Õhk, mida hingame Õhk on inimestele kõige tähtsam eluks vajalik element. Ilma toidu ja veeta suudab inimene mitu päeva elada aga õhuta vaid mõned sekundid. Hingamine on üks kõige tähtsamatest protsessidest, mis mõjutab füsioloogilisi protsesse organismis, see on protsesside kompleks, mis tagab inimorganismi hapniku sattumise ja süsihappegaasi eemaldamise (väline hingamine), kuid ka selle hapniku kasutamise rakkude ja kudede poolt elutegevuseks vajaliku energia vabastamiseks orgaaniliste ainete hapendamisega. Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastili...
65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme Ökoloogilised kitsaskohad Kirde-Eestis: ·Kasutamiskõlbmatuks on muudetud ligi 30 000 ha maad ·Tuhamäed, mis reostavad põhja- ja pinnasevett, ning lendtuhk ja vääveldioksiid, mis reostavad atmosfääri ·Põhjavee taseme alanemine ning veekogude termoreostus Kasutatud materjalid: T.Sarapuu, H.Kallak Bioloogia gümnaasiumile I 1998 Eesti Loodusfoto E.Karofeld, K.Relve Energeetika ja keskkond. Keskkonnaraamat gümnaasiumile IV osa 1998 Tallinn www.ttu.ee/maeinst/ www.sunsite.ee/taimed/
Naftareostusest: 1) Selle olemus 2)Selle põhjused 3) Selle tagajärjed 4) Mida teha? Põhjavesi Põhjavee reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee.
ROBIN (juba kindlama hääletooniga): Jah, täna on tõesti ilus ilm! TOM: Poisid kui te siin praegu merd reostate, siis teadke et kui me need olümpiamängud edukalt läbi viime, siis tuleb meie riiki 5 miljardit eurot. SVEN: See on küll suur raha, kas me saame osa sellest endale? TOM (rahulolevalt): Ei, see raha läheb meie riigile ja sellest rannast saab maailma suurim ja kauneim ranna- ja surfikeskus. Sekkub loodusuurija Priit. PRIIT: Mis siin toimub? TOM: (kurjalt) Need poisid siin reostavad merd, kuid järgmine aasta on siin Olümpiamängud. SVEN: (segab vahele) Mul on ükskõik sellest loodusest! TOM: Te võite trahvi saada kui te veel prügi merre viskate. PRIIT: Ning lisaks, kui te prügi merre viskate, siis see kahjustab loodust. Näiteks kahjustab see kalu. TOM (lootuslikut) : Meie korraldame olümpiat ja me oleme selleks valmistunud juba üle viie aasta. ROBIN (targutades) : Ma olen tõesti kuulnud, et meie maal toimuvad olümpiamängud võivad
peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas. Lisaks kasutatakse seda põllumajanduses, tööstustes ning kaevandustes ja karjäärides pumbatakse põhjavett kaevandamise eesmärgil välja, kuid seda vett ei tarvitata ära. Näiteks Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel pumbatakse välja (keskmiselt 300 000 m³) vett ööpäevas, millest praegu kasutatakse ära vaid väike osa, kuid mida tegelikult annaks kasutada nii põllumajanduses, tööstustes, kui ka mujal. 4.slaid Põhjavett reostavad näiteks prügilad, mille pinnas on vett läbilaskev ning tänu millele jõuavad sealsed ohtlikud ained maapinda ning edasi põhjavette. Põllumajandusehitised, milleks on näiteks siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, mis reostavad veekogu fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega. Põllumajandustootmises maaharimises valel ajal väetamine ja üleväetamine ning loomapidamine veekogu valgalal põhjustab põhjavee reostust. Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised,
Saastav transport logistikas Säästev mõtteviis on tänapäeval aina populaarsemaks ja esiletõusvamaks teemaks ning looduse säästmine muutub ka aina tähtsamaks, sest inimesed reostavad meie planeeti iga aastaga rohkem ja rohkem. Teema sai valitud, sest just transpordiga seotud reostamine on tänasel päeval logistikaga kaasas käiv tegur, kuigi aastaid ja aastakümneid tagasi oli inimeste teadmatus seoses säästmisega ja kokku hoidmisega palju suurem. Minu teada ei ole Eestis säästmise probleem kuigi suur, sest meil on väike riik ning transporti ei anna võrrelda suurriikides, aga sellegipoolest võiks logistikafirmad olla palju teadlikumad keskkonna
· Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita autonumbrid ·Taaskasutus ·Tehastel filtrid ·Prügi sorteerimine ·Taastuv energia ·Vee puhastamine KÜSIMUSED Mis on peamised saastumise tegurid?
