.
*Olulised elupaigad loomadele.
MULDKATE
Eesti muldkatet iseloomustab:

muldade mitmekesisus

soo-ja soostunud muldade suur osatähtsus

lubjarikaste muldade rohkus

muldade kivisus
Mullalõimis-ehk mulla mehaaniline koostis
Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige
Millised mullad on Eestis iseloomulikud?
*Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita.
*Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad . Neid haritakse.
*Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad.
* Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont . Nende tunnuseks on valjkashall leet - ehk väljauhtehorisont , mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont.
*Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega põllumullad.
* Gleimullad - suurima levikuga . Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont . Pindmine horisont koosneb toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Leet-gleimuldadel kasvavad männikud .Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad . Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde.
*Soomullad- laialdase levikuga, jagunevad samamoodi nagu sood(madalsoo-,siirdesoo- ja rabamuldadeks), Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont.
*Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes kohtades endised lammimullad on asendunud gleimuldadega.
*Erodeeritud mullad- Lõuna-Eesti kõrgustikel. Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kadunud huumurhorisondiga erodeeritud mullad.
*Pealeuhtemullad- paksu huumushorisondiga, kõrgendike jalameile tekkinud. Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel.
*Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud.
TAIMKATE
*Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid.
*Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi.
Miks on Eesti taimestik liigirikas ?
Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse.
*Eestis u 1200 taimeliiki.
*Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld .
*Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest.
*Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood.
Metsad
*Peamine taimkatte tüüp.
*40% riigi pindalast.
*Rohkelt esinevad kask , mänd ja kuusk .
*Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu.
*Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest.
*Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused .
*Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad , niised soometsad .
*Arumetsad: nõmmemets, palumets , laanemets , loomets , salumets.
*Soometsad: lodumets, soometsad
*Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks.
* Nõmmemetsad : kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud.
*Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht , jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.
*Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed.
*Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused.
*Soometsad: eritatakse rohusoo - (puurindes kask või sanglepp , alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas.
*Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed.
Niidud
Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad.
*Jagunevad: heina-ja karjamaadeks.
*Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite .
Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele.
*Neid eristatakse niiskustingimuste järgi.
Kuivadel muldadel levivad aruniidud , niisketes kohtades soostunud niidud.
*Loodniidud: väga õhukese mullaga, sageli nimetatakse loopealseteks ehk alvariteks. Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine , ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks.
*Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest.
*Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil.
* Lammi - ehk luhaniit : esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad.
*Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu.
*Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog . Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha.
*Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil-niitmisel ja karjatamisel.
*Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel. Seal kasvavad kuivalembelised samblad ning samblikud . (Kaibaldi nõmm )
13. INIMTEGEVUSE MÕJU LOODUSELE . KAITSEALAD JA KAITSTAVAD OBJEKTID
14. EUROOPA ASEND, PIIRID, SUURUS
1.Milliste ookeanide ja meredega piirneb Euroopa?
Põhjas: P-Jäämeri ja selle osad.
Läänes: Atlandi ookean ja selle mered
Lõunas: Vahemeri
2.Euroopa ja Aasia maismaapiir?
Piki Uurali mäestiku kuni Uurali jõe lähteni, mööda Uurali jõge kuni suudmeni, sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Manõtši orund, Aasovi meri, Must meri, Bosphoruse väin, Marmara meri, Dardanellide väin kuni Vahemereni
3.Äärmuspunktid:
Põhjas: Nordkinni neem , maismaal Franz Josephi maa, Rudolfi saar, Fligely neem
Lõunas: Gaudose saar, Maismaal Hisp . Ibeeria p.s Marroqui neem,
Läänes: Assoori saarestik , Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem
Idas: Polaar -Uural
Läänest Itta c.a 5200 km
Põhjast lõunasse c.a 3900 km
15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS
1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil.
Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik , Alpid , Karpaadid, Püreneed , Kesk(ja Alam) - Doonau madalik, Lombardia madalik
2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas.
Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid
Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid , Dinaarid,
3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul?
*Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus
*Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad
16. KLIIMA
1. Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa?
Lähispolaarne, parasvööde, troopiline
2. Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat?