Taavi Kuusk Rahvastiku kasv Probleem: Rahvastiku kasv on üks suuremaid keskkonnaprobleeme, mis seab planeet Maad ohtu. Inimesed reostavad keskkonda, toituvad, raiskavad ressursse ja sekkume ökosüsteemide toimimisse. Oma esimese miljardini jõudis rahvastik alles 19.sajandi algul ning tänaseks on maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna
aastat •• Suuristandustes Suuristandustes pritsitakse pritsitakse kakaopuid kakaopuid mürkainetega, mis mürkainetega, mis saastavad saastavad loodust loodust ja reostavad ja reostavad joogivett joogivett A ga mida k orj ab se e me es ? Kus on kohvi kodumaa ? Millistes riikides veel ko hvi kasvatatakse? 25 miljoni inimese eluo lu sõltub kohvikasvatusest . a kolm as laps k o hviko rjaja Kee nias on ig Kohv – see mõru jook Kohv – maailma müüdavaim kaup nafta järel
praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid väheseid. Läbipaistvate kotikestega vähendame ka naftavarusid, mida ei ole lõpmatuseni saada. See oli vaid üks näide meie planeedi hävitamisest. Võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, kuidas nad tegelikult reostavad maailma. Seega kutsun kõiki üles elama ökoloogilisemalt. Sellega säästate raha ning aitate loodust. Inimesed ise hävitavad ennast ja kogu meid ümbritsevat maailma. Kui midagi ette ei võeta, oleme varsti väljasuremisohus. Mõelge ühiskonnale ja loodusele!
Füüsikaga kaasneva ohud Füüsikaga kaasnevaid ohte on palju nagu näiteks: maailmalõpp kui füüsikud sellest ei räägiks siis ei teaks inimesed seda karta ,aga kui inimesed seda teavad siis osad hakkavad märatsema ja laamendam, ning lähevad paanikasse.füüsikaga võib kaasneda ka veel see ,et inimesed kolivad mujale planeedile ja siis reostavad selle ka ära nagu praegu maa ja siis kolivad jälle järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas
Kaevanduste ja karjääride rajamine • Nii suletud kui ka tegutsevad kaevandused ja karjäärid on avaldanud ja avaldavad ka edaspidi tugevat mõju keskkonnale. Probeleemi tekkepõhjused • Maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal, langatusi. • Langatused täituvad veega. • Tuhamägedes lahustunud osakesed võivad valguda laiali , hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. • Maapinna soostumine Tagajärjed • Muldade hävimine • Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
jagudest. Üheks turistide lemmik paigaks on Tallinna vanalinn aga sellega asi ei piirdu, samuti on meil palju vanu mõisu, losse ja teisi mitmete sajandite vanuseid ehitisi. Meil puuduvad küll mäed, aga meile kuulub Baltimaade kõrgeim koht Suur munamägi. Eestlaste emakeeleks on üks maailma ilusamaid keeli Eesti keel, mis on väga vokaalide rohkne keel. Aga tänapäeval pole keel enam sama, mis sajand tagasi. Kõnes levib väga palju slängi ja täitesõnu, mis reostavad meie ilusat keelt. Kokkuvõtteks ütleksin, et mulle meeldib Eestis elada, sest kellele ei meeldiks, kui see riik on sulle koduks ja kohaks, kus oled üles kasvanud.
keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad lihtsamini keskkonnareostust põhjustada. Keskkonnareostuste tagajärjed Hapniku sisaldus õhus väheneb
Jäätmete hulga kasv Milles probleem? · Palju inimesi, palju jäätmeid · Kasutatakse rohkem elektroonikat · Elektroonikaseadmete jäätmete hulk kahekordistub 12 aastaga Prügilad · Peamine jäätmetest vabanemise viis · Reostavad õhku, pinnast, vett · Toodavad metaani Jäätmete põletamine · Eelised: Vähendada mahtu 90% Vähendada kaalu 60-70% · Ohustab tervist Ringlussevõtt · Vähendab Jäätmete hulka Energia hulka · Aitab piirata reostust Loodusressursside tarbimist Mida teeb Euroopa Liit? · Mõjutab meid kasutades Ökomärgistusi Ohtlike ainete asendamist Toodete ökokujundust Kampaaniaid Regulatsiooni ja maksustamist
Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms. Samuti on faktiliselt kindlaks tehtud, et söel baseeruvate elektrijaamade ümbruses on kiirgustase märgatavalt kõrgem kui tuumajaamade ümber, mis on tingitud söes sisalduvatest radioaktiivsetest isotoopidest, millest osa lendub läbi elektrijaama korstna keskkonda. Tuumajaamad emiteerivad kasvuhoonegaase ja reostavad keskkonda. Analüüsidega on tehtud kindlaks, et tuumajaamad emiteerivad oluliselt vähem CO2 kui näiteks söeelektrijaamad. Võttes arvesse tuumkütuse tsükli kõiki arenguetappe (alates kaevandamisest kuni kütuse lõppladustamiseni) on tuumaenergeetikaga kaasnevate CO2 heitkoguste määrad võrreldavad hüdro- ja tuuleenergia arendamisel tekkivate vastavate määradega.
6. Arengumaade kiire linnastumine ja areng sai alguse peale kolooniamaade iseseisvumist. Enamasti seisnes arengu kiire kasv riigijuhtide võimalus riiki arendada sellele kasulikust vaatenurgast kus hakati müüma loodusvarasid, kus tehti lageraieid puidumaterjali jaoks, kuhu ehitati suuri istandusi. 7. Reostus Mida suuremad on linnad seda rohkem on linnades inimesi. See tähendab omakorda et on ka suurem reostuse protsent. Suurtesse linnadesse rajatakse sageli tehaseid, mille heitgaasid reostavad vett, pinnast ning õhku. Linnas on ka palju mitte 'rohelisi' kütuse põlemisel töötavaid masinaid, mis diisli ning bensiini põletamisel energiat liikumiseks loovad, Bensiini ja diisli põlemisel saadud heitgaasid reostavad õhku. Masinate suure arvukuse tõttu on linnas ka õhusaastatuse protsent kordades suurem. Probleemi põhjustajaid on veel Olmeprügi jäägid, keemiliste vahendite kasutamine (teede puhastus, parkides ja kasvatustes putukamürkide kasutamine jne)
RANNIKUD Araabia mere äärsed rannikud on suhteliselt madalad ja ebatasased. Kõrgeim koht Araabia mere rannikul on umbes 2500-4000 meetrit. RANNIKURIIGID Araabia rannikul asuvad Saudi Araabi poolsaar,Iraan, Pakistan ja India.Suurimad sadamad, mis asuvad Araabia mere rannikul on Bombay, Karatsi, Aden ja Colombo. KESKKONNAPROBLEEMID Araabia mere liivas on palju naftat, see reostab Araabia merd suhteliselt palju. Ja kuna seal on palju naftat, siis käib seal palju laevi, mis omakorda reostavad seda merd. KASUTATUD KIRJANDUS: · http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/araabi a.htm · ENE · Õpiku kaart
Minumeelest, olla noor tänases Eestis pole sugugi nii kerge. Noortel pole piisavalt kohti, kus väljas olla ja vabaaega veeta. See, et noored kusagil kaubanduskeskustes aega veedavad pole hea nii neile endile kui ka poe külastajatele, kes tulevad sinna omale vajalikke asju ostma. Tuleks ehitada juurde noortekeskusi, kus noored saavad veeta vabaaega, sõpradega juttu rääkides. Palju probleeme oleks vähem kui oleks rohkem kohti kus aega veeta. Noored reostavad mänguväljakuid, mis on mõeldud väikestele lastele, aga samas on arusaadav, et ka nendel pole kusagil olla ja mänguväljak on ainuke koht sellejaoks. Kuid kui aus olla, on tänases Eestis nooreks olemisel ka häid külgi. Tänaseks on tehnika palju arenenud. Sõpradega saab igakell internetis suhelda, ei pea koguaeg helistama ja sõnumeid saatma. Ka haridus on kindlasti palju parem, kui kunagi varem oli. Õppimis võimalused on palju suuremad.
Tuumaenergia puhul on suurimaks küsimärgiks nende turvalisus. Ajaloost on võimalik tuua näited, kus tuumaelektrijaamad on plahvatanud ning tekitanud palju kahjustusi suurel maa-alal. Siiski püüeldakse edukalt jaamade ohutuse poole. Näiteks Euroopa Liidu riikides pole tuumaelektri tootja seadmetes toimunud ühtegi avariid. Samuti on probleemne radioaktiivsete jäätmete lagundamine. Täpsemalt öeldes pole kohta, kus neid ladustada, misjärel nad reostavad keskkonad. Planeet Maa vaatevinklist on suurimaks ohuks aga tuuma- ja vesinikpommid, mida omavad paljud totalitaarsed riigid: seega pole maailma turvalisus kuigi kindel. Ka minu arvates on viimane probleem väga tõsine, et riigid üritavad seda likvideerida erinevate lepete ja koostöödega. Seega võib tuumaenergia kasulikkus või kahjulikkus tekitada inimestes erinevaid mõtteid. Minu arvates on ta aga maailma elektrienergias tugevalt kanda kinnitanud ega lahku enne uraanivarude lõppemist
Kui auto istmed sellega üle lasta, siis ei hakka istmed haisema, kui autos on niiskusega probleeme. Olemas on ka vahad: tavalised ja kiirvahad. Kui auto üle vahatada, siis tekib hakkab auto läikima. Auto peale tekib vahakiht. See ei võta hästi tolmu külge ega ka muud mustust. See kaitseb ka päikesekiirguse eest. Mina arvan, et autohooldusvahendid on kasulikud. Neid tuleb ainult kasutada mõistlikult ja õiges kohas. Neist on palju kasu mustuse eemaldamisel, kui need reostavad vett. Kindlasti ei tohi autot pesta veekogude ääres, sest see on kahjulik, võib olla isegi tappev, vees elavatele organismidele. Ise selliseid vahendeid ei kasuta, kuna mul ei ole autot.
Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet. Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitve...
aegade suurima naftakatastroofi, mis tegi palju kahju loomariigile ja põhjustas suure puhastusoperatsiooni. · Kuveidist 1991. aastal taganedes süütasid Iraagi väed sadu sealseid naftaleiukohti, põhjustades kõrbe täieliku reostumise. Et kustutada kõik tulekahjud, kulus terve aasta. · Lõuna-Ameerikas hävitatakse igal aastal suuri alasid troopilisest vihmametsast, et kohalikud talupidajad saaks seal loomi karjatada. Vee saastumine Vett reostavad mitmesugused heitveed. Nii tööstuslikud kui ka olmeheitveed jõuavad lõpuks ju looduslikesse veekogudesse. Tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. Viimased on pärit tahkete kütuste näiteks kivisöe, pruunsöe ja põlevkivi töötlemisest. Õlireostust põhjustab nii tööstus kui ka transport. Õli ei ole küll otseselt mürgine, kuid see takistab hapniku lahustumist vees.
1.7 Fe2O3+2Al=2Fe+Al2O3 1mol 2mol 0,2mol 0,4mol n=m/M M(Fe2O3)=160 n=32/160=0,2mol m=n*M M(Fe)=56 m=0,4*56=22,4kg 1.8 2Al+3Cl2=2AlCl3 2mol 3mol 0,5mol 0,75mol n=m/M M(Al)=27 n=14/27=0,5mol V:ei piisa, vaja on 0,75mol 1.9 eriti ohtlikud on Hg, Pb ja Sb ühendid, mis kahjustavad organisme juba väga väikse sisalduse korral. Ohtlike jäätmeid ei tohi lihtsalt prügimäele viia, sest ohtlikud ühendid satuvad vihmaveega meie veekogudesse, põhjavette, reostavad pinnast. Sealt jõuavad need läbi vee ja pinnase taimede ja loomadeni, mis läbi nende jõuavad inimesteni. Seetõttu tuleb vältida loomade ja taimede kasvatamist teede, prügilate ja reostunud alade ääres. Nende metallide ühendid on ohtlikud, sest need ladestuvad meie organismi ja põhjustavad pikaajalist ohtlikku mürgistust.
autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul. Teede peal on asi palju paremaks läinud enam ei ole niipalju kruusateid mille peal jalgsi või jalgrattaga liikudes pärast auto möödasõitmist suvel 3 minutit hingatagi võimalik polnud. Põlvas liigub ka palju autosid mis on läbinud ülevaatuse nn mustalt ehk mitteametlikult ja on üsna keskkonda reostavad sest osad neist isegi lekivad mitte ainult ei sutise, pealegi on sellised läbiroostetanud käkid liikluses ohtlikud. Soolaga meil teid paljudes kohtades ei puhastata, ega ma pole siiani veel puudust ka tundnud sellest niikaua kuni tee normaalselt läbitav on pole ju vahet mis seisus see suvaline külatee on kust päevas ainlut paarsada autot läbi sõidab. Veel olen kuulnud, et seal kandis on paar kala röövpüüdjat. Üht neist tean isegi nägupidi aga
Margit Globaalprobleemid on ka minu probleemid Tänapäeval on kiiresti arenev maailm endaga kaasa toonud mitmeid globaalse mõõtmega probleeme. Seda kõike inimeste endi heaolu parandamise soovi tõttu. Looduslikke ressursse ning muid võimalusi on hakatud kuritarvitama. Inimtegevuse tagajärgedega hakati arvestama alles siis, kui tekkisid silmnähtavad ökoloogilised tasakaalu häired. Globaalprobleemid on suuremastaabilised ja võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Kuid kas globaalprobleemid on ka minu probleemid? Globaalprobleemid on ülemaailmsed ja puudutavad kõiki, seega on need ka minu probleemid. Üheks suurimaks globaalseks probleemiks on rahvastiku kasv. Rahvastiku kasv mõjutab ka maailma majanduse arengut, sest sellega on seotud kõik sotsiaalsed probleemid. Juba praegu...
põletamisel ja tööstuslikes protsessides. Need ühendid mõjutavad organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-ga sarnaseid nähteid. Kõige enam kanduvad nad taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele, püsides inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja kasutatud aine kandis koodnime ,,agent orange"
atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed OLEMUS: sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam ehk siis väiksem kui pH5
Fifth level Soojuselektrijaamade kahjulikkus Eesti soojuselektrijaamad on maailma ühed suurimad keskkonnareostajad. Lisaks mürgiste gaaside eraldamisele moodustab põlevkivist umbes poole mittepõlev osa. See põlemisel allesjäänud osa ladustatakse hiljem tuhamägedesse. Neid suuri mägesid võid näha Kirde-Eestis ringi liikudes. Mägedelt voolab koos vihmaveega alla mitmeid mürkaineid, mis reostavad kohalikku ümbrust ning lisaks voolavad piki jõgesid Soome lahe poole. SEJd on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid. Mida madalama kütteväärtusega kütust kasutatakse, seda rohkem eraldub atmosfääri gaase ja põlemata tahkeid osi. Meie energeetika põhineb põlevkivil, mis on aga keskkonnale kahjulik ja samuti on ka põlevkivi peagi otsa lõppemas. Seega oleks aeg vähendada põlevkivi osatähtsust ja otsida energia saamiseks uusi võimalusi
Ka armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite valitseks tänapäevalgi, kuigi armastus perekonna ja sõprade vastu ning ilu kipuvad tahaplaanile jääma. Ilu mõiste on ajapikku muutunud: kui vanasti väärtustati naturaalset ilu, siis tänapäeval läbitakse hulgaliselt iluoperatsioone ja kasutatakse erinevaid meigivahendeid. Kui vanasti väärtustati palju loodust, siis tänapäeval seda ei tehta. Loodus on jäänud tahaplaanile ning selle eest ei hoolitseta. Tagajärgedele mitte mõeldes reostavad inimesed keskkonda nii heitgaaside kui prügiga, võtavad maha hulgaliselt metsi, mis on elupaigaks miljonitele loomadele, tarbivad üleliia puhast vett jne. Nahaalselt mõeldakse ainult endale, mitte tulevikule ja meid ümbritsevale keskkonnale. Selle tõttu ei oleks ükski tänapäeva Olümpose jumal seotud loodusega. Järjest rohkem on hakatud väärtustama meediat, mis on eriti tähtis noorema generatsiooni seas. Iga päev toodetakse juurde uusi filme ja muusikat
pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes • Territoriaalmeri- 12 meremiili rannikust ehk umbes 22km • Majandusvöönd- 200 meremiili ehk 370km. Rannikuriigil on seal alas õigus uurida, katsuda, kaitsta ja majandada • Mere reostumine ja kalavarude vähenemine- tankeriõnnetuste tõttu on merre sattunud tonne naftatooteid või naftat. Rannikute ääres olevad tööstusettevõtted reostavad samuti merevett. Prügi ning radioaktiivsed jäätmed.
pere, ettevõtte ja mittetulundusühinguga. Sellised sajanditeks Eesti maastikku pöördumatult mõjutavad otsused tuleks teha väga läbikaalutletult ja kõiki ühiskonna osapooli kaasates, mitte ainult valitsuse ja üksikute ametnike või firmade tasandil. Mõju on tegelikkuses palju ulatuslikum kui vaid trassikoridoris ja seda pole võimalik leevendada, sest müratõkked ja massiivsed viaduktid, mida peamisena mainitakse, reostavad juba iseenesest miljööd ja elukeskkonda. Lugesin ise hiljuti veel, sellega seonduvaid artikkleid ja leidsin ,et Rail Baltic toob kahju mõju põllumeestele ja metsaäriga tegelejale. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest
jms. Aitamise ja vabatahtlikku tööga ei ole inimesed ainult töö poolest abiks, vaid nad aitavad ka levitada seda headust meie südametes. Üks väike heategu võrdub mitu suurt heategu. Ühiskonnas on vajalik vabatahtlik töö, et aidata erinevaid vabaühendusi ja nende tegevust. Üha rohkem on tööd vabaühendustes ja MTÜ-des, sest kassi- ja koerapoegi hüljatakse aina rohkem, haigete ja puuetega inimeste arv kasvab, inimesed reostavad loodust ning keskkonda ja palju muud. Kes kõik selle töö ära teeb, kui mitte meie? Samuti võiks riik toetada rohkem ja tõsta vabaühenduste toetus summasid, sest paljud vabaühendused on rahalistes raskustes. Vabatahtlik töö on kasuks ka meie ühiskonna elanikele. Nagu juba mainitud, levitab see headust meie südametes. Vabatahtliku tööga oleme eeskujuks inimestele. Sellega näitame, et kooli või töö kõrvalt on võimalik teha heategu, olla toeks ja aidata erinevaid vabaühendusi.
aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid .Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust)
Vabrikute ja masinate heitgaaside sattumine loodusesse ei ole ainult Eesti, vaid ka globaalne probleem. Tööstusettevõtted ehitavad aina rohkem vabrikuid ja üritavad teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa kolmekümne kõige saastavama tööstuse hulka. Õhku sattunud ained mõjuvad loodusele laastavalt ning sellist reostust on raske eemaldada. Peale vabrikute reostavad õhku ka autode ja teiste masinate heitgaasid. Selle probleemi üheks lahenduseks on toodud näiteks elektriautod neil puudub bensiinimootor, mis saastab õhku ning selle asemel on mootor, mis kasutab energia tootmiseks elektrit. Inimese tegevuse läbi saastub õhk ning selle tulemusena muutub keskkond, kus me elame, järjest kõlbmatumaks.
oma majandust, võivad sellised teod kas tahtlikult või ettekavatsematult tõsiselt kahjustada keskkonda. Nafta tootmine ja selle transportimine võib vähendada inimeste ja sellel alal elevate loomade ja kalade arvukust. Nafta mõjud mereelustikule on põhjustatud, kas nafta füüsiliste omaduste tõttu nagu näiteks nafta reostus ja selle lämmatav toime mereelustikule või nafta keemiliste keemiliste omaduste tõttu, mis reostavad veekogusid. Kõige enam on ohustatud need loomad ja taimed, kes võivad sattuda otsesesse kontakti reostatud merepinnaga. Äravoolud nafta töötlemisel ja muud tehase jäätmed on kõrvale heitnud tonne mürgiseid jäätmeid ligidal asuvatesse vetesse. Gaasi-ja naftatorud on peatanud paljusid ojasid ja järvi, üleujutanud karjamaid ja kasvandusi. Peale selle, terved lahed ja laguunid piki rannikuid on solgitud lekkinud naftast ja tööstuslikest jäätmetest.
põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas Põldude niisutamiseks kasutatakse väga palju vett ning see vähendab vee kogust jõgedes, järvedes ja muudes veekogudes, mis võib lõpuks viia välja nende kuivamisele. See aga tähendaks taimede ja loomade hävingut. Põldude väetamiseks kasutatavad väetised ja kemikaalid ei jää lihtsalt põllule pidama, osa nendest jõuab ka veemajanduse tõttu jõgedesse ja järvedesse ning reostavad põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised, kuid nende olemasolu magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koos-seisu. RIIGIKAITSE
taseme näitajatega riikides, mis asuvad enamasti Aafrikas ja Aasias, on vee- ning õhureostus ja loodusressursid viimase piirini kasutatud. Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ning seetõttu arvatakse uus tehas kõige paremini sobivat Emajõe kaldale. Linnarahvas korraldab aga proteste, sest mürgised kemikaalid, mis läbi maa
REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad.
Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid. Jääajad. Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud. Uuemad mäestikud on tippudest teravad ja järskude nõlvadega. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid. Happelised sademed põhjustavad pöördumatuid kahjustusi taimedele. Peale happevihmu jääb metsast sageli järele vaid kütteks sobiv puiduräga. Veekogude reostust põhjustavad tööstusettevõtted, põldude üleväetamine ja laevad. Pinnast kahjustatakse liiga intensiivse maaharimisega.
Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmenda...
Loodusest saame nii meie, inimesed, kui ka teised organismid absoluutselt kõik eluks vajaliku: alustades päikesest enda soojendamiseks ja ümbruse valgustamiseks, õhust hingamiseks ning rääkimata toidust ja kaitsest. Looduse saastamine ei mõju halvasti ainult loomadele ja taimedele, vaid ka kliimale ning selle kaudu ka loodusele. Kui poleks olemas prügi ümbertöötlemise kohti, siis elaksid inimesed nii, et ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal oleks meie ümber prügi. Ookeane reostavad lekkivad naftatankerid. Nafta on aga aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgitab neid. Nafta on vees ohtlik ka sellepärast, et see kleepub lindude sulgedele või teiste mereelanike karvadesse ning seda on väga raske sealt ära saada. Saastamise tõttu muutub ka õhu koosseis, mis rikub omakorda osoonikihti. Suured osooniaugud võimaldavad pääseda kiirgusel otse maapinnani. Inimesetele tekitab see mõju nahakasvajaid.
Põhiliseks küttematerjaliks oli puit, teiste energiaallikate omadusi hakati alles katsetama. Kuid mida edasi tehnoloogiad täiustusid, seda rohkem kogunes inimese kätesse võimu. Tööstuslik tootmine ja elektri võidukäik oli sümboolne võit looduse üle ning me võisime siin ennast tunda pooljumalatena. Kõige selle kõrval on aga vähe tähelepanu pööratud oma tegevuse tagajärgedele suur osa tootmisprotsessidest on õhku saastavad või keskkonda reostavad. Paraku ei ole Maa ressursid lõpmatud ning ammu oleme ületanud piiri, kus planeet veel suudab jäätmetega toime tulla. Viimastel aastakümnetel oleme siiski tööstuse-eufooriast üle saanud ja astunud samme oma vigade parandamiseks. On aru saadud, et mürgine õhk ja reostatud veekogudest toodetud joogivesi on kaasa aidanud inimeste tervise halvenemisele. Ent probleem ei lahene ainult tööstusgigantide õigusi piirates. Jätkuvalt suurt kahju tekitab väheteadlik elanikkond, kelle
esindatud. (10.Rahvas ei teki pahameelt. Kui inimesed avaldavad oma arvamust,siis on suurem võimalus, et üldsuses ei teki pahameelt. ) 11) kas eesti valitsemine on ,,hea valitsemine": 1) paljud otsused, mis riik teeb, teeb ise, rahvast teavitamatta. 2)kardetakse massi otsust, sest eestil on vananenud ühiskond ning on vähe kõrgharidusega spetsialiste, kes teeksid massi eest õige otsuse ? 12)mida on riik teinud keskkonna jätkusuutlikuseks: Tallinnas panid lisaks bussidele, mis reostavad tugevalt õhku, sõitma trollid ja trammid, mis sõidavad elektri toel ehk säästavad keskkonda. Valdadele jagati tasuta elektriautosid, see aitab samuti õhku puhtana hoida.
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40
inimestele võõrriikidest. Iga aasta jääb eestlasi millegi pärast vähemaks, kuigi maailmas populatsioon tõuseb ja sellest on raske aru saada, sest eestlasi peaks ka juurde tulema. Surra võib palju, kuid ikkagi peab rohkem sündima. Eesti keelt võivad osata paljud, kuid lojaalsusest jääb puudu. Eestlased on alati siin olnud ja hoolitsenud oma maa eest, kuid nüüd, kui maailm areneb, areneb ka Eesti tasapisi. Uued tehnoloogiad ja tööstused reostavad maad. Ma ei ütle, et areng on halb asi, sest see ei ole aga seda ei saa liiga palju olla, sest alati juhtuvad vead sees olema ja see teeb maale halba. Praegu on eestlased, eriti noored arvutis üsna tihti. Inglise keel hakkab saama universaalseks ja ainult vähesed noored ei oska seda. Kõik informatsioon mida vaja saadakse internetist ja arvutiga on palju lihtsam tööd teha. Suhtlemine on lihtne läbi interneti. Raske oleksd kujutada maailma ilma arvutita ja internetita
mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad. Just noored on need, kes sotsiaalmeedias suhtlevad peamiselt inglise keeles, vaatavad muukeelseid filme ja sarju, millel enamjaolt ei ole eesti keelseid subtiitreidki. Kuna
See lihtsalt laguneb aina väiksemateks ja väiksemateks osakesteks, mis mõjutab ka mereelu ja loomi, mis omakorda mõjutab ka inimeste elu. Polümeerid võivad olla pehmed või kõvad, purunevad või tugevad, nätsked või tahked. Suur variatsioon tähendab, et need saavad moodustada uskumatult mitmekesise valiku aineid, alustades DNAst lõpetades nailonist sukapükstega. Polümeerid on nii vajalikud, et me oleme harjunud nendest sõltuma iga päev, kuid osad neist reostavad meie ookeaneid, linnasid ja veeteid, mis mõjutab meie tervist nii, et inimesed alles hakkavad selle kahjulikkust mõistma.
2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga majutusasutused ja reisiagentuurid, reklaamikulud ja toorainete hankimine turistide jaoks. KESKKOND 1. Reostus - Vahemere kruiisid reostavad vee- ja rannikualasid ning merepõhja. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid. Praeguseks on ookeanides tekkinud ulpivast plastprügist saared. 2. Õhutransport on kõige saastavam transpordiliik. Lennuk paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. 3. Bioloogiline mitmekesisus - Vahemere ääres on tallamise tõttu väljasuremisohus kuni 500 taimeliiki. Vees võivad sukeldujad kahjustada korallriffe. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