Põhja-Atlandi hoovus kannab suhteliselt sooja vett ning pehmendab Euroopa kliimat ja mõjutab Jäämere veerežiimi
3. Mis on tsüklon ? Millist ilma see toob?
Tsüklon on madalrõhuala. Toob sadu ja tuult
4. Millisesse Euroopa kliimavöötmesse kuulub Eesti
Parasvöötme mandri/mereline
17. VETEVÕRK
Millest sõltub pinnaveekogude tihedus ja veerohkus?
Temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast
Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest?
Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised ja kiirevoolulised
Miks on Põhja-Euroopas veekogusid rohkem kui mujal Euroopas?
Sademete hulk on suur aga aurumine väike
* Limaanid : mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on settevallidega merest eraldunud
*Maarid: kunagiste vulkaanide kraatrites
*Karstijärved: tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse
*Transistjõed: pikad ja aeglase vooluga, läbivad teel erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid.
18. MULD- JA TAIMKATE
Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas?
Laiusvööndilisus on hästi välja kujunenud Ida-Euroopa lauskmaal, lääne pool segavad vööndilisust mägised alad ja Atlandi ookean, mis ühtlustab kliimat
Mille poolest erinevad taimede kasvutingimused tasandikutundras ja mäginiitude vööndis?
Tundras esineb igikelts ja gleimuldade kiht on õhuke aga mäginiitudel on mulla kiht paksem ja huumuserikkam
Kuidas muutub taimkate ühe loodusvööndi piires läänest itta liikudes?
Millest sõltub kõrgusvööndilisus mäestikes?
Mida põhjapoolsem on mäestik, seda vähem on kõrgusvööndeid
18 KOKKUVÕTE
Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad:*1)taimekooslused*2)lähtekivim ( sete või aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud)*3) veeolud *4)inimeste tegevus.
* Põllumuldade omadused muutuvad:1)loodusliku taimkatte hävimiselt*2)harimisel*3)väetamisel*4)kuivanduste tegemisel
*Eesti muldkatet iseloomustab:*1)muldade mitmekesisus (tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest)*2)soo- ja soostunud muldade suur osa tähtsus*3)lubjarikaste muldade rohkus*4)muldade kivisus.
*Mullalõimis-Mullalõimis e mulla mehhaaniline koostis, mis määrab ära mulla ehituse. Näitab, kui suur on osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis.
*Muldade liigitus:*1) Liivmullad *2)Saviliivmullad (liiva rohkem)*3) Liivsavimullad (savi rohkem, niiske, rohkem õhku, HEA)*4) Savimullad
EESTI TAIMKATE
Taimekate on Eesti maastiku üks olulisemaid ilmestajaid. Taimkate sõltub kasvukoha muldadest → samas muudab ta ka muldade omadusi. Eesti asub PARASVÖÖTME METSAVÖÖNDI (segametsade allvööndis).-Eesti pindalast on 40% kaetud metsaga.-Eestis on kõige rohkem metsa Hiiumaal-Metsades valitseb peamiselt mänd (38,1%), järgmine põhiline on kask ja kuusk.
METSATÜÜBID :
1.Nõmmemetsad-levivad kuivadel huumusvaestel liivmuldadel (nt P-Eestis Tallinna lähedal).Hõredad männimetsad samblikurindega,alustaimestik puhmadest kanarbik ja kukemari.
2.Palumets-esineb enamasti liivmuldadel (Lõ-Eesti, Pärnu). Puudest domineerib pika sirge tüvega mänd, väga tugev samblarinne .Alustaimestik: puhmadest pohl (+üksikud samblikud), rohttaimedest paluhärghein.
3.Laanemets-esineb enamasti gleistunud või näivleetunud muldadel. Puudest domineerib kuusk, harvem kask või mänd .Alustaimestik: mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill
4.Loometsad-esineb paepealsetel muldadel (P- ja Lä-Eesti paealadel), õhuke mullakiht. Puudest domineerib mänd, harvem kuusk võ tamm. Alustaimestik: liigirikas, kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed (nt kukehari ).
5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega leostunud muldadel (enamik säilinud Pandivere kõrgustiku äärealad, Mihkli tammik , Järvselja,)( Need on põllutud ja asendunud kuusikute- Viljakad pruunmullad). Alustaimestik: liigirikas, arenenud põõsad , sõnajalad , kõrrelised, sinilill, ülased.
6. SOOMETS
*Rohusoometsad: Puudest domineerib kask või sanglepp, alustaimestik-niiskuselembelised rohttaimed.
* Samblasoometsad : Puudest domineerib mänd, alustaimestik: puhmad, turbasamblad.
*Soostunud metsad:õhukese turbalusundiga lodestunud ning intensiivselt kuivandatud soomets. Kõikide soometsade ühistunnuseks on rohke niiskus ning turba horisondi olemasolu.
7.Lodumets-soostuv mets (põhjaveetaseme tõusmise tõttu). Mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestik: levivad kõrvuti mätaste ja märgade alade taimed.
*NIIDUD: -mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. Jagunevad karja- ja heinamaadeks (kasutuse järgi) ning primaarseteks ja sekundaarseteks (tekke alusel).Kuivadel muldadel-aruniidud, niisketel muldadel-soostunud niidud.
*1)Looniidud.e alvarid -väga õhukese mullaga(alla 30cm). P.-L. Eesti paetasandikel. Madal rohutus on liigirikas. Looniitude säilimise eelduseks on karjatamine, ilma selleta muutuks kadastikes või arapikeks.
*2)Pärisaruniidud-on moreeni -ja viirsavitasandikel, rähksetel, leostunud või gleistunud muldadel. Eesti kõige laialdasema levikuga niit. Rohustu muldade liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest.
3)Puisniidud-hõredalt kasvavad puud ja põõsad,Maailma ühed liigirikkamad taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil.
4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja , Kasari),lammimuldadel.
5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht).
Erodeeritud mullad
L.-Eesti kõrgustikel
Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kad. Huumushorisonidga
Paepealsed mullad
P- ja Lä-Eestis
Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kivised, põuatundlikud, kõige paremad, SOOVITATAKSE PÕLDUDEKS MITTE HARIDA
Rähkmullad
P- ja Lä-Eesti paekaldaaladel
Kõrge huumuse-, toitaine- ja räha sisaldus, keskmine tootlikus , SUUREM OSA ON ÜLES HARITUD
(levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad)
Leostunud pruunmullad
Kesk-Eesti, Pandivere kõrgustiku moreenitasandikel
EESTI KÕIGE PAREMAD PÕLLUMULLAD!
Sademed ületavad auramise, lahustunud ained uhutakse koos sademeveega mullas allapoole
levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad
Leetunud mullad
Okasmetsaaladel(Alutaguse).Ida-Virumaal
Toitained kantakse mullast välja.
Keemiliselt koostiselt vaesed, tekivad männimetsade alla, puudub huumusehorisont.
Tunnuseks on ( valkjashall ) väljauhtehorisont, mille all on sisseuhtehorisont.
Näivleetunud mullad
Lõ- ja Kesk-Eesti moreenitasandikel
Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, need ei lase vett läbi-koguneb ülavesi-tekitab uue kihi
Keskmise huumusesisaldusega
Salu - ja laanemetsad
Gleimullad
Kogu eestis.Suurima levikuga
PINDALALT SUURIMA LEVIKUGA! Vahelduvad mullatüübid
Tunnuseks on gleihorisont (tekkinud põhjaveeseisu või kestva ülevee tõttu)
Pindmine horisont koosneb toorhuumusest
Leet-gleimuldadel (on tekkinud liivast lähtekivimil) kasvavad soostunud männikud, leostunud ja leetjatel gleimuldadel (lubjarikkastel moreenil kujunenud) kasvavad soostunud lehtpuumetsad
Soomullad
Eestis laialdaselt levikuga
Jagunevad madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks.
Üle 30 cm paksune turbahorisont (selle all gleihorisont)
19 KOKKUVÕTE
Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad:
*1)taimekooslused
*2)lähtekivim (sete või aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud)
*3)veeolud
*4)inimeste tegevus.
*Põllumuldade omadused muutuvad:
1)loodusliku taimkatte hävimiselt
*2)harimisel
*3)väetamisel
*4)kuivanduste tegemisel
*Eesti muldkatet iseloomustab:
*1)muldade mitmekesisus (tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest)
*2)soo- ja soostunud muldade suur osa tähtsus
*3)lubjarikaste muldade rohkus
*4)muldade kivisus.
*Mullalõimis-Mullalõimis e mulla mehhaaniline koostis, mis määrab ära mulla ehituse. Näitab, kui suur on osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis.
*Muldade liigitus:
*1)Liivmullad
*2)Saviliivmullad (liiva rohkem)
*3)Liivsavimullad (savi rohkem, niiske, rohkem õhku, HEA)
*4)Savimullad EESTI TAIMKATE. Taimekate on Eesti maastiku üks olulisemaid ilmestajaid. Taimkate sõltub kasvukoha muldadest → samas muudab ta ka muldade omadusi. Eesti asub PARASVÖÖTME METSAVÖÖNDI (segametsade allvööndis).-Eesti pindalast on 40% kaetud metsaga. Eestis on kõige rohkem metsa Hiiumaal-Metsades valitseb peamiselt mänd (38,1%), järgmine põhiline on kask ja kuusk.
METSATÜÜBID:
1.Nõmmemetsad-levivad kuivadel huumusvaestel liivmuldadel (nt P-Eestis Tallinna lähedal).Hõredad männimetsad samblikurindega,alustaimestik puhmadest kanarbik ja kukemari.
2.Palumets-esineb enamasti liivmuldadel (Lõ-Eesti, Pärnu).Puudest domineerib pika sirge tüvega mänd, väga tugev samblarinne.Alustaimestik: puhmadest pohl (+üksikud samblikud), rohttaimedest paluhärghein.
3.Laanemets-esineb enamasti gleistunud või näivleetunud muldadel. Puudest domineerib kuusk, harvem kask või mänd .Alustaimestik: mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill
4.Loometsad-esineb paepealsetel muldadel (P- ja Lä-Eesti paealadel), õhuke mullakiht. Puudest domineerib mänd, harvem kuusk võ tamm. Alustaimestik: liigirikas, kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed (nt kukehari).
5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega leostunud muldadel (enamik säilinud Pandivere kõrgustiku äärealad, Mihkli tammik, Järvselja,)( Need on põllutud ja asendunud kuusikute-Viljakad pruunmullad). Alustaimestik: liigirikas, arenenud põõsad, sõnajalad, kõrrelised, sinilill, ülased.
6.SOOMETS*Rohusoometsad:Puudest domineerib kask või sanglepp, alustaimestik-niiskuselembelised rohttaimed.
*Samblasoometsad:Puudest domineerib mänd, alustaimestik: puhmad, turbasamblad.
*Soostunud metsad:õhukese turbalusundiga lodestunud ning intensiivselt kuivandatud soomets. Kõikide soometsade ühistunnuseks on rohke niiskus ning turba horisondi olemasolu.
7.Lodumets-soostuv mets (põhjaveetaseme tõusmise tõttu). Mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestik: levivad kõrvuti mätaste ja märgade alade taimed.
*NIIDUD: -mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. Jagunevad karja- ja heinamaadeks (kasutuse järgi) ning primaarseteks ja sekundaarseteks (tekke alusel).Kuivadel muldadel-aruniidud, niisketel muldadel-soostunud niidud.
*1)Looniidud.e alvarid-väga õhukese mullaga(alla 30cm). P.-L. Eesti paetasandikel. Madal rohutus on liigirikas. Looniitude säilimise eelduseks on karjatamine, ilma selleta muutuks kadastikes või arapikeks.
*2)Pärisaruniidud-on moreeni-ja viirsavitasandikel,rähksetel,leostunud või gleistunud muldadel. Eesti kõige laialdasema levikuga niit. Rohustu muldade liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest.
3)Puisniidud-hõredalt kasvavad puud ja põõsad,Maailma ühed liigirikkamad taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil.
4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja, Kasari),lammimuldadel.
5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht).